Poliitilis-majanduslikud tegurid Bioloogilised tegurid Meelte teravus Kaitsemehhanismid Psühholoogilised tegurid Intellekt Hoiakute kujunemine Kuritarvitamise ohvrid Sotsiokultuurilised tegurid Kultuuride erinevused Religioon Keskkonnategurid Kliima Loodus Turvalisus kodus Poliitilis-majanduslikud tegurid Riik ja kodanik Kokkulepped Õendusabi võimalused Ruumid Ohud Sõltuvus ja sõltumatus Vanus Vaegurlus Võimatu olla sõltumatu Arutelu Turvalise keskkonna kujundamine Keskkonna hoidmine Iseenda turvalisus Õed tagavad turvalisust TÄNAME KUULAMAST!
· SOTSIAALNE TURVALISUS ELUKOHT · TOIT KEHAKUJU · SISSETULEK ENESEHINNANG · VÕRDÕIGUSLIKKUS ENESEUSK TEATUD FUNKTSIOONIDE SOORITAMISEKS · STABIILNE ÖKOSÜSTEEM VÕIME REALISEERIDA OMA TERVISEPOTENTSIAALI. · SOTSIAALNE ÕIGLUS VAEGURLUS. (Kasmel 2007.) · JÄTKUSUUTLIK RESSURSSIDE KASUTAMINE · INIMÕIGUSTE AUSTAMINE JA VÕRDUSUS. (WHO 1986.) Kasmel, A. (2007). Tervise determinandid. Tartu Ülikool, tööstushügieeni õppetool. Tartu. [Ettekanne]. http://www.salutare.ee/files/ettekanded/III%20%20Tervise%20determinandid%20Anu%20Kasmel.pdf (14.11.2010). WHO. (1986). Healt determinants. http://www.euro.who.int/en/what-we-do/health-topics/health-determinants (14.11.2010).
TURVALISE KESKKONNA SÄILITAMINE SVETLANA KOBENJAK Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õ16 2 2012.a. TURVALISE KESKKONNA SÄILITAMINE Mõiste Eesmärk SÕLTUVUS/SÕLTUMATUS Sõltuvus/sõltumatus TKS elamistoimingus Sõltumatus ja vanus Sõltumatus ja vaegurlus ELAMISTOIMINGU MUDEL Bioloogilised tegurid Psühholoogilised tegurid Sotsio kultuurilised tegurid Keskkonnategurid Poliitilis majanduslikud tegurid BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilised barjäärid ja sekretsioon Põletikuline protsess Kudede taastumisprotsess Immuunsus protsess Sokki fenomen PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektikahjustused Hoiakud, isiksus ja temperament Stress Vägivald Emotsionaalne kuritarvitus Enesekahjustus
(EV invapoliitika üldkontseptsioon 1995) Puue (impairment) on organismi struktuuri või funktsiooni puudumine või anomaalia. Anomaaliaks nimetatakse olulist kõrvalekallet üldtunnustatud statistilistest normidest (st kõrvalekallet populatsiooni keskmisest, mida peetakse standardnormiks), mille tagajärjel organismi tegevus on häiritud. (Puue 2010) Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) ettepanekul kirjeldatakse puuet järgmiselt: Kahjustus/haigus Talitluse puudulikkus Vaegurlus (invaliidus) Kahjustus tähendab, et midagi puudub, on muutunud või funktsioneerib kehas halvasti. Näiteks võidakse olla sündinud ühe liigse rakukromosoomiga või kannatati sünnitusel hapnikupuuduse all. Talitluse puudulikkusest võime rääkida siis, kui kahjustuse tõttu suudetakse midagi teha halvemini. Näiteks, kui on kahjustatud nägemisnärv, on talitluse puudulikkuseks vaegnägemine, kui kahjustatud on sisekõrva, on talitluse puudulikkuseks nõrgenenud kuulmine või kurtus.
1. Puue on kaasasündinud või omandatud psüühilise, füsioloogilise või anatoomilise struktuuri kõrvalekalle või funktsiooni kaotus. 2. Invaliidsus on halvemus, mis tuleneb puudest või vaegurlusest ja piirab või muudab võimatuks indiviidi normaalse osa täitmist. 3. Vaegurlus on mistahes puudest põhjustatud võimekuse piirang või puudumine või tegevuse liialdused, et tegutseda normaalsel moel. 4. Raske puude puhul on inimesel vaja kõrvalist abi kord ööpäeva jooksul. 5. Sügava puude korral vajab inimene ööpäevaringset valvet ja abi. 6. Nägemispuue on nägemise puudulikkus või selle puudumine. 7. Nägemispuudeline on isik, kelle nägemine on alaarenenud sel määral, et see
........................................................................................................8 3.5.Poliitilis-majanduslikud tegurid...............................................................................................9 4.SÕLTUVUS/SÕLTUMATUS ELAMISTOIMINGUS.....................................................10 4.1.Sõltumatus ja vanus...............................................................................................................10 4.2.Sõltumatus ja vaegurlus.........................................................................................................10 5.ÕENDUSABI VÕIMALUSI ELAMISTOIMINGU RAHULDAMISEKS.....................11 5.1.Füüsilised probleemid............................................................................................................11 5.2.Aistingute kahjustamise ja kaotusega seotud probleemid......................................................11 6.ARUTELU................................................
Tallinn: Elukestva Õppe Sihtasutus Innove Karjäärinõustamise Teabekeskus, 2005, 104. 25.10.2007. 2. Malvet, M.; Mikkola M. Sotsiaalhoolekanne. Helsingi: AS Sinisukk, 1998, 141. 25.10.2007. 3. Paavel, V. Sotsiaaltöö ümber mõtestamine. Tallinn: GREIF, 2004, 151. 29.10.2007. 4. Sotsiaalministeerium. Puuetega inimeste tööhõive. [http://www.sm.ee/est/pages/index.html]. 29.10.2007. 5. Statistikaamet. Vaegurlus.[http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Sotsiaalelu/13Tervishoid/06Vaegurlus/06Vaegurlus.asp]. 29.10.2007. 13
Varasematel aegadel oli noorte liigesepõletik julm haigus, mis sageli tõi kaasa raske vaegurluse, südamehaiguse või amüloidoosi ning lõppes enneaegse surmaga. Ravi tõhustamisega ja koondamisega suurtesse keskustesse on saavutatud väga häid tulemusi. Näiteks Soomes on liigesepõletikust tingitud amüloidoos täielikult kadunud ning vähenenud on juveniilsest artriidist tingitud enneaegsed surmad. Püsiv vaegurlus on jäänud haruldaseks. Tänapäeval on ka raskesti haigestunutest suurem osa töövõimeline ja suudab iseseisvalt toime tulla. LIIGESEHAIGUSED JA LIIKUMINE Aktiivne liikumine on toesehaigele tähtis nii haiguse raviks kui ka enese vormishoidmiseks. Eri raskusastmega liikumine, vajaduse korral liikumist hõlbustavate abivahenditega, kuulub nende haiguste ravi juurde kõigis haigusjärkudes. Liikumise
struktuuris ja juurdepääsu ühiskondlikele ressurssidele. See ei ole seisund, iive), surma põhjused, imikusuremuskordaja, haigestumuskordaja, füüsilisse ja intellektuaalsesse kapitali investeerimiseks. Tervise mõju vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vaegurlus, riskitegurite esinemissagedus, enesehinnang tervisele. majandusele Eestis 2006 Hea tervis mõjutab majanduslikku produktiivsust vahendeid eesmärgi saavutamiseks. Rahvatervis (public health)
Eesti elanike tervise viimase aastakümne trendid lubavad teha kokkuvõtte, et: • vanemaealine osa eesti rahvastikust elab kauem • keskealine elab tervislikumalt • noorte seas väheneb tervist kaitsvate tegurite mõju Olulisemad elanikkonna tervist iseloomustavad näitajad: • Keskmine eeldatav eluiga, • demograafilised näitajad (sündimus, suremus, iive) • surma põhjuse, • imikusuremuskordaja • haigestumuskordaja • vaegurlus • riskitegurite esinemissagedus • enesehinnang tervisele • Tervelt elatud eluaastad on suremuse ja haigestumise andmeid kombineeriv kontseptsioon, mis võimaldab mõõta tervisega seotud elukvaliteeti. • Hea tervis- piirangute puudumine igapäevategevuste • Haiguskoormuse e tervisekaotuse tõttu (Disability Adjusted Life Years - DALY) kaotatud eluaastad = YLL (enneaegne surm) + YLD (haiguskaotus) Haiguste ennetamise efektiivsus, seos heaoluga. Haiguste ennetamine:
annaabi.ee 
