8 saj lõpus eKr. hakati aga kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade kujutisi,millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised piltjutustused. Peamiseks teemaks oli kreeklaste või Olümposejumalate võitlus koletistega. Kükloobid , kentaurid või Medusa kehastasid võõraid, kellele kreeklased vastandasid oma tsivilisatsiooni.Arhailise aja anumatel olid elusolendeid kujutatud kohmakate mustade siluettidena. Vaasimaalide stiiliks olid geomeetriline , mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil.Geomeetrilises stiilis Kreeka vaas 8 saj kujutab surnu leinamist. Geomeetrilises stiilis maalitud vaasid on peamine tõendusmaterjal tumeda ajajärgu ja 8 saj kreeklaste materiaalsest kultuurist.6. saj alguses eKr. tuli mustafiguuriline stiil.Mustafiguurilisel vaasil on kujutised endiselt mustad ja siluetitaolised, kuid oluliselt suuremad. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile
6. sajandi alguses eKr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Mustafiguurilisel vaasil on kujutatised endiselt mustad ja siluetitaolised, , kuid oluliselt suuremad. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärtel. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt. PUNASEFIGUURILINE STIIL 6. sajandi lõpul eKr võeti kasutusel punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga kandma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikava. Punakale pinnale oli võimalik peene pinstliga maalida üksikasju. Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. VALGEPÕHJALINE STIIL 5. saj lõpp eKr Lekythosed - peened õli või parfüümi hoidmiseks mõeldud nõud. Valgepõhjalisi nõusid
Ateena saavutas 6. sajandi lõpuks enne meie ajaarvamise algust taas juhtiva positsiooni keraamikakeskusena. Sellega üheaegselt ja seda toetavalt toimus mustafiguurilise stiili tekkimine. Perioodile oli iseloomulikuks mustade figuuride kasutamine, mis oli pärand varasematelt stiilidelt. Punane aluspind kaeti musta angoobiga, millest kraabiti välja detailid. Kuulsaid keraamikuid mustafiguurilisest perioodist: Sophilos (590580 eKr) Andokides (550525 eKr) Exekias (u. 550525 eKr) Punasefiguuriline stiil: Umbes 530. aastal eKr võeti Ateenas kasutusele punasefiguuriline vaasimaalitehnika. Figuurid jäeti värvimata ning mustaga kaunistati figuuride taha jääv taust. Uus tehnika võimaldas saavutada tugevat arengut kujutiste loomulikkuse ja peenekoelisuse edasiarendamiseks. Laienes ka kasutatav temaatika. Vaasitüübid: Rhyton Vana-Kreeka vaasid olid suurepärased kunstiteosed, mis ühendasid endas funktsionaalse vormi,
Tuntud töö samast koolkonnast on „Laokoonia grupp“. Maalikunst. Seina- ja tahvelmaale ei ole säilinud. Paremini tuntakse (keraamikat) vaasimaali. Sõna „keraamika“ pärinaeb Ateena seppade linnajao Kerameikose nimest. Olenevalt vaasi kujust oli tal nimi: 1. amorfa 2. kolmesangaline hüdra 3. kraater 4. voluutkraater 5. kann 6. küüliks 7. kantharos 8. leküütos Vaasimaalis on kaks stiili. Esialgu valitses mustafiguuriline vaasimaal (6. saj. eKr). Punasefiguuriline tuli u. 530 eKr. Mustafiguuriline stiil- figuurid maaliti musta värviga helepunasele savipinnale; detailid kraabiti sisse. Punasefiguuriline stiil- mustaks värviti foon, kuna figuurid jäid heledaks ja detailid maaliti peene pintsliga. AAFRIKA KUNST Kunstiliikidest kohtame Aafrikas põhiliselt skulptuuri, maalikunstist kaljujooniseid. Skulptuur. Materjaliks oli enamasti tume puit. Kõige rohkem on üksik figuure. Enamasti on need rahulikud, seisvas või istuvas poosis
''Kettaheitja'' klassikaline- kontrapost, idealiseeritud keha nt:Plykleitos ''Odakandja'' 4,saj nt: Hermes Dionysos-lapsega, Lysippos-Kaapija hellenistlikul nt: 8. Praxiteles - "Hermes Dionysos-lapsega" Polykleitos - "Odakandja" Pheidias - Parthenoni friis", "Zeusi kuju" Olümpias Myron - "Kettaheitja"Lysippos "Kaapija", 9. Vaasimaal arhailisel ajastul, kuidas kaunistati? Geomeetrilise ornamendiga, mustafifuuriline või punasefiguuriline 10. Mustafiguuriline vaasimaal - kuidas teostati? Figuurid maaliti peale musta lakkvärviga, kontuurid kraabiti sisse 11. Punasefiguuriline vaasimaal - kuidas teostati? Fifuurid värvimata, detailid maaliti peale, üldpind must 12. Arhitektuur hellenistlikul ajastul - milliseid hooneid armastati kõige enam rajada? Templid, paleed, valitsushooned, kindlused, raamarukogud, staadiumid, gümnaasiumid. 13. Kes oli Aleksander Suur ja milline oli tema panus kultuuri arengusse
2. Loomade skemaatilised kujutised 3. Mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused (jumalate võitlused koletistega nagu Kükloobid, kentaurid, barbarid jne, kellega kreeklased 6. Sajandi e.Kr. algus Varem mainitud laad asendus mustafiguurilise stiiliga. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärel. Inimkeha antoomiat kujutati realistlikumalt 6. Sajandi e.Kr. lõpp Võeti kasutusele punasefiguuriline stiil Musta krundiga haki katma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju. Kujutis muutus ruumilisemaks ja looduslähesemaks Punasefiguuriline stiil 5. Sajandi e.Kr. algus Seina-ja tahvelmaalijad hakkasid oluliselt veenvamalt looma tasapinnal kolmemõõtmelist ruumilist illusiooni. Vaasimaal muutus vormilt mitmekesisemaks ja realistlikumaks Lisandus valge värviga maalimine
veini ja vett. Meander Siksakiline MEANDER on oma nime saanud käänulise jõe järgi ja on üks tüüpilisemaid kreeka mustreid Algselt geomeetrilised kujundid asendusid ajapikku paljufiguuriliste piltjutustustega .Vaasidel kujutati mütoloogilisi ja ajaloolisi stseene, pidustusi ja spordivõistlusi aga ka igapäevaseid tegevusi . Mustafiguuriline stiil- Mustafiguuriline stiil on vanem. Vaasi punane aluspind kaeti musta värviga , millest kraabiti detailid välja . Punasefiguuriline stiil- Punasefiguuriline stiil võeti kasutusele hiljem . Figuurid jäeti värvimata , mustaga kaeti nende taha jääv taust . Nüüd oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju ja paremini edasi anda figuuride liikumist . Kogu pilt muutus ruumilisemaks ja loomulikumaks . Punasefig.---- > Kreeka vaasid olid tipptasemel kunstiteosed ja üheks põhiliseks kaubaartikliks Vahemere äärsetes maades
Leidis kasutust ka tuhaurnina. Krateer - antiikaegne suur avara suuga savi- või metall-, mõnikord ka marmoranum, milles segati veini veega. Geomeetrilise ornamendiga vaas Pöörleval kedral oli lihtne kannule sirgeid jooni tõmmata , mille vahele maaliti erinevaid korduvaid siksakilisi jooni , kolmnurki , rombe. Esialgu tehtigi ainult geomeetrilise mustriga vaase , hiljem lisandus ka inimeste ja loomade lihtsustatud kujutised Musta-ja punasefiguuriline stiil Mustafiguuriline stiil on vanem. Vaasi punane aluspind kaeti musta värviga , millest kraabiti detailid välja . Punasefiguuriline stiil võeti kasutusele hiljem . Figuurid jäeti värvimata , mustaga kaeti nende taha jääv taust . Kreeka vaasid olid tipptasemel kunstiteosed ja üheks põhiliseks kaubaartikliks Vahemere äärsetes maades . Tänu nendele joonistustele mõistame paremini selle rahva elu ja rikast
Kükloobid , kentaurid või Medusa kehastasid võõraid, ähvardavaid barbaarseid jõude, kellele kreeklased vastandasid oma tsivilisatsiooni. Arhailise aja anumatel on elusolendeid kujutatud kohmakate mustade siluettidena, mis väga anatoomiat moonutavad, kuid on siiski ilmekad. Mütoloogilistes jutustustes avaldub kreeklaste elav fantaasia otsiv vaim ja oskus paljudest väikestest figuuridest kompositsioone luua. Vaasimaalide stiiliks olid geomeetriline , mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. Geomeetrilises stiilis Kreeka vaas 8 saj kujutab surnu leinamist. Geomeetrilises stiilis maalitud vaasid on peamine tõendusmaterjal tumeda ajajärgu ja 8 saj kreeklaste materiaalsest kultuurist. 6. saj alguses eKr. tuli mustafiguuriline stiil. Mustafiguurilisel vaasil on kujutised endiselt mustad ja siluetitaolised, kuid oluliselt suuremad. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärtel. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile
November 2010 1) ARHAILINE e vana aeg 600480 eKr 2) KLASSIKALINE e õitseaeg 480 323 eKr 3) hiline e HELLENISTLIK aeg 323 e.m.a.30 a eKr Maaliti vahavärvidega, mis saavutas täiuslikkuse IV sajandil. Levinud oli tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Levinud oli vaasimaalid. 540530 eKr võeti kasutusele punasefiguuriline vaasimaal. V sajandi lõpul kaotab vaasimaal tähtsuse. Maaliti vahavärvidega, mis saavutas täiuslikkuse IV sajandil. Levinud oli tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Levinud oli vaasimaalid. 540 530 eKr võeti kasutusele punasefiguuriline vaasimaal. V sajandi lõpul kaotab vaasimaal tähtsuse. · Kunstnik hakkas lähtuma maali puhul vaid sellest, mida ta nägi. Võeti kasutusele perspektiivvõte.
maalinguid vaasimaale. Hüdria- kolme käepidemega veenõu Amfora- kahesangaga veini nõu Krateer- segati vett ja veini 8. sajandil e. Kr oli aeg mil kreeklaste kunstis elas veel neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. 8. sajandi lõpus e.Kr hakkasid abstraksete kujundite sekka ilmuma ka inimeste ja loomade kujutisi. Peamiseks teemaks oli kreeklaste võitlus koletistega 6. saj. E Kr tulid uued stiilid: mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. Mustafiguuriline stiil- siluetid musta värviga punasel taustal. Punasefiguuriline stiil- siluetid punase värviga mustal taustal. HELLENISTLIK KUNST Hellenismi ajajärgul levisid kreeka haridus, kunst ja kombed kaugele väljapoole Kreekat. Kogu hellenistlikus maailmas rajati kreeka stiilis linnu, kõneldi kreeka keelt ning võeti omaks nende meelelahutused. Kunst iseseisvus omaette kultuurialaks. Tekkisid kunstiturud, kujukeste, medalite ja muude
munavööt. MEANDER LAINEVÖÖT PALMETT AKANTUSVÖÖT MUNAVÖÖT MUNAVÖÖT PALMETT MEANDER Mustafiguuriline tehnika 7.- 4. saj eKr Vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav Punasefiguuriline stiil algas ~450 eKr Hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega. Maalide süzeed Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused.
templid reljeefidega, sellele lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. 8. Kreeka maalikunst on eelkõige tuntud Pheidiase kaudu. 9. Millist värvi kasutati vaaside maalimisel? Mustafiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pinnale kanti musta värviga figuurid, mille sisse nõelaga kraabiti detailid. Punasefiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pind värviti mustaks, figuurid jäid vaasi loomulikku värvi. Detailid kanti kujutisele peenikese pintsli abil.
eelsele tasemele. Järgnes arhailine ajajärk, kus hakkasid kujunema linnad. Kirjaks oli lineaarkiri. Eeldavalt armastasid kreeklased jumalannasid. Olulisel kohal religioonis oli härg. Kõige armastatumaks sai Kreekas Trooja sõjalugu. Kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid aga barbariteks. Kreeka ühiskonna moodustasid aristrokaadid. Alguses maaliti kreeka vaase geomeetrilises stiilis,kuid neile ilmusid inimfiguurid. Kujunes välja ka teisi figuure, agu Mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil.Ise arvan et mustad on paremad, kuna need on selgemalt mõistetavad. Kreeka ühiskond oli patriarbaalne. Kreeka jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult. Peajumalaks oli Zeus. Tähtsamad rituaalid olid vereohvrid. Kuulsaim oraakel Kesk-Kreekas oli Delfi oraakel, kõrge Parnossose mäe kaljuse jalamil. Filosoofi ja teaduse tuntumad nimed on Hippokrates, Sokrates, Platon ja Aristoteles, kes on sügava jälje siia maailma jätnud.Tänu
Oli palju erinevaid vaasivorme: amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos ja leküütos. 8. sajandil kaunistati vase lihtsate geomeetriliste kujunditega nagu kolmnurgad ja rombid. 8. sajandi lõpus hakati maalima ka inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi, millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. 6.sajandi algul võeti kasutusele mustafiguuriline stiil ja sama sajandi lõpus punasefiguuriline stiil. Mida aeg edasi, seda tõetruumalt ja looduslähedasemalt hakati inimesi kujutama. Ornamentikas kasutati enim meandrit ja palmetti. Tuntuimad kunstnikud sellest ajast on Apelles ja Philoxentos. Nad oskasid arvestada pildi sisse suunduvate vormide illusoorset lühenemist ja kehade mahulisuse näitamist varjudega, kuid nad ei kasutanud tsentraalperspektiivi. 4. Vanemad, arhailise ajajärgu skulptuurid on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore)
vaase on võrreldud akvaariumitega-ruumiliselt tajutavad kaheksajalad,kalad , meritähed jne.Teatud perioodidel eelistati vaasimaalidel stiliseeritud ja sümeetrilist ornamentikat. Kreeklaste vaasimaal kulges paralleelselt muu maalikunsti arenguga.( saj ema pärinevad geomeetrilise ornamendiga vaasid on üldse esimesteks kreeka kunsti mälestusmärkideks.Hiljem hakati kujutama inimfiguure.Esialgu valitses nn mustafiguuriline stiil.630 ema tärkas nn punasefiguuriline stiil,kus tehtnika oli vastupidine.Uus moodus oli palju elavam ja paindlikum,võimaldas edasi anda keerulisi poose , riietust jne ning oli seega kooskõlas kreeka kunsti üldise arenguga suurema loodusläheduse poole.Kreeklastel polnud maalitud vaid vaasid, vaid igasugused nõud.Neilt võis leida stseene mütoloogiast kui ka kreeklaste igapäevaelust.Vaasimaal on üheks tähtsaks allikaks kreeklaste ajaloo tundmaõppimisel. Kreeka näide."Sõdalane vigastamas ennast"
Värvid vahaga erksamad aga see väga kallis Kuna maale säilinud vähe siis loetakse ka vaasimaal maalikunsti hulka. Peamised vaasitüübid olid: amfora- suured vaasid suurte sangadega krateer- veini lahjendamiseks veega dipülonvaas- (tegelikult pole vaas, sest ei kasutatud anumana) tohutult suur pisikeste kaunistavate sangadega Vaaside kaunistamiseks erinevaid stiile. Arhailisel ajal peamiselt geomeetriline stiil Mustafiguuriline stiil- musta lakkiga figuurid, taust punane savi Punasefiguuriline stiil- musta lakiga taust ja figuurid jäid punaseks Vaasimaale ka allkirjastati, tavaliselt mitu autorit. Maalikunstis ka kunstnike vahelised võistlused Tahvelmaale säilinud ka rooma ajast, kutsutakse muumiaportreeks Neid leitud väikestest aga väga hea kunstiga linnadest nagu Pompei ja Herculaneum. Need olid ülikute suvituslinnad, mille vesuuvi vulkaanipurse mattis laavasse. Mosaiiki tegid roomlased ja kreeklased mõlemad. Mosaiik „Aleksandri lahing“ leitud Fanni majast
Skulptuur – kuju või reljeef või nende valmistamise kunst. Skulptor – kujude ja reljeefide valmistaja. Reljeef – skulptuuri üks liike, pinnasest kõrgem kujutis, nagu oleks skulptuur pooleks tehtud ja seina külge kinnitatud. Geomeetrilises stiilis vaas – vaas, mis kaunistati üleni geomeetrilistest kujunditest koosneva mustriga. Osata joonistada. Mustafiguuriline vaas – varasem vaas, kus figuur maaliti tulema värviga punakale savipinnale. Punasefiguuriline vaas – hilisem vaas, kus figuur jäeti punaseks ja taust värviti tumedaks.
Orientaalne stiil: 7-6 saj. Ekr sai Kreeka keraamika hulgaliselt mõjutusi Väike-Aasiast ja Egiptusest. Sealt arenes välja orientaalne stiil mis kujutas endas palju idamaiseid elemente. Orientaalse stiili perioodil oli keraamikakeskuseks Korintos. Mustafiguuriline stiil: Kui Ateena sai 6 saj lõpuks taas Kreeka keraamikakeskuseks, hakkas välja arenema uus keraamiline stiil mille nimi oli mustafiguuriline stiil. Sellele oli iseloomulik mustade figuuride kasutamine. Punasefiguuriline stiil: Hakati kasutama umbes 530 a ekr ja mustaga värviti ainult taha jääv taust ning figuurid seal peal värviti kas punasega või oranzikas-punasega. Vaasi tüübid: Kreeka vaasid olid maailmas kõige levinumad kunsti teosed mis olid tipptasemel viimistluse ja kujuga. Kreeka vaasid olid Kreekas ühed põhilised kaubandus tooted Vahemere äärsetes maades. Vastavalt igapäeva vajadustelekujundati välja erinevad nõude tüübid.
Orientaalne stiil: 7-6 saj. Ekr sai Kreeka keraamika hulgaliselt mõjutusi Väike-Aasiast ja Egiptusest. Sealt arenes välja orientaalne stiil mis kujutas endas palju idamaiseid elemente. Orientaalse stiili perioodil oli keraamikakeskuseks Korintos. Mustafiguuriline stiil: Kui Ateena sai 6 saj lõpuks taas Kreeka keraamikakeskuseks, hakkas välja arenema uus keraamiline stiil mille nimi oli mustafiguuriline stiil. Sellele oli iseloomulik mustade figuuride kasutamine. Punasefiguuriline stiil: Hakati kasutama umbes 530 a ekr ja mustaga värviti ainult taha jääv taust ning figuurid seal peal värviti kas punasega või oranzikas-punasega. Vaasi tüübid: Kreeka vaasid olid maailmas kõige levinumad kunsti teosed mis olid tipptasemel viimistluse ja kujuga. Kreeka vaasid olid Kreekas ühed põhilised kaubandus tooted Vahemere äärsetes maades. Vastavalt igapäeva vajadustelekujundati välja erinevad nõude tüübid.
ja keerulisi liigutusi, osati kujutada valgust ja varju, ruumilisust, temaatika enamasti mütoloogiast või ajaloost, ilmselt võeti eeskuju kreeka maalikunstist, sageli illusoorsete efektide taotlust nt seinale maalitud avatud ukse, millest näeb kaunist vaadet. Mosaiik: väikestest värvilistest kivi- või klaasikildudest koostatud pildid. Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. 6. Kreeka vaasi areng (ornamendiga vaas, mustafiguuriline stiil, punasefiguuriline stiil) Vanimad nõud- geomeetrilise ornamendiga ( u 8. Saj eKr) Mustafiguuriline stiil mustad figuurid helepunasel pinnal. U 6. Saj eKr punasegifuuriline stiil- mustaks värvitud taust ja figuurid jäid heledaks. Nii sai paremini detaile kujutada. Figuraalsetel vaasidel kujutati stseene mütoloogiast ja igapäevasest elust. 7. Millel põhineb vana-rooma kultuur ja kunst? Kultuur ja kunst põhineb orjadel. 8. Rooma ja kreeka tempel võrdlevalt
monumentaalmaalist. Vaaside valmistamine ei hõlma üksnes vaase meie aja mõistes, vaid ka joogiriistu ja kööginõusid. Vastavalt otstarbele olid vaaside vormid väga erinevad. Ainulaadne on nende võrratu ülesehitus ja tore profileering. Nendel leiduvad maalid ei ole üksnes tähtsad kunstiteostena, vaid need on ka rikkalikuks allikaks kreeka elu, mütoloogia ja usundi tundmaõppimisel.Juba umbes a. 540-530 eKr hakkab vaasimaalis tärkama uus stiil, mis varsti saab ainuvalitsevaks nn. punasefiguuriline vaasimaali stiil. Peamine uuendus seisnes selles, et figuure ei maalitud mitte mustadena punasele foonile, vaid vastupidi: kujutise tagapind kaeti musta värviga, figuurid jäeti katmata; need esinevad niisiis punastena mustal taustal. Uue tehnika paremus seisnes selles, et detaile figuuride sees ei olnud enam vaja välja kraapida, neid võis peente mustade joontena pintsliga peale maalida. Uus tehnika oli hoopis paindlikum ja võimaldas elavamat joonistusviisi
Zeusi kuju Olympose linna Zeusi templis. Mõlemad olid kaunistatud kulla ja elevandiluuga ning äärmiselt monumentaalsed. Pheidias oli ka paljude Ateena Akropoli skulptuuride valmistaja. 8. Kreeka maalikunst on eelkõige tuntud Pheidiase kaudu. 9. Millist värvi kasutati vaaside maalimisel? Mustafiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pinnale kanti musta värviga figuurid, mille sisse nõelaga kraabiti detailid. Punasefiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pind värviti mustaks, figuurid jäid vaasi loomulikku värvi. Detailid kanti kujutisele peenikese pintsli abil.
Haudehitis-tholos e. kuppelhaud. KREEKA KUNST: arhailine e. vana aeg 600-480 eKr, klassikaline e. õitseaeg 480-323 eKr, hellenistlik e. hiline aeg 323 eKr-30 pKr. Arhailine: kujunevad välja vaaside tüübid(amforad, kolmesangalised hüdriad, kann, olpe, voluukrateer, kellkrateer, karikaskrateer, küüliks, kantharos, leküütos, püksiid), templite tüübid, skulptuur(pühendkujud). Vaaside kaunistamine: geomeetriline, korintose, mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. Arhitektuur: Kreeka anttempel areneb välja megaronist. Ant-tugisein. Anttempel-sammastega eesruum ühes otsas. Kaksid e. topeltanttempel-sammastega eesruum mõlemas otsas. Prostüül-4 sammast otsaseinas. Peripteer-rida sambaid ümber templi. Templi ruumijaotus: Eeskoda e. pronaos, pearuum e. cella, siseruum e. naos, kõige püham paik e. adüüton, opisthodomos. Sambaorder: order-kord, antiiktemplite kandvate ja kantavate osade sammastiku ja
Archimedes, Epikuros, Eukleides. 18.Mille järgi on olümpiamängud saanud oma nime? 19.Kellel oli võimalik olümpiamängudel osaleda? 20.Dateeri sündmused. a) esimesed olümpiamängud b) Soloni reformid Ateenas 21.Millega tegelesid filosoofid Vana-Kreekas? 22. Nimeta Vana-Kreeka kuulsaimad filosoofid. 23.Kirjelda võistlusi olümpiamängudel. Millised aladel võisteldi? 24.Joonista mustafiguuriline ja punasefiguuriline vaas. 25.Millega said tuntuks Aristoteles ja Herodotos? 26.Nimeta vanaaja 7 maailmaimet! 27. Kuidas on kreeka keeles: Kreeka, mittekreeklasest madalama kultuuritasemega inimene, tähestik, parimate võim, koosjooming, meeste ruum, veinisegamisnõu, armuke, alasti noormees, riietatud neiu, poistermastus, tüdrukutearmastaja, linn, ainuvalitseja, pikkades viirgudes sõjavägi, Sparta kodanik, Sparta maaori, Sparta vaemate nõukogu, rahvavõim,
Vaasid oli antiikmaailmas mitmete otstarvetega, lisaks lihtsalt lillede hoidmisele hoiustati seal veel näiteks puuvilju, veini jms. Vaase oli mitmeid erinevaid tüüpe (amfora, krateer jms) Geomeetriline stiil 8. - 7. saj. e.Kr. kaeti vaasid peamiselt geomeetriliste kujunditega. Mustafiguuriline vaasimaal Figuurid tehti värviga, taustks oli savi toon (Francois' vaas, seal kujutati "Iliase" sündmusi) Punasefiguuriline vaasimaal taust värviga, figuurid savivärvi."Demokraatlikum", lihtrahva seas kõige levinum. Erandjuhtudel kasutati vaasimaalimisel ka valget lakki. Tamagra kujud väikesed inim- või loomakujukesed. Kõrgel tasemel oli ka ehtekunst- tehti vääriskividest ehteid (gemmid (karmeed), mõningate kivide sisse tehti reljeef (intaljo))
Maalikunst on vähe säilinud. Allikas on Keraamika ja vaasimaalid. Arhailisel ajal Vesuuvi tuha alla mattunud linnad. kujutati olendeid moonutatud mustade Iseloomulikud olid silmapetted ja loodus. siluettidena, 6. sajandi algul asendus see Temaatika oli mitmekesine. Roomas levis ka mustafiguurilise stiiliga. Ornamentika kadus. tahvlimaalikunst. 6. saj lõpul võeti kasutusele Väga populaarne oli elumajade kõige punasefiguuriline stiil. Must krunt, punane esinduslikumate ruumide kaunistamine taust ja keerukamad liigutused. 5. saj algul maalingute ja mosaiikidega - väikestest paranes veelgi ruumilisus. 4. saj algul oli varvilistest kivi- või klaasikildudest kahe kunstniku vahel võistlus ning koostatud piltidega. lõpupoole kuulsaim kunstnik oli Apelles. Mosaiikidega armastati kaunistada ka Teine oli Philoxenos. ruumide põrandaid. Sarnasused:
Kuigi figuurid on anumatel kohmakad ja nende anatoomia moonutatud, kompenseerib vajakajäämised kreeklaste elav fantaasia. Figuurid maaliti üksteise alla paigutuvate ribadena. 10. Kirjelda punasefiguurilist vaasimaali kuidas teostati, kuidas lisati detailid, kontuurid figuuridele? (1p) Kasutatakse musta lakki, kuid sellega kaetakse taust, kujund tekib loomulikule savipinnale. Valge lakiga on maalitud loomad ja inimkeha katmata osad. Punasefiguuriline stiil tõrjus teised vaasimaalistiilid kõrvale. Peamiselt kujutatakse mütoloogilisi stseene, kuid ilmuvad ka olmestseenid 11. Kirjelda mustafiguurilist vaasimaali Nüüd tulevad vaasimaali ka inimesekujutised Sageli kujutatakse eeposte kangelasi, jahi ja võitlusteemad Kujundid kantakse vaasile musta lakiga Kunstnikud hakkavad vaase allkirjastama Kõige tuntum mustafiguuriline vaas on nn Francois` vaas (krateer)
portreekunstis saavutati suurem iseseisvus. Roomas oli tähtsal kohal esivanemate portreed. Kodus oli aukohal alati esivanemate portree. Seega Kreeka oli rohkem arenenud skulptuuri kunstis. Roomas olid seinad kaetud seinamaalingutega ning põrandad mosaiikidega. Mosaiik oli värvilistest klaasi- või kivikildudest moodustatud pilt. Kreekas olid aga kõige enam tuntud maalikunsti all vaase. Kreekas olid kaks põhilist vaasitüüpi: punasefiguuriline ja mustafiguuriline. Punasefiguurilisel vaasil kaeti tagapind värviga ning figuurid jäid punased. Mustafiguurilisel vaasil kanti musta värviga kujutised heledapõhjalisele pinnale. Rooma võttis palju üle teistelt kuid ta arendas seda edasi ning selle tõttu oli ka Rooma ehituskunsti poole pealt rohkem arenenud. Kreeka oli aga rohkem arenenud skulptuuride poole pealt ning kreeka kunstis oli ka kolm erinevat ajajärku. Üldiselt on rooma ja kreeka sarnased kunstis kuid on ka palju erinevusi
Mina ja mu mees elaksime eri majaosades nagu kreeklastele kombeks. Eraldi ruum oleks ka kangakudumiseks, kus saaksin valmistada kardinaid, mööblikatteid ning pereliikmetele rõivaid. Majaperemees vestles külalistega söögitoas, mida sisustasid mugavad lebatsid. Kui mina oleksin kreeklane, peaksin ma kuuletuma oma isale, mehele, vennale ja isegi poegadele, mida ma ka teeksin. Näitamaks minu huvi kunsti vastu oleksid minu kreekakodus olemas nii mustafiguuriline kui ka punasefiguuriline vaas. Kui mina oleksin kreekalne, tahaksin kindlasti olla selline kreeklane keda tuntaks kaa peale tema surma,nt Platon, Aristoteles, Sokrates, jpt. Koostas: Maarja Kaart
Korintos Amfora-täielikult geomeetriline. Ringid Mustafiguuriline- Savist amforale maaliti(kraabiti nõelaga sisse) mustad figuurid. Punasefiguuriline- Savist amforale maaliti mustaga taust ja figuurid jäeti punaseks. Ehitusmaterjalina kasutati lubjakivi ja marmorit. Naisfiguur ehk KORE Meesfiguur ehk KUROS KONTRAPOST
Säilitamiseks ja transportimiseks. 2. Hüdria – on Vana-Kreeka veekandmisnõu. Hüdrial on kolm sanga, millest kaht kasutatakse kandmisel ja kolmandat valamisel. 3. Krateer – on Vana- Kreeka suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, milles segati veini. Arenes 2 vaasimaali stiili: Mustafiguuriline vaasimaal – kujutised kanti musta läikiva värviga savinõu heledale pinnale. Punasefiguuriline vaasimaal tagapind kaeti värviga, figuurid jäid punased.
Keraamika Nimeta Kreeka kunsti 3 perioodi. Arhailine e. Vana aeg 600-480 e.K.r Klassikaline e õitseaeg 480-323 e.K.r Hiline e. Hellenistlik aeg 323e.K.r 30 p.K.r Nimeta Kreeka samba 3 põhiosa. kapiteel, tüves. baas Nimeta ja kirjelda Kreeka ehitusstiile. Dooria vanim , Joonia -Korintose (kirjeldus peaks olema õpikus 52-53 ) Mis on karüatiidid. noorte naiste kujud Mis on kore ja kouros. Kirjelda. alasti meesfiguurid kouros riietatud naisfiguurid kore Mis on punasefiguuriline ja mustafiguuriline vaasimaal. Must vaasil pole värvi ja mustaga peale tehtud , punasel on taust punane ja peale tehtud mustaga . Kirjelda Kreeka teatrit. keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed
vms) 6. Kreeka kultuuri saavutused (kreeklastelt eurooplastele). a)olümpiamängud - esimesed 776.a.eKr b)teater c)demokraatia d)eeposed - "Ilias", "Odüsseia" e)kirjandus - tragöödia (Aischylos "Erasteia", Sophokles "Kuningas Oidipus") ja komöödia (Aristophanes "Linnud") f)teadus-ajalugu (Herodotos "Historia"), matemaatika (Pythagoras,Eukleides), füüsika (Archimedes), meditsiin (Hippokrates ja tema vanne) g)kunst - vaasimaal(mustafiguuriline, punasefiguuriline vaas) h) arhitektuur - templid (Nike tempel), skulptuurid (Parthenon-i skulptuur, Polykleitos ,,Odkandja", Pheidias ,,Zeus"-i kuju Olümpias) i)filosoofia - Thales, Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles
Aatrium-aatrium *krikud on kaunistatud seinamaailide ja mosaiikidega Trajanuse sammas. Niobe laste tapmine. Punasefiguuriline Teemad vaasidel: kõik mida elus kohati 1.oksendajad 2.joojad 3.kaklused 4.armastajad 5.olümpiamängijad jne. Püha Peetruse basiilika Vatkanis. krateer. u. 460-450 e.m.a. Alustatud 333, asendatud 15.-17. saj. Apollodoros praegu Peetri kirikuga. Damaskusest
Kreeka maalikunst · Kreeka maalikunsti on säilinud suhteliselt vähe.Teda on ainult mõned seinamalingud ja see, et roomlased oma seinamaalides olla kreeklastelt eeskuju võtnud. Olulisemaks allikaks kreeka maalikunsti kohta on vaasimaal, millises eristatakse kahte stiili: 1. mustafiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pinnale kanti musta värviga figuurid, mille sisse nõelaga kraabiti detailid. 2. punasefiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pind värviti mustaks, figuurid jäid vaasi loomulikku värvi. Detailid kanti kujutisele peenikese pintsli abil.
o ei lahkunud kunagi olümposelt o koldetuli · Hera o kõrgein jumalanna o lehm, paabulind · Athena o Zeusi tütar o tarkusejumalanna o sündis Zeusi peast o öökull, madu, kiiver, oda Vaasimaal · maalide taset saab teada vaasimaalide näol · 8. saj. eKr geomeetrilise mustriga vaasid · Protokorintlik stiil, korintose vaasid, Rhodose vaasid · 600 eKr. mustafiguuriline stiil · u. 530 eKr punasefiguuriline stiil (valgefiguuriline stiil) · kujutati ,,Illiase" ja ,,Odüsseia" sündmusi · enne mustafiguurilist stiili läksid vaasimaalid reaalsemaks Arhidektuur 1. Arhailine tagasihoidlik savionnid 2. klassikaline templid · Ateena akropol o Parthenon o Erechteion o Propülee väravehitis mitmeosaline paraadvärav o Nike tempel propülee ees · Partheon o 59,51*30,86
5. Mis on kouros ja kore?- arhailine periood, klassikaline ajajärk 6. Leia kunstnikule õige töö: 1.Praxiteles 3.,,Kettaheitja" 2.Lysippos 1.,,Hermes Dianysoslapsega" 3.Myron 4.,,Odakandja" 4.Polykleitos 2. ,,Kaapija" 7. Nimeta kreeka vaasimaali stiilid ja mõned vaasivormid?- olid geomeetriline , mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. vaasivormid olid amfora, kolmesangaline hüdria. Vana- Rooma 8. Millised ehitustehnilised uuendused võeti kasutusele Vana-Rooma arhitektuuris?- Võtsid kasutusele ka ristvõlvi ja poolkerakujulised kuplid 9. Mis on akvedukt? Nimeta kuulsaim akvedukt Prantsusmaal.- veejuhe: Pont-du- Gard 10. Mis on arkaad?- Arkaad ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. 11. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? Kirjelda seda
Ajaloo kontrolltöö Kreeka ja hellenism 1. Seleta mõisted: Hellas, hellen, barbar, linnriik, polis, aristokraatia, demokraatia, türannia, akropol, agoraa, sümpoosion, gümnaasion, hetäär, mustafiguuriline vaas, punasefiguuriline vaas, oraakel, alfabeet, orkestra, skenee, draama, tragöödia, komöödia, dionüüsiad. · Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. · Hellen vanaaja kreeklane; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest(barbarid)
,,Kaapija", ,,Hermes Dionysos-lapsega" + autorid! 19. Milline suur muutus vabafiguurides toimus klassikalisel ajastul? Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid poose. 20. Kust on pärit sõna 'keraamika'? Tunda ära ornamendid. Ateena pottseppade linnajaost Keramikos'est. 21. Mis tüüpi vaasimaale esines? Kuidas vaase kaunistati? Abstraktsed, inimeste ja loomade skemaatilised kujutised. Mustafiguuriline stiil, punasefiguuriline stiil. 22. Hellenistliku kunsti üldiseloomustus ja peamised saavutused (4 maailmaimet)? Hakatakse ehitama ilmalikke hooneid, psüühika ja eri tunnete kujutamine. Rhodose koloss, Zeusi kuju, Pharose tuletorn, Artemise tempel 23. ,,Surev gallialane", ,,Põlev altar", ,,Milose Venus", ,,Samothrake Nike", ,,Laokooni grupp". 24. Aristotelese arvamus kunstist ja kuidas tema ideaal muutus hellenistlikul ajal?
Hakati kasutama kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli enneolematu veenvus. N: Polykleitose odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki olid ruumilised. 4.sajandil muutub skulptuur mitmekesisemaks, rahutumaks (Skopas, Praxitelese jumalad, Lysippose portreekunst) 4. Vanakreeka maalikunst Keraamika ja vaasimaalid. Arhailisel ajal kujutati olendeid moonutatud mustade siluettidena, 6. sajandi algul asendus see mustafiguurilise stiiliga. Ornamentika kadus. 6. saj lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Must krunt, punane taust ja keerukamad liigutused. 5. saj algul paranes veelgi ruumilisus. 4. saj algul oli kahe kunstniku vahel võistlus ning lõpupoole kuulsaim kunstnik oli Apelles. Teine oli Philoxenos. 5. Hellenistlik kunst 4. saj eKr lasi valitseja Mausolos endale püstitada haudehitise Halikarnassose mausoleumi. Hauataguse elu kajastamine muutus üldse olulisemaks. Religioon jäi tagaplaanile. Efesoses taastati Artemise tempel ning Ateenas ehitati korintose stiiis Olümpeion
Hakati kasutama kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli enneolematu veenvus. N: Polykleitose odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki olid ruumilised. 4.sajandil muutub skulptuur mitmekesisemaks, rahutumaks (Skopas, Praxitelese jumalad, Lysippose portreekunst) 4. Vanakreeka maalikunst Keraamika ja vaasimaalid. Arhailisel ajal kujutati olendeid moonutatud mustade siluettidena, 6. sajandi algul asendus see mustafiguurilise stiiliga. Ornamentika kadus. 6. saj lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Must krunt, punane taust ja keerukamad liigutused. 5. saj algul paranes veelgi ruumilisus. 4. saj algul oli kahe kunstniku vahel võistlus ning lõpupoole kuulsaim kunstnik oli Apelles. Teine oli Philoxenos. 5. Hellenistlik kunst 4. saj eKr lasi valitseja Mausolos endale püstitada haudehitise Halikarnassose mausoleumi. Hauataguse elu kajastamine muutus üldse olulisemaks. Religioon jäi tagaplaanile. Efesoses taastati Artemise tempel ning Ateenas ehitati korintose stiiis Olümpeion
hakati hüüdma düpolonvaasideks. 6.sajandi algses e.Kr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Mustafiguurilisel vaasil on kujutused endiselt mustad ja siluetitaolised, kuid oluloselt suuremad. Geomteeriline ornamentika kadus või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärtel. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiratlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt. 6.sajandi lõpul e.Kr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutiste tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju. Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Kirjalike allikate põhjal on teada, et 5.sajandi alguses e.Kr hakkasid seina-ja tahvelmaailjad oluliselt paremini ja veenvamalt looma tasapinnal kolmemõõtmelise ruumi illusiooni. Sajandi keskel töötas
Nt: Vasikakandja Klassikaline ajajärk inimkeha kujutamisel saavutati täielik kindlus ja vabadus. Lahendadi nõja-jala probleem (leiti tasakalupunkt). Kaks erinevad koolkonda: Sparta ja Ateena. Ateena skulptor: Myron kuulsaim töö "kettaheitja". Sparta skulptor: Polykleitos - "odakandja". 4. saj. Ekr muutuvad kujud sihvakamaks ja võetakse kasutusele 1/8 proportsioonide suhe. Vaasimaalide 2 eri suunda: 1) mustafiguuriline vaas varem 2) punasefiguuriline vaas hiljem. Fooniks punane savi, peale maaliti mustad figuurid. Vaasidel kujutati kreeklaste igapäevaelu.
11.Nimeta 7 antiikmaailma imet. Kus nad kaardil paiknesid? 1) Semiramise rippaiad Babülonis, 2) Cheopsi püramiid Egiptuses, 3) Zeusi kuju Olümpias, 4) Halikarnassose mausoleum,- Türgis 5) Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). 6) Rhodose koloss- Kreekas Rhodose saarel 7) Artemise tempel Ephesoses 12.Kreeka vaasimaal. Mustafiguuriline ja punasefiguurilised vaasid mis on nende erinevus Mustafiguuriline- varasem vaas, kus figuur maaliti tumeda värviga punakale savipinnale Punasefiguuriline- hilisem vaas, kus figuur jäeti punaseks ja taust värviti tumedamaks 13.Kreeka ja Rooma jumalad. Zeus Jupiter- peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal Hera Juno- Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna Poseidon Neptunus- Zeusi vend, allmaailmajumal Hestia Vesta- Zeusi õde, kodukoldejumalanna Ares Mars- Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal Athena Minerva- Zeusi tütar, tarkusejumalanna Apollon Apollo- Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Nad tundsid kiviraiet. Vaasid Kasutavad värvimist, mitte glasuurimist, kuigi nad seda teadsid. Kreeka vaasid olid kärbenõud hoiti vett, õli, veini ja serveeriti toite. Kreeklastel olid maalitud igast savinõud, mitte ainult vaasid. Umbes 600 e.m.a. kujunes välja mustafiguuriline vaasimaal (Atikas), kus kujutised ja ornament kanti musta läikiva värviga savinõu heledale pinnale. Detailid kraabiti musta värvi sisse ja naisfiguurid kujutati valgena. U 540 e.m.a. akkas levima punasefiguuriline stiil. Nüüd maaliti nii, et kaeti tagapind värviga, figuurid jäeti aga värvimata. Kujutised paiknesid mitme ribana vaasi peal.
11. Kes oli Pheidias- tema tehtud on Athena Parthenon (kürselefatiin) 12. Kirjeldage palun muistse kreeka teatrit Dionysose austamisest, orkestra-ümmargune väljak, tantsiv ja laulev koor, skeene- ilmusid näitlejaid välja, proskenioni- katus. 13. Millal ja millises järjekorras võeti Kreekas kasutusele erinevad vaasimaali stiilid 8. saj lõpul geomeetrilised ornamendid. 6. saj alguses mustafiguuriline- mustad gifuurid maaliti savipinna punakale foonile. 6. saj lõpul punasefiguuriline- musta krundiga kaeti kujutise taust, figuurid jäid aga savikarva. 14. Kuidas tekkis hellenistlik kultuur ja mis selle aja kunsti iseloomustab? Aleksander suur vallutas Kreeka. Tekkisid Pergamon Efesos, Hallikarnassos, Rhodos, Aleksandria. Kreeka kunsti selge ja loogiline ilme segatud idamaise toredusega. Hiigelsuured mõõdud. Rahutu ja pingestatud meeleolu. Millised maailmaimed said valmis hellenistlikus kultuuris. Rhodose koloss- 37 km kõrge päikesejumal Heliose pronkskuju
Ahhailased-muistsed kreeklased,Doorlased-madalama kultuuritasemega elanikud,kes tulid Balkani poolsaare põhjaosast.Joonlased-lahkusid,kuna ei tahtnud seguneda doorlastega.Hellenid-kõik kreeklased kokku.KIRJANDUS tragöödia-Aischylos``Erasteia``,Sophokles``Kuningas Oidipus``.komöödia- Aristophanes``Linnud``TEADUS- ajalugu-Herodotos``Historia``,matem:Pythagoras,Eukleides,Archimedes,Ptolemaios,meditsiin- Hippokrates.KUNST-vaasimaal-mustafiguuriline,punasefiguuriline vaas,arhitektuur:templid-Nike tempel,Parthenon,skulptuur:Polykleitos``Odakandja``,Pheidias``Zeusi``kuju Olümpias.
•Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellega oli lihtne joonsitada jooni (jagas anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks) •Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest kujundeid (nt: kolmnurgad, rombe, meandreid) •8.saj lõpus hakati joonsitama loomi, mis muutusid hiljem piltjutustusteks. •Mustafiguuriline stiil suured mustad kujutised, mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile, •Punasefiguuriline stiil krundiga kateti kujutise tausta, figuurid jäid savikarva värvi, maaliti peenikese pintsliga üksikasju. •Maalikunst muutus looduslähedamaks, tehti võistlusi, et kes suudab illusionistlikumalt maaida. •Apelles tolleaja kuulsaim kunstnik, tema tätsaim töö on Aprodite kujutis, kus ta sünnib merevahust. Hellenistlik kunst: • Hellenistlik kunst on väga mitmekesine, tänu Aleksander Suurele.
Vöönditesse maaliti kujundeid, nt kolmnurki, rombe ja meandreid. Hiljem sekkusid kujundite hulka ka inimeste ja loomade kujutised. Peamiseks teemaks oli võitlus koletistega. Arhailistel vaasidel on mustade siluettidena kujutatud inimese figuurid kohmakad, aga ilmekad. 6.saj e.Kr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Nendel on figuurid oluliselt suuremad. Geomeetria peaaegu kadus. Inimkeha on realistlikum. 6.saj lõpul e.Kr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis kaeti taust mustaga, figuurid jäid savikarva. Punakale pinnale sai maalida üksikasju. Sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmekaid kehade pöördeid ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Pildil: See mustafiguuriline amfora oli preemiaks Panathinaiko mängudel Ateenas ja on kaunistatud Ateenat esindava sõdalase, jumalanna ja patrooniga. Alates 566 eKr toimusid mängud iga nelja aasta järelt Panathenaia auks. Vaasid nagu see tavaliselt
annaabi.ee 
