PULJONGID (bouillon) Puljongid on aluseks erinevate kastmete ja suppide valmistamisel. Puljongeid keedetakse veise-, vasika-, ulukilihast, kontidest, linnulihast, kalast, köögiviljadest ja seentest. Puljongitele annavad maitse peamiselt ekstraktiivained. Puljongite maitsestamiseks võib kasutada erinevaid terapipraid 0,05 %, loorberilehti 0,03 % ning ürte 0,05 % puljongi massist Põhipuljongite valmistamisel ei kasutata soola, sest puljongid keedetakse tavaliselt kokku. Puljongid liigitatakse · Supipuljongid · Selged puljongid ehk konsomeed · Kontsentreeritud puljongid Puljongeid keedetakse korraga valmis suuremas koguses, jahutatakse kiiresti, pinnale kerkinud rasv eemaldatakse, säilitatakse lubatud aja piires jahutatult või külmutatult
Mikropragude esinemisel lisada vette soola või äädikat. Munad asetakse ettevaatlikult keeva vette, keedetakse vajalik aeg. v vedel muna> keedetakse 23min. Valge kergelt, rebu kalgendumata. Serveeritakse suupistena. v poolpehme muna> 35 min. Munavalge kalgendunud, rebu poolvedel. Serv suupistena. v kõva muna> 67 min. Munavalge kalgendunud, rebus kalgendamata täpike. Serv suupistena, kasutatakse lisandina suppide ja selgete puljongite juurde. v võileivamuna> keetakse 8min. Munavalge kui ka munakollane kalgendunud. Kasutatakse võileivakattena Mune võib keeta ka veearuga, sel juhul tuleb keetmisaega kahekordistada. Keedetud munaroad Kooreta keedetud munad Valmistamiseks kasutatakse täiesti värskeid külmi mune. Vesi kuumutatakse keemiseni, lisatakse äädikas(1l vee kohta 25g 30%toiduäädikat). Muna lüüakse kulbi sisse lahti, lastakse järsu liigutusega keeduvette. Äädikamaitse
vormimine, sidumine, pikkimine, paneerimine, vahustamine; toiduainete kuumtöötlemine. Toiduainete kuumtöötlemisviisid - keetmine, hautamine, praadimine, küpsetamine, röstmine, grillimine, suitsutamine, flambeerimine. Roogade maitsestamine. Toiduainete säilitusviisid marineerimine, soolamine, külmutamine, vakumeerimine, kuivatamine. Põhilised füüsikalised ja keemilised muutused toiduvalmistamisprotsessis. Restorani roogade valmistamine - puljongite ( selged puljongid, konsomeed, aspik) keetmine ja nende edasine kasutamine, puljongite lisandid. Rahvuslikud supid, püreesupid, veloute- ja kreemsupid, nende valmistamine ja sobilikud lisandid. Pidulike köögiviljalisandite ja - roogade valmistamine( keedetud, praetud, hautatud, küpsetatud, üleküpsetatud, täidetud). Toitude valmistamine seentest. Kuumade ja külmade kastmete ja nendest tuletiste valmistamine. Teraviljatoodetest (tangained, pasta) roogade valmistamine. Kohupiima- ja
tagamine Toidukaup peab olema tempreatuuril mis ei kahjusta inimest Liha temperatuur ei tohi olla üle 3 kraadi Külmkappide seirelehel kontrollitakse külmkappide töötamist,kas temperatuur vastab õigesti.Vähemalt kord päevas tuleks kirja panna külmkapi sisetemperatuur ja kord nädalas kontrollida kapis oleva söögi temperatuuri Loomsed Kõrvalsaadused Liha puhastamisel kasutatavaid kõõluseid/konte kasutataksee puljongite valmistamisel. Samuti tuleb ka tooreid munakoori käidelda eraldi Kahjurite ja tõrje kontroll Selle eest vastutab juhataja kellel on erinevate ettevõtetega läbi viidud kokkulepped . Kui kokkuleppeid pole tuleb täita seirelehte ja kahjuritõrjeplaani Pesemis ja desifintseerimisplaan Vastutab köögipersonal On tehtud plaan tabeli kujul Tabelisse on kirjutatud erinevad
rasvas mõlemalt poolt 8-10 minutit kokku või küpsetatakse ahjus. · Praetud kala- kala praetakse väheses rasvas või fritüüris, väikesi kalu alla 300g võib praadida tervelt. Praetakse mõlemalt poolt. 7. Kirjelda munatoitude valmistamise tehnoloogiat, kasutamine · Omlett - lahti segatud munale lisatakse rõõsk või hapukoort või piima. Maitsestatakse soola ja pipraga. On omaette roog või serveeritakse liha ja kalaroogadega, supis või selgete puljongite lisandina. · Munapuder- võib valmistada veevannil, pannil või aurukapis. Munamass lükatakse äärtest keskele, et küpsemata mass pääseks nõu äärtele. Munamass peaks muutuma teraliseks. · Munahüübed - valmistatakse vahetult enne serveerimist. Munasegu piima või veega, maitsestatud soola ja valge pipraga valatakse vormi ja keedetakse veevannil, kuni hüübimiseni või küpsetatakse ahjus 150-175*c juures. 8. Sidekoerikaste jaotustükkide kasutamine toiduvalmistamisel
suppide ja sültide keetmisel. Vaikne keemine toimub 96-99°C juures. Veemullid tõusevad juba pinnale ja lõhkevad, kuid eralduv veeaur on veel vaevumärgatav. Vaikne keemine sobib kartulite ja muu köögivilja keetmiseks, pajaroogade hautamiseks jne. Äge ehk mulinal keemine paneb suurel hulgal veemulle pinnale tõusma ja lõhkema, eraldub hulgaliselt veeauru. Vee temperatuur on tõusnud 100°C-ni, veeaur on aga tunduvalt kuumem. See staadium sobib kastmete ja puljongite kokkukeetmiseks ja pasta keetmiseks. 1.1 Keemise tunnus Mullid. Mullid tekivad siis, kui vee keemisel aine osakesed põrkuvad tugevasti üksteiste vastu. Keemisel tekivad mullid alguses alla poole ja siis võnguvad vee aine osakesed igalpool. Kui kuumutada vett ainult ühest osast, siis mullid tekkivad ainult sinna, ja keemine toimub ainult kuumas osas. Teine osa, mida ei kuumutatud on 40-60°C maksimum. http://et.wikipedia.org/wiki/Keemine
kurgi-tomati kuubikud, siis jälle 6 viilu röstsaia,tuunikala ning majonnesi-toorjuustu segu. Jälle 6 viilu röstsaia, majoneesi-toorjuustu segu, hakitud muna ning kaunistatud maitserohelise, karikakra, tomati, kurgi, kalamarjaga ning peale raputatud veel hakitud till. 10.Lastepärane võileib Koostised peaksid olema lastele sobivad, maitsvad ja isuäratavad. 11. Kuum võileib Serveeritakse iseseisva einena, kuid võib ka eel-või vaheroana mitmekäiguliste einete menüüs, selgete puljongite, püree-ja piimasuppide lisandina. Katteks on sulatatud juust, singikuubikud, riivitud juust ja porgnad. Ning panna võileivagrilli umbes 3-4 minutit. pildid Minu tehtud võileivad laeval. Pildid- krevetivõileivad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pildid-lõhevõileivad
munavalge vahustub - kasutatakse näiteks magustoitude ja küpsetiste valmistamisel munakollane vahustub - kasutatakse näiteks magustoitude ja küpsetiste valmistamisel munakollane emulgeerib - tekib emulsioon, mida kasutatakse näiteks majoneesi valmistamisel munavalge selitab - kasutatakse näiteks puljongite selgeks muutmisel munavalk koaguleerub (kalgendub) ja seob vedelikke - kasutatakse näiteks vormiroogade valmistamisel. Mune kasutatakse kulinaarias väga laialdaselt. Peamiselt kasutatakse kanamune (oeufs).
Loomsetest toiduainetest on süsivesikuid enim piimas, kuid neid leidub ka lihades. Süsivesikuid sisaldavad magusained: suhkrud ja mesi. Toidu valmistamisel on süsivesikute kõige olulisemad muutused karamellistumine ja kliisterdumine. Karamellistumine Toiduainetes sisalduvate suhkrute karamellistumisel tekkinud ühendid on poorse konsistentsiga, värvuselt kollasest kuni mustani. Karamellistatud suhkrut kasutatakse: · kastmete, jookide, puljongite, magustoitude värvuse ja maitse parandamiseks, · piparkoogitainaste valmistamisel, · mitmete kondiitritoodete valmistamiseks. Kõige kergemini karamellistub piimasuhkur (põhjustab piima põhjakõrbemise). Praktikas avaldub: · Suhkru või mee kuumutamisel muutub selle värvus tumedaks · Liha praadimisel tekib lihale pruun kiht · Leiva ja saia küpsetamisel tekib sellele pruunikas koorik Kliisterdumine
perforeeritud alumiiniumist. Neid kasutatakse lisaks tahkete ainete vedelikest eemaldamisele peamiselt pehmeks keedetud köögi-või puuviljade püreestamiseks sarnaselt peenele koonussõelale. Vahukulp Vahukulp on metall-lusika ja sõela või kurna ristand. Pika käepideme lõpus on madal metallkaha, millesse on stantsitud tillukesed augud. Nagu augulist lusikat, nii saab ka vahukulpi kasutada tahkete osiste vedelikust väljatõstmiseks või, nagu tarviku nimi viitab, puljongite ja suppide keetmise ajal pinnalt vahu eemaldamiseks. Marli Traditsiooniliselt juustuvalmistamisel kasutatav marli (musliin) on kerge ja õhuline puuvillkangas, mida pole värvitud ega viimistletud. Peamiselt kasutatakse seda peene konsistentsiga toiduainete kurnamiseks ja filtreerimiseks. Marli hoiab koos ka ürdikimpe või vooderdab puljongite ja kastmete kurnamise ajal sõelu ja kurne. Liha ja linnuliha käsitsemise tarvikud Lihunikunöör
Peavad olema tugevast terasest, paindumatute harudega, käepide peab hästi kätte istuma. RIIV – Köögiviljade, puviljade, juustu riivimiseks ja viilutamiseks. Riivid on kas roostevabast terasest või tugevast plastmassist. Erinevatel tahkudel on erineva jämedusega riivid. SÕEL – Pastade, tangainete kurnamiseks, köögivilja blanšeerimiseks, jahu ja tuhksuhkru sõelumiseks ning kuumtöödeldud köögiviljade peenestamiseks. KASTMESÕEL – Puljongite ja kastmete kurnamiseks. Koonusekujuline, sõela alumine, koonuse tipuosa on tihti umbne. KURN – Köögiviljade kurnamiseks ja loputamiseks, pastatoodete loputamiseks pärast keetmist.Kurnal võib olla kaks sanga, mis tagavad korraliku haarde kurnast. VAHUKULP – Vahu eemaldamiseks ja köögiviljade, friteeritavate toodete tõstmiseks. Vahukulbi ümar kuju järgib keedunõu ümarat vormi. Kaha ja varre liitumiskoha nurk peaks olema ~130 kraadi.
Riivid on kas roostevabast terasest või tugevast plastmassist. Erinevatel tahkudel on erineva jämedusega riivid. Eeltöötlusvahendid. Sõel Pastade, tangainete kurnamiseks, köögivilja blanzeerimiseks, jahu ja tuhksuhkru sõelumiseks ning kuumtöödeldud köögiviljade peenestamiseks. Hea sõela käepide on korralikult sõela külge kinnitatud, suurematel sõeladel on sõelavõrgu all tugikaared. Kastmesõel Puljongite ja kastmete kurnamiseks. Koonusekujuline, sõela alumine, koonuse tipu osa on tihti umbne Kurn Köögiviljade kurnamiseks ja loputamiseks, pastatoodete loputamiseks pärast keetmist, kurnal võib olla kaks sanga, mis tagavad korraliku haarde kurnast. Eeltöötlusvahendid. Sidrunipress Tsitrusviljadest mahla pigistamiseks. Piisavalt suur ja ümar. Mahlakogumisnõu piisavalt suur ning seemneid eraldav. Eeltöötlusvahendid. Pallvispel
Hapete juuresolekul sahharoos inverteerub - tekib invertsuhkur, mis koosneb glükoosist ja fruktoosist. Fermentide juuresolekul sahharoos hüdrolüüsub glükoosiks või fruktoosiks. Kuumutamisel suhkrud karamelluvad. Olemuselt on see protsess suhkrute käärimine. Karamellumisel tekkinud ühendid on poorse konsistentsiga, värvuselt kollasest kuni mustani. Karamellistatud suhkrut kasutatakse: · kastmete, jookide, puljongite, magustoitude, värvuse ja maitse parandamiseks · piparkoogitaignate valmistamisel · mitmete kondiitritoodete valmistamiseks. Kõige kergemini karamellub piimasuhkur (põhjustab piima põhjakõrbemise). Valke ja suhkruid sisaldavate toiduainete kuumutamisel tekivad melanoidiinid. Need on tumedad, pruunikad, magusa maitsega ühendid. Need ühendid tekivad liha praadimisel, küpsetamisel, taignatoodete küpsetamisel Tärklise muutumine
Kooritud hoida niiske käteräti all. Tükeldada aedviljad vahetult enne kuumtöötlemist. Kasutada roostevabast nuge ja muid tööriistu. Osa köögivilju kasutada toidus toorelt. Panna keevasse vette. Keeta kaane all. Võimalikult väheses vees. Kasutada ära keeduvedelik. Puljongipnnale jätta õhuke rasvakiht. 15. Võib serveerida iseseisva einena, mitmekäiguliste lõunasöökide ja õhtusöökide eelroana v järelroana, selgete puljongite ning piima- ja püreesuppide lisanditena. Sobivad nii kohvi- kui ka teelauale, pidulike laudade menüüsse kui ka matkadele ja piknikukorvidesse. Võileva alus Määre Kate 16. Kisellid puuviljades ja marjadest: Viljad surutakse läbi sõela Sõelale jäänud kestad ja seemned pannakse veega keema, lisatakse m.a. Vedelik kurnatakse Vedelik kuumutatakse keema, lisatakse suhkur
keeduvette, keedetakse 3-4 minutit. Äädikamaitse eemaldamiseks asetatakse kooreta keedetud munad vahukulbiga korraks külma vette. Soojad võileibade katteks, serveeritakse suupistetena koos keedetud köögiviljadega, sõmera riisiga, piima-, tomati-, juustukastmega. Keedetud omletid- valmistatakse omletisegu, mis valatakse võiga määritud vormidesse ja keedetakse veevannil, kuni omlett on hüübinud. Keedetud omlette kasutatakse selgete puljongite lisandiks. Munapuder-võib valmistada vesivannil, pannil või aurukapis. Valmistades pannil või veevannil, kuumutatakse nõu nõrgal kuumusel, pannakse sellele veidi rasvainet' ning valatakse peale munamass. Alguses lükatakse munamass massi temperatuur ei tõuseks liiga kõrgeks ja et see ei pruunistuks. maitsestatakse soola ja valge pipraga, serveeritakse suitsutatud või soolatud kala lisandina, hommikusöögilaual. Munapudru valmistamiseks
ka köögivilja keeduvedelik, panna köögiviljad keema keevasse vette, kasutada osa köögivilju toitudes toorelt. C-vitamiin on praadimisel püsivam kui keetmisel, sest toiduaine pinda kattev rasvakiht kaitseb seda õhuhapniku eest. 16. Kirjelda võileibade valmistamise tehnoloogiat, kasutamine Võileibu serveeritakse iseseisva einena, mitmekäiguliste lõunasöökide ja õhtusöökide eelroana, vaheroana või järelroana, selgete puljongite ning piima- ja püreesuppide lisandina. Sobivad ka kohvi või teelauale, pidulike laudade menüüsse kui ka matkade ja piknikukorvidesse. Üheks söögikorraks valmistatakse võimalikult erinevaid võileibu. Liigitus: serveerimistemperatuuri järgi kuumad või külmad, põhikatteaine järgi kiluvõileivad, vorstivõileivad, munavõileivad jne, külmi liigitatakse kuju ja suuruse järgi tikuvõileivad, väikesed võileivad, võileivatordid jne.
Kartulipuder, keedukartul, praekartul, kartulipüree, kartulilumi 6. Nimeta vähemalt 5 kalarooga Eestimaistest kaladest. Kirjelda vähemalt 2-he roa valmistamist. Suitsulest, vürtsikilu, räim tomatis, ahjukala 7. Kirjelda munatoitude valmistamise tehnoloogiat, kasutamine Omlett muna vahtu, lisan piima, maitsestan(sool pipar) Munapuder 8. Sidekoerikaste jaotustükkide kasutamine toiduvalmistamisel Koot, jalad, rinnaliha tükid kasutatakse puljongite ja suppide valmistamisel 9. Kirjelda püreesüppide valmistamist ( toorained, tehnoloogia, kasutamine) Köögiviljadest, kanast, seentest, tangainetest, lihast, kalast- vedelikuna puljong, vesi , lisada võib veel koort, sulajuustu Serveerimise temperatuur on +65C, võib serveerida saia krutoonidega Keedan pehmeks, püreestan, maitsestan. Lisan veel mida vaja( sool pipar), serveerin eelsoojendatud talrdikule 10. Portsjonitükilise liha praadimise reeglid. 1. Kuum pann 2
· Valmistamine o Sool, vürtsid 10 -15 min enne lõppu o Rasve eemaldatakse o Selitatakse (näit. Vahust. Munavalge) · Lisandid puljongi sisse o Muna, omletiribad, klimbid, frikadellid, krutoonid... · Lisandid puljongi kõrvale o Küpsised, pirukad, võileivad, pannkoogid, profitroolid... SUPPIDE LIIGITUS · Serveerimistemperatuuri järgi o Kuumad 60 95' , külmad 6-8' · Supivedeliku järgi o Erinevate puljongite, piima ja piimatoodete, kalja, õlle, puuvilja- ja marjamahlade baasil keedetud · Valmistamise tehnoloogia järgi o Selged leemed e. Puljongid, köögivilja- e. Tükeldatud supid, püreesupid · Põhimaitset andva tooraine järgi o Liha-, kala- , seene-, kapsasupid ... KÖÖGIVILJASUPID · Toiduained o Puljong, liha, kala, mereannid, köögiviljad, seened, pastatooted, tangained, klimbid, juustud · Valmistamise põhireeglid
supipuljongid - kasutatakse suppide valmistamiseks; selged puljongid (ehk konsomeed) - kasutatakse iseseisva eelroana; kontsentreeritud puljongid - kasutatakse kastmete, tarrendite valmistamisel. Valmistatakse heledaid ja pruune kontsentreeritud puljongeid. Puljongeid keedetakse erinevatest toorainetest: veise-, vasika-, uluki-, linnulihast; kontidest; kalast ja koorikloomadest; köögiviljadest ja seentest. Puljongite maitsestamiseks kasutatakse erinevaid maitseköögivilju ja maitseaineid. 116 Toorainete vahekorda puljongite keetmisel vaata tabelist 7.1 Tabel 7.1 Toorainete vahekord puljongites Puljongi nimetus Tooraine kogus Vee kogus Maitseainete Lisatavad (liha, kondid jne) liitrites kogus maitseköögiviljad
Vahukulbid, kasutatakse puljongilt vahu eemaldamiseks, kasutatav ka friikartulite kurnamiseks õlist VISPLID JA SÕELAD Spiraalvisplid. Valmistatakse roostevabast terasest või plastist, erineva kujuga, varre osa võib olla ka puidust. Kasutatakse toiduainete, toitude vahustamiseks. Visplid 19 Jahusõel, kasutatakse jahu sõelumiseks taignate valmistamisel Kastmesõel, kasutatakse puljongite ja kastmete kurnamiseks Pastasõel, kasutatakse valmis pasta kurnamiseks Plastist sõel, kasutatakse puuviljade ja marjade nõrutamiseks peale pesemist Võrksõelad - valmistatakse metallist või plastmassist, - kasutatakse pastade, tangainete kurnamiseks, 20 - köögiviljade blanseerimiseks, - köögiviljade, kohupiima peenestamiseks - jahu, tuhksuhkru, kakao sõelumiseks. Kuumade toitude, toiduainete puhul kasutada metallist sõelasid.
Riivid on kas roostevabast terasest või tugevast plastmassist. Erinevatel tahkudel on erineva jämedusega riivid. 13. Sõel - Pastade, tangainete kurnamiseks, köögivilja blanžeerimiseks, jahu ja tuhksuhkru sõelumiseks ning kuumtöödeldud köögiviljade peenestamiseks. Hea sõela käepide on korralikult sõela külge kinnitatud, suurematel sõeladel on sõelavõrgu all tugikaared. 12 14. Kastmesõel - Puljongite ja kastmete kurnamiseks. Koonusekujuline, sõela alumine, koonuse tipu osa on tihti umbne. 15. Kurn - Köögiviljade kurnamiseks ja loputamiseks, pastatoodete loputamiseks pärast keetmist, kurnal võib olla kaks sanga, mis tagavad korraliku haarde kurnast. 16. Vahukulp - Vahu eemaldamiseks ja köögiviljade, friteeritavate toodete tõstmiseks. Vahukulbi ümar kuju järgib keedunõu ümarat vormi. Kaha ja varre liitumiskoha nurk peaks olema ~130 kraadi.
3. Keedetakse 12 tundi. 4. Puljongil lastakse selgida ja seejärel kurnatakse. 5. Jahutatakse kiiresti jahutuskapis. Kasutatakse suppide valmistamiseks, lihtsalt eelroana. 25. Kuidas käitud kui köögis süttib rasv? Kui on pliidi peal siis proovin summutada tulekindla tekiga mis peaks igas köögis olema. Kui on panni peal siis summutan kaanega. Vett mitte mingil tingimusel panna. 26. Pruun lihapuljong. Pruunide kontsentreeritud puljongite valmistamiseks pruunistatakse liha ja konte enne keetmist ahjus pannil +225 0 C juures 40 minutit. Seejärel röstitakse samas maitseköögiviljad ja lisatakse veidi tomatipastat, kuumutatakse läbi. Nii saadakse puljongile tugevam maitse ja pruunikas värvus. Kontsentreeritud pruune puljongeid keedetakse 810 tundi, seejärel kurnatakse ja keedetakse kokku. Jahutatakse kiiresti jahutuskapis, pinnale kerkinud rasv eraldatakse. Säilitatakse jahutatult või külmutatult. 27
purustab rakukestad viljas ja kiirendab pruunistavate ensüümide tööd kuivatamise ajal. Kuivatamise käigus tõmbub vili seemne ümber kokku ja tumeneb õhukeseks kortsus mustaks kihiks. Purustamata musta pipraga maitsestatakse nii külmi kui ka sooje praetud ja grillitud liha-, kala-, köögivilja-, seene- ja munatoite. Ta kuulub marinaadide ja kuivade vürtsisegude koostisesse Purustatud must pipar sobib hästi kastmete, hakklihatoitude, maksa, neeru, ulukiliha, suppide, puljongite, pizzade, juustu- ja pastatoitude, risotto ning ka puuviljade ja marjadega. Rohelisi piprateri saab kuivatada, säilitada soolvees või äädikas. Rohelisel pipral on värskem ja aromaatsem pipramaitse. See sobib praetud ja grillitud liha, kastmete, kala, broiler, lamba, suppide, marinaadide, pirukate, juustu-, muna- ja pastatoitude maitsestamiseks.Roheliste piprateradega valmistatakse ka ebatavalist magustoitu: maasikad serveeritud konjaki ja rohelise pipraga.
peenrasse, et varakevadel rohelist saada, sügisel kombinatsioonidesse võib mõne taime potti ümber istutada ja talvel aiakujunduses, ta on maitserohelise saamiseks toas edasi kasvatada kaunis paljude taimedega toitude valmistamiseks, kaunistamiseks, istikud ette kasvatada. Seemned külvata maitsetaimena, juurviljaks varakevadel niiskele mullapinnale ja katta suppide, puljongite jne õhukeselt liivaga. Kasvuruumiks jätta u. 30cm. valmistamiseks, Põuaperioodil vajab kastmist ravimtaimena sügisel saaki koristades võetakse 1-1,5 cm jämedused ja 20-30 cm pikkused kõrvaljuurte tükid ning säilitatakse mullas või keldris niiskes liivas. Pistikud võib võtta ka kevadel. Istutamisel jäetakse maitsetaimena, nii üla- kui alaosa pungad 2-3 cm ulatuses alles, ravimtaimena, sobib keskmised eemaldatakse
Talleliha – Värvuselt on kahvaturoosa ja peeneteralise lihaskoega Noorlooma – Värvuselt roosa, tihedateralise lihaskoega, valge rasvaga ja spetsiifilise lõhnaga. Vana loom – Värvuselt tumepunane, tihedateralise lihaskoega, kollase rasvaga ja spetsiifilise lõhnaga. Enim kasutatavad lamba tükilihad: kaelaliha, abatükk, ribitükk, nimmetükk ja tagatükk. (ibid) Lambaliha kasutatakse kebabi šašlõkki, plohvi, suppide, raguu, puljongite jne. Valmistamiseks. (ibid) 3.6 Pakendid ja pakenditete märgistamine Liha ja lihatooteid pakendatakse erinevatessepakenditesse, milleks võib olla vaakumpakend, termokahanev pakend ja MAP pakend. Pakendi ülesanne on kaitsta toodet mehhaaniliste kahjustuste, ja riknemiste eest. Pakend aitab säilitada toote omadusi ning kvaliteeti. Lisaks annavad pakendid tarbijale infot toote ja selle koostise kohta ning muuta toote kasutamine mugavaks ja käepäraseks. (Heldi Kikas et al
annaabi.ee 
