TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet.
Vaidluste lahendamine Äri- või töösuhetest tulenevate vaidluste lahendamise erinevad võimalused: kohtumenetlus ja töövaidluskomisjon Töövaidluskomisjon Kohus
Töötajal on kohustus teha tööandjale tööd ning tööandjal õigus selle töö tegemist nõuda. Samaaegselt tekib ka vastassuunaline kohustus tööandjal tekib kohustus töö eest töötajale tasu maksta ning töötajal tekib selle tasu nõudmise õigus. Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning saades see töö eest tasu. Töölepingule laienevad hea usu ja mõistlikkuse põhimõte. Hea usu põhimõtte kohaselt ei tohi pooled oma õiguseid teostada seadusevastasel viisil ega tekitada oma õiguste teostamisel kahju teistele isikutele. Mõistlikkuse põhimõtte kohaselt loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse tehingu eesmärki, vastava tegevus või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Lepingute sõlmimisele eelnevad reeglin...
Puhkus Põhipuhkus Põhipuhkused: tavaline töötaja 28 kalendripäeva aastas TLS § 55 ; alaealine töötaja 35 kalendripäeva aastas TLS § 56; töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saav töötaja 35 kalendripäeva aastas TLS § 57; haridus- ja teadustöötaja kuni 56 kalendripäeva aastas TLS § 58. Põhipuhkus (2) Põhipuhkust antakse töötatud aja eest, mille hulka arvestatakse ka: ajutise töövõimetuse aeg; puhkuse, v.a lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg; aeg, mil töötajal oli seaduse alusel õigus tööst keelduda TLS § 19 punktis 3 nimetatud juhul (ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid); muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Põhipuhkus (3) Puhkus tuleb ära puhata kalendriaasta jooksul ning põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Põhipuhkuse nõ...
Tööaja reeglite kohaldamisel tuleb arvestada kolme tingimust: järgida töö tegemise aja üldist piirangut arvestusperioodi kohta (TLS § 46); tagada töötajale igapäevane puhkeaeg (TLS § 51); tagada töötajale iganädalane puhkeaeg (TLS § 52). Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab töölepingut ning allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Täistööaeg kokkulepitud töötamisaega 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Osaline tööaeg kokkulepitud töötamisaeg vähem kui 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Lühendatud täistööaeg seadusega ettenähtud kokkulepitud täistööaega seitsmepäevase ajavahemiku jooksul loetakse TLS § 43 lg 4 kohaselt lühendatud täistööajaks, mis on: 7 12aastasel 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevases ajavahemikus; 13 14aastasel või koolikohustuslikul töötajal 4 tundi päevas ja 20 tu...
Töölepingu seadus nõuab töölepingus töökohustuste kirjelduse äratoomist. Üldjuhul vormistatakse see ametijuhendina, mis on töölepingu lahutamatu lisa. Ametijuhendis on ära toodud: Kohustused; Õigused; Vastutus; panus ja tulemused, mida antud ametikohalt oodatakse, nõudeid kvalifikatsioonile, alluvussuhted/aruandekohustused, põhilised seosed teiste ametikohtadega. Ametijuhendid põhinevad objektiivsel informatsioonil, mis saadakse töö analüüsi, tööülesannete täitmiseks vajalike kompetentside teadmiste, oskuste ja kogemuste ning organisatsiooni vajaduste määratlemise kaudu. Ametijuhendi sisu jaguneb kaheks: ametikirjelduseks ja nõuete profiiliks. ametikirjeldus annab ülevaate tehtava töö sisust nõuete profiil annab ülevaate antud tööülesannete täitmiseks vajalikest teadmistest oskustest, nõuetest. Parimad ametijuhendid on need, mida muu...
annaabi.ee 
