l – vahemaa leitud märgist kuni ÜSS märgini πDh – hooratta ümbermõõt Kütusekoguse kontroll ja reguleerimine Plokkpumpasid kontrollitakse ja reguleeritakse tsehhis katse- reguleerstendil. Selleks: 1. Katsestendis pannakse pump tööle ½ norm pööretel 2. Kütuselatt pannakse asendisse MAX 3. Kõrgsurvetorude otsa monteeritakse pumba enda pihustid tagasi, pihusti otsad pistetakse katseklaasidesse (igal pihustil on oma kradueeritud katseklaas) 4. Pumbal lastakse töötada kuni katseklaasi on kogunenud 100Cm³ 5. mõõdetakse kütuse kogus kas kaaluliselt või mahuliselt 6. Antud kütuse hulga erinevuse järgi arvutatakse välja kütuse andmise ebaühtlus K = A- B●100% B A – max kütuse hulk B – min kütuse hulk K – kütuse andmise ebaühtlus, lubatud K = ± 5% 0-seisundi regulleerimine ja kontroll Teostame alljärgnevalt: 1. Pumbad täidetakse kütusega ja lastakse välja õhk 2
3.Töö käik 1.Kontrollida, kas analüsaator on korralikult koostatud. 2.Asetage sond värske õhuga ruumi ja suruge analüsaatori (I/O) nupule. 3.Avage maagaasi torustiku kraan, süüdake põleti ning reguleerige välja üks võimalik põlemisreziim. 4.Asetage sond põlemisgaaside torusse ja kinnitage. Valige seadmelt kütuseliik. 5.Sooritage katse. 6.Katse lõpetamiseks võtke sond torust välja. Laske pumbal töötada, kuni seade on täitunud värske õhuga. Hapnikusisalduse näit on sealjuures ligikaudu 20,9% 7.Korrake katset teisel põlemisreziimil, muutes kraani abil põletist väljuva leegi pikkust. 3. Katse andmed Komponentide sisaldus gaasis Liigõhutegur Liigõhutegur Katse nr α riista CO2 % O2 % CO ppm
reguleeriti sobiv põlemisreziim. Seejärel lülitati sisse gaasianalüsaator, käivitumiseks kulus aparaadil 60 sekundit. Nüüd valiti sobiv kütuse tüüp F1, F2, F3 või F4. Seejärel ühendati sond põlemisgaaside torustikku. Pärast seda lasti analüsaatoril mõne aja töötada, alustati vajalike parameetrite mõõtmist. Andmete kirjapanemiseks vajutati ,,hold" nuppu mille tulemusena aparaat jäädvustas hetke andmed. Kui andmed kirjutatud tuli sond torustikust eemladada ja lasti pumbal töötada värseks õhus senikaua, kuni hapnikusisalduse näit oli ligilähedane 21%. Pärast katse sooritamist lülitati analüsaator välja. Korrati katset kõigi kütuseliikidega. 4. Arvutused CO2 sisaldus põlemisgaasis CO2,max ( 20,9 - O2 ) CO2 arv = % (3.1) 20,9 11,8( 20,9 - 12,0) CO2 arv = = 5,02%
Kui klapp langeb, siis voolab õli tõukuripeale. 7.6 Mitu mm liigub VL klapp allapoole kui kolb on ÜSS? Väljalaskeklapp ligub keskmiselt 2 mm allapoole kui kolb on ülemises surnud seisus. 7.7 Mis juhtub, kui käitusrihma paigaldamisel eksitakse kõrgsurvepumal 1 hambaga? Kui kõrgsuvepumbal eksitakse ühe hamba võrra, siis antakse kütust liiga vara peale või liiga hilja peale. See nurk, mis ühe hamba eksimisega saadakse on suurem kui maksimaalne kõikumisnurk pumbal ja pritsenurk läheb valeks. 7.8 Mitmes asendis saab mootoril fikseerida kõrgsurvepumpa? Ühes asendis. (Kui kõik märgid on kohakuti) 7.9 Kuidas piiratakse mootoril nukkvõlli pikisuunalist liikumist? Pikisuunalised jõud on nukkvõlli puhul minimaalsed ja seega pole seda vaja piirata. Nukkvõll on valmistatud piisavalt täpselt, et ta pukkide vahel pikisuunas ei liiguks. 7.10 Mis juhtub, kui nukkvõlli rihma paigaldamisel eksitakse 1 hambaga?
vahel). Nende lekete suurus sõltub pumba tüübist ja tööparameetritest. Sisemise lekete suurust iseloomustab pumba mahuline kasutegur ( 0 või v). 0 = Gteg/ Gteor = Qteg/ Qteor. Pumba imemiskõrgus ja kavitatsioon. (vaata loengus antud joonist) Pumba imemine on vedeliku surumine pumpa atmosfäri rõhu mõjul , kui pump tekitab pumba imitorus ja pumba sees hõrenduse.. Seega imemine on seotud atmosfäri rõhoga (760 mmHg ). Kui puudub atmosfäär ,siis pole ka pumbal imemisvõimet. Kui oleks võimalik tekitada pumbas absoluutne vaakum , siis vesi tõuseks imitorus 10,33 m. Teiste vedelike , mille erikaal on veest väiksem , veesammas on teoreetiliselt kõrgem. Näiteks vedelik erikaaluga 0,8 maksimaalne imisammas on 10,33/ 0,8. Tegelikus pumbas imikõrgus teoreetilisest on alati väiksem ( 7...8 m), sest: - reaalses pumbas pump ei suuda tekitada imitorus absoluutset vaakumit, - osa õhurõhust vedeliku ülessurumiseks kulutatakse hüdrauliste
paigutatud rõhuanduri abil. Kütusepump Kütusepump paikneb bensiinipaagis , teda käitab püsimagnetitega alalisvoolumootor. Tavalisimalt kasutatava , keerispumba rootor on kinnitatud otse mootorivõllile. Bensiin surutakse pumbast välja läbi elektrimootori, määrides ja jahutades seda seestpoolt. Pumba väljundil on tagasilöögiklapp, mis peab ära hoidma pumba ja automootori vahelise torustiku tuhjenemist siis , kui automootor ei tööta . Pumbal on ka kaitseklapp , mis avaneb juhul, kui süsteemis tekib mingil põhjusel (nt õnnetuse korral) ummistus. KÜSIMUSED 1.lahja kütteseguga mootoritel on see 1:21...23 =1,4...1,6 2.DENOD-KAT , katalüüsmuunudur 3.Nende uut tüüpi katalüüsmuunudrites hoitakse lahja küttesegu koraal lämmastikoksiide katalüüsmuunduris kinni ja kiirendusel, kui kasutatakse rikast küttesegu, reageerivad nad lisandunud CO-ga. 4
Selle ajaga kui esimene rong läbib 250 km, läbib teine rong 200 km. Leida mõlema rongi kiirus. (1997) 12. Bassein täitub kahe toru kaudu 6 tunniga, kusjuures üks nendest torudest täidaks basseini 5 tundi kiiremini kui teine. Kui palju aega kuluks basseini täitmiseks kummagi toru kaudu eraldi? 13. Kaks pumpa koos pumpaksid basseini tühjaks nelja tunniga. Pumbad pandi korraga tööle, ent kolme tunni pärast läks esimene pump rikki. Teisel pumbal kulus järelejäänud vee pumpamiseks veel neli tundi. Kui kaua oleks pidanud järelejäänud vett pumpama esimene pump, kui esimese pumba asemel oleks samal hetkel läinud rikki teine pump? (1997) 14. Kaks müüriladujat, kellest teine alustab tööd 1,5 päeva hiljem kui teine, lõpetavad töö 7 päevaga. Kui sama töö anda mõlemale müürsepale eraldi, siis esimesel kuluks töö lõpetamiseks 3 päeva rohkem kui teisel. Mitu päeva
3.Head juhtumis omadused Põllumajandus traktorite hüdrosüsteemid Enamike tänapäeva traktorite hüdrosüsteemid on sentraalsed avatud tüüpi, mis tähendab seda et koguaeg toimub õlipumpamine läbihüdrojaoturi tagasi paaki . See tähendab et pump töötab kogueg ehki süsteem ei tarvitse tööd teha tõsta, langetada . Kasutatakse ka suletud sentraalset süsteemi , see tähendab et kui süsteem ei tööta siis ka õli hüdrojaoturisse ei juhita . Sellise süsteemi hüdro pumbal on muudetav tootlikus 0- kuni antud pumba maximumini ja ta võib automaatselt lõpetada õlipumpamise , kui õlirõhk saavutama mingi kindla väärtuse . Esimesel juhul nimetatakse seda süsteemi konstantse vooluhulgaga süsteemiks ja pumba töötamise seisu kohalt ei ole jaoturi hoova asend selge. Õlirõhk on selles süsteemis muutuv ja suureneb niipea kui jagaja siiber viiakse tööasendisse . Õlirõhk süsteemis saavutab maksimumi kui
ühtlaseks kui ühelt väntvõllilt käitada kolme (triplekspump) või enamat 23 üksikpumpa või kaksiktoimepumpa ,mille töötaktid jagunevad väntvõlli täispöördele ühtlaselt. Mitmesilindristel pumpadel 0-tootlikkuse momendid väntvõlli ühe pöörde jooksul puuduvad. Kolmesilindrilisel e. triplekspumpadel asetsevad väntvõlli kaelad 1200 nurga all . Väntvõlli ühtlasel pöörlemisel sellisel pumbal Q=0 puudub , sest kolbide surnud seisud ei kattu. Neljakordse tegevusega pump koosneb tavaliselt kahest kahekordse tegevusega silindrist. Silindrite kolbide käik on nihutatud 90 0 ,mistõttu kolvid ei ole kunagi korraga surnud seisudes. Imi-ja survetorustikud on ühised , klapikambrid võivad olla eraldi või lahutatud vaheseinaga. 5 Diferentsaalkolbpumbad. Diferentsiaalkolbpumbad on ühe silindriga nagu ühekordsed pumbad ,kuid tööprotsess on erinev. Diferentsiaalpumadel toimub ühe
osas ulatuslikult glükosüleeritud 2. 19 ah hüdrofoobses transmembraanses osas 3. C terminaalsed 40 ah jääki tsütosoolis Transmembraanne osa võib moodustada ka tünni, nagu on see poriinide molekulides Paljud transmembraansed valgud sisaldavad rohkem kui ühte transmembraanset heeliksit Bakteriorodopsiinil, valguse energial töötaval prootoni pumbal on 7 ca 25 ah jäägi pikkust membraani läbivat heeliksit Transmembraansetele heeliksitele vastavad piirkonnad primaarstruktuuris on ennustatavad valgu hüdrofoobsuskaardilt Liikuvus bioloogilistes membraanides Membraanid ei ole staatilised. Sõltuvalt lipiidsest koosseisust iseloomustab
erienergia pumpa sisenemisel Ei = hi + pi /( g)+ vi 2 /(2g), kus hi - pumba staatiline imemiskõrgus; pi absoluutrõhk pumpa sisenemisel, pi/( g) on absoluutsurve pumpa sisenemisel; vi voolukiirus pumba imiavas vedeliku tihedus ps absoluutrõhk pumba surveavas ps/(g) absoluutsurve pumbast väljumisel vs voolukiirus pumba surveavas, vs2/(2g) ja vi 2 /(2g) on vedeliku kineetiline energia pumbast väljumisel ja pumpa sisenemisel. Olemasoleval pumbal määratakse dünaamiline tõstekõrgus imi- ja survetorule seatud mõõteriistade (vaakummeetri ja manomeetrite )näitude kaudu . Rõhku imitorus mõõdetakse pumba imiavaga ühendatud vaakummeetriga. Kuna ühendustoru on veest tühi, siis mõõdab vaakummeeter vaakumit selles punktis kuhu ta o ühendatud olenemata mõõteriista kõrhusest pumba suhtes. Mõõdetava vaakumi saab avaldada vedelikusamba kõrgusena pi /( g) [ m] imitorus: 7
3.Head juhtumis omadused Põllumajandus traktorite hüdrosüsteemid Enamike tänapäeva traktorite hüdrosüsteemid on sentraalsed avatud tüüpi, mis tähendab seda et koguaeg toimub õlipumpamine läbihüdrojaoturi tagasi paaki . See tähendab et pump töötab kogueg ehki süsteem ei tarvitse tööd teha tõsta, langetada . Kasutatakse ka suletud sentraalset süsteemi , see tähendab et kui süsteem ei tööta siis ka õli hüdrojaoturisse ei juhita . Sellise süsteemi hüdro pumbal on muudetav tootlikus 0- kuni antud pumba maximumini ja ta võib automaatselt lõpetada õlipumpamise , kui õlirõhk saavutama mingi kindla väärtuse . Esimesel juhul nimetatakse seda süsteemi konstantse vooluhulgaga süsteemiks ja pumba töötamise seisu kohalt ei ole jaoturi hoova asend selge. Õlirõhk on selles süsteemis muutuv ja suureneb niipea kui jagaja siiber viiakse tööasendisse . Õlirõhk süsteemis saavutab maksimumi kui lõppeb silindris
Aeroobsel tööl suudavad lihased rasvhappeid efektiivselt oksüdeerida üksnes koos süsivesikutega. Kui viimaste piiratud varud lõpevad, langeb märgatavalt lihaste võime rasvhapetes kätketud energiat kasutada. 6 2 MINERAALAINED JALGPALLIS Põhilisteks mineraalaineteks sportlastel ning ka jalgpalluritel on kaltsium, magneesium, kaalium ning raud. Lihaste töö põhineb kaltsiumi ja magneesiumi pumbal. Ca ja Mg annavad luudele, sidemetele ja kõõlustele tugevuse. Ca ja Mg vajadus on sportlastel suurem kui tavainimestel. 2.1 KALTSIUM Kaltsium moodustab keha massist umbes 2% ja 40% keha mineraalainete massist. Keskmise täiskasvanud mehe luustikus on kaltsiumi pisut üle 1 kg, naistel vähem. Inimese luumass suureneb pidevalt kuni 30. eluaastani toidust saadava kaltsiumi abil. Seejärel hakkab kaltsiumisisaldus luudes järk-järgult vähenema
bensiinipaagis,teda käitab püsimagnetitega alalisvoolumootor.Tavalisimalt kasutatava,keerispumba rootor on kinnitatud otse mootorivõllile. Bensiin surutakse pumbast välja läbi elektrimootori,määrides ja jahutades seda seestpoolt. Pumba väljundil on tagasilöögiklapp,mis peab ära hoidma pumba ja automootori vahelise torustiku tühjenemist siis,kui automootor ei tööta. Pumbal on ka kaitseklapp,mis avaneb juhul,kui süsteemis tekib mingil põhjusel (nt õnnetuse korral ) . KÜSIMUSED 1.lahja kütteseguga mootoritel on see 1:21...23 =1,4...1,6 2.DENOD-KAT , katalüüsmuunudur 3.Nende uut tüüpi katalüüsmuunudrites hoitakse lahja küttesegu koraal lämmastikoksiide katalüüsmuunduris kinni ja kiirendusel, kui kasutatakse rikast küttesegu, reageerivad nad lisandunud CO-ga. 4
omanikud peavad leidma nõuetele vastava firma, kes hooldustöid korda saadaks. Enamik alternatiiseid kohtkäitlemise süsteemides on ühendatud tavapärase septiku süsteem mõne muu, rohkem spetsialiseerunud komponendiga. Pea kõigis alternatiivsetes süsteemides on ühiseks seadeks pumba kamber, mis kujutab endast veekindlat konteinerit, mis mahutab heitvee ning mille sees on elektriline pump. Pump töötab tänu elektrilisele regulaatorile, mis laseb pumbal kasutaja poolt määratud aegadel töödata. Pumba kamber on tavaliselt paigutatud maa alla ning selle ava on kaetud ning kaitstud pinna äravoolu eest. Kui teada pumba võimet tunnis liigutada heitvett käitlemise seadmeni, siis saab kontrollida heitvee doose. MATERJALI FILTREERIMISE SÜSTEEM (Media Filter System) Heitvee eelselitus Sette mahuti, enamasti tavaline septik, on üldjuhul kõige kulu-efektiivsem seade, mida kasutatakse heitvee eelselitusel
1. käitava rihma lõtvumine. 2. võimendi süsteemi on sattunud õhk põhjustatud süsteemi rikkest 3. õli madal tase paisupaagis 4. ebakvaliteetne õli 5. vähene võimendi rooliratta pööramine II. 1. must õli 2. käitlusrihm on lõtvunud 3. vahutab õli 4. pump on rikkis 5. juhtklapi siiber on rikkis 6. jõusilinder on rikkis III. võimsus puudub täielikult. 1. kaitseklapi pesa on lahti tulnud. 2. pumba ülevooluklapp on kinnikiilunud 3. pumbal on rõhk madal. IV. õlipump müriseb 1. õli madal tase paagis 2. käitlus rihm vajab pingutamist 3. õli filter on ummistunud või valesti sisse pandud. 4. õhk sees 5. õli võib norm tingimustes pikas kasutamises väheneda 6. lekked Õli võib pikaajalises kasutamises väheneda,lekked võivad olla hammasratta tihendites,voolikute ühenduses,pumba tihendid ja paisupaagi ühendus. Lekete puudumisel võib õli kahanemine esineda,kui süsteemi satuks õhk. Roolivõimendi täitmine Õli kontr
4 ηv - mahuline kasutegur Radiaalpumba ümmarguses keres pöörleb rootor koos selle sees radiaalselt paiknevate edasi tagasi liikuvate kolbidega. Rootor paikneb keres eksentriliselt ja kolvikäik on eksentrilisusest " e" kaks korda suurem. Rootor pöörleb liikumatul jaotusvõllil ,millesse on puuritud imikanal ja survekanal. Kui kolb eemaldub võllist ,siis imetakse selle kolvi silindrisse vedelikku sisse ning vastupidi. Ühel pumbal võib olla mitu rootorit. Radiaalkolbpump on reguleeritava tootlikkusega pump: Mida suurem on eksentrilisus seda suurem on kolvikäik ja seda suurem pumba tootlikkus Liigutades juhtrõngast paremale ,horisontaaaljoonest allpool olevad kolvid liiguvad sissepoole ja suruvad vedeliku survetorusse, horisontaaljoonest ülevalpool olevad kolvid liiguvad väljapoole ja imevad vedelikku imitorust silindrisse. Kui juhtkang on keskasendis puudub kolvi käik ja pumba tootlikkus on 0.
Et üksikute silindrite vahel oleks koormusjaotus võrdne selleks on vaja, et kõigisse silindritesse antaks võrdne hulk kütust.Plokkpumpasid kontrollitakse ja reguleeritakse tsehhis katse- reguleerstendil. Selleks: 1. Katsestendis pannakse pump tööle ½ norm pööretel 2. Kütuselatt pannakse asendisse MAX 3. Kõrgsurvetorude otsa monteeritakse pumba enda pihustid tagasi, pihusti otsad pistetakse katseklaasidesse (igal pihustil on oma kradueeritud katseklaas) 4. Pumbal lastakse töötada kuni katseklaasi on kogunenud 100Cm³ 5. mõõdetakse kütuse kogus kas kaaluliselt või mahuliselt 6. Antud kütuse hulga erinevuse järgi arvutatakse välja kütuse andmise ebaühtlus K = A- B●100% B A – max kütuse hulk B – min kütuse hulk K – kütuse andmise ebaühtlus, lubatud K = ± 5% Individuaal KKP – de korral toimub kütuse ebaühtluse määramine mootoril kohapeal alljärgnevalt: 1
tulekahju alarmi põhjused. Süsteemi võib välja lülitada alles siis, kui tuli on kustutatud. Kui vahitüürimees on täielikult kindel, et tuli on kustutatud, aga mitte enne, võib pumba välja lülitada ( võtmega). Tee “reset” masina kontrollruumis kontrollpaneelil ja automaatsel kustutussüsteemil. Nüüd võib süsteemi tagasi panna “standby“ positsioonile. NORMAALNE OLUKORD- STANDBY (AUTOMAATNE VABASTUS) Kõik manuaalsed klapid pumbal peavad olema avatud, välja arvatud õhuvarustuse klapp, kuivendusklapp ja testimise klapp, mis peavad olema suletud. Sprinklerpumba lüliti peab olema positsioonis AUTO. Võti lülitis kontrollpaneelil masina kontrollruumis peab olema positsioonis AUTO . KEEVITUSE VÕI PLAANEERITUD TÖÖ PUHUL, MIS PÕHJUSTAVAD SUITSU, KUUMUST VÕI LEEKI, JA MIDA TEHAKSE MASINARUUMIS TULEB VÕTTA TARVITUSELE ERILISED ETTEVAATUSABINÕUD , ET AUTOMAATNE SPRINKLERI SÜSTEEM EI AVANEKS.
esitatavate nõuete piirsuurustele (paremal). 3.4 Kütteallika mõju sisekliima stabiilsusele Enamikus uuritud elamutest oli peamiseks kütteallikaks puudega köetav ahi ja köögis puupliit (enamasti koos soojamüüriga). Eranditena olid kasutusel õhksoojuspump, kivisöega köetav keskküte, suur metallkamin, otsene elekterküte (radiaatorid või põrandaküte) ja maasoojus- pumbal põhinev põrandaküte. Lisaks oli renoveeritud majade pesuruumides kasutatud elektrilist põrandakütet. Ahiküttega elamutes köetakse ahju enamasti üks kord päevas õhtusel ajal, hommikul tehakse vajadusel tuli pliidi alla. Ahiküttega elamute sisetemperatuur kõigub tulenevalt perioodilisest kütmisest, saavutades hilisõhtul maksimumväärtuse ja langedes keskpäevaks minimaalseks (või hommikuks, kui hommikul pliiti köetakse).
oskab selgitada koronaararterite ülesannet, funktsioone ja nende häire tagajärgi; teab südame osi ja oskab kirjeldada nende ülesannet vereringes; oskab kirjeldada suurt ja väikest vereringet teab vereringe põhinäitajaid (pulss, vererõhk) igas vanuses inimeste puhul; teab arteriaalse vererõhu normväärtusi; oskab anda selgitusi pulsi tekkimise kohta, teab pulsi palpeerimise kohti Üldine sissejuhatus Südamel kui vereringe pumbal on ülesanne varustada kõiki keha piirkondi püsivalt ja piisavalt verega. Seda pumbafunktsiooni tuleb tal täita kogu inimese elu jooksul. Südame asukoht Süda (cor, cardis) on lihaseline verd pumpav õõneselund, mis paikneb koos südamepaunaga rinnaõõnes, diafragma peal ja rinnaku ehk sternumi taga. Inimese süda on tema rusika suurune. Südamel eristatakse laia osa – põhimikku, kitsenenud osa – tippu ja eesmist, tagumist ja alumist pinda
annaabi.ee 
