XI 1796 Tsarskoje selo), Vene keisrinna 1762-96, päritolu Anhalt- Zerbsti printsess Sofia Frederike Auguste. Tuli venemaale 1744, abiellus 1745 Vene troonipärja tulevase keisri Peeter III- ga. Sai Venemaa valitsejaks, kõrvaldanud 1762 kaardiväeohvitseride abiga Peeter III troonilt. Ajas aadli huvidele vastavat poliitikat, tugevdas nende maavaldust ja õigusi pärisoriste ja talupoegade üle. Tgei 1764 ringsõidu Liivimaale nõudis Balti kub-de agraarsuhete reguleerimist. 1773-75 Pugatsovi juhtimisel toimunud talurahvasõja mahasurunemisega kaasnes avalik reaktsioon: keskvõimu tugevdati, vormistati aadli seisuslikud eesõigused (1775 kub- ureform, 1785 aadliarmukiri ja linnade armukiri) Balti kub-des kehtestati 1783 asehalduskord. Poola jagamiste ( 1772,1793 ja 1795) tagajärjel ühendati Venemaaga Paremkalda-Ukraina, Valgevene ja suurem osa Leedut; 1795 liidentati ka Kuramaa. Vene-Türgi sõdade(1768-74 ja 1787-91) tulemusena
Katariina II, Jekaterina II , Vene keisrinna 1762-96, päritolult Anhalt-Zebsti printsess Sofia Frederike Auguste. Tuli Venemaale 1744, abiellus 1745 Vene troonipärija, tulevase keisri Peeter III-ga. Sai Venemaa valitsejaks, kõrvaldanud 1762 kaardiväeohvitseri abiga Peeter III troonilt. Ajas aadli huvidele vastavat poliitikat, tugevdas nende maavaldust ja õigusi pärisoriste talupoegade üle. Tegi 1764 ringsõidu Liivimaal, nõudis Balti kub-de agraarsuhete reguleerimist. 1773-75 Pugatsovi juhtimisel toimunud talurahvasõja mahasurumisega kaasnes avalik reaktsioon: keskvõimu tugevdati, vormistati aadli seisuslikud eesõigused ( 1775 kub- ureform,1785 aadliarmukiri ja linnade armukiri) Balti kub-des kehtestati 1783 asehalduskord. Poola jagamiste (1772, 1793, 1795) tagajärjel ühendati Venemaaga Paremkalda-Ukraina, Valgevene ja suurem osa Leedut; 1795 liidendati ka Kuramaa. Vene-Türgi sõdade(1768-74 ja
laostajaid" kinni võtta ,hukata ja üles puua". Ülestõus laienes Uurali maadelt Volgale.Piirati Orenburgi ja Kaasanit,Moskvas kardeti ülestusnute sissetungi.Tsaariväed otsustasid aga tugevamaks. Üks Vene armee juht võitluses ülestõusnutega oli Eesti päritoli kindral Michelson. Vaatamata baskiiride ,kalamõkkide ning vabade kaskate toetusele said ülestõusnud otsustavas lahingus Tsaritsõni alla luau.Rikkad Kaskad reetsid Pugatsovi.tTa võeti kinni ning hukati 1775 a.Ülestõus suruti maha. Katariin II valitsemisajal ,eriti pärast Pugatsovi ülestõusu,tugevnes riik bürokraatliku aparaadina.Likvideeriti Kaskade omavalitsus.Pärisorjus laienes kõikidele Venemaaga liidetud aladele. Katariina II velitsemisaja tähttsaimaks admistratiivseks dokumendils oli 1785 a. väljakuulutatud "Aadli armukiri",mis seadustas aadliõigused omada maad ja pärisoriseid talupolegi.Aadel vabastati teenistus kohustustest,maksudest ning
Runnel Krossi luulest 1984. aastal. Krossi esimene luule valikkogu ,,Voog ja kolmpii" ilmus 1971. aastal, 2005 ilmus ,,Luule". Jaan Krossi pöördumine proosasse leiab aset 60. aastate lõpul, selle eellöögiks on nimetatud Loomingus ilmunud novelli ,,Kahe kaotsiläinud paberi lugu". Järgenesid ajalooainelised novellid ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970), mis on maalikunstnik Michel Sittowi lugu ja Pugatsovi mässu mahasurunud kindralist kõnelev ,,Michelsoni immatrikuleerimine" (1971). Jaan Krossi suurteoseks 1970-ndatel on tetraloogia ,,Kolme katku vahel", mis ilmus osade kaupa 1970, 1972, 1977, 1980. aastal. 16. sajandi vaimuliku ja krooniku Balthasar Russowi elukäiku kujutav romaan sai algtõuke Tallinfilmi poolt Krossilt tellitud stsenaariumist (käsikiri realiseerus 1970. aastal telefilmina). ,,Kolme katku vahel" peetakse eesti ajalooromaani uude
Pöördus proosa juurde. Ta kohtas Moskvas Natalja Gontsarovat ja armus temasse ning tegi abieluettepaneku. Isa antud Boldino mõisa pärast veetis P sügise seal(Boldino sügis). Ta jäi sinna pikemaks ja kirjutas palju. Talle meeldis sügisel kirjutada ja ei sallinud kevadel kirjutamist. Talvel P abielluski Moskvas. Puskini elu viimased aastad. Tema abieludraama ja surm. Teda hakkas huvitama ajaloo uurimine(Peeter Suur). Ta tegeles põhjalikumalt Pugatsovi ülestõusu teemaga. Suhted võimudega muutusid P'le talumatuks, nad sekkusid tema loomingusse ning eraellu. Nikolai 1. annetas talle kammerjunkru auastme, mis solvas P'd. P läks tülli Sergei Uvaroviga(riigitegelane, kes abiellus ministri inetu tütrega ja saavutas tänu sellele kiiresti edu). Ta tahtis P abil enda autoriteeti parandada, kuid P keeldus Uvarovi ettepanekutest. Ta maksis kätte, määrates P ajakirjale ''Sovremennik'' kahekordse tsensuuri, määrates P'le kohutavaid tsensoreid
1605- suri Boriss Gudunov 1606- tapeti Vale-Dimitri 1609- leping, Rootsi väed pidid kaitsma Moskva tsaari poolakate vastu 1610- kukutati Vassili Suiski Zahhari Ljapunovi juhtimisel 1613 jaanuar- tsaariks valiti Mihhail Romanov 1617- Stolbovo rahu Rootsi ja Venemaa vahel 1649- Maakogu võttis vastu Maakogu seadustiku, mis tegi järeleandmisi aadlikele 1711- asutati kõrgeim riigiastutus Senat 1715- hakati kolleegiumeid ehk keskasutusi looma 1721- Peeter I sai keisri tiitli 1773-75- Pugatsovi ülestõus, peale seda jaotati maa kubermangudeks, mis omakorda maakondadeks Bojaaride Duuma- Venemaa kõrgeim võimuorgan Prikaasid- 16. saj tekkinud riigi administratiivaparaadi põhiosa Djakid- aadlite seast pärinenud ametnikond Vojevoodkond- halduse tsentraliseerimiseks loodud võimuorgan, mida juhtis vojevood Peeter I- tekitas kubermangude süsteemi, 10 kohturingkonda, absolutism omandas eheda kuju USA: Raleigh- 1585 aastal üritas Põhja-Ameerikasse tugipunkti luua
Hooldeasutuste ja Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsamini kauneid kunste, ka ise ilukirjandust harrastades, ning kuulutas välja ususallivuse peale juutide. Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina, siseriikluses oli kõigest isepäine türann. Sõnades pärisorjust arvustav, Katariina hoopis kinnistas talurahva rõhutud olukorda, millega kaasnesid ulatuslikud rahutused sh. Jemeljan Pugatsovi ülestõus 1773. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Katariina rajas hiilgava õukonna, mida imetleti ka väljaspool Venemaad. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola jagamisega 1795. Samal aastal liidendas Katariina Kuramaa ja suurema osa Leedust. 1783. aastal
· Vene komandör 1652-1719 · ,,Mu isand, ei ole enam midagi hävitada" · Käskija Pihkvas · Erastvere lahingus õnnestus tal saavutada edu suures ülekaalus ja ülendati feldmarssaliks · Hummuli lahingus hävitas rootslased ja rüüstas maid · Korraldas Eestis suure rüüsteretke Johann von Michelson · Eestlasest kindral 1735-1807 · Esimene eestlane, kes tõusis vene armees kindrali auastmesse · Immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda 1783 · Surus maha Pugatsovi ülestõusu ja oli edukas ka teistes lahingutes Anna I · Venemaa tsarinna 1693-1740 · Sai võimule tänu riigivõimule, kellele andis osa oma võimust luues aluse konstitutsioonilisele monarhiale · Poliitikat ajasid keisrinna soosikut · Venemaad juhtisid Saksa päritoluga isikud
aastal Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval ( ) edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse peale (see ei laienenud vaid juutidele). Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina. Kuigi Katariina arvustas pärisorjust kinnistasid tema reformid talurahva rõhutud olukorda, millega kaasnesid ulatuslikud rahutused sh. Jemeljan Pugatsovi ülestõus 17731775. aastal. Välispoliitika Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola jagamisega 1795. Samal aastal liidendas Katariina Kuramaa ja suurema osa Leedut. 1783. aastal
Poeet sattus "kalliste mälestuste ringi." Puskini rahulik loominguline elu ei kestnud kaua. Õuukonnas pöörati kohe tähelepanu kuulsa poeedi viibimisele Tsarskoje Selos koos kaunitarist naisega. 1831a. suvel tõmmatakse poeet uuesti riigiteenistusse. Oktoobris kolisid Puskinid Peterburi. Poeedi elus algas uus keeruline ajajärk, mis purustas tema rahuliku elu ning viis paratamatult katastroofile. Sel ajaperioodil valmis draama "Russalka", romaan "Dubrovski". Puskin kogus materjali Pugatsovi kohta, et alustada uut tööd."Pugatsovi ajalugu" on Puskini esimene teaduslik töö, ja ainuke, mille lõpule viis. "Vaskratsaniku" pühendab Puskin Peeter Suurele, Peterburi loojale, suurele reformaatorile. Isegi nõdrameelse sonimine saab selles poeemis monumentaalse raidkunsti skulptuursed kontuurid. 7 ...Üle vete kui koltuslik meelepete
meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse. Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina, siseriikluses oli kõigest isepäine türann keset vohavat korruptsiooni. Kuigi Katariina arvustas pärisorjust kinnistasid tema reformid talurahva rõhutud olukorda, millega kaasnesid ulatuslikud rahutused sh. Jemeljan Pugatsovi ülestõus 1773. aastal. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola jagamisega 1795. Samal aastal liidendas Katariina Kuramaa ja suurema osa Leedut. 1783. aastal kaotati Läänemereprovintside iseseisvus, mille Paul I võimule tulles taastas.
kui on näha võiduvõimalusi, valmis petma, auküsimus oluline (Puskinarvas, et selliseid inimesi rahvas vihkab) ,,Vaskratsanik" - Peeter I, kaks erinevat tegevusliini 1) Peterburi linna ehitamine 2) väikeametniku elu tsaari poolt ehitatud linnas Maailmas on 2 stiihiat, mille vastu inimene on võimetu loodus ja tsaarivõim. Puskini proosa Jutustus ,,Kapteni tütar" - ajaloosündmused, eelkõige Pugatsovi ülestõusust Vormilise uuenduse toovad ,,Belkini jutustused" - tegu topeltraamjutustusega (kõik lood on jutustanud keegi Belkin, kes on omakorda kuulnud iga loo erinevalt inimeselt see on lihtsalt väide, teeb nii, et saaks mitu vaatepunkti kirja panna) Puskini tragöödia Ajalootemaatika jätkub. ,,Boris Godunov" - 18. saj lõpp 19. saj algus. Võimule saanud tapmiste ja valetamiste kaudu, tark valitseja, kuid teeb järjest vigu ning rahvas pöördub ta vastu.
reform,Koolide rajamine,Sancoussi loss,Mängis flööti, kirjutas muusikat,Sõdis edukalt – Friedrich Suur. Austria Maria Theresia Schönbrunni loss,manufaktuurid,tulumaks,Sõjaväereform- sõjaväekohustus,Piirati teotööd,Joseph II- kõige valgustatum,Kaotati pärisorjus, üleminek raharendile,Rahvakoolid, 7 kl koolikohustus,Usuvabadus,Saksa keel riigikeeleks- rahulolematus. Venemaal Katariina II Võimule Peeter III kukutamisega,Pugatsovi ülestõus,Ülevenemaaline seadustik,Esinduskogu ei võtnud vastu,Haldusseadus- kohtuasutused, politseiasutused,Aadli armukiri- aadli privileegid, omavalitsus,pärisorjus,Linnade omavalitsus,Vallutused- Krimm, Ukraina, Poola jagamised. Inglise kodusõda 1642 1660 Sõja puhkemise põhjused>Kuninga ja parlamendi tüli maksude pärastKuninga soosiv suhtumine katoliiklastesse,keda Inglismaal ei sallitud>Puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt. Kuningas Charles I Stuart valitses 1625-1649
Looming: 1. Kirjandustegevusega alustas juba lütseumiaastatel ja 1814. aastal ilmus tal esimene luuletus (" "). 2. Ta osales aktiivselt Venemaa keisri õukonna seltsielus. 1820. aastal ilmus ta esikpoeem "Ruslan ja Ljudmilla". 3. Ta on üks moodsa vene kirjanduse rajajaid. 4. Puskin abiellus 1831. aasta 15. mail ning kolis seejärel Peterburi, kus ta kogus arhiividest materjale ning kirjutas nende alusel ajaloolised teosed "Dubrovski", "Kapteni tütar" ja "Pugatsovi lugu". 5. Enne pulmi külastas ta Boldino mõisa, kuhu ta oli sunnitud jääma pikemaks ajaks piirkonnas levinud nakkushaiguste tõttu. Seda Puskini kirjandusperioodi nimetatakse Boldino sügiseks. Mihhail Jurjevits Lermontov Elu: 1. Sündis 15. oktoobril 1814 Moskvas. 2. Tema isa, Juri Petrovits Lermontov, oli väikemõisnikust jalaväekapten ja ema Maria Mihhailovna oli pärit rikkast perekonnast ning saanud parima kasvatuse. 3. Tema lapsepõlv oli rõõmutu
linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsamini kauneid kunste, ka ise ilukirjandust harrastades, ning kuulutas välja ususallivuse peale juutide. Lääne- Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina, siseriikluses oli kõigest isepäine türann keset vohavat korruptsiooni. Sõnades pärisorjust arvustav, Katariina hoopis kinnistas talurahva rõhutud olukorda, millega kaasnesid ulatuslikud rahutused, nimetatavalt Jemeljan Pugatsovi ülestõus 1773. Tsensuur kõvenes eriliselt. Kaunid kunstid ei tohtinud kujutada tegelikkust, nagu eksis Aleksandr Radistsev, kelle Katariina kiirelt asumisele saatis. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola jagamisega 1795
Elas aastatel 1729-1796. 1764. aastal viis ta läbi kiriku maade riigistamise. Katariina viis läbi muudatusi riigihalduses (1775. aasta kubermanguseadus), püüdes vähendada liigset tsentraliseeritust. Lisaks hooldeasutustele ja 1765. aastal Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste. Kuigi Katariina arvustas pärisorjust kinnistasid tema reformid talurahva rõhutud olukorda, millega kaasnesid ulatuslikud rahutused nagu Jemeljan Pugatsovi ülestõus 17731775. aastal. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Tallinnas ehitati tema auks triumfivärav, millel oli kiri "Katariina II-le, Isamaa Emale, võrreldamatule". Tema valitsemisajal asutati Paldiski ja Võru ning Tartusse ehitati Liivimaa esimene kivisild. Paul I (1796-1801) Elas aastatel 1754-1801
korraldada 1773. aastal ühe suurima 18. sajandil peetud ülestõusu Venemaal. Donimaa kasakas Jemeljan Pugatsov lubas Peeter IIIndana rahvale paremat elujärge, maad ja vabadust. Mäss ja ülestõus kestsid Pugatsovi eestvedamisel mitu aastat kuni lõpuks mäss 1775. aastal maha suruti ning Pugatsov hukati. Pärast seda kehtestati ka uus haldusseadus, et avalikku korda tugevdada. Katariina ei jätnud midagi kahe silma vahele: ta ,,reeglistas" teedeehituse,
tõestada. Ta oli Peeter I poliitika kandja, tema teebki Vm-l õiget monarhiat. Entsüklopedistid olid valgustusteooria mõtte kandjaks. Tänu neile sai populaarseks selline hoiak, et ideed valitsevad maailma ja õige riigitegelane peabki saama õpetust filosoofidelt ja peab ka valitsema, toetudes filosoofilistele ideedele. Peeter I ja Katariina II olid mõlemad kirjavahetuses Pr filosoofidega. Üks filosoof lükkas kirjavahetuse tagasi Rousseau. Diderot väitis kirjas Katariinale, et Pugatsovi mässu põhjuseks peeti pärisorjust ja pärisorjus tuleks kaotada. Katariina käis Diderot'ga võimalikult viisakalt ümber, kuid laiemates ringkondades andis mõista, et Diderot ei tea valitsemisest midagi. Nii Diderot' kui ka Voltaire'i raamatukogud asuvad Vm-l. Katariina oli väga tark, Vm- algas tänu temale uus epohh valgustusajastu. 10 Voltaire tema teoseid tõlgiti palju, ka vene keelde. Voltaire kirjutas tragöödiaid,
jah. Boldino mõisa asju ajama ja jääb kooleraepideemia tõttu kolmeks kuuks sinna. Lõpetas "Jevgeni Onegini" ja kirjutas väikeseid tragöödiaid. "Mozart ja Salieri", "Kivist külaline", "Pidu katku ajal". Kirjutas jutustuste tsükli "Kirstutegija" ja luulet. Hakkas kirjutama romaani oma vaarisast- "Peeter suure moorlane", jäi lõpetamata. Lõpetab "Dubrovski"(aadli ja talupoegade ühine vastuhakk). Proosateos "Kapteni tütar"( Pugatsovi ülestõus). Lüürika viimane poeem on "Vaskratsanik" räägib Peterburist. Esimene osa on kiitus Peeter I-le. Teises osas üks mees kannatab Neeva üleujutuse pärast ja läheb hulluks ja kujutab, et Peeter Ise kuju jälitab teda. Lõppeb tema surmaga. Varasema lüürika võib jagada kahte rühma 1.poliitiline ja paljuski dekabristidega seotud 2.lembelüürika (mõlemas on vabaduse teemat). Hilisem luule on eelkõige filosoofiline. Rõhutas ta humanismi
Kubermanguseaduse alustel moodustati kubermangude ametiasutused. Haridussüsteemi edendamine1765. aastal Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse peale (see ei laienenud vaid juutidele). Kuigi Katariina arvustas pärisorjust kinnistasid tema reformid talurahva rõhutud olukorda, millega kaasnesid ulatuslikud rahutused sh. Jemeljan Pugatsovi ülestõus 17731775. aastal. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola jagamisega 1795. Samal aastal liidendas Katariina Kuramaa ja suurema osa Leedut. Aleksander I ,Saanud võimule alustas Aleksander liberaalseid reforme, millistest
II,polnud vene verd,kuulus Romanovite suguvõssa abielu teel.KatariinaII-valgustatud monarh.Arend.kooliharidust,raj häid koole. varjupaikeleidlastele, ämmaemandakoole.Suurim ettevõtmine 1766a. kokku kuts.Suur komisjon.Ül ülevenemaalise seadustiku koostamine,arv.valgustajate seisukohti.seda ei suudetud.arvamused liiga lahknevad.komisjon saadeti laiali.Pärisoriste oluk.halvenes,piirati kasakate autonoomiat.Rahva raske oluk.kutsus esile kuulujutu nagu PIII oleks elus.valepeetrid.5-Jemeljan Pugatsovi juhtmisel toimus 1773-1775 suur ravaülestõus.Peale seda püüti seadusandlusega kindl.riigivõimu.maa jagati 50 kubermanguks, jaguneb maakondadeks. Kuber.eesotsas seisis keisri määratud kuberner,allus ametnikk.1785 loodi aadli toetust kindlustamaks aadli organisatsioonid-aadlikogud.aadlieesõigus omada maad koos seal leiduva maavaraga,pärisoriseid talupoegi.aadlilt vabad maksudestKatII suri 1796a.(oli palj armukesi) Kuningavõim rootsis 17saj.absolutismi algus.
Alustas valgustuslikke reforme, ent kukutati oma sakslannast naise Katariina II poolt ja tapeti. Katariina II 1729-1796 Keisrinna 1762-1796, Peeter III abikaasa. Tuli võimule paleepöördega, ent kujunes populaarseks. On tuntud valgustatud valitsejana, samas surus julmalt 1774 maha Pugatsovi ülestõusu. Tugevdas keskvõimu. Tal oli rohkelt armukesi, alates juba Peeter III eluajast: Sergei Saltõkov (srn 1765), Stanislaw Poniatowski 6 (srn 1798, temast sai hiljem viimane Poola kuningas),
Ta tegi palju koolihariduse arendamiseks. Asutas kadetikorpuse ja Smolnõi instituudi jpm koole, laiendas ka Liivimaa koolivõrku. Ta kutsus 1766a kokku Suure komisjoni, mille ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku loomine. See arvestas ka valgustajate seisukohti, komisjon saadeti laiali kuna üksmeelele ei jõutud. Pärisorjade olukord Katariina II ajal halvenes. Rahvas lootis, et Peeter III on siiski elus ning esile kerkisid viis Vale-Peetrit. Neist viimase-Jemeljan Pugatsovi eestvedamisel toimus 1773-1775 suur rahvaülestõus. Peale ülestõusu püüti kindlustada riigivõimu. Venemaa jagati 50ks enam-vähem ühtlase suurusega kubermanguks, mis jagunesid omakorda maakondadeks. Kõikides kubermangudes olid omad kubernerid ja aadlikogud. Saksamaa absolutism Saksamaal süvenes killustatus. Keisri valisid 3 kuuriat, mis moodustasid riigipäeva- vürstide kuuria(koosnes üksikute saksa riikide esindajatest), kuurvürstide kuuria(Saksa
Puskinit vaevas rahapuudus. Perekonna ülalpidamine, seltskonnaelu, mille külge Puskin oma tahte vastaselt oli köidetud, aineline abi vanematele, õele ja rahaküsimustes täiesti vastutustundetule vennale nõudsid aina raha. Puskinil seda polnud. Oma kirjades naisele rusuvad Puskinit mõtted, et kui ta äkitselt peaks surema jäävad lapsed elatusvahenditeta. Luuletaja lootis 21 oma rahaasju parandada ,,Pugatsovi ajaloo" väljaandmisega ja laenas valitsuselt kümme tuhat rubla. Väljaanne ei õigustanud tema rahalisis arvestusi, võlg aga jäi. Edaspidi tuli tal Nikolai I-lt tulevase palga arvel uuesti laenu küsida. 1836. aastal oli ta enda arvestuste kohaselt valitsusele võlgu 45 000 rubla. Võlg sidus Puskini lõplikult Peterburi, teenistuse ja õukonna külge. Raha polnud sellegipoolest. Ilma uute teosteta polnud lootust rahamuredest lahti saada, aga polnud seda ,,rahu
Uus seadustik jäi kehtestamata. 1773. aastal ilmus Lõuna-Venemaal välja uus isehakanu, Peeter III nime all esinenud Doni kasakavanem Jemeljan Pugatsov. Keisri nimel kaotas Pugatsov nekrutikohustuse ja kõik maksud, saatis laiali kohtud ning lubas talurahvale pärisorjusest vabastamist ning maad. Vastaste suhtes andis Pugatsov kõigile mõistetava korralduse: ,,Kes vastu paneb, selle pea raiuge maha ja varandus võtke endale." Peagi oli Pugatsovi kontrolli all kogu Volgamaa. 1774. aasta suvel Kaasanit piirama asunud Pugatsovi väed ähvardasid juba Moskvat. Et talurahvasõda maha suruda, pidi valitsus appi kutsuma parasjagu Türgiga sõjas olevad väed. Pugatsov vangistati ja hukati. Pugatsovi ülestõus kinnitas veel kord reformide vajadust. Kõige pakilisemaks ülesandeks sai kohaliku halduse ümberkorraldamine, rangelt tsentraliseeritud ja unifitseeritud valitsemissüsteemi
koormiste ülejäägid võib vabalt turustada mõisakoormistele seati kindlad piirid ja mõisnikel polnud enam õigust neid oma suva järgi tõsta ülempiir ihunuhtlusele (30 kepihoopi) talupojad said õiguse mõisniku peale kaevata aga talupojad jäid endiselt pärisorjadena mõisnike meelevalla alla ja Vene riigivõimul polnud tahtmistki kaitseseaduste ranget täitmist nõuda aastatel 177375 toimus Venemaal Pugatsovi ülestõus toimus murrang Katariina II poliitikas asus riiki tugevdama 1775. a võeti Venemaal vastu uus haldusseadustik, millega ühtlustati valitsemist ja tugevdati võimu kohapeal kuna oli oodata baltisaksa aadli vastuseisu, lubas Katariina II vastutasuks nende mõisad pärusomandiks kuulutada, mis tegi lõpu ebakindlatele omandisuhetele ning kestvale reduktsiooniähvardusele riigi poolt 1784. a puhkesid ulatuslikud talurahvarahutused, nn pearaharahutused, sest asehalduskorra
Teost läbib teema, milliseid kompromisse tuleb teha selleks, et võõra võimu all oma põhimõtetest ja moraalist mitte loobuda. Rahvaküsitluse põhjal (2001. a), kus teemaks olid 100 Eesti elu enim mõjutanud raamatut, oli J. Krossi raamat "Kolme katku vahel" üheksandal kohal. Kogu "Klio silma all" (1972) sisaldab lühiproosat, koosnedes neljast novellist. Novell "Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) räägib eesti päritolu sõjaväelasest Michelsonist, kes aitas maha suruda Jemeljan Pugatsovi mässu ja kanti selle eest aadliregistrisse ehk immatrikuleeriti, kuigi oli madalat päritolu. "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) räägib maalikunstnik Michel Sittowist, kes pidi vaatamata oma kuulsusele tsunfti vastuvõtmiseks tegema sellitöö ja maalis Püha 35 Jüri. "Pöördtoolitund" on J. V
annaabi.ee 
