korda ja traditsioone, siis säilitada pere ei saa isegi armastus. Igas peredes on oma peretraditsioonid ja kõikides need on muidugi erinevad. Näiteks, mõned igal aastal sõidavad välismaale puhkama, teised igal pühapäeval koristavad korteri ja õhtul kõik koos söövad traditsioone õhtusööki. Minu peres on ka palju traditsioone. Need väga meeldivad mulle. Näiteks, igal aastal Jänipäeval me sõedame suvila. Seal me teeme saslõkke, sõidame paadiga, lihtsalt puhkame ja nautime loodust, vestleme ja kohtume sõbradega. Aga õhtul tantsime ja hüppame üle lõkke. See on väga lõbus! Aga meil on ka väike hea traditsioon. Õhtul pärast keerulise tööpäeva koguneme laua ümber ( ) ja joome teed, suhtleme oma vahel, arutame uut infot, lahendame probleeme ja anname nõusid. See on tähtis, sest terve päeva jooksul me peaagu ei vaata teineteist. Mina väärtustan ja lugu pidan oma peretraditsioonidest. Nad on olulised minu jaoks.
Töö ülesanne: Sisestage ja vormindage kogu antud kahel lehel olev teskt ja muu informatsioon võimalikult originaalile sarnaselt. Tulemus salvestage faili perenimi-arvestus.doc, mis laadige ümber konvertimata Google Docs kataloogi Teabekäsitlus Peaaegu iga päev on meie kohal taevas pilved. Kindlasti ei jää kaunid pilved märkamata, eriti siis kui puhkame, jalutame meeldiva kaaslasega või pöörame pilgu üles. Kuid kui paljud meist teavad, millest kõnelevad pilved? Mida nad ütlevad atmosfääris toimuva kohta, seda teavad eeskätt meteroloogid. Üsna hästi oskasid ja oskavad pilvi maalida kunstnikud, eriti impressionistid. Õppige tundma pilvi! Üsna pea veendute, kui suur äratundmise rõõm, kui leiate taevalaotuselt tuttavad pilved ja saate osakese nende sõnumist.
Kunstinäituse retsensioon Külastasin 22. mail Kuressaares asuvat Anne kunstikooli galeriid. Kõige enam jäid silma Navitrolla tööd, mis olid originaalsed ja pilkupüüdvad eriti oma värvilahenduse tõttu. Kirjeldatavad maalid olid kõik väiksemas formaadis. ,,Sööme, puhkame, anname piima" - maalil kujutati põhiideena kahte vastassuunas lamavat lehma. Taustaks olid karjamaa ning vasakus ja paremas nurgas olev mets tumedate mürkroheliste kuuskedega, leidus ka mõned üksikud puud. Värvilahendusena oli tausta puhul välja toodud, eespool tumedamas toonis rohi ning tagapool heledamas, leidus ka veidi soojemaid kollakaid toone. Taevast kujutati helesinisena, kuid hulgas leidus ka tumesiniseid pilvi.
Kalevipoeg on üheks eestlaste identiteedi allikaks. Ta on meie rahvuseepos ja rahvuskangelane, sellisena me teda austame ja armastame. Meie, eestlased rändame palju. Avastame uusi kultuure ja riike ning puhkame soojal maal palmide all. Kuid siiski peame tagasi tulema oma kodumaale, nii nagu seda tegi meie rahvuskangelane Kalevipoeg. Oma kodumaal on inimene kõige õnnelikum. Siin on meie kodu, sõbrad ja loomulikult armastav perekond. Me oleme siin üles kasvanud, õppinud ja läbinud erinavaid elu raskusi. Kodumaa pinnal oleme nutnud ja rõõmustanud. Siin on meie mälesused. Miks me peaks oma kodumaa hülgama?
Reis Horvaatiasse Maarja Hea teada Horvaatia pindala: 56 542 km² Pealinn on Zagreb Elanike arv on u 4,5 miljonit Pildil on Zagrebi katoliku kirik Eesmärk Kultuuri- ja puhkereis, mis kestab 2 nädalat Reisi alguse veedame Zagrebis, kus tutvume vaatamisväärsustega, ülejäänud reisi veedame Rijekas, kus puhkame ja naudime soojasid ilmasid Ööbimine Zagrebis ööbime me 5 ööd hotellis Antunovic, mis asub Zagrebi kesklinnas, mille hind on 595 EURI Järgmised 9 ööd ööbime Rijeka hotellis Amabilis, mille hind on 2350 EURI Parim aeg reisimiseks Parim aeg Horvaatiasse minemiseks on mai lõpp, kuna siis on seal päikseline ja mitte liiga palav. Sellel ajal ei ole seal palju turiste ja meri on piisavalt soe u. 20 kraadi Keel
Praegu ta sööb „täiskasvanute“ toitu rahulikult, ilma jonnita, sest teab et pärast ta saab mida soovib. Samuti, lapsed armastavad multikat vaadata. Kahjuks, ikka multikad ei ole parem viis lapse arenemiseks, vaid lapsele on vaja meele lahutust. Selllel juhul taas me lepime kokku vennaga, et alguses ta paneb oma mänguasju kohtadele, me loeme natukene raamatut või ta ise jutustab mulle raamatut (pilte kasutades). Seejärel me vaatame mitu multikaid ning pärast mängime, nii öeldes puhkame telerist. Varem, ta oli anult multikat tahtnud vaadata, aga praegu ta ise palub meid talle raamatuid ja lauamänge osta. Minu väikevenna alati kasvatati tasakaalukalt, rahulikult, õpetatava meetodiga, seetõttu praegu temaga on väga kerege kokku leppida, järelikult ei ole probleeme kasvatamisega, näravidega jm. Just selle kasvatamise viisi tõttu, minu arvates tulevikus ei tule ka probleeme tema käitumisega, kasvatamisega ja õppimisega.
klassis. Seitsmenda klassi õpilane Tanel Iko arvab, et õppida võiks muidugi vähem olla, kuid usub, et kui ta õppetööle keskenduks, ei oleks selles midagi üle jõu käivat. Samal ajal kommenteeris kõrvalt kaheksanda klassi õpilane Frank Gennert: "Jõua veel aasta edasi, Iko, siis vaatame, kas sa veel samat juttu räägid." Küsisingi kohe Frankilt, et kas tema arvates jääb siis kodus liiga palju õppida ning ta vastas: "See on õudne, me käime koolis , õpime umbes kuus tundi, puhkame pool tundi ning õpime veel kaks tundi vähemalt otsa, siis veel treeni ja päev ongi otsas. Tundub, nagu ei teekski midagi muud ja elu koosnekski ainult koolist." Üheksanda klassi õpilased Helena ja Getlyn arvasid samuti, et kodus jäetakse liiga palju õppida. Helena suust kuulsin ma veel ühe tihti ennast õigustava tarkusetera: "Iga õpetaja arvab vist iga päev, et ta on ainuke, kellel tuleb pähe meile koduseid töid anda." Getlyn lisas veel, et tema
Kirjanike Liidu liige Aastani 2008 oli UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär On teinud palju tõlkimistööd Tunnustused: Vabariigi kultuuripreemia, Eduard Vilde preemia, Juhan Liivi luuleauhind Esikkogu ,,Päevapildid" (1978) Mõned teised väljaanded: ,,Ööpildid", ,,Armuaeg", ,,Vari ja viiv", ,,Deka"(2008) Doris Doris Kareva Kareva luule luule Su õrnim osa mus varjul, mu ümber Su tugevaim. Me oleme ükssama keha, kus tantsivad hing ja vaim Välja puhkame maailma väsimust kindlusetuse piinast - iga hommikut hoides kui esimest, iga õhtut võttes kui viimast. Kui oleme koos, siis oleme Jumala juures, aegade segases sahtlis sobides teineteise kui hõbelusikad, hingates, hingamata; kui oleme koos, siis oleme kõiksus, kirgastus, kaos. Suhkur veel sulamata maailmakulbis suures. Ja ma armastan Sind, sest ma armastan Sind. Milleks kohtuda - Sa oled minule õhk. Kõikjal kohal.
sajandil, kuid purustati vaenlase poolt täielikult 1558. aastal ja sellest on säilinud ainult müürid. Viljandi Muuseumis on võimalik näha Ordulossi maketti. Lossimägedes köidab meeli kaunis park ja üle 50 m pikkune rippsild. Varemete keskel on lava, kus suvel võimalus vaadata vabaõhuetendusi- ja kontserte. Lossivaremetelt avaneb maaliline vaade Viljandi järvele, mida naudivad nii kohalikud elanikud kui linna külalised. Istudes Viljandi Lossivaremete juures pingil, puhkame ja ma pakun talle oma ema valmistatud karaskit ning Viljandist ostetud kalja. Edasi liigume üle Viljandi rippsilla, umbes kell 14.00 paiku: 5. Viljandi rippsild Viljandi rippsilla on valmistanud 1879. aastal Riias firma Felser&Co. Sild asus algselt Tarvastu vallikraavil, kus see kergendas Tarvastu mõisniku von Mensenkampfide pereliikmete juurdepääsu linnuse varemetes asuvale kabelile. 1930. aastal kinkis mõisahärra Karl von Mensenkampf silla metallosad Viljandi linnale. 1931
koju, KUI sa kohe mulle seda raamatut ei anna.). Koma jääb "kui" ette panemata teise tegusõna puudumisel (näiteks: Täna on külmem ilm KUI eile.). · sid-lõpulised mitmuse osastava käände vormid lõpevad alati d tähega (hädasid, vigasid) · Mitte liialdada des-lauselühendi kasutamisega; võimaluse korral tuleks eelistada kõrvallauset: nt Magama minnes puhkame välja (halb). Kui läheme magama, puhkame välja (parem). Jälgida des- ja mata-lauselühendi kirjavahemärgi reegleid (sama ka maks): · des- ja mata-vorm lühendi alguses = koma pannakse: Tundes reegleid, oskame õigesti kirjutada. Poiss läks peole, arvestamata vanemate keeluga. · des- ja mata-vorm lühendi lõpus = koma ei panda: Reegleid tundes oskame kirjutada. Poiss läks peole vanemate keeluga arvestamata. Võõrnimede käänamisel: · ..
lõhub sädeme kuumus kütuse ja hapniku molekulid aatomiteks. Nende aatomite uuesti ühinemine annab põlemisproduktid. Reaktsioonis vabanev soojus on siis võimeline purustama uusi kütuse ja hapniku molekule ja põhjustama jätkuvat reaktsiooni. See vabastab rohkem soojust, nii et põlemisprotsess hoiab ise selle jätkumist. 2.PÕLEVAINE LOETELU Põlevaineid võib leida praktiliselt kõikjalt: hoonetes, kus me elame, töötame või puhkame, kindlasti tööstus- ja majandus tegevuses kasutavates gaasides, vedelikes ja tahketes ainetes. Vaatamata põlevmaterjalide väga erinevale keemilisele ja füüsikalisele koostisele omavad nad põlemisel ühiseid jooni. Erinevused väljenduvad kerguses, kuidas põlemine võib alata (toimub süttimine), tulekahju leviku kiiruses (leegi ulatus) ja genereeritavas energias (soojuse eraldumise kiirus). Põlevainete hulka kuuluvad: 1) tahked põlevad ained:
.................13 ...............................................................................................................................................15 LUULETUS: Ernst Enno (8.6.1875-7.3.1934).....................................................................18 Ernst Enno "Nii vaikseks kõik on jäänud"............................................................................18 2 SISSEJUHATUS SUVEL PUHKAME TIHTI PEREGA HAAPSALUS. SEAL ON LINNUS, ILONI TEGEVUSKESKUS, KOHVIKUD, VANALINN, MERERAND. MINU JAOKS ON KÕIGE TÄHTSAM, ET HAAPSALU ON LASTESÕBRALIK LINN, KUS LISAKS SOOJALE MEREVEELE ON VÕIMALIK TEHA PALJU PÕNEVAID ASJU. KUI MA KÜLASTAN SEDA LINNA,SIIS MA MÕTELEN: KUI VANA ON HAAPSALU LINN JA LINNUS, KUIDAS SAI HAAPSALUST KUULUS KUURORDLINN, MIKS PEETAKSE HAAPSALU MUDA TÄHTSAKS JA MILLEST JUTUSTAB VALGE DAAMI LEGEND? MA TAHAN HAAPSALU
3 Annika Luikjärv Põlemine 2. Põhimõisted Tulekahju all mõistetakse mittejuhitavat põlemisprotsessi. Põlemisprotsess eeldab põlevainete olemasolu. Põlevaineid võib leida praktiliselt kõikjalt: hoonetes, kus me elame, töötame või puhkame, kindlasti tööstus- ja majandus tegevuses kasutavates gaasides, vedelikes ja tahketes ainetes. Vaatamata põlevmaterjalide väga erinevale keemilisele ja füüsikalisele koostisele omavad nad põlemisel ühiseid jooni. Erinevused väljenduvad kerguses, kuidas põlemine võib alata (toimub süttimine), tulekahju leviku kiiruses (leegi ulatus) ja genereeritavas energias (soojuse eraldumise kiirus). Põlevainete hulka kuuluvad: 1) tahked põlevad ained:
praktiliselt kontroll puudub. Näiteks kui keegi ähvardab rusikaga, võime tahtmatult tagasi põrkuda, see on hirmu ja alistumise liigutus. Eriti huvitav on tahtmatu reflektoorne pupillide avardumine, väga usaldusväärne kehakeele vorm, eelkõige sellepärast, et seda ei saa teadlikult kontrollida. (Pease, 1994) 5 3. Kehahoiakud Kehahoiakud on mitmesugused asendid, mis meie keha võtab, kui puhkame, lõdvestume, ootame, vestleme või oleme mingis poolstaatilises poosis. Neid saab üllatavalt palju varieerida. Iga kehahoiak peegeldab inimese ametit või emotsionaalset seisundit ja kõiki mõjutab kogum tegureid, nagu sotsiaalne seisund, energia hetketase ja treenitus. Peegelduvad ka nõudmised, mida kehale pidevalt esitatakse, näiteks juuksuril, kes kogu päeva kummardab töö käigus klientide kohale, võivad tekkida längus õlad. (Pease, 1994) 3.1 Zestid
) · Karl Groos(1861-1946) - mängu väärtus seisneb selles, et ta valmistab last või noorukit tulevaseks eluks, seega Groosi arvates on mäng pidev harjutamine ja enesearendamine tuleviku tarvis. Mäng täiustab inimese eksistentsi ning rikastab ja pakub vaheldust ühekülgsele tegevusele , seda eriti kõrgelt arenenud kultuurides. Mäng on täiskasvanu jaoks eeskätt lõdvestuseks. Groos märgib, et me kõik puhkame mängus mitte niivõrd väsimusest, kuivõrd töösundsusest ja kohustustest ja mittemidagitegemisega avame ukse kujuteldavasse maailma. Eriliselt rõhutas Groos noorukiiga, millal mäng on vajalik instinktide ja tungide olemasolu jaoks. Noorukite mäng on eriti tähtis kõlbelise kasvatuse seisukohast, sest nooruk arendab isiksuseks ainult eakaaslastega suhtlemise teel ja mäng pakub selleks palju võimalusi. Groosi mänguteooria aitas oluliselt kaasa
) Karl Groos(1861-1946) - mängu väärtus seisneb selles, et ta valmistab last või noorukit tulevaseks eluks, seega Groosi arvates on mäng pidev harjutamine ja enesearendamine tuleviku tarvis. Mäng täiustab inimese eksistentsi ning rikastab ja pakub vaheldust ühekülgsele tegevusele , seda eriti kõrgelt arenenud kultuurides. Mäng on täiskasvanu jaoks eeskätt lõdvestuseks. Groos märgib, et me kõik puhkame mängus mitte niivõrd väsimusest, kuivõrd töösundsusest ja kohustustest ja mittemidagitegemisega avame ukse kujuteldavasse maailma. Eriliselt rõhutas Groos noorukiiga, millal mäng on vajalik instinktide ja tungide olemasolu jaoks. Noorukite mäng on eriti tähtis kõlbelise kasvatuse seisukohast, sest nooruk arendab isiksuseks ainult eakaaslastega suhtlemise teel ja mäng pakub selleks palju võimalusi. Groosi mänguteooria aitas oluliselt kaasa
Groos näeb mängu tähtsust selles, et ta valmistab last või noort ette tulevaks eluks. Tema seletab mängu kui pidevat harjutamist ja oskuste arendamist, mis on vajalikud täiskasvanuna. Mäng täiustab inimese eksistentsi ning rikastab ja pakub vaheldust ühekülgsele tegevusele, seda eriti kõrgelt arenenud kultuurides. Groos märgib, et me kõik puhkame mängus mitte niivõrd väsimusest, kuivõrd töösundsusest ja kohustustest ja mittemidagitegemisega avame ukse kujuteldavasse maailma. Groos pidas väga tähtsaks eksperimenteerimi- ja matkimismänge, mis avaldavad suurt mõju laste arengule. Täiskasvanu jaoks on mäng vaheldus, mis vabastab tööpinget. Eriliselt rõhutas Groos noorukiiga, millal mäng on vajalik instinktide ja tungide olemasolu jaoks. Ta pidas
eluviise. Teaduse edasine areng kinnitas nende teooria paikapidamatust. Karl Groos (1861 – 1946): Psühholoog ja filosoof K.Groos usub, et mäng valmistab last või noort ette tulevaks eluks. Tema seletab mängu kui pidevat harjutamist ja oskuste arendamist, mis on vajalikud täiskasvanuna. Mäng täiustab inimese eksistentsi ning rikastab ja pakub vaheldust ühekülgsele tegevusele, seda eriti kõrgelt arenenud kultuurides. Groos märgib, et me kõik puhkame mängus mitte niivõrd väsimusest, kuivõrd töösundsusest ja kohustustest ja mittemidagitegemisega avame ukse kujuteldavasse maailma. Groos pidas väga tähtsaks eksperimenteerimi- ja matkimismänge, mis avaldavad suurt mõju laste arengule. Täiskasvanu jaoks on mäng vaheldus, mis vabastab tööpinget. Eriliselt rõhutas Groos noorukiiga, millal mäng on vajalik instinktide ja tungide olemasolu jaoks. Ta pidas tähtsaks noorukite mängu,
kuid mind ei valda mingid erilised tunded või äratundmisrõõm tema maalides. Arvan, et need on lihtsalt lahedad ja jäävad silma. Ma ei salli ka sellist äärmist egoism, seepärast ei ole Dali mu kõige lemmikum, kuid ma usun, et tema teosed võivad haarata igaühte. Muuseumi külastamine oli kindlasti reisi üks kõrghetki. See Figuerase väikelinnamelu oli nii uskumatult armas. Öö Figuerases oli ainus, kui me hostelis ööbisime. Mõtlesime, et puhkame end Dali jaoks välja ning murrame varakult muuseumisse! Õhtul istusime kauni kohviku trepiastmetel Dali muuseumi kõrval, nautisime elavat muusikat, jõime kaerapiima ja sõime lõhesaiu, mis meile Barcelonas üks tore tädi kaasa andis. Muuseumi peale läks meil kogu ülejäänud reisi raha. Peale selle pidin ma veel muuseumi poest ühe märkmiku ostma see oli vastupandamatu . Galast ei teadnud ma enne raamatu lugemist küll eriti midagi. Ainult seda, mis Dali muuseumis
Seda ei saa teadlikult kontrollida (op. cit: 22). 1.1.5 Ametialased Teatavad elukutsed kannavad endaga kaasas oma sptsiifilist kehakeelemustrit. Näieks limusiinijuhilt oodatakse, et ta käitub vaoshoitult ja aupaklikult, tema tegutsemine peab olema silmatorkamatu ja teenistusvalmis, enamasti väldib ta silmsidet (Jaskolka, 2004: 22). 1.1.6 Kehakeele avaldumine kehahoiakutes Kehahoiakud on mitmesugused asendid, mis meie keha võtab kui me puhkame, lõdvestume, ootame või vestleme. Neid saab üllatavalt palju varieerida. Iga kehahoiak peegeldab inimese ametit/emotsionaalset seisundit, ja kõiki mõjutab kogum tegureid, nagu sotsiaalne seisund, energia hetketase, treenitus. Peegelduvad ka nõudlused, mida kehale pidevalt esitatakse (Jaskolka, 2004: 22) 1.1.7 Kehakeele avaldumine zestides Zest on füüsilise tegevuse vormis antud visuaalne signaal, mis tehakse kas teadlikult (sõbrale
Hommikul ema küsib: "Kes puhastab põranda?" Isa ütleb: "Mina." Mina ütlen: "Mina." Isal on tolmu- imeja, ta teeb puhtaks suure toa põranda. Minul on hari, mina teen puhtaks koridori põranda. Mida teeb ema? Ta peseb kapi ja seinad, ta peseb puhtaks nõud. Isa ütleb: "Mina pesen aknad." Õde ütleb: "Mina pesen akvaariumi." Me koristame kõik koos. Varsti on kõik puhas: põrand on puhas, aknad on puhtad, nõud on puhtad, kapid ja seinad on puhtad. Õhtul me puhkame koos. Kõnelemine · Õpetaja harjutab erinevates mängudes teksti väljendeid: käpiknukkudega, paber- nukkudega, ringmängus mängides, kus kutsele järgneb vastus: Meie koos. · Õpetaja algatab rühmaruumi koristamise ning küsib lastelt, kes mida teeb, suunab ühe tegevuse juurde mitu last ning kordab: Teie panete värvid riiulile. Katja, Inna ja Leena koos. · Õpetaja ütleb töölehe iga pildi kohta lause ning lapsed osutavad oma töölehtedel õigele pildile
4 Psühholoogilised Teatavad teod on puhtpsühholoogilised reaktsioonid, refleksid, mille üle meil praktiliselt kontroll puudub. Näiteks kui keegi ähvardab rusikaga, võime tahtmatult tagasi põrkuda, see on hirmu ja alistumise liigutus. Eriti pakub siin huvi tahtmatu reflektoorne popillide avardumine, väga usaldusväärne kehakeele vorm, eelkõige sellepärast, et seda ei saa teadlikult kontrollida. 2.2 Kehahoiakud7 Kehahoiakud on mitmesugused asendid, mis meie keha võtab, kui puhkame, lõdvestume, ootame, vestleme või oleme mingis poolstaatilises poosis. Neid saab üllatavalt palju varieerida. Kujutlege näiteks erinevaid kehahoiakuid, mis võib esitada ööklubi uksel valves olev väljaviskaja, hotelliportjee, ema, kes kohtab kooliväravas oma last, närviline isa, kes ootab oma lapsukese sündi, asutuse retseptsionist, politseinik. Iga kehahoiak peegeldab inimese ametit või emotsionaalset seisundit, ja kõiki mõjutab kogum tegureid, nagu 7 Allan Pease, 1981. tõlk
Mõnikord pole liigesevalu põhjuseks mitte tõkestus (bi), vaid lihtsalt qi ja vere piisava hulga puudumine, mistõttu need ei saa liigeseid tervena hoida ning qi ja vere vaba voolu säilitada. Seda võib tüüpiliselt näha just vanematel patsientidel. Hiina meditsiinis on haigusekategooriad, mida nimetatakse 40-aastane õlg ja 50-aastane ranne. Neil juhtudel muutub valu tüüpiliselt hullemaks, kui inimene on mõnda aega puhanud. Kuni me puhkame, talletatakse veri maksas ning qi'd ei suunata jäsemetesse. Seega saavad lihased vähem toitu ning qi ja vere vool ei ole kuigi vaba. Kui me püüame pärast puhkamist liigest kasutada, on see esialgu valulik ja kange. Sellegipoolest soodustab liikumine iseenesest qi ja vere voolu. Kui qi ja veri voolavad üha rohkem läbi liigese, siis valulikkus ja jäikus kaovad. Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann
on üha enam seotud tarbimisega. Me organiseerime oma elu töö ja tarbimise vahel: ärkame üles, tarbime hommikusööki, siis tarbime ühistransporti või bensiini ja linnavalitsuse lahket teeteenust, tööl me tarbime väga vähe - vahest elektrit, ja rohkem toodame, lõunaks tarbime mõne kaubandusvõrgu tooteid, õhtul tuleme koju ja tarbime sõbra kingitud cd-d samal ajal kui me vannis sooja vett ja elektrit tarbides tööst puhkame. Siis kui me oleme puhanud, tarbime me alkoholi või narkootikume ja vaba aja veetmise ruume mõnes klubis või kontserdil. Üheks piiriks tarbimisele on seega töö või tootmine. 3. Asjadel on sotsiaalsed elud Ärimaailmas ehk turul seega ringlevad tarbekaubad. Mis tähendab tarbekaubad? Kuidas objektid muutuvad tarbekaupadeks? Appadurai (1986) esseekogumik ja eriti Kapytoff räägib sellest huvitaval moel. Ehkki tegemist on antropoloogidega.
annaabi.ee 
