Peetrus oli Joona poeg ja Andrease vend, kalamees Galileas. Algselt kandis nime Siimon, aga kui ta vend Andrease mõjul Jeesuse järgijaks sai, pani Jeesus talle nimeks Keefas mis tähendab 'kalju'. Selle hilisema lisanduse järgi pidi Peetrusest saama kalju, millele ehitatakse kristlik kirik. Näib, et apostlite seas oli Peetrus eestkõnelejaks. Ta moodustas koos Jakoobuse ja Johannesega tähtsaima kolmiku evangeeliumi lugudes. Püha Peetrusele pühendatud tähtpäevi on kolm: talvine peetripäev 22. veebruaril, apostel Paulusega ühine peeter-paavlipäev 29. juunil ning sügisene peetripäev ehk Peetri ahelate päev 8. augustil. Peetrusega on seotud lugu, mille kohaselt Jeesus ennustas, et veel enne kukelaulu jõuab Peetrus ta kolm korda ära salata. Kukk kirikutornidel sümboliseerib seda lugu. Peetruse elust pärast Kristuse taevaminekut räägitakse Apostlite tegudes. Peetrus kuulutas jumalasõna Väike-Aasias, tegutsedes põhiliselt Antiookias. Hiljem läks ta Rooma, kus asutas
Pärtlipäev on 24. August, millal valmivad pähkild. 3. Millal kelle nimepäev. Jaanil - jaanipäev, 24.juuni Jaagul - jaagupipäev, 25.juuli Toomal - toomapäev, 21.detsember Maril - paastumaarjapäev, 25.märts Maretil - maretapäev, 13.juuli Martinil - mardipäev, 10.november Margusel - markusepäev, 25.aprill Tõnisel - tõnisepäev, 17.jaanuar Annikal - annepäev, 26.juuli Mallel - madlipäev, 22.juuli Andrusel - andrusepäev, 30.november Peetril - peetripäev, 22.veebruar Katrinil - kadripäev, 25.novermber Jaanal - rukkimaarjapäev, 15.august Laural - lauritsapäev, 10.august Jüril - jüripäev, 23.aprill Olevil - olevipäev, 29.juuli Kadril - kadripäev, 25.november Maarikal - paastumaarjapäev, 25.märts 4. Uskumused Vastlapäev (seitsmenda nädala teisipäev enne lihavõtteid) – 1) vastlarasva sõrmedelt ei lakutud, sest muidu pidid suvel terariistad sõrme lõikama,
Õigeusu kirik meenutab siis Püha Vaimu laskumist apostlite peale ja austab Püha Kolmainust. Rahvakalendris käsitati seda kui taimede püha ja selle sümboliks oli kasepuu. Uskumuse kohaselt peeti kaske õnnepuuks, mis toob head ja kaitseb mustade jõudude eest. Kaseokste, aga vahel ka väikeste puukestega käidi läbi põllud, külad, tared. Majad kaunistati nii seest- kui ka väljastpoolt rohelisega. Kaski viidi ka kirikusse, põrand aga kaeti lõhnavate rohtudega. Peetripäev Peetripäeval austati apostleid Peetrust ja Paulust. Lõuna- Venemaa külades kogunesid mehed ja naised päeva eelõhtul küla taha kõrgendikule päikeseloojangut ootama. Kogu öö istuti lõkke juures, lauldi ja lõbutseti. Seda kommet nimetati „päikese valvamiseks“. Püha eripäraks olid rituaalsed korrarikkumised ja vargused. See tähendas, et noored jooksid käratsedes mööda küla, tõkestades tänavaid naabritelt näpatud esemetega, samuti
seonduva. Oma koha leidsid ka sealsed tavad ja sümboolika. Õigeusu kiriku ja paganluse pikaajalise võitluse tulemusena kujuneski välja igapäevane kalender: kristlike ja paganlike elementide omapärane segu. See rahvakalender on läbi aegade olnud vene traditsoonilise kultuuri oluline osa. Rahvuspühadest on aga saanud vene lihtrahva elu lahutamatu osa. Venelastele kujunesid olulisemateks pühadeks lihavõtted, jõulud, talitsed, vastlad(võinädal), troitsa, peetripäev, pokrov, jüripäev. Suuremaid pühi peeti tavaliselt kolm-neli päeva, mõned näiteks lihavõtteid või vastlaid kestsid koguni nädala. Palvused, ristkäigud, rahvakogunemised kõik see lähendas oma raskevõitu igapäevaelu elavaid inimesi. Pühad aga pakkusid võimalust enne hooajatööde algust veidikesekd aeg maha võtta ja puhata. Jõulud: Jõulud(Kristuse sündimise püha 7. jaanuar/25. Detsember) olid Venemaal olulised pühad nii kristlikus kui ka rahvakalendris
Seapea, külg, jalad Töö keelud: Ketramiskeeld 9. veebruar- luuvalupäev Pühak Apolloonia mälestuspäev Kombed: Võib kauem magada Töö keelud: Ei tohi füüsilist tööd teha 14. veebruar- valentinipäev Jumalanna Juno Kombed: Armastajate, reisijate kaitsepüha Linnud hakkavad endale paarilist otsima Söök/Jook: Shokolaad 22. veebruar- peetripäev Kombed: 19. Saj kevade alguspüha usside peletamiseks Allikad, meri hakkavad sulama 24. veebruar- madisepäev Kombed: Kardeti putukate ja usside pärast Söök/Jook: Kartuli- ja tangupuder Töö keelud: Õmblemine ja nõela kasutamine Vastlapäev Noorkuu teisipäev Kombed: Euroopas vastlakarnevalid Vastlasõidud Söök/Jook:
ee/Berta/tahtpaev-jaanipaev.php) SEITSMEMAGAJAPÄEV - 27. juuni Päev on saanud oma nime ülimalt tuntud kristlikult legendilt. Eesti rahvakalendris sel tähtpäeval viimastel sajanditel tähtsust pole olnud – on teada üksnes analoogial põhinev ilmaenne, et kui sel päeval sajab, siis sajab seitse päeva (nädalat) järjest. Huvitav nimi on hoidnud selle päeva tänini tähtpäevade loetelus. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev- seitsmemagajapaev.php) PEETRIPÄEV - 29. juuni Suvine peetripäev on Lõuna-, Ida- ja Kagu-Eesti püha. Tähtpäeval on neil aladel tugev õigeusukalendri mõju. Vanemate allikate järgi on see olnud varasematel sajanditel populaarne päev, mida on tähistatud sarnaselt jaanipäevaga tulede, tantsimise ja lauluga. Samuti on viidud ohvriande pühapaikadesse ja valitsenud töökeeld. Õigeusu alade suvine peetripäev on kirmaste aeg ja just noorte neidude pidutsemise aeg, kevade ärasaatmise püha. On käidud ühiselt vihtu tegemas. (http://www.folklore
külvimaarjapäev (15. august) rukkikülvitähtpäev. · Hoolimatta kiriku suunavast mõjust pole osa kirikukalendri tähtpäevi rahva seas vastuvõttu leidnud ega iseseisvat tähendust omandanud. Kõrvale on jäetud need , milleks puudus sisemine vajadus. 6 KULTUURIKONTAKTID. · Saartel ja Loode-Eestis on tuntud paavlipäev (25. jaanuar), talve poolitaja. · Populaarse madisepäeva vahetus läheduses paiknev talvine peetripäev (22. veebruar) pole saanud tuntumaks mujal kui Hiiumaal, veidi ka Läänemaal. · Ilmselt meremeeste kaudu on Eesti rannikualadele jõudnud teavet laasupäevas ehk klaasmusepäevast. Sel päeval kehtis meresõidukikeeld, et vee peal olijatega ei juhtuks halba. · Jõulutraditsioon, mis juba muinasajast on andund ilme Eesti lääneosa jõulutähistustele ja levinud sealt osalt üle maa. Sellesse traditsiooni kuulub
9 Kokkuvõte Venelaste iseloom on kujunenud pika aja jooksul. Venelased on sõbralikud, suuremeelsed, usaldavad ja julged. Iseloomulikud on neile elurõõm ja tagasihoidlikkus ning austamine. Venelaste huumor on terav, salvav, sageli isegi pilkav kuid oma igapäevaste naljadega on nad kahe jalaga maa peal. Venelaste olulisemad pühad on lihavõtted, jõulud, talisted, vastlad, troitsa, peetripäev, jüripäev. Suurmeid pühi peetakse seal kolm-neli päeva, mõned kestavad isegi nädala. Vene keel kuulub indoeuroopa keelkonna slaavi rühma idaslaavi alarühma. Vene keele ajalugu on väga pikk. Tänapäeva vene keel sai alguse Aleksandr Puskinist. Venemaa on pindalalt maailma suurim riik ning paikneb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Venemaa loodus on väga mitmekesine oma suure pindala poolest. Venemaa territooriumil on rohkesti maavarasid, palju erinevaid looma- ja taimeliike.
alustava pööripäevapühana. Idaslaavi kultuuriareaalis paiknevate rahvaste aastajaotustähised jaotavad kevade ja suveperioodi siiski enam vegetatsioonikalendri kui päikesekalendri järgi. Sama võib täheldada mordvalaste kalendri kohta. Rituaalne «suvepäeva toomine» kuulub küll suvistepühade, ent mitte jaanipäeva juurde. Lisaks suvistepühadele konkureerib veneõigeusu aladel jaanipäevaga veel peetripäev, 29. juuni (12. juuli). / 2/ Surnute mälestamine Ivan Bogoslovi [?] päeval (07.07.) kalmistul. Mordva ANSV Tshamzinka raj. Bolshoje Maresjevo k (ersa). J. Karm, 1987. (Fk 2222:73) Jaanipäev on väga vana suvapüha ja ka kõige tähtsam suvepüha. Jaanipäeval oli kombeks käia saunas ja surnuaias. Õhtul süüdati jaanituli, mis oli kõige tähtsam tuli aastas. Jaanituld tehakse ka tänapäeval
11. Ajatunnetuse võimalusi, eesti talupojakalendri kevadsuvisele ja/või sügistalvisele kalendriperioodile iseloomulikku Rahvakalender: (olulisemad, mida võiks ikka peast teada, märkisin tumedaks) Kevadsuvine – Jaanuar: uusaasta (1), kolmekuningapäev (6), paavlipäev (10), nuudipäev (13), korjusepäev (14), tõnisepäev (17), sebastianipäev (20), paavlipäev (25) Veebruar: küünlapäev (2), luuvalupäev (9), tiinapäev (15), peetripäev (22), madisepäev (24), vastlapäev (liikuv: 8.02-7.03), tuhkapäev (kohe pärast vastlapäeva), palvepäev (12.02-19.03) Märts: taliharjapäev (12), käädripäev (17), pendisepäev ja pööripäev (21), paastumaarjapäev (25), palmipuudepüha, suur neljapäev, suur reede, lihavõtted (liikuvad, märtsi lõpus) Aprill: karjalaskepäev (1, va reede v esmasp), ambrusepäev (4), künnipäev (14), jüripäev (23), markusepäev (25)
toimub piiri ületamine) 11. Ajatunnetuse võimalusi, eesti talupojakalendri kevadsuvisele ja/või sügistalvisele kalendriperioodile iseloomulikku Rahvakalender: (olulisemad, mida võiks ikka peast teada, märkisin tumedaks) Kevadsuvine Jaanuar: uusaasta (1), kolmekuningapäev (6), paavlipäev (10), nuudipäev (13), korjusepäev (14), tõnisepäev (17), sebastianipäev (20), paavlipäev (25) Veebruar: küünlapäev (2), luuvalupäev (9), tiinapäev (15), peetripäev (22), madisepäev (24), vastlapäev (liikuv: 8.02-7.03), tuhkapäev (kohe pärast vastlapäeva), palvepäev (12.02-19.03) Märts: taliharjapäev (12), käädripäev (17), pendisepäev ja pööripäev (21), paastumaarjapäev (25), palmipuudepüha, suur neljapäev, suur reede, lihavõtted (liikuvad, märtsi lõpus) Aprill: karjalaskepäev (1, va reede v esmasp), ambrusepäev (4), künnipäev (14), jüripäev (23), markusepäev (25)
Oma koha leidsid ka sealsed tavad ja sümboolika. Õigeusu kiriku ja paganluse pikaajalise võitluse tulemusena kujuneski välja igapäevane kalender: kristlike ja paganlike elementide omapärane segu. See rahvakalender on läbi aegade olnud vene traditsioonilise kultuuri oluline osa. Rahvuspühadest on aga saanud vene lihtrahva elu lahutamatu osa. Venelastele kujunesid olulisemateks pühadeks lihavõtted, jõulud, talisted, vastlad (võinädal), troitsa, peetripäev, pokrov, jüripäev. Suuremaid pühi peeti tavaliselt kolm-neli päeva, mõned näiteks lihavõtted või vastlad kestsid koguni nädala. Palvused, ristikäigud, rahvakogunemised kõik see lähendas oma raskevõitu igapäevaelu elavaid inimesi. Pühad aga pakkusid võimalust enne hooajatööde algust veidikeseks aeg maha võtta ja puhata. Rahvustoidud Vene rahvusköök hakkas kujunema juba IX sajandil. Ent sellisena, nagu ta on jõudnud meie
mida meil tähistati 7. jaan.). Kultuurikontaktid Eesti rahvakalendri teadaolevate eri tähtpäevade või kalendriliste perioodide arv ulatub sajani. Kaugeltki kõikidel katoliku pühakute mälestuspäevadel pole olnud sobivust kohastuda eestlaste rahvakalendris. Mõnedki trükikalendritesse sisse võetud tähtpäevad jäid kodunemata, sest neil polnud selleks vajalikke eeldusi, puudus n.ö tühi koht. Näiteks on suve saabumise tähiseks olnud ka viidipäev, 15. juuni, suvine peetripäev, 29. juuni, ja heinamaarjapäev, 2. juuli, mil nende päevade tähistusse on kuulunud samuti tuletegemine. Ajapikku on jaanipäev need teised pühad varju jätnud. Teiste ümberkaudsete rahvastega võrreldes pole me kalendripühakuid üldiselt kuigi hästi teadnud ega nende abiga arvestanud. Protestantismi tulekuga hakkas 17. sajandist nende tähtsus pealegi vähenema ning püsis mõnevõrra kauemini vaid maa äärealadel ja Lõuna-Eestis. Kirikukalendri
annaabi.ee 
