Elutähtis vesi Koostaja: Kärt Hansen Juhendaja: Merike Rosin 5.klass Kaarma Kool 2012 Sisukord .Tiitelleht..................................................................1 . Sisukord..................................................................2 . Sissejuhatus............................................................3 . Vee tähtsus.............................................................4 . Puhta vee omadused..............................................5 . Kuidas saadakse puhast vett?.................................6 . Katsed minu koduveega..........................................7 . Materjal...................................................................8 2 Sissejuhatus Minu uurimistöö sisuks on elutähtis vesi. Ma uurin seda, sest ma tahtsin teada miks on ...
PUHASTUSAINED Tallinn 2009 PUHASTUSVAHENDID Klar Glass Klaas- ja portselannõude loputusvahend Kasutamiseks nii kodustes, kui tööstuslikes nõudepesumasinates klaasnõude pesul. Annab klaasnõudele kirka läike. Väldib veeplekkide tekkimist klaaspindadele. Mofix KDS Desinfitseeriv nõudepesuvahend käsitsipesuks Hea rasvu ja valke lagundava toimega nõudepesuvahend käsitsipesuks. Kasutuskontsentratsioon: 50-100ml/10 liitrit vee kohta. Pesta nõud pesulahuses puhtaks ja asetada restile nõrguma 5 minutiks, seejärel loputada puhta veega. Toimespekter: bakteritsiidne, fungitsiidne, viiruseid inaktiveeriv, Hepatit B, HIV. Mofix M Nõudepesuvahend masinpesuks Nõudepesuvahend kasutamiseks tööstuslikes ja kodustes automaatpesumasinates. Doseerimine vastavalt kasutatava automaatpesumasina juhendile. Puhastab efektiivselt, annab nõudele hea läike. Pehme vee korral ei ole vajalik kasutada loputusvahendit. Koostis: tensiidid, E...
Tallinna Teeninduskool Olga Komleva Rühm: 021MT PUHASTUSAINED Juhendaja: Heikki Eskusson Puhastusained Olga Komleva 021MT Tallinn 2008 2 Puhastusained Olga Komleva 021MT Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................4 Eres nahkesemete hooldusvahend 500 ml spray............................................................ 5 Lubjasette ja rooste eemaldaja....................................................................................... 6 Vinyl & Linoleum Cleaner.............................................................................................7 ORO dushikabiini puhastusvahend.................................................................
Vesi ja vee tähtsus koristamisel · Merede ja ookeanide vesi. - Otse puhastuseks ei sobi. - Peale vee töötlemist (magestamist) saab kasutada. · Jõgede ja järvede vesi. · Vihmavesi. - sobib kasutada. - Ei sisalda veesetteid. - Pehme. - Võib sisaldada baktereid, mikroobe, vetikaid. · Puhastamiseks sobiv - Kare. - Sisaldab veesetteid. (rooste, katklakivi, lubjasetted) · Allikad · Kaevud - Salvkaevud. - Puurkaevud. - Arteesiakaevud. Vee omadused I · Pindpidevus - Külm vesi hoidub tilkadesse. (hommikune kaste) - Vesi ei saa puhastada. · Pindpidevust vähendavad: - Soojus. - Tensiidid. Vee omadused II · Vee karedus. - Kare vesi sisaldab palju mineraalaineid. a) Hea joogivesi. - Vee karedust mõõdetakse kareduskraadides. a) Pehme vesi (0-5 dH) b) Ke...
Sampoonid ja seebid Koostaja: Angeelika Sooba Klass: 9a Seebid. 1. Seep on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. 2. Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid. 3. Seda hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu tuhast ja rasvast, hiljem soodast ja rasvast. 4. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles 18.sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast. 5. Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest rasvainetest ja lisanditest. Millest koosneb? Seepi valmistatakse väga paljude Seep koosneb aluselise sortidena: ühendiga seotud rasvadest Majapidamis ja õlidest. Sauna Tükiseepides on aluseliseks Tualett ühendiks Laste naatriumhüdroksiid, Kosmeetilised vedelseepide...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Orgaanilise keemia õppetool YKO5606 Orgaaniline keemia II praktikum Lõputöö Bensaalatsetofenooni süntees atsetofenoonist Tallinn 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus lk 2 2. Ainete omadused kirjanduse alusel lk 3 3. Ainete ohtlikkus lk 4 4. Vajaminevad ainehulgad lk 5 5. Reaktsioonide mehhanismid ja iseloomustused lk 6 6. Teoreetiliste ja kirjanduslike saagiste arvutused lk 8 7. Töö käik lk 9 8. Andmete töötlus ja analüüs lk 10 9. Pilte sünteesist lk 11 10. Kokkuvõte ...
Koristusained Koostas Endla Kuura Mõisted Detergent üldnimetus sünteetilisi pindaktiivseid aineid sisaldavate puhastusainete kohta Toimaine hape, alus, lahusti jne, mis annab puhastusainele konkreetse toime Kontsentraat toimaineid umbes 85%, vett 15% (sellest valmistatakse kasutuslahus) Kasutuslahus veega lahjendatud puhastusaine, mis on pinnale kandmiseks valmis Vesi Lahjendab puhastusainet vajaliku tasemeni Niisutab puhastatavat pinda Leotab mustust Transpordib mustust Loputab pindadelt puhastusaine ja mustuse jäägid Teeb mehhaanilist tööd (survepesu) Lahustab mustust (värske veri, sool, suhkur, lahjendatud mahlad) Vee kasutamine koristuses Osa pinnakattematerjale on vee suhtes tundlikud Rohke vee kasutamine muudab töötamise raskeks Kaasaegne puhastusprotsess kasutab vett säästlikult Vähese veega koristades tekib vähem vigu Vee omadused pindpinevus Pindpinevus on külma puhta vee omadus tõmbuda tilk...
AINED 1. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine- mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemiline element- kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. 3. Keemiline ühend- moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon- anorgaanilised, orgaanilised. Lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. Liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. 5. Aine olekud. Tahke- aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedel- molekulide vaheline kaugus on mõnevõrra suurem j...
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 5 Lahustunud elektrolüüdi isotoonilisusteguri krüoskoopiline määramine Üliõpilane Kristin Obermann Kood 123482KAKB Töö teostatud 21.02.2014 .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Lahjendatud lahuste üldised füüsikalised omadused Lahjendatud lahus koosneb vedelast lahustist ja temas lahustunud mittelenduvast ainest. Lahjendatud lahuste üldiste omaduste all mõistetakse neid lahjendatud lahuste omadusi, mis sõltuvad lahustist, kuid ei sõltu lahustunud aine omadustest. Need omadused on seotud osakeste (ioonide, molekulide) arvuga lahuses ja seetõttu nimetatakse...
Järvamaa Kutsehariduskeskus PUHASTUSKEMIKAALID referaat Koostaja: Regita Eesmaa LM31 Juhendaja: Lia Padu Paide 2009 Desinfitseeriv: Apesin Desinfektions- Spray Desinfitseeriv vahend pihustiga Kasutuskohad: Seadmete, mööbli ja pindade desinfitseerimiseks kliinikutes ja arstiruumides. Desinfitseerida võib nt madratseid, voodeid, transpordikärusid, instrumentide aluseid, vannimatte ja reste, prügiämbreid, tualettpotiprillaude, käsipuid, ukselinke, mööbli- ja tööpindu, jalatseid, sukki jne ning kõiki raskesti juurdepääsetavaid kohti. Mitte kasutada alkoholitundlikel materjalidel (nt pleksiklaas). Omadused: Kiiretoimeline pindade desinfitseerimisvahend. Bakteritsiidne, fungitsiidne, viirustevastane (kaasa arvatud B-hepatiit, AIDS). Värvitu, meeldiva lõhnaga, väga nahasõbralik. Sobib ka operatsiooniruumis kantavate...
Leelis ja leelismuldmetallid 1. Leelis- ja leelismuldmetallide iseloomulikud füüsikalised (kõvadus, sto, tihedus) ja keemilised omadused; Na, K, Mg, Ca levik maakoores ja tähtsus elusloodusele Leelismetallid on IA rühma metallid. Nimetus "leelismetallid" tuleneb sellest, et nimetatud metallide hüdroksiidid on leelised (st. vees lahustuvad hüdroksiidid). Füüsikalised omadused Keemilised omadused · kerged · pehmed (saab noaga lõigata) · Keemilise aktiivsuse tõttu ei · hõbevalged leidu neid looduses lihtainena · madala sulamistemperatuuriga (ehedana), vaid ainult ühendite Li - 454 K koostises. Na 371 K Näiteks ...
METALLIDE KORROSIOON Igasugust metalli keemilist hävimist ümbritseva keskkona toimel nimetatakse korrosiooniks. Korrosiooniproduktid on mahult suuremad, kui algne materjal Korrosiooniprotsess kahe erineva metalli kokkupuutumisel Metallide pinnale kondenseerub õhuniiskus ja moodustub galvaanipaar. Alati korrodeerub kiiremini metallide pingereas aktiivsem metall, antud juhul raud. Metallide struktuuris sisaldub alati lisanded, näiteks raua puhul tsementiidi Fe3C osakesi. Lisandite ja puhta metalli osakesed moodustavad niiskuse juuresolekul galvaanipaare, mis kutsuvad esile korrosiooni. KULD Kuld ja kõrge prooviga kulla sulamid ei korrodeeru pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe paatina (korrosiooniproduktide) kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. HÕBE Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega sulamid on küllalt stabiilse...
Õhklubi Gerli Lass EV111 Ehituslik õhklubi saadakse lubjakivide põletamisel 10001200°C juures, mil toimub dekarboneerumine: CaCO3 CaO + CO2, ja saadud lubja järgneval kustutamisel: CaO + H2O Ca(OH)2. Kui lubjakivi põhiliseks lisandiks on MgCO3, nimetatakse seda dolomitiseerunuks. Kui MgO on alla 5%, toimub kustumine praktiliselt samuti nagu puhta lubja korral. Magnesiaalsed ja dolomiitlubjad kustuvad aeglasemalt, väiksema soojuseraldusega. Kui savikate lisandite hulk ei ületa 68%, saadakse õhklubi. Kui neid on rohkem, saadakse hüdrauliline lubi. Teoreetiliselt kulub lubja kustutamiseks selle massist 32% vett, kuid suur osa vett aurustub eralduva soojuse tõttu. Kui võtta vett kuni 70% lubja massist, saadakse kustutamisel pulber; 100150% vee korral ei eraldu tormiliselt auru ja lubi jääb tükki; üle 250% vee lisamisel saadakse lubitainas, veel suurema veekoguse korral aga lubjapiim. Seega sõltuvad kustutatud lubja omadused kust...
Hõbe Hõbe (Ag) paikneb perioodilisussüsteemis 1B rühmas, 5 perioodis. aatommass tuumalaeng järjenumber elektrone prootoneid neutroneid 108 amü +47 47 47 47 41 Hõbeda oksüdatsiooniaste on +2. Füüsikalised omadused: Hõbe on hõbvalge värvusega, plasitiline, kege ja hästi sepitstav väärismetall. Ta on parim soojus-ja elektrijuht. Hõbedat iseloomustab ka erakordne peegeldusvõime. Tihedus on 10,5 g/cm³ ning sulamistemperatuur 960°C. Keemilised omadused Hõbe on passiivne metall. Ta ei reageeri veega ega puhta õhuga ning ei tõrju happest välja vesinikku. Hõbe reageerib: · konsentreeritud lämmastikhappega 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O · kontsentreeritud väävelhappega 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O Neis redoksreaktsioonides hõbe oksüdeerub, lämmastikhape või väävelhape r...
Kordamisküsimused. Teemad: Meid ümbritsevad ained. Kuidas töötada keemialaboris ohutult. Ainetega toimuvad muutused. Lahused. Segude lahutamine koostisosadeks. 1. Millest koosneb puhas aine? 2. Millised on puhta aine omadused? 3. Millest koosneb ainete segu? Nimeta kaks segu ja nende koostisosad. 4. Kirjuta loetelust välja puhtad ained ja ainete segud: a) limonaad b) hapnik c) pronks d) merevesi e) paber f) destilleeritud vesi g) keedusool 5. Mida iseloomustab aine tugevus ja mida aine kõvadus? 6. Katsevahendid. 7. Milleks kasutatakse keeduklaasi, katseklaasi, kolbi, mõõtesilindrit, portselankaussi, portselantiiglit, tiiglitange, uhmrit, spaatlit, piirituslampi. 8. Kuhu tuleb katseklaasi ava suunata kuumutamise ajal? 9. Milliseid aineid ei tohi hoida leegi lähedal? 10. Miks on vaja kuuma katseklaasi hoida katseklaasihoidja abil? 11. Miks o...
Kira Ljubimova Aleksandra Ketova ARAMIIDID REFERAAT Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: KRR11 Juhendaja: Diana Tuulik Tallinn 2010 3 SISUKORD Eessõna..........................................................................................3 1. Aramiidid.....................................................................................4 1.1 Iseloomustus.........................................................................4 1.2 Ajalugu...............................................................................4 1.3 Omadused............................................................................5 1.4 Kohaldamine.........................................................................5 1.5 Puudujäägid..........................................................................5 1.6 Kasutusalad.............
Kordamisküsimused 2020/2021 õppeaastal YKI0160 Keemia 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid: aine ja kiirgus Aine on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik) 2. Aine massi jäävuse seadus. 1748 (M. Lomonossov) (Hiljem ka Lavoisier) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 3. Energia jäävuse seadus. 1760 Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses. 1905 A. Einstein ΔE = Δm*c2 Süsteemi kogumass, mis koosneb ainemassist ja süsteemi energiale vastavast massist, on ajas muutumatu suurus. 4. Keemilise...
Pesuvahendid minu kodus Pesuvahendid Vahendi Vahendi Vahendi Positiivsed Negatiivsed kasutusala nimetus koostis omadused omadused Aknad: Ajax Floral 4% anioonseid ja Üle 90% Väga ohtlik Fiesta lõhna pindaktiivseid biolagunev.' silma aineid. Loob meeldiva sattumisel. lõhna ja puhta pinna. clin 4% mitteioonseid Lõhnab hästi Silmadele pindaktiivseid ohtlik ja tuleb aineid, lõhnaaineid. lastele kättesaama...
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. Lihtaine - moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel Liitaine - koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid Nii liht- kui liitained võivad e...
Aine Omadused Saamin Kasutami Veel Ühendid e ne omadusi Vesinik Värvitu, lõhnatu Tööstuses, Ammoniaagi H2; kerge, hästi Hüdriidid. (KH, CaH2). gaas, kerge, laboris süntees, difundeeruv. Toa Võivad olla happelised, hea soojusjuht, raketikütusen temp reag ainult aluselised või vees lahustub a, fluoriga, amforteersed halvasti, keevitamine, kõrgemal temp soolhappe paljude tootmine mittemetallidega Vesi Suurim tihedus Igalt poolt Kõikjal vaja D2O raske D2O raske vesi. +4C juures. saab ...
Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Ano...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 3. Töö pealkiri: Molaarmassi krüoskoopiline määramine Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi : Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Tööülesanne. Aine molaarmassi leidmiseks määratakse lahusti (näit. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. Katseandmete alusel arvutatakse lahustatud aine molaarmass, lähtudes Raoult`i II seadusest (vt. võrrand 5). Tk = K k Cm (10) kus Kk lahusti krüoskoopiline konstant (lahusti vee puhul Kk = 1,86 K kg mol1) Uuritav molaarmass arvutatakse sellest võrrandist arvestades, et lahuse molaalne kontsentratsioon g × 1000 Cm = M ×G ...
1. Mateeria ja aine mõisted. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): asjade koguga. 1) metallid; Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2) keraamika; Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 3) polümeerid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos; 5) kõrgtehnoloogilised nn. "advanced" materjalid-pooljuhid, biomaterjalid, targad ("smart") materjalid, nanotehnoloogilised materjal...
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 1) metallid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2) keraamika; 3) polümeerid; 2. Keemilise elemendi mõiste. 4) komposiidid 2 või enamat materjali...
1.Mateeria ja aine: Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik).Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2.Keemiline element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses). 3. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, kus väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemiliste sidemetega. 4. lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näi...
YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus Dots. Viia Lepane rühmad 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest...
Alumiiniumi tootmine, tema sulamid ja kasutamine REFERAAT Õppeaines: Tehnomaterjalid Tehnikainstituut Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 Sisukord Tiitelleht ............................................................................................................ ..............................1 Sisukord........................................................................................................... 1 Sissejuhatus..................................................................................................... 2 Alumiinium..............................................................................
Tallinna tehnikaülikool Elektroenergeetika instituust Vladislav Musakko (AAVB40, 111014) Minu lemmik keemiline ühend VESI Referaat Juhendaja: Ivo Paul Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Vesi on äärmiselt tähtis meie igapäeva elus. Kasutame seda oma organismi toiteks, enda hügieeniks ja üldises majapidamises. On olemas äärmiselt palju valdkondi, kus vett kasutatakse, kuid mina oma referaadis rõhutan just vee elektrijuhtivus omadusele, soojus mahtuvusele ja selle üldisele kasutamisele.Valisin just selle keemilise ühendi tema mitmekülgsuse pärast. 1.Vesi Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on kõige levinum aine nii Maal kui ka Universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku...
KEEMIA Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi. Keemia teadus ainete muundumisest ning nendega kaasnevatest nähtustest, uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained. Element kogum ühesuguse tuumalaenguga aatomeid. (Aine, mida ei saa keemiliselt enam lihtsamateks aineteks jagada) Keemiline ühend keemiliste elementite ühinemisel moodustuv ühend. Keemiliseks aineks ei loeta sulameid ja muid segusid (nt. õhk). Molekul aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida. Lihtaine moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest (O; Fe, Hg, S). Liitaine koosneb eri...
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 5 LAHUSTUNUD ELEKTROLÜÜDI ISOTOONILISUSTEGURI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE Üliõpliane: Kood: Töö teostatud Töö ülesanne. Töös mõõdetakse vee ja teadaoleva kontsentratsiooniga elektrolüüdi vesilahuse külmumistemperatuurid. Lahuse külmumistemperatuuri langusest arvutatakse isotoonilisustegur. Nõrga elektrolüüdi puhul arvutatakse ka dissotsiatsiooniaste. Teooria Lahjendatud lahuste üldised füüsikalised omadused Lahjendatu lahus koosneb vedelast lahustist ja temas lahustunud mittelenduvast ainest. Lahjendatud lahuste üldiste omaduste all mõistetakse neid lahjendatud lahuste omadusi, mis sõltuvad lahustist, kuid ei sõltu lahustunud aine omadustest. Raoult'i seadus: Mittelenduva aine lahjendatud lahuse aururõhk p on võrdne lahusti aururõhuga lahuse kohal. 0X p = p1 = p 1 ...
1.Millest koosneb puhas õhk? Puhas õhk koosneb hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja lämmastikust 2.Millised on puhta vee omadused? Puhas vesi on maitsetu, lõhnatu, värvitu, läbipaistev. 3.Nimeta vee puhastamise meetodid. Vee puhastamise meetodid on filtrimine, sadestamine ja destilleerimine. 4.Mis on molekul ning millest see koosneb? Molekul on üliväike aineosake, mis koosneb aatomitest. 5.Mille poolest erineb liitaine lihtainest? Liitaine koosneb mitme elemendi aatomitest, kuid lihtaine ühest elemendist. 6.Mida näitab molekulivalem? Molekulivalem näitab aine koostist. Nt. H2O, CO2 7.Mis on mehaaniline liikumine? Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutus teiste kehade suhtes. 8.Mida nimetatakse soojus liikumiseks? Soojus liikumiseks nimetatakse aineosakeste liikumist. 9.Mida näitab kiirus? Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühikus. 10.Mis on mitteühtlane liikumine? Mitteühtlane liikumine on ebaühtlase kiirusega li...
Kordamisküsimused 2015/2016 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib i...
Faasid- ruumiliselt üksteisest eraldatud homogeensed süsteemiosad. Faasisiire e. Faasiüleminekud on aine üleminek ühest faasist teise. Faasiüleminek toimub, kui on tegemist aine agregaatoleku või kristall-modifikatsiooni muutustega. (faasiüleminekud toimuvad kindlal temperatuuril ja rõhul. Keemistemperatuur- temp. Mille korral aururõhk saab võrdseks välisrõhuga.(mida madalam rõhk seda madalam keemit Aurustumine ja kondenseerumine- Iga vedeliku ja ka (tahkeaine)kohale tekib tema aur. Osa vedeliku molekulidest läheb gaasilisse faasi ja sealt uuesti vedelikulisse faasi. Gaasi vedeliku kohal nim. auruks. Kui aurustumine ja kondenseerumine saavad võrdseks siis jõuab süsteem tasakaaluolekusse.(kõrge aururõhuga aineid nim. lenduvateks. AURUFAASIKS alla Aururõhk- vedeliku või tahke ainega tasakaalus oleva auru rõhk. Mis iseloomustab aine molekulide konsentratsiooni Aurustumissoojus(kj/mol)- on energiahulk mis on vaja ühe mooli vedeliku aurustum...
Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev: homogeenne molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, ...
Kirjalik Ülesanne- Mittemetallid a) Hapniku ja vesiniku füüsikalised omadused: Hapnik: Värvitu Lõhnatu Maitsetu 8 elektroni, 8 prootonit ja 8 neutronit Välises elektronkihis on 8 elektroni Tihedus on 1,1321kg/m3 Keemistemperatuur –183 °C.1 Vesinik: Värvitu Lõhnatu Maitsetu 1 elektron, 1 prooton ja 1 neutron. Tihedus on 0,0899 kg/m3 Keemistemperatuur -253 °C.2 b) Miks on hapnik elusorganismidele oluline? Selgita koos reaktsioonivõrranditega. Hapnik on elusorganismidele oluline, sest see vabastab kehas toitainetest energiat. Energiat vajavad rakud, et tagada oma elutegevuse korrektne talitlus. Hingamise jääkproduktis on süsihappegaas ja vesi. 3 Samuti on vaja hapniku fotosünteesiks. Rohelised taimed saavad oma eluks vajalikud orgaanilised ained ise sünteesida lih...
Interior Kitchen (Pestav seinavärv) Elly-Liis Kurg Ev112 Sobivus • Sobib uute ja varem värvitud pindadele • Kipsplaat-, pahteldatud pindadele. • Tapeeditud pindade . Pinna hooldamine • Värvitud pinda võib puhastada 1 kuu möödumisel värvimisest. • Puhastamiseks kasuta vee või neutraalse (pH 6-8) puhastusaine lahusega niisutatud pesukäsna või -lappi. Interior Kitchen • Ohutu tervisele ja keskkonnasõbralik. • Peaaegu lõhnatu . • Hea kulumiskindlusega ja mustust hülgav. • Kahjulik tarbides suurtes kogustes. Füüsikalised ja keemilised omadused • Välimus ja lõhn : valge viskoosne vedelik. • Suhteline tihedus:1,2-1,3 sõltuvalt värvitoonist . • Lahustuvus vees: hästi lahustav • Lahustuvus solventides: ei lahustu Värvimine ja värvitingimused • Sega värvi Interior Kitchen enne kasutamist hoolikalt. • Vajadusel vedelda veega kuni 10% värvi...
Keemia Referaat Pille Riin Pipar Kostivere Põhikool 7.klass juhendaja: Ingmar Kokk 1.1 Millega tegeleb keemia ? Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemia oli tuntud juba kivi-ja pronksiajal. Ürgajal oli tuli mis kaitses loomade eest, soojendas ja valgustas. Keemia on alguse saanud avastusest, et tule mõjul võib üks aine muunduda teiseks. Egiptuses u 6 tuhat aastat tagasi hakati tule abil metalle tootma ja sulatama, põletati saviesemeid, et need vastupidavamad oleksid. Keemia on teadus ainetest ja nende muundamisest. Teaduse ajaloos alkeemia nime all, püüdsid teadlased leida tarkade kivi. Tarkade kivi e. ai...
Vedelike ja gaaside füüsikalised omadused Iseseisevtöö Juhendaja: Kaido Voitra Koostaja: Martin Raba AM11 Vedelikud Hüdromehaanikaks nimetatakse mehaanika osa, kus tegeletakse vedelike uurimisega. Hüdromehaanika omakorda jaguneb hüdrostaatikaks ja hüdrodünaamikaks. Hüdrostaatika tegeleb vedeliku tasakaalu uurimisega ja hüdrodünaamika uurib vedelike liikumist. 1.Rõhk vedelikes Vedelikke ja gaase on lihtne eristada tahketest kehadest, kuna nad ei oma kindlat kuju s.t võtavad anuma kuju kuhu nad on pandud. Kui me võrdleme vedelikku gaasiga, siis märkame, et nende füüsikalised omadused on väga sarnased näiteks nii vedelik kui ka gaas võivad voolata, neil on madal aurumis-ja tahkumistemperatuur, sellep...
Kordamisküsimused kontrolltööle ,,Siseveed". 9.kl. 1. Selgita mõisted: vesikond, jõe langus, lang, juga, kosk, kaskaad, kärestik, karst. *Vesikond - maa-ala, millelt jõed voolavad ühte suuremasse veekogusse *Jõe langus - jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites *Lang - jõe veetaseme keskmine langus meetrites ühe km pikkuse lõigu kohta *Juga - astang, kust vesi vabalt alla kukub *Kosk - suurema languga jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab *Kaskaad - jõelõik, kus joad langevad üksteise järel mitmelt astangult *Kärestik - kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab *Karst - nähtus, mille puhul kivimid lahustuvad vees ning selle tagajärjel tekivad mitmed karstivormid 2. Miks on Eestis tihe vetevõrk?(1) Sest Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab au...
2. SI- süsteemi põhiühikud : · Pikkus-meeter · Mass- kilogramm · Aeg- sekund · Voolutugevus- amper · Temperatuur- kelvin · Valgustugevus- kandela · Ainehulk- mool 3. Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 4. Ainehulga ühik on mool- ainehulk, mis sisaldab 6,02 x 1023 osakest. 5. Keskkonnakeemia tegeleb 5. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtuseid. 6. Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite kooseisu ja tagasi. Fosforringe või lämmastikringe joonis ja kirjelda 7. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid: · Rahvastiku kiire juurdekasv · Atmosfääri saastumine · Happevihm · Maa osoonikihi vähenemine · Kasvuhooneeffekt · Vete reostumine,...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Turbavaru kasutamise potentsiaal, tehnoloogia ja majanduslik otstarbekus Tartu 2020 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. TURVAS................................................................................................................................4 1.1. Turba tüübid ja omadused...................................................................................................4 2. TURBA KASUTAMINE.......................................................................................................5 3. TEHNOLOOGIA (KAEVANDAMINE)...........
TALLINNA TEENINDUSKOOL T11HT Köögi puhastusained Referaat Juhendaja:Heikki Eskusson Tallinn 2009 Köögi puhastusained SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................3 1.KÖÖGIPUHASTUS AINED NÕUDEPESUL...............................................................4 2.KÖÖGIPUHASTUS.......................................................................................................5 3.AHJUDE PUHASTUSAINED.......................................................................................7 4.PUHTUS.........................................................................................................................8 5.LAHUSTID..........................................................................
Põhjavee kaitse Referaat Koostas: Klass: Sissejuhatus Põhjavee all mõistetakse maakoores sisalduvat vaba vett, mis võib koguneda kaevudesse ja imbuda pinnaveekogudesse. Põhjavesi on olnud senini meie majanduse peamine joogi- ja olmeveeallikas. Niipalju kui tehnika ja majanduse praegune tase ennustusi teha lubab, jääb ta selleks ka edaspidi. Eestis saadakse suurem osa põhjaveest settekivimite ülemistest kihtidest, sealt, kus on soodsad tingimused sademe- ja pinnavee maasse imbumiseks, s.t. kus toimub intensiivne veevahetus. Intensiivse ehk vaba veevahetuse vöö, eriti aga selle ülemine veerikkaim osa (paksus ca 50-100m), on ühtlasi ka kõige rohkem mõjutatav inimtegevusest. Põhjaveevaru all mõistetakse seda põhjavee hulka, mida on rajatavas veehaardes võimalik toota ratsionaalsel viisil etteantud tarbimisreziimil nii, et see ei mõjutaks negatiivselt öko...
PIPARMÜNT Ladina keeles Mentha piperita. Veel nimetatakse: Aiamünt, Piparmints, Vehverments, Vehvermänts, Vehvervents. Piparmündi päritolu ja omadused Münte teatakse 15 erinevat sorti. Farmaatsiatööstuses eelistatakse seda sorti, mis on pärit 18 s. Inglismaalt Surrey krahvkonnast. Teine tööstuses laialt kasutatav sort on Mentha Spicata, mis on ürgselt pärit Prantsusmaalt ja Põhja-Itaaliast. Seda sorti kasutatakse USAs närimiskummi-, kompveki- ja veinitööstuses. Piparmünt ei kasva Eestis metsikult, vaid teda kultiveeritakse. Piparmünt kuulub huulõieliste perekonda, on vähenõudlik, umbes 50 cm kõrgune taim. Varrest lähtuv roomav juurestik moodustab võsusid, mis võtavad juured alla ja nendest võsudest saab taime paljundada. Vars on peaaegu paljas, enamasti on ta neljakandiline ja harunenud. Lehed on tal vastakud, munajassüstjad, teravsaagjate servadega. Pealt on piparmündi lehed tumerohelised alt...
1. Mida mõistetakse meteoroloogiliste protsesside ja nähtuste all? Maa atmosfääris toimuvad mitmesugused füüsikalised protsessid ja nähtused, nagu kiirguse neeldumine ja hajumine, õhu soojenemine ja jahtumine, vee aurumine ja kondensatsioon, udu ja pilvede tekkimine, sademed, õhu liikumine, elektrilised, optilised, akustilised nähtused. 2. Mis on ilm? Ilm on atmosfääri olek mis pidevalt muutub. Antud momendil iseloomustab ilma meteoroloogiliste elementide kompleks. Ilma mingis ajavahemikus võib iseloomustada meteoroloogiliste elementide järkjärgulise muutumise kirjeldamisega v nende keskmiste väärtustega antud ajavahemikus. 3. Mida nimetatakse meteoroloogiliseks ehk ilmaelemendiks? Nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis iseloomustavad atmosfääri olekut. 4. Mis on meteoroloogia uurimisobjektiks? Uurib atmosfääri ehitust, omadusi ja seal toimuvaid füüsikalisi protsesse. 5. Mida mõistetakse kliimaõpetuse...
TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE2 „Lauavee sortiment erinevate tunnuste alusel“ Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 Sisukord 1.Joogivesi...................................................................................... 3 2.Lauavee sortiment erinevate tunnuste alusel.............................3 Tallinna Teeninduskool 2.1Karboniseeritud......................................................................3 2.1.1Nõrgalt gaseeritud vesi (Saaremaa)................................4 2.1.2 Everin joogivesi...............................................................4 2.2 Karboniseerimata..................................
HÜDROSFÄÄR Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% VEE VIIBEAEG · Biosfääris 1 nädal · Atmosfääris 1,5 nädalat · Jõgedes 2 kuud · Mullas 2 nädalat1 aasta · Soos 110 aastat · Järvedes 10 aastat · Liustikes 1000 aastat · Meredes ja ookeanides 4000 aastat · Põhjavesi 2 nädalat10 000 aastat VEERINGED ATMOSFÄÄR auramine sademed auramine sademed MAAILMAMERI MAISMAA VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Väike ja suur veeringe · Veeringed · Väike veeringe · Suur veeringe esineb esineb nii mere kui maailmamere ja maapinna kohal selle kohal asuva asuva õhkkonna õhkkonna vahel. vahel. Väike veeringe · V...
Viirused nukleiinhapetest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, mille puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismi rakke Viiruse ehitus:1)ümbris, 2)kapsiid, 3)genoom Virioon viirusosake väljaspool rakku Viroloogia teadus, mis uurib viirusi Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku Genoom DNA või RNA, mis säilitavad pärilikku infot ja määravad viiruse omadused Genoomides on olemas 3 sorti geene: 1)replikatsioonigeenid/valgud kindlustavad viiruse genoomi paljunemise, 2)regulaatorgeenid/valgud mõjutavad peremeesraku ainevahetust, 3) struktuurgeenid/valgud kindlustavad viirusvalkude sünteesi Elus või eluta? Elus organismid Eluta organismid Ehituses on valgud ja nukleiinhapped Puudub ainevahetus Evolutsioneeruvad Ei paljune ilma peremeesrakuta Muteeruvad ...
2.Aine ja mat.: Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi reaktsioone ja muutusi (alumiinium pottidena). Aine on osake, mis omab massi ja mahtu. Nt: Kui alumiiniumitükid panna Kitti aparaati, toimub reaktsioon ja Al on aine. Kui kasut. Al akna valmistamiseks, on ta materjal. Aine võib esineda puhtana kui ka ühendites. Aine olekud – tahke, vedel, gaasiline. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda ssamaaegselt erinevatesse klassidesse. Tähistamine:1.a)Nimi ei anna infot aine päritolule, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi) b)Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi)c)Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõlid, kiudained)2.Valemiga: a)empiiriline – analüüsiandmetes tuletatud valem, näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab val...
Rakenduskeemia Tähtsamate metallide keemia. Metallisulamid. Metallide füüsikalised ja keemilised omadused. VL.0334 Metsandus Metsandus-- ja maaehitusinstituut Metallide reageerimine hapetega, leelistega ja veega. (MI) Redoksreaktsioonid. 2 AP Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje. VL.0558 Tehnikainstituut (TE) Elektrokeemia alused: Keemilised vooluallikad, galvaanielement, elektrolüüs. 1.5 AP Puidukeemia. Ehitusmaterjalid. Sergei Jurts Jurtsenko ([email protected] [email protected])) ([email protected] [email protected])) ...
annaabi.ee 
