Geomeetrilises stiilis maalitud vaasid on peamine tõendusmaterjal tumeda ajajärgu ja 8 saj kreeklaste materiaalsest kultuurist.6. saj alguses eKr. tuli mustafiguuriline stiil.Mustafiguurilisel vaasil on kujutised endiselt mustad ja siluetitaolised, kuid oluliselt suuremad. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt.6.saj lõpul eKr. Võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju.Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Vaasimaal muutus vormilt mitmekesisemaks ja realistlikumaks tänu Polygnotosele, kelle mõjul hakkasid vaasimaalijad kujutama inimesi nurga all nähtuna see tähendab poolpöördes
Mustafiguurilisel vaasil on kujutatised endiselt mustad ja siluetitaolised, , kuid oluliselt suuremad. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärtel. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt. PUNASEFIGUURILINE STIIL 6. sajandi lõpul eKr võeti kasutusel punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga kandma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikava. Punakale pinnale oli võimalik peene pinstliga maalida üksikasju. Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. VALGEPÕHJALINE STIIL 5. saj lõpp eKr Lekythosed - peened õli või parfüümi hoidmiseks mõeldud nõud. Valgepõhjalisi nõusid kasutati matusekombestikus. Nendel kujuati leinastseene.
keraamikakeskusena. Sellega üheaegselt ja seda toetavalt toimus mustafiguurilise stiili tekkimine. Perioodile oli iseloomulikuks mustade figuuride kasutamine, mis oli pärand varasematelt stiilidelt. Punane aluspind kaeti musta angoobiga, millest kraabiti välja detailid. Kuulsaid keraamikuid mustafiguurilisest perioodist: Sophilos (590580 eKr) Andokides (550525 eKr) Exekias (u. 550525 eKr) Punasefiguuriline stiil: Umbes 530. aastal eKr võeti Ateenas kasutusele punasefiguuriline vaasimaalitehnika. Figuurid jäeti värvimata ning mustaga kaunistati figuuride taha jääv taust. Uus tehnika võimaldas saavutada tugevat arengut kujutiste loomulikkuse ja peenekoelisuse edasiarendamiseks. Laienes ka kasutatav temaatika. Vaasitüübid: Rhyton Vana-Kreeka vaasid olid suurepärased kunstiteosed, mis ühendasid endas funktsionaalse vormi, kauni dekoori ja tipptasemel viimistluse ning olid ka üheks põhiliseks Kreeka kaubandusartikliks Vahemere äärsetes maades.
HELLENISTLIK KUNST 4. sajandi II poolel eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makedoonia valitseja Aleksander Suur püüdis luua maailma riiki. Rhontose koolkond. 2. sajandi alguses eKr loodud võidujumalanna Nike marmorkuju, mis leiukoha järgi kannab nime „Samothrake Nike“. Rhontose koolkonda kuulub ka „Milose Veenus“. Kuju leiti 1820 aastal Melose saarelt. Tuntud töö samast koolkonnast on „Laokoonia grupp“. Maalikunst. Seina- ja tahvelmaale ei ole säilinud. Paremini tuntakse (keraamikat) vaasimaali. Sõna „keraamika“ pärinaeb Ateena seppade linnajao Kerameikose nimest. Olenevalt vaasi kujust oli tal nimi: 1. amorfa 2. kolmesangaline hüdra 3. kraater 4. voluutkraater 5. kann 6. küüliks 7. kantharos 8. leküütos Vaasimaalis on kaks stiili. Esialgu valitses mustafiguuriline vaasimaal (6. saj. eKr). Punasefiguuriline tuli u. 530 eKr. Mustafiguuriline stiil- figuurid maaliti musta värviga helepunas...
''Kettaheitja'' klassikaline- kontrapost, idealiseeritud keha nt:Plykleitos ''Odakandja'' 4,saj nt: Hermes Dionysos-lapsega, Lysippos-Kaapija hellenistlikul nt: 8. Praxiteles - "Hermes Dionysos-lapsega" Polykleitos - "Odakandja" Pheidias - Parthenoni friis", "Zeusi kuju" Olümpias Myron - "Kettaheitja"Lysippos "Kaapija", 9. Vaasimaal arhailisel ajastul, kuidas kaunistati? Geomeetrilise ornamendiga, mustafifuuriline või punasefiguuriline 10. Mustafiguuriline vaasimaal - kuidas teostati? Figuurid maaliti peale musta lakkvärviga, kontuurid kraabiti sisse 11. Punasefiguuriline vaasimaal - kuidas teostati? Fifuurid värvimata, detailid maaliti peale, üldpind must 12. Arhitektuur hellenistlikul ajastul - milliseid hooneid armastati kõige enam rajada? Templid, paleed, valitsushooned, kindlused, raamarukogud, staadiumid, gümnaasiumid. 13. Kes oli Aleksander Suur ja milline oli tema panus kultuuri arengusse
2. Loomade skemaatilised kujutised 3. Mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused (jumalate võitlused koletistega nagu Kükloobid, kentaurid, barbarid jne, kellega kreeklased 6. Sajandi e.Kr. algus Varem mainitud laad asendus mustafiguurilise stiiliga. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärel. Inimkeha antoomiat kujutati realistlikumalt 6. Sajandi e.Kr. lõpp Võeti kasutusele punasefiguuriline stiil Musta krundiga haki katma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju. Kujutis muutus ruumilisemaks ja looduslähesemaks Punasefiguuriline stiil 5. Sajandi e.Kr. algus Seina-ja tahvelmaalijad hakkasid oluliselt veenvamalt looma tasapinnal kolmemõõtmelist ruumilist illusiooni. Vaasimaal muutus vormilt mitmekesisemaks ja realistlikumaks Lisandus valge värviga maalimine
Meander Siksakiline MEANDER on oma nime saanud käänulise jõe järgi ja on üks tüüpilisemaid kreeka mustreid Algselt geomeetrilised kujundid asendusid ajapikku paljufiguuriliste piltjutustustega .Vaasidel kujutati mütoloogilisi ja ajaloolisi stseene, pidustusi ja spordivõistlusi aga ka igapäevaseid tegevusi . Mustafiguuriline stiil- Mustafiguuriline stiil on vanem. Vaasi punane aluspind kaeti musta värviga , millest kraabiti detailid välja . Punasefiguuriline stiil- Punasefiguuriline stiil võeti kasutusele hiljem . Figuurid jäeti värvimata , mustaga kaeti nende taha jääv taust . Nüüd oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju ja paremini edasi anda figuuride liikumist . Kogu pilt muutus ruumilisemaks ja loomulikumaks . Punasefig.---- > Kreeka vaasid olid tipptasemel kunstiteosed ja üheks põhiliseks kaubaartikliks Vahemere äärsetes maades . Tänu nendele joonistustele mõistame paremini selle
Leidis kasutust ka tuhaurnina. Krateer - antiikaegne suur avara suuga savi- või metall-, mõnikord ka marmoranum, milles segati veini veega. Geomeetrilise ornamendiga vaas Pöörleval kedral oli lihtne kannule sirgeid jooni tõmmata , mille vahele maaliti erinevaid korduvaid siksakilisi jooni , kolmnurki , rombe. Esialgu tehtigi ainult geomeetrilise mustriga vaase , hiljem lisandus ka inimeste ja loomade lihtsustatud kujutised Musta-ja punasefiguuriline stiil Mustafiguuriline stiil on vanem. Vaasi punane aluspind kaeti musta värviga , millest kraabiti detailid välja . Punasefiguuriline stiil võeti kasutusele hiljem . Figuurid jäeti värvimata , mustaga kaeti nende taha jääv taust . Kreeka vaasid olid tipptasemel kunstiteosed ja üheks põhiliseks kaubaartikliks Vahemere äärsetes maades . Tänu nendele joonistustele mõistame paremini selle rahva elu ja rikast
Kükloobid , kentaurid või Medusa kehastasid võõraid, ähvardavaid barbaarseid jõude, kellele kreeklased vastandasid oma tsivilisatsiooni. Arhailise aja anumatel on elusolendeid kujutatud kohmakate mustade siluettidena, mis väga anatoomiat moonutavad, kuid on siiski ilmekad. Mütoloogilistes jutustustes avaldub kreeklaste elav fantaasia otsiv vaim ja oskus paljudest väikestest figuuridest kompositsioone luua. Vaasimaalide stiiliks olid geomeetriline , mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. Geomeetrilises stiilis Kreeka vaas 8 saj kujutab surnu leinamist. Geomeetrilises stiilis maalitud vaasid on peamine tõendusmaterjal tumeda ajajärgu ja 8 saj kreeklaste materiaalsest kultuurist. 6. saj alguses eKr. tuli mustafiguuriline stiil. Mustafiguurilisel vaasil on kujutised endiselt mustad ja siluetitaolised, kuid oluliselt suuremad. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärtel. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile
November 2010 1) ARHAILINE e vana aeg 600480 eKr 2) KLASSIKALINE e õitseaeg 480 323 eKr 3) hiline e HELLENISTLIK aeg 323 e.m.a.30 a eKr Maaliti vahavärvidega, mis saavutas täiuslikkuse IV sajandil. Levinud oli tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Levinud oli vaasimaalid. 540530 eKr võeti kasutusele punasefiguuriline vaasimaal. V sajandi lõpul kaotab vaasimaal tähtsuse. Maaliti vahavärvidega, mis saavutas täiuslikkuse IV sajandil. Levinud oli tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Levinud oli vaasimaalid. 540 530 eKr võeti kasutusele punasefiguuriline vaasimaal. V sajandi lõpul kaotab vaasimaal tähtsuse. · Kunstnik hakkas lähtuma maali puhul vaid sellest, mida ta nägi. Võeti kasutusele perspektiivvõte.
maalinguid vaasimaale. Hüdria- kolme käepidemega veenõu Amfora- kahesangaga veini nõu Krateer- segati vett ja veini 8. sajandil e. Kr oli aeg mil kreeklaste kunstis elas veel neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. 8. sajandi lõpus e.Kr hakkasid abstraksete kujundite sekka ilmuma ka inimeste ja loomade kujutisi. Peamiseks teemaks oli kreeklaste võitlus koletistega 6. saj. E Kr tulid uued stiilid: mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. Mustafiguuriline stiil- siluetid musta värviga punasel taustal. Punasefiguuriline stiil- siluetid punase värviga mustal taustal. HELLENISTLIK KUNST Hellenismi ajajärgul levisid kreeka haridus, kunst ja kombed kaugele väljapoole Kreekat. Kogu hellenistlikus maailmas rajati kreeka stiilis linnu, kõneldi kreeka keelt ning võeti omaks nende meelelahutused. Kunst iseseisvus omaette kultuurialaks. Tekkisid kunstiturud, kujukeste, medalite ja muude
munavööt. MEANDER LAINEVÖÖT PALMETT AKANTUSVÖÖT MUNAVÖÖT MUNAVÖÖT PALMETT MEANDER Mustafiguuriline tehnika 7.- 4. saj eKr Vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav Punasefiguuriline stiil algas ~450 eKr Hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega. Maalide süzeed Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused.
templid reljeefidega, sellele lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. 8. Kreeka maalikunst on eelkõige tuntud Pheidiase kaudu. 9. Millist värvi kasutati vaaside maalimisel? Mustafiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pinnale kanti musta värviga figuurid, mille sisse nõelaga kraabiti detailid. Punasefiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pind värviti mustaks, figuurid jäid vaasi loomulikku värvi. Detailid kanti kujutisele peenikese pintsli abil.
Kreeka kultuur Euroopa kultuuri alus Kreeka asub Balkani poolsaare ja Eugese mere saartel. Kreeklased teadsid juba ammustest aegadest Lähis-Idas asuvatest kultuuridest. Nad võtsid sealt küll õppust, aga kujundasid need omanäoliseks tsivilisatsiooniks. Võeti kasutusele ka pronks ja tekkisid suuremad asulad. Algas Kreeka-Mükeene periood, mil kujunes kiri. Peale seda algas tume ajajärk. Kreeka oli lagunenud peaaegu tsivilisatsiooni eelsele tasemele. Järgnes arhailine ajajärk, kus hakkasid kujunema linnad. Kirjaks oli lineaarkiri. Eeldavalt armastasid kreeklased jumalannasid. Olulisel kohal religioonis oli härg. Kõige armastatumaks sai Kreekas Trooja sõjalugu. Kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid aga barbariteks. Kreeka ühiskonna moodustasid aristrokaadid. Alguses maaliti kreeka vaase geomeetrilises stiilis,kuid neile ilmusid inimfiguurid. Kujunes välja ka teisi figuure, agu Mustafiguuriline ja punasefiguuril...
vaase on võrreldud akvaariumitega-ruumiliselt tajutavad kaheksajalad,kalad , meritähed jne.Teatud perioodidel eelistati vaasimaalidel stiliseeritud ja sümeetrilist ornamentikat. Kreeklaste vaasimaal kulges paralleelselt muu maalikunsti arenguga.( saj ema pärinevad geomeetrilise ornamendiga vaasid on üldse esimesteks kreeka kunsti mälestusmärkideks.Hiljem hakati kujutama inimfiguure.Esialgu valitses nn mustafiguuriline stiil.630 ema tärkas nn punasefiguuriline stiil,kus tehtnika oli vastupidine.Uus moodus oli palju elavam ja paindlikum,võimaldas edasi anda keerulisi poose , riietust jne ning oli seega kooskõlas kreeka kunsti üldise arenguga suurema loodusläheduse poole.Kreeklastel polnud maalitud vaid vaasid, vaid igasugused nõud.Neilt võis leida stseene mütoloogiast kui ka kreeklaste igapäevaelust.Vaasimaal on üheks tähtsaks allikaks kreeklaste ajaloo tundmaõppimisel. Kreeka näide."Sõdalane vigastamas ennast"
Oli palju erinevaid vaasivorme: amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos ja leküütos. 8. sajandil kaunistati vase lihtsate geomeetriliste kujunditega nagu kolmnurgad ja rombid. 8. sajandi lõpus hakati maalima ka inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi, millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. 6.sajandi algul võeti kasutusele mustafiguuriline stiil ja sama sajandi lõpus punasefiguuriline stiil. Mida aeg edasi, seda tõetruumalt ja looduslähedasemalt hakati inimesi kujutama. Ornamentikas kasutati enim meandrit ja palmetti. Tuntuimad kunstnikud sellest ajast on Apelles ja Philoxentos. Nad oskasid arvestada pildi sisse suunduvate vormide illusoorset lühenemist ja kehade mahulisuse näitamist varjudega, kuid nad ei kasutanud tsentraalperspektiivi. 4. Vanemad, arhailise ajajärgu skulptuurid on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore)
VANA-KREEKA JA VANA-ROOMA MAALIKUNST Kreeka on tänapäeva maalikunsti sünnimaa. Kreeklased väärtustasid maalikunsti väga kõrgelt Tahvelmaali sünd 5. – 6. saj eKr Suurest puust tahvlid Peeti isegi tähtsamaks kui skulptuuri Säilinud väga vähe – peamiselt rooma aja koopiad Roomlased suhtusid maalikunsti põlgusega ja sellega tegelesid peamiselt orjad ning ka naised ja lapsed Kasutati tempera tehnikat aga muna asemel vaha (enkaustika). Värvid vahaga erksamad aga see väga kallis Kuna maale säilinud vähe siis loetakse ka vaasimaal maalikunsti hulka. Peamised vaasitüübid olid: amfora- suured vaasid suurte sangadega krateer- veini lahjendamiseks veega dipülonvaas- (tegelikult pole vaas, sest ei kasutatud anumana) tohutult suur pisikeste kaunistavate sangadega Vaaside kaunistamiseks erinevaid stiile. Arhailisel ajal peamiselt geomeetriline stiil Mustafiguuriline stiil- musta lakkiga figuurid, taust punane savi Punasefiguuriline stiil- musta l...
Vana-Kreeka olümpiamängud, teater ja kunst 1. Olümpiamängud. a) Millal ja kus toimusid esimesed olümpiamängud? b) Kelle auks ja mitme aasta tagant peeti olümpiamänge? c) Millised alad olid olümpiamängude kavas? d) Millised reeglid kehtisid olümpiamängudel? e) Kuidas autasustati olümpiavõitjaid? 2. Kreeka teater. a) Kelle auks etendasid kreeklased näitemänge ja korraldasid näidendite võistlusi? b) Kes võisid olla näitlejateks? Kui palju näitlejaid oli? c) Milleks oli vajalik koor? d) Millised olid Kreeka teatri osad. Osata joonistada. Teade erinevate osade otstarvet. e) Milline oli Ateena riigimeeste suhtumine teatrisse? Põhjenda oma vastust. 3. Tragöödiad ja komöödiad. 4. Kreeka templid. a) Nimeta Kreeka templile iseloomulikud jooned. b) Esita nimeliselt konkreetseid näiteid Kreeka templitest. Foto järgi tunda ära Parthenon. 5. Skulptuur. a) Mis materjalist tehti skulptuure? b) Nimeta kuulsaid skulptoreid ja nende töid. Tunda foto ...
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM KREEKA VAASID Referaat Tallinn 2012 Referaat räägib Vana-Kreeka vaasidest, nende stiilidest, ajaloost ja tuntuimatest keraamikutest sel ajal. Eelgeomeetriline stiil: Seda stiili hakati kasutama pärast Mükeene kultuuri kokkuvarisemist 10 saj. eKr. See kujunes välja ühtse stiilina ning seda kaunistati lihtsate joontega. Selle stiili õitseag oli vahemikus 1050-900 a eKr. Geomeetriline stiil: 9 ja 8 saj. Ekr. Arenes välja geomeetriline stiil oma rikkalike ja keerukate mustritega mida iseloomustasid siksakilised jooned ja kolmnurgad. 8 saj. Ekr ilmusid esimesed kujutised loomadest ja inimestest mis olid alguses väga visanduslikud kuid aja jooksul täienesid. Sellele perioodile oli iseloomulikus suurte vaaside valmistamine. Vaaside valmistamis keskus...
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM KREEKA VAASID Referaat Tallinn 2012 Referaat räägib Vana-Kreeka vaasidest, nende stiilidest, ajaloost ja tuntuimatest keraamikutest sel ajal. Eelgeomeetriline stiil: Seda stiili hakati kasutama pärast Mükeene kultuuri kokkuvarisemist 10 saj. eKr. See kujunes välja ühtse stiilina ning seda kaunistati lihtsate joontega. Selle stiili õitseag oli vahemikus 1050-900 a eKr. Geomeetriline stiil: 9 ja 8 saj. Ekr. Arenes välja geomeetriline stiil oma rikkalike ja keerukate mustritega mida iseloomustasid siksakilised jooned ja kolmnurgad. 8 saj. Ekr ilmusid esimesed kujutised loomadest ja inimestest mis olid alguses väga visanduslikud kuid aja jooksul täienesid. Sellele perioodile oli iseloomulikus suurte vaaside valmistamine. Vaaside valmistamis keskus...
Zeusi kuju Olympose linna Zeusi templis. Mõlemad olid kaunistatud kulla ja elevandiluuga ning äärmiselt monumentaalsed. Pheidias oli ka paljude Ateena Akropoli skulptuuride valmistaja. 8. Kreeka maalikunst on eelkõige tuntud Pheidiase kaudu. 9. Millist värvi kasutati vaaside maalimisel? Mustafiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pinnale kanti musta värviga figuurid, mille sisse nõelaga kraabiti detailid. Punasefiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pind värviti mustaks, figuurid jäid vaasi loomulikku värvi. Detailid kanti kujutisele peenikese pintsli abil.
ja keerulisi liigutusi, osati kujutada valgust ja varju, ruumilisust, temaatika enamasti mütoloogiast või ajaloost, ilmselt võeti eeskuju kreeka maalikunstist, sageli illusoorsete efektide taotlust nt seinale maalitud avatud ukse, millest näeb kaunist vaadet. Mosaiik: väikestest värvilistest kivi- või klaasikildudest koostatud pildid. Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. 6. Kreeka vaasi areng (ornamendiga vaas, mustafiguuriline stiil, punasefiguuriline stiil) Vanimad nõud- geomeetrilise ornamendiga ( u 8. Saj eKr) Mustafiguuriline stiil mustad figuurid helepunasel pinnal. U 6. Saj eKr punasegifuuriline stiil- mustaks värvitud taust ja figuurid jäid heledaks. Nii sai paremini detaile kujutada. Figuraalsetel vaasidel kujutati stseene mütoloogiast ja igapäevasest elust. 7. Millel põhineb vana-rooma kultuur ja kunst? Kultuur ja kunst põhineb orjadel. 8. Rooma ja kreeka tempel võrdlevalt
monumentaalmaalist. Vaaside valmistamine ei hõlma üksnes vaase meie aja mõistes, vaid ka joogiriistu ja kööginõusid. Vastavalt otstarbele olid vaaside vormid väga erinevad. Ainulaadne on nende võrratu ülesehitus ja tore profileering. Nendel leiduvad maalid ei ole üksnes tähtsad kunstiteostena, vaid need on ka rikkalikuks allikaks kreeka elu, mütoloogia ja usundi tundmaõppimisel.Juba umbes a. 540-530 eKr hakkab vaasimaalis tärkama uus stiil, mis varsti saab ainuvalitsevaks nn. punasefiguuriline vaasimaali stiil. Peamine uuendus seisnes selles, et figuure ei maalitud mitte mustadena punasele foonile, vaid vastupidi: kujutise tagapind kaeti musta värviga, figuurid jäeti katmata; need esinevad niisiis punastena mustal taustal. Uue tehnika paremus seisnes selles, et detaile figuuride sees ei olnud enam vaja välja kraapida, neid võis peente mustade joontena pintsliga peale maalida. Uus tehnika oli hoopis paindlikum ja võimaldas elavamat joonistusviisi
Haudehitis-tholos e. kuppelhaud. KREEKA KUNST: arhailine e. vana aeg 600-480 eKr, klassikaline e. õitseaeg 480-323 eKr, hellenistlik e. hiline aeg 323 eKr-30 pKr. Arhailine: kujunevad välja vaaside tüübid(amforad, kolmesangalised hüdriad, kann, olpe, voluukrateer, kellkrateer, karikaskrateer, küüliks, kantharos, leküütos, püksiid), templite tüübid, skulptuur(pühendkujud). Vaaside kaunistamine: geomeetriline, korintose, mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. Arhitektuur: Kreeka anttempel areneb välja megaronist. Ant-tugisein. Anttempel-sammastega eesruum ühes otsas. Kaksid e. topeltanttempel-sammastega eesruum mõlemas otsas. Prostüül-4 sammast otsaseinas. Peripteer-rida sambaid ümber templi. Templi ruumijaotus: Eeskoda e. pronaos, pearuum e. cella, siseruum e. naos, kõige püham paik e. adüüton, opisthodomos. Sambaorder: order-kord, antiiktemplite kandvate ja kantavate osade sammastiku ja
Archimedes, Epikuros, Eukleides. 18.Mille järgi on olümpiamängud saanud oma nime? 19.Kellel oli võimalik olümpiamängudel osaleda? 20.Dateeri sündmused. a) esimesed olümpiamängud b) Soloni reformid Ateenas 21.Millega tegelesid filosoofid Vana-Kreekas? 22. Nimeta Vana-Kreeka kuulsaimad filosoofid. 23.Kirjelda võistlusi olümpiamängudel. Millised aladel võisteldi? 24.Joonista mustafiguuriline ja punasefiguuriline vaas. 25.Millega said tuntuks Aristoteles ja Herodotos? 26.Nimeta vanaaja 7 maailmaimet! 27. Kuidas on kreeka keeles: Kreeka, mittekreeklasest madalama kultuuritasemega inimene, tähestik, parimate võim, koosjooming, meeste ruum, veinisegamisnõu, armuke, alasti noormees, riietatud neiu, poistermastus, tüdrukutearmastaja, linn, ainuvalitseja, pikkades viirgudes sõjavägi, Sparta kodanik, Sparta maaori, Sparta vaemate nõukogu, rahvavõim,
Vaasid oli antiikmaailmas mitmete otstarvetega, lisaks lihtsalt lillede hoidmisele hoiustati seal veel näiteks puuvilju, veini jms. Vaase oli mitmeid erinevaid tüüpe (amfora, krateer jms) Geomeetriline stiil 8. - 7. saj. e.Kr. kaeti vaasid peamiselt geomeetriliste kujunditega. Mustafiguuriline vaasimaal Figuurid tehti värviga, taustks oli savi toon (Francois' vaas, seal kujutati "Iliase" sündmusi) Punasefiguuriline vaasimaal taust värviga, figuurid savivärvi."Demokraatlikum", lihtrahva seas kõige levinum. Erandjuhtudel kasutati vaasimaalimisel ka valget lakki. Tamagra kujud väikesed inim- või loomakujukesed. Kõrgel tasemel oli ka ehtekunst- tehti vääriskividest ehteid (gemmid (karmeed), mõningate kivide sisse tehti reljeef (intaljo))
Maalikunst on vähe säilinud. Allikas on Keraamika ja vaasimaalid. Arhailisel ajal Vesuuvi tuha alla mattunud linnad. kujutati olendeid moonutatud mustade Iseloomulikud olid silmapetted ja loodus. siluettidena, 6. sajandi algul asendus see Temaatika oli mitmekesine. Roomas levis ka mustafiguurilise stiiliga. Ornamentika kadus. tahvlimaalikunst. 6. saj lõpul võeti kasutusele Väga populaarne oli elumajade kõige punasefiguuriline stiil. Must krunt, punane esinduslikumate ruumide kaunistamine taust ja keerukamad liigutused. 5. saj algul maalingute ja mosaiikidega - väikestest paranes veelgi ruumilisus. 4. saj algul oli varvilistest kivi- või klaasikildudest kahe kunstniku vahel võistlus ning koostatud piltidega. lõpupoole kuulsaim kunstnik oli Apelles. Mosaiikidega armastati kaunistada ka Teine oli Philoxenos. ruumide põrandaid. Sarnasused:
Kuigi figuurid on anumatel kohmakad ja nende anatoomia moonutatud, kompenseerib vajakajäämised kreeklaste elav fantaasia. Figuurid maaliti üksteise alla paigutuvate ribadena. 10. Kirjelda punasefiguurilist vaasimaali kuidas teostati, kuidas lisati detailid, kontuurid figuuridele? (1p) Kasutatakse musta lakki, kuid sellega kaetakse taust, kujund tekib loomulikule savipinnale. Valge lakiga on maalitud loomad ja inimkeha katmata osad. Punasefiguuriline stiil tõrjus teised vaasimaalistiilid kõrvale. Peamiselt kujutatakse mütoloogilisi stseene, kuid ilmuvad ka olmestseenid 11. Kirjelda mustafiguurilist vaasimaali Nüüd tulevad vaasimaali ka inimesekujutised Sageli kujutatakse eeposte kangelasi, jahi ja võitlusteemad Kujundid kantakse vaasile musta lakiga Kunstnikud hakkavad vaase allkirjastama Kõige tuntum mustafiguuriline vaas on nn Francois` vaas (krateer)
portreekunstis saavutati suurem iseseisvus. Roomas oli tähtsal kohal esivanemate portreed. Kodus oli aukohal alati esivanemate portree. Seega Kreeka oli rohkem arenenud skulptuuri kunstis. Roomas olid seinad kaetud seinamaalingutega ning põrandad mosaiikidega. Mosaiik oli värvilistest klaasi- või kivikildudest moodustatud pilt. Kreekas olid aga kõige enam tuntud maalikunsti all vaase. Kreekas olid kaks põhilist vaasitüüpi: punasefiguuriline ja mustafiguuriline. Punasefiguurilisel vaasil kaeti tagapind värviga ning figuurid jäid punased. Mustafiguurilisel vaasil kanti musta värviga kujutised heledapõhjalisele pinnale. Rooma võttis palju üle teistelt kuid ta arendas seda edasi ning selle tõttu oli ka Rooma ehituskunsti poole pealt rohkem arenenud. Kreeka oli aga rohkem arenenud skulptuuride poole pealt ning kreeka kunstis oli ka kolm erinevat ajajärku. Üldiselt on rooma ja kreeka sarnased kunstis kuid on ka palju erinevusi.
Mina ja mu mees elaksime eri majaosades nagu kreeklastele kombeks. Eraldi ruum oleks ka kangakudumiseks, kus saaksin valmistada kardinaid, mööblikatteid ning pereliikmetele rõivaid. Majaperemees vestles külalistega söögitoas, mida sisustasid mugavad lebatsid. Kui mina oleksin kreeklane, peaksin ma kuuletuma oma isale, mehele, vennale ja isegi poegadele, mida ma ka teeksin. Näitamaks minu huvi kunsti vastu oleksid minu kreekakodus olemas nii mustafiguuriline kui ka punasefiguuriline vaas. Kui mina oleksin kreekalne, tahaksin kindlasti olla selline kreeklane keda tuntaks kaa peale tema surma,nt Platon, Aristoteles, Sokrates, jpt. Koostas: Maarja Kaart
Kunstiajalugu Kreeta-Mükeene 2000-1000 a e.Kr Kreeta-Mükeene sambad ahenevad allapoole ning on toonilt tumedamad. Fresco(fresko)-maalimine märjale krohvile. Kunst kujutab väga palju MEREELU, loodust, mänge, õukondlasi. Ei oska võlvida. Egeuse kultuuri ajal on rajatud palju losse, millest suurim on Knossose palee Kreetal. Lossid koosnesid paljudest enam-vähem ühesugustest ruumidest, mis asusid korrapäratult ümber suure neljanurkse keskõue. Kreeta mehed kandsid lühikest niudepõlle, naistel olid aga sügava dekoltee ja volangidega pikad rüüd. Mehed maaliti tavaliselt tumepruuni värviga, naised valgega. ...
Säilitamiseks ja transportimiseks. 2. Hüdria – on Vana-Kreeka veekandmisnõu. Hüdrial on kolm sanga, millest kaht kasutatakse kandmisel ja kolmandat valamisel. 3. Krateer – on Vana- Kreeka suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, milles segati veini. Arenes 2 vaasimaali stiili: Mustafiguuriline vaasimaal – kujutised kanti musta läikiva värviga savinõu heledale pinnale. Punasefiguuriline vaasimaal tagapind kaeti värviga, figuurid jäid punased.
Keraamika Nimeta Kreeka kunsti 3 perioodi. Arhailine e. Vana aeg 600-480 e.K.r Klassikaline e õitseaeg 480-323 e.K.r Hiline e. Hellenistlik aeg 323e.K.r 30 p.K.r Nimeta Kreeka samba 3 põhiosa. kapiteel, tüves. baas Nimeta ja kirjelda Kreeka ehitusstiile. Dooria vanim , Joonia -Korintose (kirjeldus peaks olema õpikus 52-53 ) Mis on karüatiidid. noorte naiste kujud Mis on kore ja kouros. Kirjelda. alasti meesfiguurid kouros riietatud naisfiguurid kore Mis on punasefiguuriline ja mustafiguuriline vaasimaal. Must vaasil pole värvi ja mustaga peale tehtud , punasel on taust punane ja peale tehtud mustaga . Kirjelda Kreeka teatrit. keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed
vms) 6. Kreeka kultuuri saavutused (kreeklastelt eurooplastele). a)olümpiamängud - esimesed 776.a.eKr b)teater c)demokraatia d)eeposed - "Ilias", "Odüsseia" e)kirjandus - tragöödia (Aischylos "Erasteia", Sophokles "Kuningas Oidipus") ja komöödia (Aristophanes "Linnud") f)teadus-ajalugu (Herodotos "Historia"), matemaatika (Pythagoras,Eukleides), füüsika (Archimedes), meditsiin (Hippokrates ja tema vanne) g)kunst - vaasimaal(mustafiguuriline, punasefiguuriline vaas) h) arhitektuur - templid (Nike tempel), skulptuurid (Parthenon-i skulptuur, Polykleitos ,,Odkandja", Pheidias ,,Zeus"-i kuju Olümpias) i)filosoofia - Thales, Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles
VANAKREEKA KUNST Meander-sai oma nime Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose järgi. Teatri põhiplaan 1-teatron, 2-orkestra, 3-skenee Z 1. Arhailine e vana aeg 600-480 ekr eusi tempel 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 ekr 3. hiline e hellenistlik aeg 313ekr-30pkr Dooria order. *kreeka ahitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. ...
Kreeka maalikunst · Kreeka maalikunsti on säilinud suhteliselt vähe.Teda on ainult mõned seinamalingud ja see, et roomlased oma seinamaalides olla kreeklastelt eeskuju võtnud. Olulisemaks allikaks kreeka maalikunsti kohta on vaasimaal, millises eristatakse kahte stiili: 1. mustafiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pinnale kanti musta värviga figuurid, mille sisse nõelaga kraabiti detailid. 2. punasefiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pind värviti mustaks, figuurid jäid vaasi loomulikku värvi. Detailid kanti kujutisele peenikese pintsli abil.
o ei lahkunud kunagi olümposelt o koldetuli · Hera o kõrgein jumalanna o lehm, paabulind · Athena o Zeusi tütar o tarkusejumalanna o sündis Zeusi peast o öökull, madu, kiiver, oda Vaasimaal · maalide taset saab teada vaasimaalide näol · 8. saj. eKr geomeetrilise mustriga vaasid · Protokorintlik stiil, korintose vaasid, Rhodose vaasid · 600 eKr. mustafiguuriline stiil · u. 530 eKr punasefiguuriline stiil (valgefiguuriline stiil) · kujutati ,,Illiase" ja ,,Odüsseia" sündmusi · enne mustafiguurilist stiili läksid vaasimaalid reaalsemaks Arhidektuur 1. Arhailine tagasihoidlik savionnid 2. klassikaline templid · Ateena akropol o Parthenon o Erechteion o Propülee väravehitis mitmeosaline paraadvärav o Nike tempel propülee ees · Partheon o 59,51*30,86
5. Mis on kouros ja kore?- arhailine periood, klassikaline ajajärk 6. Leia kunstnikule õige töö: 1.Praxiteles 3.,,Kettaheitja" 2.Lysippos 1.,,Hermes Dianysoslapsega" 3.Myron 4.,,Odakandja" 4.Polykleitos 2. ,,Kaapija" 7. Nimeta kreeka vaasimaali stiilid ja mõned vaasivormid?- olid geomeetriline , mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. vaasivormid olid amfora, kolmesangaline hüdria. Vana- Rooma 8. Millised ehitustehnilised uuendused võeti kasutusele Vana-Rooma arhitektuuris?- Võtsid kasutusele ka ristvõlvi ja poolkerakujulised kuplid 9. Mis on akvedukt? Nimeta kuulsaim akvedukt Prantsusmaal.- veejuhe: Pont-du- Gard 10. Mis on arkaad?- Arkaad ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. 11. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? Kirjelda seda
Ajaloo kontrolltöö Kreeka ja hellenism 1. Seleta mõisted: Hellas, hellen, barbar, linnriik, polis, aristokraatia, demokraatia, türannia, akropol, agoraa, sümpoosion, gümnaasion, hetäär, mustafiguuriline vaas, punasefiguuriline vaas, oraakel, alfabeet, orkestra, skenee, draama, tragöödia, komöödia, dionüüsiad. · Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. · Hellen vanaaja kreeklane; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest(barbarid)
,,Kaapija", ,,Hermes Dionysos-lapsega" + autorid! 19. Milline suur muutus vabafiguurides toimus klassikalisel ajastul? Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid poose. 20. Kust on pärit sõna 'keraamika'? Tunda ära ornamendid. Ateena pottseppade linnajaost Keramikos'est. 21. Mis tüüpi vaasimaale esines? Kuidas vaase kaunistati? Abstraktsed, inimeste ja loomade skemaatilised kujutised. Mustafiguuriline stiil, punasefiguuriline stiil. 22. Hellenistliku kunsti üldiseloomustus ja peamised saavutused (4 maailmaimet)? Hakatakse ehitama ilmalikke hooneid, psüühika ja eri tunnete kujutamine. Rhodose koloss, Zeusi kuju, Pharose tuletorn, Artemise tempel 23. ,,Surev gallialane", ,,Põlev altar", ,,Milose Venus", ,,Samothrake Nike", ,,Laokooni grupp". 24. Aristotelese arvamus kunstist ja kuidas tema ideaal muutus hellenistlikul ajal?
Hakati kasutama kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli enneolematu veenvus. N: Polykleitose odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki olid ruumilised. 4.sajandil muutub skulptuur mitmekesisemaks, rahutumaks (Skopas, Praxitelese jumalad, Lysippose portreekunst) 4. Vanakreeka maalikunst Keraamika ja vaasimaalid. Arhailisel ajal kujutati olendeid moonutatud mustade siluettidena, 6. sajandi algul asendus see mustafiguurilise stiiliga. Ornamentika kadus. 6. saj lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Must krunt, punane taust ja keerukamad liigutused. 5. saj algul paranes veelgi ruumilisus. 4. saj algul oli kahe kunstniku vahel võistlus ning lõpupoole kuulsaim kunstnik oli Apelles. Teine oli Philoxenos. 5. Hellenistlik kunst 4. saj eKr lasi valitseja Mausolos endale püstitada haudehitise Halikarnassose mausoleumi. Hauataguse elu kajastamine muutus üldse olulisemaks. Religioon jäi tagaplaanile. Efesoses taastati Artemise tempel ning Ateenas ehitati korintose stiiis Olümpeion
Hakati kasutama kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli enneolematu veenvus. N: Polykleitose odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki olid ruumilised. 4.sajandil muutub skulptuur mitmekesisemaks, rahutumaks (Skopas, Praxitelese jumalad, Lysippose portreekunst) 4. Vanakreeka maalikunst Keraamika ja vaasimaalid. Arhailisel ajal kujutati olendeid moonutatud mustade siluettidena, 6. sajandi algul asendus see mustafiguurilise stiiliga. Ornamentika kadus. 6. saj lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Must krunt, punane taust ja keerukamad liigutused. 5. saj algul paranes veelgi ruumilisus. 4. saj algul oli kahe kunstniku vahel võistlus ning lõpupoole kuulsaim kunstnik oli Apelles. Teine oli Philoxenos. 5. Hellenistlik kunst 4. saj eKr lasi valitseja Mausolos endale püstitada haudehitise Halikarnassose mausoleumi. Hauataguse elu kajastamine muutus üldse olulisemaks. Religioon jäi tagaplaanile. Efesoses taastati Artemise tempel ning Ateenas ehitati korintose stiiis Olümpeion
hakati hüüdma düpolonvaasideks. 6.sajandi algses e.Kr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Mustafiguurilisel vaasil on kujutused endiselt mustad ja siluetitaolised, kuid oluloselt suuremad. Geomteeriline ornamentika kadus või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärtel. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiratlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt. 6.sajandi lõpul e.Kr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutiste tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju. Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Kirjalike allikate põhjal on teada, et 5.sajandi alguses e.Kr hakkasid seina-ja tahvelmaailjad oluliselt paremini ja veenvamalt looma tasapinnal kolmemõõtmelise ruumi illusiooni. Sajandi keskel töötas
Nt: Vasikakandja Klassikaline ajajärk inimkeha kujutamisel saavutati täielik kindlus ja vabadus. Lahendadi nõja-jala probleem (leiti tasakalupunkt). Kaks erinevad koolkonda: Sparta ja Ateena. Ateena skulptor: Myron kuulsaim töö "kettaheitja". Sparta skulptor: Polykleitos - "odakandja". 4. saj. Ekr muutuvad kujud sihvakamaks ja võetakse kasutusele 1/8 proportsioonide suhe. Vaasimaalide 2 eri suunda: 1) mustafiguuriline vaas varem 2) punasefiguuriline vaas hiljem. Fooniks punane savi, peale maaliti mustad figuurid. Vaasidel kujutati kreeklaste igapäevaelu.
1.Kuidas kreeklased nimetasid ennast ja kuidas teisi rahvaid. Miks? Ennast nimetasid helleniteks ja teisi barbariteks, kuna nende üle tunti üleolekutunnet 2.Kust on pärit olümpiamängude traditsioon? Zeusi auks, Vana-Kreekast 3.Nimeta kreeka kunsti 3 perioodi. Kirjuta juurde ka sajandid! Arhailine ehk vana aeg- 600-400eKr Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr -30pKr 4.Arhitektuur. Kreeka templid. Kreeka arhitektuuri perioodid. Templi samba osad. Arhidektuuris oli tähtsamaiks ülesandeks whitada templeid Megaron- templi ehitusel eeskujuks Tempel- jumalakoda Dooria, joonia ja korintose Friis- katuse viilu alumine osa, mis oli kõige uhkemalt kaunistatud 5.Joonia. Dooria. Korintose stiil. Ühisjooned ja erinevused. Joonia: hilisem, sammas on peenem, friis kaetud relieefidega Dooria: vanim, madalad ja jässakad sambad, metoobid on katud relieefidega Korintose: alaosa on karika või vaasikujuline, sambad on ...
Kreeka kultuur Arhailine ajajärk 7.saj 6.saj e.m.a. Klassikaline ajajärk tulevikus(18 saj) on klassitsism, mis on kummardus selle ajajärgu poole 5.saj 4.saj e.m.a. Hellenismi ajajärk kummardus hellenitele(kreeklastele) 4.saj 146a e.m.a. Need ajajärgud on kultuuri järgi. Usund Muistsetel oli huvitav usund ja rikas fantaasia. Nende uskumuste kohaselt valitsesid looduse ja inimeste üle võimukad inimese välimuse ja iseloomuomadustega jumalad. Tähtsamad olid Olümpose jumalad. Jumalatele omistati kõiki inimlikke jooni. Peamised kultuspaigad olid altarid ja templid. Jumalate austamisega kaasnesid pidulikud rongkäigud ja sinna juurde kõiksugu võistlused poeedid, sportlased, teater. Suurimad saavutused on kunst, filosoofia, kirjandus, teadus. Dionysose pidustustest kasvab välja teater, Zeusi pidustustest olümpiamängud. Õppeasutustes viibsid poisid 7 20 eluaastani. Kultuuri ja kunsti hiilgeperiood langeb klassikal...
1. Kus asusid Egeuse kultuuri suurimad lossid? Kirjeldage neist suurimat. Asusid Knossoses, Phaistoses, Hagias, Triadas. Suurim oli Knossose palee müüt labürindist, selle lasi ehitada kuningas Minos Minotauruse jaoks. Polnud kaitseehitisi. Palju ornamente. Sambad olid alt kitsenevad, värviti punase, musta ja kollasega. Maomustrid. Nt kuninganna magamistuba. 2. Kirjeldage Knossose palee seinamaalinguid. Elav, mänglev ja maaliline laad. Hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetritaotlusest. Viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn, kellest noormehed ja neiud üle hüppavad. Seinad kaetud krohviga, kuhu peale maalitud.d delfiini, maod ja kaheksajalad. 3. Kesk-ja hilisminose ajajärgu nõud. Kreeta maalikunst on vaasimaal populaarseim, hästi palju ornamentikat ja geomeetrilised kujundid. Minosel olid vaasidel spiraalid-heledad. (valged) taimed, lehed, õied, hilises- loodusmotiivid. Tumedad. Taust oli hele...
Kreeta-Mükeene per(~2000-1100 eKr)Tume ajajärk(~1100-800 eKr)Arhailine per(~800-500 eKr)Klassikaline per(~500-338 eKr)Hellenismi per(~338-30eKr)Esimesed Olümpiamängud(776 eKr)Polis ehk linnriik koosnes asulast ja selle lähiümbrusest.Sokrates (469-399 eKr).Märksõnad: teadmised ja voorus.On öelnud:"Filosoof ei pea mitte loodust uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme".Platon (427-347 eKr).Oli Sokratese õpilane.Pärit väga jõukast ja kuulsast suguvõsast.Aristoteles (384-322 eKr).Oli Platoni õpilane.On öelnud: "Vooruslikuks muudab inimene end oma hinge täiustades ise".Aristokraatia-parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega ülikutele,vastandub monarhiale ja demokraatiale.Türannia-autoritaarne vägivalla reziim, hirmuvalitsus.Türanniasse kaldub ainuvalitsus siis, kui ta jalgealune kõikuma lööb või kui on tegemist ebaseaduslikult või vägivaldselt võimu haaranud valitsejaga.Oligarhia-Mõis...
KUNSTI AJALUGU VanaKreeka kunst: • Oluline muudatus oli raua laialdane kasutuselevõtt põllutööriistadel ja relvade valmistamisel. • Neil oil kõrge enesehinnang nimelt, see väljendus mitmete jumalate endasarnaseks pidamises, said ka suhtumises testiness rahvastesse BARBARID • Kujunes välja orjade pidamine, orjad olid barbarid. • Hakka arenema kriitilne mõtlemine, sündisid filosoofia ja teaduste alged. • Teatrikunst kavas välja jumal Dianysose austamise pidustustest. • Teatri etendused olid suuremates linnades vabas õhus. • Vaatajate pingeread (THEATRON) olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast mille all orus oli siis ümmargune väljak (ORKESTRA). Orkestra taga oli eriline ehitis (SKEENE), hiljem arenes skeene keerukas mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ja näitlejad koondusid katusele (PROSKENIONI) • Templid: 1. Dooria stiil arhailisel ajastul, teistest lühem, jässakam, lihtne kapital, baasi...
Vöönditesse maaliti kujundeid, nt kolmnurki, rombe ja meandreid. Hiljem sekkusid kujundite hulka ka inimeste ja loomade kujutised. Peamiseks teemaks oli võitlus koletistega. Arhailistel vaasidel on mustade siluettidena kujutatud inimese figuurid kohmakad, aga ilmekad. 6.saj e.Kr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Nendel on figuurid oluliselt suuremad. Geomeetria peaaegu kadus. Inimkeha on realistlikum. 6.saj lõpul e.Kr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis kaeti taust mustaga, figuurid jäid savikarva. Punakale pinnale sai maalida üksikasju. Sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmekaid kehade pöördeid ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Pildil: See mustafiguuriline amfora oli preemiaks Panathinaiko mängudel Ateenas ja on kaunistatud Ateenat esindava sõdalase, jumalanna ja patrooniga. Alates 566 eKr toimusid mängud iga nelja aasta järelt Panathenaia auks. Vaasid nagu see tavaliselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
