Veri on vedel sidekude mis ringleb veresoontes Vere koostis: vereplasma 55%(vesi,toiteained, hormoonid,mineraal-soolad, valgud, jääkained Vererakud 45% punalibled, valgelibled, vereliistakud Erütrotsüüt-punane vererak e punalible leutotsüüt-valge vererakk e valgelible Trombotsüüt- vereliistak punane verelible-värvus punane, tuum (+) või -, ülesanne O2 transport Valgelible-värvitu, tuum +, ülessanne võidelda haigustekitajatega vereliistak- värvitu, tuum- Ülesanne osaleda vere hüübimisel.hemoglobiin-valk mis seob ja transpordib O2, sisaldab rauda Verevaesus-Veres tekkiv hemoglobiini vaesus, võib olla tingitud rasedusest Vere hulk on inimestes erinev sest see sõltub suurusest ja kehaindeksist
· 0 vererühm · A vererühm · B vererühm · AB vererühm 0 saab anda verd kõigile, kuid 0-ile saab verd anda aint 0 REESUSFAKTOR · Umbes 85% inimestel esineb veres valguline D-antigeen ehk reesusfaktor, s.o nad on reesuspositiivsed. · Reesuspositiivse vere ülekandel reesusnegatiivsele isikule tekivad viimase veres antigeeni vastu antikehad; teistkordsel samalaadsel vereülekandel kahjustavad need punalible kokkukleepumise. Sama oht varitseb reesusnegatiivse ema ja reesuspositiivse isa reesuspositiivset järglast.
osaleb biotransformatsioon, tugevadam hammaste väljalangemine immuunsüsteemi B10, B11, Bc Eretrotsüütide areng, Neuraaltoru arenguhäired lootel, (foolhape) soolhappe teke maos, mälu nõrgenemine, kasvupeetus, koensüüm keelepõletik, suur-punalible aneemia H (biotiin) Rasvhapete süntees, Unetus, lihased valusad, foolhappe, pantoteenhappe hüpotoonia, lihaskrambid B12 metabolism
protsess või katse, mis toimub (korraldatakse) elavas organismis või rakus. 11.embrüosiirdamine-embrüotehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt saadud v kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamises sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks. 12.tuumkloonimine-selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. 13. 14.erütrotsüüt-ehk punalible ehk punaverelible on hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk. 15.leukotsüüt-valgelible on eukarüootne rakk, mida leidub veres ja lümfis 16.trombotsüüt-käsnataoline ebakorrapärase kujuga rakk 17.eugeenika-ehk tõutervishoid on liikumine, mis propageerib inimkonna genofondi parandamist.
Rh-D positiivsed (punalibledel on D-antigeen) ja Rh-D negatiivsed (punalibledel puudub D- antigeen) . A-veregrupp -- punalibledel on ainult A-antigeen B-veregrupp -- punalibledel on ainult B-antigeen AB-veregrupp -- punalibledel on mõlemad nii A kui B antigeen O-veregrupp -- ei ole ei A ega B antigeeni Inimeste Rh- kuuluvust võib siis olla positiivne või negatiivne ja märgid on vastavalt kas + või -. See sõltub sellest kas D- antigeen on punalible peal või mitte. Kui see on olemas siis on inimene Rh- positiivne ja kui ei ole siis ei ole positiivne vaid negatiivne. Peale ABO ja Rh- veregrupi süsteemile on tänapäeval veel 27 veregrupisüsteemi , mis teeb kokku siis 29. Kliiniliselt neist olulisemad on Kell-, Kidd-, Duffy-süsteem. Kell- süsteemis on avastatud tänaseks üle kümne erineva antigeeni. Tähtsaim nendest on K- antigeen. Inimesed kelle
aeglaselt, toimub vere ja keharakkude vahel ainevahetus. Suurvereringe-algab südame vasakust vatsakesest- mööda veresooni elunditesse ja kudedesse-paremasse kotta. Ül- varustada toitainete &hapnikuga. Väike vereringe- paremast vatsakesest-mööda kopsuartereid-läbi kopsude, verekappillaaride, kopsuveenide-südame vasakusse kotta. Ül- hapnikuga rikastamine ja süsihappegaasi väljaviimine. erütrotsüüt- punalible, hemoglobiin - punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku, leukotsüüt vere valgelible, trombotsüüt- väike vererakk, mis on vajalik normaalseks verehüübimiseks, fibriin tekib keemiliste reaktsioonide lõpptulemusena vere hüübimisel, koda- kamber, kuhu veri siseneb, vatsake - selle kaudu väljub veri südamest. Vereringe on vere pidev ringlemine organismis. Inimesel on kinnine vereringe, sest veri voolab veresoontes. Veresooned
südamelihaste kokkutõmmet, madalam (70-80mm/Hg) pärast südamelihaste lõõgastumist, kõige parem õlavarrearteris, rõhk sõltub elueast vanadel veresooned ahanevad, emotsioon, verehulk, veresoonte läbimõõt ja elastsusest. Veri on vedel sidekude mis ringleb veresoontes Vere koostis: vereplasma 55%(vesi,toiteained, hormoonid,mineraal-soolad, valgud, jääkained Vererakud 45% punalibled, valgelibled, vereliistakud Erütrotsüüt-punane vererak e punalible leutotsüüt-valge vererakk e valgelible Trombotsüüt- vereliistak punane verelible-värvus punane, tuum (+) või -, ülesanne O2 transport Valgelible-värvitu, tuum +, ülessanne võidelda haigustekitajatega vereliistak-värvitu, tuum- Ülesanne osaleda vere hüübimisel.hemoglobiin-valk mis seob ja transpordib O2, sisaldab rauda Verevaesus-Veres tekkiv hemoglobiini vaesus, võib olla tingitud rasedusest Vere hulk on inimestes erinev sest see sõltub suurusest ja kehaindeksist
( Näiteks inimese kasv, kehakaal ja nahavärvus) Polüalleelsus- geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli. ( Näiteks seda ilmneb inimese AB0 süsteemis vererühmade määramisel). Vererühmad- inimeste või loomade pärilik veretüüp. Doonor- oma vere, sperma, elundi, rinnapiima või koe andja. Mulatt- valge ja neegri järglane. Fenotüüp- ühe isendi kõigi tunnuste kogum. Erütrotsüüt- punalible. Mitmikud- mitu korraga sündinud järglast. Indiviid- isend, üksikolend. Isend- üksikolend. 3. Dominantsed tunnused- tömp pöial, pruun juuksevärv, tedretähnilisus, kanapimedus, pruunid silmad. Retsessiivsed tunnused- punapäisus, kurtus, normaalne pöial, blond juuksevärvus, hallid või sinised silmad. ÕPIKU KÜSIMUSE VASTUSED: 4. Siis kui dominantne ja retsessiivne tunnus oleksid samad. 5. Dominantsed tunnused- tömp pöial, pruun juuksevärv, tedretähnilisus,
normaalseks toimimiseks, ● suunurkade punaste vereliblede haavandid moodustamiseks, vere ● keelepõletik kolesteroolitaseme ● suur-punalible alandamiseks, maksa töö aneemia turgutamiseks ja valkude, rasvade ning süsivesikute ainevahetuseks. H-vitamiin ehk ● glükoosi ehk ● sutus
Biosfäär f. Organ ehk eluntkond on kudede kogum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni. Biosfäär on kõige kõrgem eluslooduse tase 5 Ülesanne 11. Jaota alljärgnevad sõnad tabeli õigetesse tulpadesse. Sipelgas; veri; kõrv; sperm; võilill; ksüleem; tüvi; ovotsüüt; rasv; lehetäi; kopsud; vere punalible Rakk organ organism kude Vere punalible kopsud Sipelgas veri sperm kõrv võilill tüvi lehetäi Ülesanne 12. Reastage mõisted loogilisse järjekorda! a
Tõestus-sisaldavad oma DNA,RNA,ribosome.Peale endosümbioondiks muutumist on mõlema organelle DNA hulk oluliselt vähenenud.See protsess pani aluse ennarüootide evulutsioonile.Erinevus:mitokonder- sis.memb.moodustab kristasid,varustab raku energiaga,ei sisalda krolofili,leidub kõigis päristuumsetes rakudes.Kloroplast-fotosüntees,taimerakkudest,sisaldab klorofilli,tülahoide.Mõlemal on DNA,RNA,ribosoomid,membraan.Rakutuum:Ül- päritoluinfo,raku elutegevuse juhtimine,1 tuum(errand-punalible),tuuma suurus:tuuma tsütoplasma suhe 1/10(erand-sugurakud).Ehitus:tuuma katab tuumaümbris tuuma sees on tuumasisene plasma e.karüoplasma-sisaldab lahustunud kujul kromosoome-kromatiinina ,rakutuumas võib esineda üks või mitu tuumakest neist toimub ribosoomide moodustamine.Krom.arv rakus:arv on liigile omane tunnus;sugurakkudes on see poole väiksem kui keharakkudes.(inimesel 46 krom.).Homoloogilised kromosoomid:esinevad
depressioon, häbeme/ valulisus, taolised , perifeerne subakuutne keelepõletik, seedekulgla munandikoti naha- nähud, neuropaati seljaaju suur- tegevuse dermatiit, kahjustuse krambid, a, kombineeritud punalible häired,Werni ekseem, d, glossiit, hüpoglükeemi homotsüste degeneratsioo aneemia, cke-Korskoff kasvupeetus, pellagra a, i-nuuria, n, neuropaatia ärritatavus, sündroom, Avitaminoos- (dermatiit, hingamisdistre sideroblasti Nagu skiso, homotsüstei-
o dendriit närviraku lühem jätke, mis võtab teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse o elund (organ) mitmest koest moodustunud kindlat funktsiooni täitev organismiosa o elundkond ühtset ülesannet täitev elundite süsteem o epiteelkude kude, mis katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu o erütrotsüüt (punalible, punaverelible) hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk o hulkrakne organism organism, mis koosneb kahest või enamast rakust (kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad, putukad) o imetajad loomad, kes toidavad oma järglasi piimaga o inimlased (hominiidid) primaadiliigid, kes kuuluvad fülogeneesi harru, mis on eraldunud inimahvidega ühisest tüvest ja asunud nn inimlikule evolutsiooniteele ~5-6 mln aastat tagasi
Erütroblast Normoblast Retikulotsüüt Erütrotsüüt Skeem 1. Erütropoees. Erütropoeesi stimuleerib erütropoetiin. Erütropoeesis osalevad mikroelemendid raud, koobalt, tsink ja mangaan. Suurt tähtsust omavad vitamiinid B6, B12. 2.1. Punaverelibled Erütrotsüüt ehk vere punalible on kõige arvukam vere rakuline komponent, moodustades umbes 45% kogu veremahust. Ühes milliliitris veres leidub umbes 4.8 - 5.4 miljon rakku. 4 Tabel 1. Erütrotsüütide referentsväärtused. <2 näd 3.7-6.5 10¹²/L 2 näd-2 kuud 3.9-5.9 10¹²/L 2 kuud-6 kuud 3.1-4.3 10¹²/L
elektronkiirtel. Elektronmikroskoobiga näeb palju kordi väiksemaid rakke. Neid saab suurendada kuni 800 000 korda. 1930. aastatel ehitati esimene elektronmikroskoop. 5. Võrdle erinevaid lihaskudesid, oska joonistada. Silelihaskude – vooderdab organismi siseelundeid: sooni, soolt, magu Südamelihaskude – töötab automaatselt, kui ei tööta, sured Skeletilihaskude – kinnituvad skeleti külge, tänu nendele liigud 6.Võrdle omavahel erinevaid vererakke. Punalible – ERÜTROTSÜÜT, transpordib hapnikku ja süsihappegaasi, punane, kettakujuline Vereliistak – TROMBOTSÜÜT, tuumata, vere hüübimises, verejooksu peatumisel, näeb välja nagu liistak (:D) Valgelible – LÜMFOTSÜÜT, tuumaga, tähtis osa organismi imuunkaitses 7.Rakuorganellide ehitus, ülesanded. Oska joonistada. Ribosoom – valkude süntees. Puudub membraan, sinine kera Mitokonder – rakkude varustamine energiaga. Viinerilaadsed asjad, topeltmembraan, seest torujas
Biopolümeerid- leidub elusorganismides, mitu, Monomeerid-üks (Valgu molekul on pm nagu pärlikee, pärlid ongi aminohapped. Neid pärleid hoiavad koos keemilised sidemed mida nim. peptiidsidemeteks.)(20 aminohapet) Valgurikast toitu süües, hakkab maos toimuma seedimine.pepbtiitsidemed tuleb lõhkuda et vabaneksid üksikud aminohapped. Selleks toodab magu ensüümi nimega pepsiin.Selle tööd soodustab maohape ja piisavat kõrge temp.. Näited valkudest: a)hemogobliin-vene punalible valk(transpordib hapnikku) b)lutsefiriin-emase jaanimardika (jaaniussi) valk- helendab c)hirudiin- apteegikaanivalk (Takistab vere hüübimist) d)keratiin-juuste ja küünte valk e)amülaas-sülje valk (lagundab tärklise glükoosiks) f)insuliin-kõhunäärme valk (reguleerib vere suhkrusisaldust) Toiduainetest sisaldavad rohkesti valke nt. liha, hernes, muna, kala Asendamatud aminohapped on sellised aminohappe, mida inimese rakud ei suuda sünteesida. Neid on kaheksa.
kasvupeetus suunurkade haavandid keelepõletik suur-punalible aneemia Kestev foolhappedefitsiit põhjustab ka homotsüsteinuuriat. Biotiin H-vitamiiniks toitainete ainevahetuseks ja energia tootmiseks, isutus B7-vitamiin valkude, foolhappe, pantoteenhappe ja B12-vitamiini lihaste valulikkus
Näitaja pH 7,4. Külmumistemperatuur 0,55 kraadi. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Puhversüsteemid: karbonaatpuhversüsteem, fosfaatpuhversüsteem, vereplasma valkude puhversüsteem, hemoglobiini puhversüsteem. · Erütrotsüüdid, hemoglobiin. 1 l e.dm3 verd sisaldab 4-5 x 10 12 punaliblet. Arvukaim rakutüüp, vähemalt iga viies organism rakk on punalible. Tuumata rakud, ca 1/3 massist hemoglobin. Peafunktsioon: hapniku transport. Kliiniliselt väga olulised veregrupid. Hemoglobiin: Sisaldus meestel 130-160 g/l, naistel 120-160 g/l. Molekulis 4 alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini. Igas heemis on 1 Fe aatom, mis seob 1 hapniku molekuli. · Veregrupid. Avastati 1901.a Austria immunoloogi Landsteineri poolt. Terve inimese veri võib sisaldada aineid, mis on võimelised esile kutsuma teise inimese
viiekordselt algsest väärtusest. Kõrgmolekulaarsed proteiinid nagu fibrinogeen ja mitmed immunoglobuliinid, olles passiivselt absorbeeritud punaliblede membraanile, aitavad kaasa makromolekulaarsete sildade tekkele rakkude vahel. Kui erütrotsüüdid suspendeerida valguvabas lahuses, ei moodusta nad komplekse ja voolavad suhteliselt hästi ka madalatel kiirustel. Teine oluline omadus on see, et reoskoobi või viskomeetri pöörleva kiiruse kasvades muutub punalible kaksiknõgus kuju. Seoses erütrotsüütide deformeerumisvõimega väheneb ka viskoossus. Seega faktorid nagu madal liikumiskiirus (nt liiga väike pinge deformatsiooniks) või liiga palju vererakke (nt liiga vähe ruumi et jõuda optimaalse deformatsioonini) suurendaved veelgi kogu vere viskoossust. Eriti võib see välja tulla mikrotsirkulatsiooni juures, kus kapillaaride diameeter on veel väiksem kui punaliledel. Viskoossus tõuseks neis väikestes
antigeenid. Need antigeenid(teatud molekulid) on määratud geenidega. 0, A, B · ABO-süsteem on määratud 3 alleeliga: · - määrab antigeeni A tekke erütrotsüüdi pinnale: plasmas antigeen b(beeta). A - · - - määrab antigeenii B tekke erütrotsüüdi pinnale: plasmas antigeen a(alfa). B- · i- ei määra antigeenide teket erütrotsüüdi pinnale, on retsessiivne. AB - · 0- Plasmas antigeenid a ja b. 0 - ii · Aglutinatsioon- kui satuvad kokku punalible pinnal olevad valgud enda antigeenidega plasmas(a ja alfa, b ja beeta) toimub vere hüübimine ehk aglutinatsioon. · Ema A ja laps 0, kes on ise, kas mees kelle veregrupp on AB või mees kelle veregrupp on A. Ema A- IaIaIai, laps 0- ii, isa AB-Ia,Ib; isa A- IaIaIai. · Vanemad A ja B, millise veregrupiga ja tõenäosusega lapsi sünnib. AB(25%), A(25%), B(25%) ja 0(25%). · Reesussüsteem:
sulfanüülamiidpreparaadid, leukeemia ravim metrotreksaad, epilepsia ravimid · Teatud defitsiit võib tekkida raseduse ja imetamise ajal foolhappe kõrgenenud vajaduse tõttu · Sünteesiks vajalik PABA Tunnused: · Raseduse esimese 12 n jooksul võib soodustada neuraaltoru arenguhäireid lootel · Ärritatavus, kõhulahtisus, mälu nõrgenemine, kasvupeetus, suunurkade haavandid, keelepõletik, suur-punalible aneemia (pärsitud erütrotsüütide küpsemine) · Homotsüsteinuuria Taset määratakse erütrotsüütide foolhappe taseme järgi!!! Allikad: · Maks, pärm, rohelised taimeosad, oad Kasutamine: · Vit C, H, B1, B2, B5, B6, B12 (C ja B12 on vajalikud ka foolhappe konverteerumisel koensüümiks) · Alkoholism, aneemia, pellagra, skorbuut, tonsilliit, gastriit, psoriaas, ateroskleroos, kroonilised hemolüütilised seidundid (ei tohi kasutada ilma B12-ta ebaselge
ahelate voltumisel. Pärilikkuse kaitsmiseks. Nõrgad vesiniksidemed. Juuste ja küünte valkude lõplik tase – fibrillaarne valk. 3) Kolmadat järku (tertsiaarne) – keraja kujuga gloobul. Kuju sõltub ka aminohapete lisaahelast. Struktuuri stabiliseerivad mitmesugused keemilised sidemed molekuli eri osades paiknevate aminohappejääkide vahel. *Hemoglobiin valguline, seda mõjutab pH. 1mm3 veres on 5 miljonit punaliblet, neist igas 20 miljonit hemoglobiini molekuli. Punalible kuju vajalik efektiivseks gaasivahetuseks. Sirbi-kujuline aneemia – verelible vale kujuga (põhjustab ummistusi), sest viga aminohappes. 4) Neljandat järku (kvaternaarne) – kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi. Ehk suuremate molekulide teke väiksemate struktuuride ühinemisel funktsionaalsuse saavutamiseks. *Denaturatsioon – valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine (kuumutamisel, tehnilisel
nõrgad alused. 1) karbonaatpuhversüsteem – transporditakse 80% CO2, mis keharakkudes tekib, seotud kujul kopsudesse. 2) fosfaatpuhversüsteem – et erinevaid aineid siduda 3) vereplasma valkude puhversüsteem – saavad siduda nii happeid kui aluseid 4) hemoglobiini puhversüsteem – transporditakse 10% CO2 rakkudest kopsudesse 5.Erütrotsüüdid e. punalibled, hulk, koostis, ülesanded 1L sisaldab 4-5 x 1012 punaliblet. Arvukaim rakutüüp, vähemalt iga viies organismis rakk on punalible. Need on tuumata rakud, mille massist 1/3 moodustab hemoglobiin. Punalible on mõlemalt poolt nõgus, sest see võimaldab pindala suurendada, mis võimaldab rohkem hapniku siduda. Peafunktsioon on hapniku transport. 6.Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus Valguline ühend, mis koosneb valgust, globiinist ja neljast heemist, milles on üks Fe aatom, mis seob endaga ühe O2 molekuli. Fe’ta pole võimalik hemoglobiini toota. Fe – kõik punased marjad, viljad, liha
14.Vali loendist sobivad mõisted toodud seletuste juurde. a) Rakusisene aine → Tsütoplasma b) Raku vedelad osad → Põhitsütoplasma c) Rakusisese aine osa peale põhitsütoplasma ja inklusioonide → Organellid d) Rakutuuma sisse jääv plasma → Karüoplasma 15.Lõpeta järgmine lause. Kromosoomide ristsiire, mille käigus liibuvad kromosoomid teineteise vastu paarikaupa ja vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet, toimub... meioosi esimese jagunemise profaasis 16.Kui punalible pannakse lahusesse, milles lahustunud aine kontsentratsioon on madalam kui verelibles endas, siis toimub hemolüüs. Kuidas nimetatakse sellist lahust punaverelible suhtes? Hüpotooniline lahus 17.Mis organell otsustab raku sees apoptoosi algatamise üle? Mitokonder 18."Ainete passiivseks transpordiks läbi plasmamembraani rakk energiat ei vaja ning transportvalk vaid kergendab difusiooni. Aktiivse transpordi puhul toimib transportvalk
tagamine, toitefunktsioon. Globuliinid: heterogeenne valkude grupp. Produtseeritakse maksarakkude ja plasmarakkude poolt. -, - ja -globuliinid. Funktsioonid: transport, hüübimisfaktorid, antikehad antigeenide vastu. 8. Ülevaade vererakkude (erütrotsüüdid, leukotsüüdid ja trombotsüüdid) talitlusest. Punalibled e. erütrotsüüdid: 1 liiter ehk dm3 verd sisaldab 4.5-6.5 x1012 punaliblet, Arvukaim rakutüüp, vähemalt iga neljas organismi rakk on punalible, Tuumata rakud, ~1/3 massist hemoglobiin. ümarad, kaksiknõgusad, tuumata rakud, diameeter 7-8 m. Selline ehitus võimaldab neil läbida kitsaid kapillaare, Peamine funktsioon hingamisgaaside transport organismis, Kliiniliselt on väga olulised veregrupid. Punaliblede massist on kuni 30% hemoglobiin, mis on kohastunud hapniku transpordiks. Punaliblede purunemisel vabaneb neist hemoglobiin, seda nähtust nim hemolüüsiks
Daltoni seadus iga gaas avaldab gaasisegus osarõhku, mis vastab selle gaasi osale koguruumalas (ka veeaur on gaas). Gaaside osarõhud vedelikes teatud hulga gaase suudavad kõik vedelikud lahustada. Seejuures on lahustunud gaasi hulk sõltuv gaasi osarõhust. Piisava aja ja kokkupuutepinna korral gaaside osarõhud vedelikus ja gaasifaasis tasakaalustuvad. Tasakaal hapniku osarõhkudes vere ja alveolaarruumi vahel saabub 0,25 s jooksul, mis on kolmandik punalible kopsukapillaaris viibimise ajast. Teekond, mida gaasid läbivad on 0,2-1 mikronit. P CO2 suurenemine alveolaarruumis laiendab bronhe, PO2 vähenemine aga ahendab terminaalseid arterioole, mis suunab vere uuesti alveoolidesse, milledes on suurem P O2. Hapniku transport verega: · Hapniku füüsikaline lahustuvus veres on väike, 1l veres lahustunult 3ml hapnikku, seega oleks 70 kg kaaluva inimese 5 liitris veres 15 ml hapnikku.
Daltoni seadus iga gaas avaldab gaasisegus osarõhku, mis vastab selle gaasi osale koguruumalas (ka veeaur on gaas). Gaaside osarõhud vedelikes teatud hulga gaase suudavad kõik vedelikud lahustada. Seejuures on lahustunud gaasi hulk sõltuv gaasi osarõhust. Piisava aja ja kokkupuutepinna korral gaaside osarõhud vedelikus ja gaasifaasis tasakaalustuvad. Tasakaal hapniku osarõhkudes vere ja alveolaarruumi vahel saabub 0,25 s jooksul, mis on kolmandik punalible kopsukapillaaris viibimise ajast. Teekond, mida gaasid läbivad on 0,2-1 mikronit. P CO2 suurenemine alveolaarruumis laiendab bronhe, PO2 vähenemine aga ahendab terminaalseid arterioole, mis suunab vere uuesti alveoolidesse, milledes on suurem P O2. Hapniku transport verega: · Hapniku füüsikaline lahustuvus veres on väike, 1l veres lahustunult 3ml hapnikku, seega oleks 70 kg kaaluva inimese 5 liitris veres 15 ml hapnikku.
hemolüüsiks. Hemolüüsi põhjustavad temperatuuri kõikumised, hüptoonilised lahused, mehhaanilised faktorid. Keemilised- lipoide lahustavad ained ja bioloogilised-toksiinid. Erütropoeesi lihtsustatud etapid : 1. hemapoeetiline tüvirakk-> 2. proerütroblast-> 3. erütroblast, mis sisaldab tuuma ja on võimeline hemoglobiini sünteesima-> 4. normoblast ->5. retikulotsüüdid ( I-IV), veres ringlevad retikulotsüüdid III ja IV, mida on erütrotsüütide koguarvust umbes 1%-> 6.küps punalible ehk erütrotsüüt ehk tuumata rakk. Erütropoeesi reguleerivad mitmed ained, nende hulgas seesmine ja välimine faktor. Seesmine faktor on glükoproteiin, mis tekib mao limaskestas.Välimine faktor on vitamiin B12, mis muudetakse seesmise faktori abil imenduvaks. Erütropoetiin on glükoproteiin, mis tekib neerudes ja stimuleerib luuüdis erütrotsüütide rea tüvirakkude diferentseerumist ja paljunemist. Sellega kasvab hemoglobiini sünteesivate erütroblastide hulk.
annaabi.ee 
