ripsmeline, täkiline vm. Mõnel liigil võib lehelaba tipuosas serv olla saagjas, allosas aga terve. Lehelabal võib olla eri sügavusega väljalõikeid. Nende alusel jaotatakse lehed: hõlmised – väljalõiked ulatuvad kuni ühe kolmandikuni lehelaba laiusest, lõhised – väljalõiked ulatuvad kuni kahe kolmandikuni lehelaba laiusest ja jagused – väljalõiked ulatuvad kuni keskrooni. 78. Ökoloogilised tegurid ning nende mõju puittaimedele Kõik ökoloogilised tegurid, millest oleneb teatud liigi parem või halvem kasv, moodustavad kasvukohatingimused e.toitumiskeskkonna (viljakam muld, paremad niiskustingimused jne), tegurid aga, mis on tingimata vajalikud antud taime eluks, nimetatakse elulisteks e. olelustingimusteks. Kõigi taimede normaalseks eluks on vajalik hapnik, süsihappegaas, valgus, soojus, vesi ja mineraalsed toitained, need kõik kuuluvad eluliste e. olelustingimuste hulka.
1...2 (atroopset) seemnealget. Seemned lamedad, piklikud, kahe kitsa külgmise kileja tiivaga, mis on seemnest pikemad. Levinud Põhja-Ameerikas (2 liiki), Hiinas, Põhja- ja Lõuna-Koreas ning Jaapanis. Paljundatakse seemneist, pistikuist ja ka pookimise teel. Puit on kerge, pehme, lõhnav ja vaiguta. Vanadelt puudelt saadud puit on mädanemis kindel. Pärimused: Elupuud on olnud Kanada põlisrahvaste pühad puud, millest nad tegid tootemisambaid. Negatiivsete temperatuuride mõju puittaimedele. Külmakahjustused puudel. Tooge näiteid. Negatiivsete temperatuuride kahjustav mõju puittaimedele võib esineda mitmel viisil: a) talvepakasena b) miinus- ja plusstemperatuuride sagedase ja suure kõikumisena talvel c) hiliskülma (kevadel) või varakülma (sügisel) ajal võrsete, õite ja lehtede kahjustamisena d) külmakergitusena noortel taimedel suure veemahutavusega muldadel (turvasmuldadel)
saagja servaga, ripsmeline, täkiline vm. Mõnel liigil võib lehelaba tipuosas serv olla saagjas, allosas aga terve. Lehelabal võib olla eri sügavusega väljalõikeid. Nende alusel jaotatakse lehed: hõlmised väljalõiked ulatuvad kuni ühe kolmandikuni lehelaba laiusest, lõhised väljalõiked ulatuvad kuni kahe kolmandikuni lehelaba laiusest ja jagused väljalõiked ulatuvad kuni keskrooni. 78. Ökoloogilised tegurid ning nende mõju puittaimedele Kõik ökoloogilised tegurid, millest oleneb teatud liigi parem või halvem kasv, moodustavad kasvukohatingimused e.toitumiskeskkonna (viljakam muld, paremad niiskustingimused jne), tegurid aga, mis on tingimata vajalikud antud taime eluks, nimetatakse elulisteks e. olelustingimusteks. Kõigi taimede normaalseks eluks on vajalik hapnik, süsihappegaas, valgus, soojus, vesi ja mineraalsed toitained, need kõik kuuluvad eluliste e. olelustingimuste hulka.
2) lumekate on metsa all kohevam, siis sulab muld paksu lumekatte all soojuse mõjul. Vahel võib täheldada ka vastupidist nähtust: metsamuld on enam külmunud kui metsata alal. Nii võib juhtuda siis, kui muld metsata alal on kaetud lumega, metsa all aga lumikate puudub, sest lumi on jäänud võradesse. Talvine mulla külmumine: - ankurdab juuri - mõjutab toitainete ringet - võib kahjustada juuri - võib põhjustada vee defitsiiti. 5.3 Mets ja vesi. Vee tähtsus puittaimedele: Kõik taimed, sh. ka metsapuud sisaldavad vett suures koguses. Normaalse elutegevuse tagamiseks peab veesisaldus puudes olema optimaalne. Taimed omastavad mineraaltoitaineid mullast nõrkade vesilahustena. Vee defitsiidi puhul on häiritud puude juurtoitumine. Vesi on vajalik komponent fotosünteesiprotsessis, kus CO2 redutseeritakse vee vesiniku abil. Oma elutegevuseks vajavad taimed vett suures koguses, millest vaid väike osa läheb
fotosid. Plaanimaterjal vormistatakse reeglina mõõtkavas 1/500 (erandina 1/200 või 1/1000), vähem kui 1 aasta vanale geodeetilisele alusplaanile. Kõik puud, mille rinnasläbimõõt (läbimõõt 1,3m kõrguselt juurekaelast) on rohkem kui 8cm inventariseeritakse. Inventariseerimise käigus määratakse taime liik, rinnasümbermõõt (ümbermõõt 1,3m kõrguselt juurekaelast), määratakse puude kõrgus, mõõdetakse võras suurim läbimõõt ja antakse puittaimedele väärtuslik hinnang vastavalt määruses esitatud metoodikale. Inventariseerimise tulemused vormistatakse tabelitena ja seletuskirjadena. Seletuskirjades antakse soovitused edasiseks tegutsemiseks ehk siis ala tasakaalustatud arenguks (millised puud kindlasti säilitada, millised ja kuidas hooldada, milliseid puid võib likvideerida ning kuhu võib rajada hooneid ja rajatisi jms.).
Puuliigi valik sõltub: ▪ kasvukohatüübist, ▪ vana puistu liigilisest koosseisust, ▪ seenhaiguste ja kahjurite esinemisest, ▪ metsaomaniku soovidest ja võimalustest. Eestis on metsa uuendamisel lubatud kasutada järgmisi võõrpuuliike: ▪ must kuusk, ▪ punane tamm, ▪ euroopa lehis, ▪ siberi lehis, ▪ jaapani lehis, ▪ harilik ebatsuuga. Metsakultuuride hooldamine Hooldamise eesmärk luua soodsad kasvutingimused puittaimedele ja reguleerida metsakultuuri koosseisu. Hooldamise viisid valitakse vastavalt metsakultuuri seisundist, vanusest, liigilisest koosseisust ja kasvukohast. Hooldamise sagedus ▪ sõltub olukorrast kasvukohas. ▪ Mida paremini on maapind ette valmistatud, seda vähem on vaja hooldada. ▪ Mida parem on istutusmaterjal, seda vähem on vaja hooldada. Peamised hooldamise viisid on järgmised: 1. Rohttaimede ja võsa eemaldamine. 2. Täiendamine. 3. Väetamine (tuhaga). 4
jäänud võradesse. transpiratsioon füsioloogiliselt reguleeritud protsess, mille käigus taimed (puud) omastavad juurte kaudu mullast vee, mööda tüve transporditakse vesi okastesse/lehtedesse ja läbi neis asuvate õhulõhede aurub vesi atmosfääri. Transpiratsioon soodustab toitainete liikumist juurtest assimilatsiooniorganitese (lehed, okkad) ja vähendab lehtede/okaste temperatuuri. Vee tähtsus puittaimedele: - Kõik taimed, sh. ka metsapuud sisaldavad vett suures koguses, taimede koostises on vett tavaliselt 60-85%. Normaalse elutegevuse tagamiseks peab veesisaldus puudes olema optimaalne. - Taimed omastavad mineraaltoitaineid mullast nõrkade vesilahustena. Vee defitsiidi puhul on häiritud puude juurtoitumine. - Vesi on vajalik komponent fotosünteesiprotsessis, kus CO2 redutseeritakse vee vesiniku abil.
tuleva soojuse mõjul üles. Vahel võib täheldada ka vastupidist nähtust: metsamuld on enam külmunud kui metsata alal. Nii võib juhtuda siis, kui muld metsata alal on kaetud lumega, metsa all aga lumikate puudub, sest lumi on jäänud võradesse. Talvine mulla külmumine: - ankurdab juuri - mõjutab toitainete ringet - võib kahjustada juuri - võib põhjustada vee defitsiiti (transpiratsioon toimub, kuid puude juured vett kätte ei saa) 7.3 Mets ja vesi Vee tähtsus puittaimedele: * Kõik taimed, sh ka metsapuud sisaldavad vett suures koguses, taimede koostises on vett tavaliselt 60-85%. Normaalse elutegevuse tagamiseks peab veesisaldus puudes olema optimaalne. * Taimed omastavad mineraaltoitaineid mullast nõrkade vesilahustena. Vee defitsiidi puhul on häiritud puude juurtoitumine. * Vesi on vajalik komponent fotosünteesiprrotsessis, kus CO2 redutseeritakse vee vesikini abil. * Suur osa puude poolt omastatud veest transpireeritakse.
varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök). Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (sanglepp, hall lepp, toomingas) Valgusnõudlikkus oleneb peale liigi ka veel puu vanusest, kasvukohast jt. teguritest. Näiteks h. saar kannatab 10-15 eluaastani tugevat varju, keskealisena on ta aga tüüpiline valgusnõudlik liik. Suurim on valgusnõudlikkus viljakandvuse ajal: enam valgustatud puud kannavad rohkem vilju. 14. Mets ja temperatuur. Negatiivsete temperatuuride mõju puittaimedele. Külmakahjustused puudel. Külmakindlad ja külmahellad puu- ja põõsaliigid. Puittaimedel võib esineda peamiselt kahesuguseid külmakahjustusi: külmumine talvel ja vahelduvast temperatuurist tingitud kahjustused kevadtalvel. Ära võivad külmuda talvel, eriti kui ettevalmistusperiood (suvi) on olnud ebasobiv, mitmed võõrpuuliigid. Temperatuuri langemisel - 40º C-ni võivad kannatada tamm ja saar. Temperatuuri aeglasel langemisel
II - keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -350 C. (nt must lepp, harilik tamm ja vaher) III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -250 C: (nt har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök) IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni -150 C (nt mammuti- virsiku- ja pukspuu) V Troopikaliigid. 7. Mets ja vesi. Vee tähtsus puittaimedele vesi tagab normaalse elutegevuse, kui vett on vähe on häiritud puude juurtoitumine. Vesi on oluline ka fotosünteesiks ning 1 tonni kuivaine moodustamiseks kulu puudel umbes 170-340 t vett. Transpiratsioon - protsess, mille käigus taimed omastavad juurte kaudu mullast vee, mööda tüve transporditakse vesi lehtedesse ja läbi neis asuvate õhulõhede aurub vesi atmosfääri. See soodustab toiteainete liikumist ja vähendab lehtede temperatuuri.
2. metsamuld võib olla enam külmunud kui metsata alal. - lumi on jäänud puude võradesse ja maapind metsas pole lumega kaetud Talvine mulla külmumine: - ankurdab juuri – mõjutab toitainete ringet – võib kahjustada juuri – võib põhjustada vee defitsiiti (transpiratsioon toimub, kuid puude juured vett kätte ei saa) Metsa mõju nii ööpäevasele kui aastasele temperatuurikäigule on stabiliseeriv! 5.3. Mets ja vesi Vee tähtsus puittaimedele: • normaalse elutegevuse tagamiseks peab veesisaldus puudes olema optimaalne (60-85%) • taimed omastavad mineraaltoitaineid mullast nõrkade vesilahustena, vee defitsiidi puhul on häiritud puude juurtoitumine • vesi on vajalik komponent fotosünteesiprotsessis • suur osa puude poolt omastatud veest transpireeritakse Transpiratsioon- füsioloogiliselt reguleeritud protsess, mille käigus taimed (puud) omastavad juurte kaudu
7.3 Mets ja vesi Vesi on elusorganismide ja ökosüsteemide sh. metsaökosüsteemide jaoks kriitilise tähtsusega, kuid magevee varud Maal on piiratud. Maailma veevarudest on 97,2% soolane (ookeanid, mered) ja vaid 2,8% magevett, millest omakorda põhiline osa (2,4%) on seotud liustikes. Põhjavesi moodustab 0,37% kogu Maa veevarudest ning mageveekogude vesi (jõed, järved) vaid 0,02%. Vee tähtsus puittaimedele: - Kõik taimed, sh. ka metsapuud sisaldavad vett suures koguses, taimede koostises on vett tavaliselt 60-85%. Normaalse elutegevuse tagamiseks peab veesisaldus puudes olema optimaalne. - Taimed omastavad mineraaltoitaineid mullast nõrkade vesilahustena. Vee defitsiidi puhul on häiritud puude juurtoitumine.
mõningaid orgaanilisi aineid Juure makroskoopiline ehitus Kuju: niitjad, nöörjad, koonilised, käärjad, muguljad, rõigasjuured jne. Juurte tüübid päritolu järgi: Peajuur, Lisajuur, Külgjuur Substraadi järgi: mulla-, vee-, õhujuured Juurestik – taime kõigi juurte kogum; Peajuurestik, lisajuurestik, segajuurestik Sammasjuurestik (tüüpiline kaheidulehelistele), narmasjuurestik (tüüpiline üheidulehelistele), harujuurestik (tüüpiline puittaimedele) Juure mikroskoopiline ehitus Juure vöötmed: ◦ kasvukuhik, ◦ pikenemis- ehk kasvuvööde, ◦ eristumis- ehk imavvööde ◦ külgjuurte vööde Kasvukuhiku tipus juurekübar Imavas vöötmes tekivad juurekarvad Külgjuurte vöötmes toimub juure harunemine Juure muudendid Säilitusjuured tekivad tänu puidu- ja niineparenhüümi vohamisele varuainete kogunemise tõttu Päritolu järgi jagunevad: juurikad ja juuremugulad
Plaanimaterjal vormistatakse reeglina mõõtkavas 1/500 (erandina 1/200 või 1/1000), vähem kui 1 aasta vanale geodeetilisele alusplaanile. Kõik puud, mille rinnasläbimõõt (läbimõõt 1,3m kõrguselt juurekaelast) on rohkem kui 8cm inventariseeritakse. Inventariseerimise käigus määratakse taime liik, rinnasümbermõõt (ümbermõõt 1,3m kõrguselt juurekaelast), määratakse puude kõrgus, mõõdetakse võras suurim läbimõõt ja antakse puittaimedele väärtuslik hinnang vastavalt määruses esitatud metoodikale. Inventariseerimise tulemused vormistatakse tabelitena ja seletuskirjadena. Seletuskirjades antakse soovitused edasiseks tegutsemiseks ehk siis ala tasakaalustatud arenguks (millised puud kindlasti säilitada, millised ja kuidas hooldada, milliseid puid võib likvideerida ning kuhu võib rajada hooneid ja rajatisi jms.). Dendroloogilise inventariseerimise aruanne on üheks alusdokumendiks
, päeval madal. kiirgusele. Kõige enam väheneb päikesekiirgus 3) kserofüüdid - on kohastunud kasvamiseks 5.4.3 Mets ja tuul täiesti liitunud puistus vanuses, mil aastane kestva kuivusega mullal: harilik mänd (on üldse Tuule tähtsus juurdekasv on suurim. Metsas on temperatuuri väga laia ökoloogilise amplituudiga), kadakas. Õhu liikumine (tuul) avaldab puittaimedele nii ööpäevane ja aastane amplituud tunduvalt väiksem Kserofüütide juurestik on hästi arenenud, otsest kui ka kaudset mõju. Õhu liikumine mõjutab kui metsata alal, seega mets avaldab enamusel neist on võimas sammasjuur, osal oluliselt puittaimede assimilatsiooni. Tuul kannab temperatuuri käigule tasandavat mõju. Metsa liikidel on hästi arenenud pindmisem juurestik lehtede pinnalt
sisaldus ka keskpäeval suureneda. Tihedamates puistutes sisaldab metsaalune õhk rohkem CO 2 kui hõredates puistutes, kus õhk liigub rohkem. Ka on juurte hingamine tihedates ja eriti noortes puistutes intensiivsem ning õhku eritatakse rohkem süsihappegaasi. Maapinnalähedastes õhukihtides on lehtpuupuistutes CO2-sisaldus suurem kui okaspuupuistutes, sest lehtpuude kõdu laguneb intensiivsemalt. Mets ja tuul Tuule tähtsus Õhu liikumine (tuul) avaldab puittaimedele nii otsest kui ka kaudset mõju. Õhu liikumine mõjutab oluliselt puittaimede assimilatsiooni. Tuul kannab lehtede pinnalt ära CO2-vaese õhu ja toob asemele õhku, mis on CO2 -rikkam. Seetõttu tuule kiiruse suurenedes assimilatsioon intensiivistub. Täieliku tuulevaikusega võrreldes intensiivistub assimilatsioon õhu liikumiskiiruse suurenedes esialgu oluliselt, tuule kiiruse edasisel suurenemisel aga aeglustub taas. Assimilatsioon suureneb tuule kiiruseni 1,7 m/s
omadused. Kasvupinnas on taimejuurtele kinnitumis-, toetumis- ja levimiskeskkonnaks ning vee-, toitainete ja õhu reservuaariks. Eriti täpselt peaks kasvupinnas vastama erinevate puuliikide kasvunõuetele, kuna tegemist on pikaealise taimegrupiga, mille juurekeskkonda ei ole pärast taimede istutamist enam võimalik kuigi oluliselt muuta. Puud jäävad oma kohale aastakümneteks või isegi aastasadadeks. Kui puid istutatakse aeda või põlisele pargialale, siis üldjuhul ongi muld seal puittaimedele enam-vähem sobiv. Kui aga rajame tänavahaljastust või linna rohealasid, siis sageli puudub seal muld. Mulla asemel näeme ehitus- ja kaevetööde käigus segamini paisatud ning ehitusprahiga risustatud pinnasemasse, millel puuduvad taimekasvatuslikud omadused. Mis siis on muld? Muld on maapinna pindmine tumedam kiht, mis on arenenud aastasadade ja – tuhandete jooksul ühelt poolt kivimite murenemise ning teiselt poolt orgaanilise aine lagunemise ning mulda ladestumise teel
suureneda. Kõrgema täiusega puistutes sisaldab metsaalune õhk rohkem CO 2 kui hõredates puistutes, kus õhk liigub rohkem. Ka on juurte hingamine tihedates ja eriti noortes puistutes intensiivsem ning õhku eritatakse rohkem süsihappegaasi. Maapinnalähedastes õhukihtides on lehtpuupuistutes CO2-sisaldus suurem kui okaspuupuistutes, sest lehtpuude kõdu laguneb kiiremini. Mets ja tuul Õhu liikumine (tuul) avaldab puittaimedele nii otsest kui ka kaudset mõju. Õhu liikumine mõjutab tugevasti puittaimede assimilatsiooni. Tuul kannab lehtede pinnalt ära CO2-vaese õhu ja toob asemele õhku, mis on CO 2 -rikkam. Seetõttu tuule kiiruse suurenedes assimilatsioon intensiivistub. Täieliku tuulevaikusega võrreldes intensiivistub assimilatsioon õhu liikumiskiiruse suurenedes esialgu tublisti, tuule kiiruse edasisel suurenemisel aga aeglustub taas. Assimilatsioon suureneb tuule kiiruseni 1,7 m/s
annaabi.ee 
