PÄIKE Annethe Pihlak 12B Sisukord · Ajalugu · Üldiselt · Üldandmed · Päikese koostis · Päikese siseehitus · Päikeseloide · Kroon ja päikesetuul · Päikesevarjutus Ajalugu · Päike on sündinud peaaegu 5000 miljonit aastat tagasi tolmuga segunenud vesiniku- ja heeliumipilvest, mis tõmbus kokku. · Kokkutõmbumise tagajärjel pilv kuumenes, kuni algas termotuumareaktsioon, mis muutis vesiniku heeliumiks. · Sellest hetkest peale Päike helendab. · Teadlased arvavad, et Päike helendab veel 5000 miljonit aastat. Üldiselt Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Moodustab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist. Vanuseks on erinevatel meetoditel hinnatud 4,57 miljardit aastat. Tema ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maa-sarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid ning asteroidid, meteoroidid, komeedid...
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond T-3 Joosep Alliksoon Astronoomia Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2008 Astronoomia ajalugu:...........................................................................................................3 Kuu: .....................................................................................................................................3 Päike:........................................................................................................
Tähed 2010 Mis on tähed tähtede mass on vähemalt kümnendik Päikese massist neil omadus ise valgust kiirgata nad on gaasilised taevakehad sisemuses leiab aset tuumasüntees (kergete aatomituumade liitumisel vabaneb energia kui tekkinud osakeste mass on väiksem kui algsete tuumade masside summa) koosnevad vesinikust tähed vilguvad Maa atmosfääri mõju tõttu Tekkimine tekivad tähtaine kokkutõmbumisel nad tekivad termotuumareaktsioon käigus termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid. Lähimad tähed Päikesesüsteemi-väline on lähim täht Proxima Centauri maale kõige lähim täht on Päike Päike tekkinud umbes 5000 miljonit aastat tagasi tekkis tolmuga segunenud heeliumi- ja vesinikupilvest päike helendab veel umbes 5000 miljonit aastat Pä...
Kordamisküsimused 1. Vihikus olemas. Astronoomilisi vaatlusi viiakse Eestis läbi Tartu Tähetornis (Toomemäel) ja Tõravere Tähetornis. 2. Seniit- ehk lagipunkt on Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Teodoliit- riist horiondiliste koordinaatide mõõtmiseks. Gnoomon- ehk päikesekell, mõõdetakse päikese kõrgust. Teleskoop- astronoomia uurismismeetod, esimene astronoomiline pikksilm oli Galilei pikksilm, valmistatud 1610 a. (Galileo Galilei) Maailma telg- moodustab orbiidi tasandiga nurga 66,5kraadi ( Maale langevad päikesekiired on praktiliselt paralleelsed). Vegetatsiooniperiood- ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad. Sideeriline kuu- tegelik tiirlemisperiood tähtede suhtes (27,3 päeva kestab üks periood) Sünoodiline kuu- Kuu tiirlemisperiood Päikese suhtes Maalt vaadatuna (29, 5 päeva kestab üks periood) Refraktsioon Maa atmosfääris- elektronmagnet- v...
Torma põhikool Referaat TÄHED Juhendaja: Koostaja: Torma 2010 Mis on tähed ? Et taevakeha oleks täht, selleks peab tema mass olema vähemalt kümnendik Päikese massist. Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirgata - olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Tähe kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähed toodavad oma valguse ise. Tähe keskosas töötab võimas aatomijõujaam, millest vabanev energia kuumutab tähte sedavõrd, et tema pinnalt vabaneb palju valgust, soojust ja ultraviolettkiirgust. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Tähtede tekkimine T...
Jaanipäevased uskumused 1. usuti, et põldudel hõljuv suits on ohvrisuits ja, et see läheb põlluhaldjale kes pidi hävitama kahjurputukad, umbrohud ja kaitsma loomi haiguste eest. 2. Usuti ,et neiu võivat jaaniöö paiku ilusaks saada, selleks pidi ta minema hiieallikale ja seal oma nägu pesema. Enne pesemist tuli aga näkile allikasse hõbedat visata. Peale pesemist muutus neiu nägu ilusaks ja lisaks jäi kauaks ajaks nooreks. Allikale tohtis minna aga ainult üksi selle tõestuseks: läinud kord kaks neidu kahekesi ühel tekkisid tedretähnid teisel rõugearmid. 3. Usuti jaaniussidesse arvati, et need on vaeslapse pisarad mis rohtu veerenud ja seal hiilgavateks ussideks muutunud. Jaaniussi kojuviijale tuli õnn, ussi tallajale või tapjale õnnetus. Inimesed otsisid jaaniusse, kes neid kõige rohkem leidis sai varsti mehele või naisele. 4. Jaaniööl korjati 9 liiki ravimtaimi millest keedeti keedi...
Elurada Me käime kinnisilmi elurada, kui mängiksime vainul pimesikku, et teisi püüda, ja ennast kaotada. Ja eksimine kordub vastastikku, jalg väärataks, teelt kõrvale viib sammu. Rind pakitseb, ei aima tulevikku. Kui aga kahanenud noorusrammu ja lahtunud kired, vaimustusehumal- siis märkame: aeg koju minna ammu. Ja tunded selguvad, ja valguskumal silm sihti näeb ja otsitavat rada, ja päike vaob eluõhtu sumal, et viimast tõde surmas avaldada. Karl Eduard Sööt Hommik Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikeseid uniseid ruute kutsub mind sala kui kutsutaks pruuti. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile ta suri! H...
Järvakandi Gümnaasium Katrin Melts PÄIKE JA TEISED TÄHED Referaat Juhendaja: Meelis Tomson Järvakandi 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. PÄIKE KUI TÄHT................................................................................................................. 5 2. TÄHED................................................................................................................................... 6 2.1 MIS ON TÄHED?............................................................................................................ 6 2.2 TÄHTEDE ELUKÄIK..................................................................................................... 6 2.3 KUI PALJU ON T...
1.Nimeta ja iseloomusta Maa tüüpi planeete (paiknemine; suurus võrreldes maaga, pinna temperatuur) Merkuur-päikesele lähim planeet, kaugus Maast 82000000km-217000000km, pinna temperatuur on -173kraadi kuni 427kraadi. Veenus-päikese poolt loetuna teine planeet, 462kraadi pinnatemperatuur, suurus ja mass on sarnased Maa omaga, veenuse diameeter on Maa diameetrist kõigest 650km väiksem. (Maa) Marss-neljas planeet päikesest, pinnatemperatuur on +25kuni -125kraadi. Kõik need planeedid on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Neil on väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Need neli planeeti moodustavad Maa rühma. 2.Nimeta ja iseloomusta hiidplaneete (paiknemine, suurus võrreldes maaga, pinna temperatuur ja kaaslased üldiselt) Jupiter-päikesest kauguselt viies planeet ja päikesesüsteemi suurim planeet, kaaslasi 79 Saturn-päikesesüsteemi suuruselt teine planeet,maast 9x suurem, kaaslasi 62, temperatuur 11 700kraad...
Mats Traat ''Ilmakaared'' Mats Traat on on sündinud Tartumaal aastal 1936. Ta on luuletaja, prosaist, näitekirjanik, stsenarist ja luule tõlkija. Õppinud Arula, Vana-Otepää, Nõuni ja Rannu koolis. Tegi sovhoosis põllutööd, töötas mitmel pool traktorijaamades. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 19651968 toimetajana Tallinnfilmis. Praegu on Traat kutseline kirjanik Tallinnas. Mats Traat on saanud mitmeid tunnustusi, sealhulgas kolmel korral Tuglase novelliauhinna, Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning Jaan Krossi kirjandusauhinna. Tema tähtsamateks teosteks on novellikogu ''Koputa kollasele aknale'', lühiromaan ''Tants aurukatla ümber'', romaan ''Karukell, kurvameelsuse rohi'' ning romaan ''Inger''. Ilmunud palju luulekogusid ''Kandilised laulud'', ''Ajalaulu...
Referaat Miks me näeme kehi? Koostaja : Sisukord Sissejuhatus 2 Miks me näeme kehi 3 Kehad meie silmale 3 Kehade nägemiseks vajav valgus 4 Kokkuvõtte 6 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Tähtsaimaks meeleelundiks inimese elus on silmad. Inimene saab enamus informatsiooni maailmast nägemise kaudu. Aga kuidas me ikkagi näeme kehi, kas see on visuaalne pete või mingi looduse järjekordne vingerpuss meie, inimeste kapsaaeda? Sellest üritan lähemalt rääkida järgnevas l...
Looduse ilu, võlu, valu. Marie Under ja Villem Grünthal-Ridala Sära ja kaunidus vaatab meile vastu igal aastaajal. Samuti leidub igaühes ka negatiivsust. Looduses on asju, millele pilku heites ,,silm puhkab", kuid ka kõike seda, mis ärritab. Marie Under oli eesti luuletaja, kes kuulus kirjandusrühmitustesse ,,Siuru" ja ,,Tarapita". Looming on tal suhteliselt mitmekesine. Aastal 1917 ilmus esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast". Luuletaja kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus". Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Underi luuletusi on tõlgitud väga mitmetesse erinevatesse keeltesse. Villem Grünthal-Ridala on Muhumaalt pärit luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Ta alustas luuletuste ja väikeste proosalaastudega, mis ilmusid algul Kure...
SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 2 1.1 Päikesesüsteem- mis see on?............................................................................................. 3 2. PÄIKE......................................................................................................................................8 2.1 Päikeselaigud..................................................................................................................... 9 2.2 Päikesevarjutus.................................................................................................................. 9 3. PÄIKESESÜSTEEMI KUULUVAD PLANEEDID............................................................ 10 3.1 Kivi...
Kontrolltöö kordamine füüsika Astronoomia 1. Mis on tähtkuju? Tuleb määrata 1 tähe kordinaadid. V: tähtkuju on kindlalt piiritletud ruumiline taeva ala 2. Sõnastage Kerpleri seadused (3). 1- planeedi liikumistee ehk orbiit on ellips, mille fookuses on Päike. 2- planeedi raadiusvektor ehk lõik Päikesest planeedini katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. 3- Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. 3. Iseloomusta ühte Maa-tüüpi planeeti V: Marss on üks uuritumaid planeete päikesesüsteemis peale Maa. On järjestuselt neljas. Marss on suhteliselt väike, Maast väiksem ning Marsi kogupindala on võrdne Maa maismaa pindalaga. Tema mass on Maa massi suhtes 0,107. ning tihedus 3,97. Marsi atmosfäär on väga hõre (erinevalt Veenuse omast), mistõttu saabki teda ka hästi vaadelda. Atmosfäär koosn...
Soojuskiirguseks nimetatakse sellist kiirgust, mida keha emiteerib ainuüksi soojusenergia arvel. See on ka üks soojusülekande vormidest (lisaks soojusjuhtivusele ja konvektsioonile). soojuskiirguse intensiivsus ja spekter keha temperatuurist. Madalatel temperatuuridel (mõnisada kraadi) on hõõgumine vaevumärgatav ja on punaka tooniga. Temperatuuri tõstmisel soojuskiirguse intensiivsus kasvab ja kiirgav keha omandab alguses kollaka (hõõglamp, 3000°), seejärel valge (Päike, 6000°) ja lõpuks sinaka tooni (alates ca 8000°). Küll aga järeldub üldistest termodünaamilistest kaalutlustest, et iga keha peab alluma Kirchhoffi seadusele: termilise tasakaalu tingimustes on keha kiirgamisvõime ja neelamisvõime võrdsed (igal lainepikkusel). Absoluutselt musta keha kiirgamis- ja neelamisvõime on mõlemad võrdsed ühega. Elektroluminestsents- hõrendatud gaasi helendamine teda läbiva elektrivoolu toimel. Nähtust kasutatakse reklaamvalgustuses. Elektrolumi...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
Kool ......................... II a kursus Sergei Jessenin Referaat Juhendaja: ................................. 2009 1. Sisukord 1. Sisukord 2. Lapsepõlv 3. Naised Jessenini elus 4. Looming 4.1 Esikkogu "Radunisa" 4.2 Revolutsioonid 4.3 Imazinism 4.4 Tagasi Venemaale 4.5 "Kõrtside Moskva" 4.6 "Anna Snegina" 4.7 "Must mees" 5. Surm 6. Kasutatud kirjandus 2.Lapsepõlv Sergei Aleksandrovits Jessenin sündis 3.oktoobril 1895 Konstantinovo, Rjazani kubermangus. Tema vanemad olid talupidajad, isa Aleksandr (1873-1931) ja ema Tatjana(1875- 1955) abiellusid väga noorelt (isa oli 18 ja ema 16aastane). Ent ebakõlad mõlema suguseltsi vahel ajasid noored lahku ning Väike Serjoza jäi vanavanemate hoolde. Jessenin oli üsnagi varaküps: ta õppis viieaastaselt lugema, kirjutas esimesed Varsid juba üheksaselt ning teadlikuks luule...
SISSEJUHATUS Mis on füüsika ja tema aine? Füüsika on loodusteadus, mille eesmärgiks on füüsikalise (st materiaalse) maailma üldiste seaduspärasuste väljaselgitamine Traditsiooniliselt loetakse füüsika uurimisvaldadeks Mehaanikat, Termodünaamikat, Elektrit ja magnetismi, Optikat, Aatomfüüsikat, Tuumafüüsikat, Osakeste füüsikat, Kondenseeritud aine füüsikat, Astrofüüsikat, Biofüüsika? Miks ei saa mustkunsti või okultismi teaduseks pidada? Teaduse aluseks on teaduslik meetod, mille olulisemad punktid on Vaatlus ja katse (eksperiment) Analüüs ja hüpotees Mudel ja teooria Ennustus ja kontroll Eeldades lõpmatut Universumit, miks me näeme tähti tumedas taevas, mitte ühtlaselt valgustatud taevavõlvi? Umbes 25% Universumi massist on mittekiirgav,valgust mitteneelav ja ka mittehajutav tumeaine, mis avaldub vaid gravitatsioonilise mõju kaudu. Hiroshimale heidetud pommi puhul muundati energiaks kõigest 0.6 g massi. K...
Tegijapoiss 2010 Üldmeteoroloogia konspekt eksamiks Konspekt on tehtud Hanno Ohvril-I üldmeteoroloogia materjalide põhjal . Üsna vigu täis . Igast kasulikku infot on siin , kuid paljud asjad võivad segaseks jääda , kuna ma panin kirja enamasti selle mida ma ise ei tea ( peaaegu kõik). Valemite tuletusi ma kirja ei pannud , sest normaalsed inimesed selliseid asju ei õpi. Kasu on konspektis kindlasti. Termini meteoroloogia all peetakse harilikult silmas kindlatel kellaaegadel tehtavaid õhu temperatuuri, rõhu, niiskuse, pilvisuse, nähtavuse jt meteoelementide rutiinseid mõõtmisi javaatlusi. Klimatoloogia - Paljuaastane iseloomulik ilmastik mingis piirkonnas. Klimatoloogia on meteoroloogia ja füüsilise geograafia piiriteadus. Fahrenheiti skaala Kaks püsipunkti 1) 0 F Kraadi = -17.78 C , madalaim temperatuur mis ta laboris sai . 2) 96 F = 35.55 C , tema arvates inimese keha temperatuur. Jää sulab Fahrenheidi skaala järgi 32 F kraadi ...
KEEMIA Alused ehk hüdrooksiidid Koosnevad metallis ja hüdrooksiid rühmast. Happed, soolad ja alused on ioonilised ained. Koosnevad positiivsest katioonist ja negatiivsest anioonist. kaltsium hüdrooksiid Ca2+ (OH) 2 Aluseid jaotatakse lahustuvuse järgi. KOH, LiOH, NHOH, Ba(OH)2 NaOH seebikivi Lahustumatud hüdrooksiidid Mg(OH)2, Mn(OH)2 Soolad On liitained mis koosnevad metallist ja happe anioonist. Alumiinium sulfaat Al2(SO4)3 Kaltsiumkloriid CaCl2 ll<< Magneesium fosfaat Mg3(PO4)2 Soolasid jaotatakse: Lihtsoolad, Vesinik soolad (valemis on sees ka happe vesinik) Magneesium vesinik fosfaat MGHPO4 Page 1 Naatrium di vesinik fosfaat NAHPO4 Soolasid jaotatakse lahustuvuse järgi. Lahustumatud: FeSO3,...
KEEMIA AJALUGU Koostanud Janno Puks Keemia on peaaegu sama vana nagu on inimkond. Kui näiteks keemiateadust mõista teadmistena nendest nähtustest, mida me nimetame keemilisteks reaktsioonideks, siis tuleks keemiateaduse lätet otsida vanemast kiviajast. Nimelt hakkasid siis kaasaegse inimese (Homo sapiens`i) eellased tuld kasutama. Tuletegemine ja toiduvalmistamine on ju keemilised protsessid ja seega keemiateaduse tekkimine langeks sel juhul kokku inimese ja tema teadvuse kujunemisega. Keemia tekkis muistses Egiptuses. Ühe versiooni kohaselt on keemia oma nimegi saanud Egiptuse järgi, sest seda maad nimetati vanaegiptuse sõnaga chemi. Üheks tõenäoliselt esimeseks ühendiks, mis inimeste tähelepanu pälvis ja millega inimene kokku puutus, oli erkpunase värvusega mineraal kinaver (elavhõbesulfiid HgS). Nimetus pärineb kreeka keelest ja tähendab üht punase värvi liiki. Kinaver veetl...
Ilma uurivad ja kirjeldavad teadused: Doppleri radar, mis asub Harku kasutada kohaliku ilma prognoosimiseks.. kompleksidel nimetatakse molekulaarseks met.all mõeldakse ilmateadust.Ilma all Aeroloogiajaamas. Alates 2002 aastast Üksikud vaatlused on siiski mõttetud ja e. Rayleigh hajumiseks. Hajumise olemus mõtleme atmosfääri seisukorda mingil alustati Eesti meteoroloogiajaamades tegelikud näidud vähetähtsad. Tähtsad on seisneb: stratosfääris, mesosfääris. Tänu ajamomendil ajalõigul,mis sünnib automaatjaamade paigaldamist ja muutuste suund ja suurus. Pead üles sellele vastasmõjule muutub osake uute atmosfääri ja maapinna vastastikkusel katsetamist. meteroloogilise elemendi märkima kas muutus oli kiire või aeglane või elektromagnetlainete allikaks...
VIII. SENECALT LUCILIUSELE TERVITUS. Sa käsid mul vältida rahvahulka, tõmbuda endasse ja rahulduda oma teadvusega," ütled sa, "kuhu jäävad nood teie juhtmõtted, mis käsivad tegevad olla surmani?" Selle jaoks, mida sulle aeg-ajalt näin soovitavat, olen ise tagasi tõmbunud ja välisuksed lukustanud, et saaksin paljudele kasulik olla. Ükski päev ei möödu mul jõude. Võtan öödelt lisa õpingute jaoks. Uneajaks pole ma vaba, uni võidab minu ja mu öistest valvustest väsinud ja kinnikippuvad silmad on suunatud tööle. (2) Olen eemaldunud mitte niipalju inimestest kui asjadest ja eriti omaenda asjadest; ajan järelpõlvede asju. Panen kirja mõndagi, mis neile kasu võiks tuua. Kirjutan tervislikke manitsusi, otsekui kasulike arstimite retsepte, olles kogenud nende tõhusust omaenda haavadel, mis, olgugi veel paranemata, o...
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
annaabi.ee 
