Koloonid ehk ,,poolvabad elanikud" Koloon sunduslikult ja pärilikult maa külge kinnistatud talupoeg. Koloonil oli õigus vara soetamiseks, lepingute sõlmimiseks, pärandamiseks, kuid tema liikumisvabadus ja elukoha valimise õigus olid piiratud. Ärajooksnud koloon tuuakse vägisi oma maatükile tagasi. Maaomanik oli vastutav kolooni poolt riigi kasuks minevate normide täitmise eest. Juriidilised isikud 1. Ager publicus Rooma riigimaad, mille haldus toimus avaliku õiguse (ius publicum) alusel. 2. Aerarium riigikassa, mille kõrvale tekkis fiscus (imperaatori kassa). 3. Municipium linnakogukond, mis oli tekkinud varem sõltumatu riigi ühendamisel Roomaga nii, et nad said teatavad kodakondsuse õigused ja jäid majanduslikult iseseisvaks. 4. Erakorporatsioonid nt. religioossed koondised ja professionaalsed liidud. 5. Asutused nt. kiriklikud asutused.
55 parvus, a, um (minor, us; minimus, a, um) - väike, noor 56 pater, tris m. - isa 57 per + acc. - läbi, kaudu 58 peregrinus, a, um - võõramaalaste-, võõramaalastesse puutuv 59 persona, ae f. - isik 60 poena, ae f. - karistus, trahv 61 populus, i m. - rahvas 62 possessio, onis f. - valdus 63 potestas, atis f. - jõud, võim 64 praedium, ii n. - maatükk, krunt 65 praetor, oris m. - preetor (kohtumagistraat) 66 privatus, a, um - era-, isiklik, privaatne 67 publicus, a, um - avalik, riiklik 68 regula, ae f. - juhis, norm, reegel 69 res, rei f. - asi, ese; asjaolu, olukord; kohtuasi; omand, valdus; riik 70 responsum, i n. - vastus; arvamus 71 reus, i m. - kostja (kohtus); kohtualune, süüalune 72 rex, regis m. - kuningas, valitseja 73 Romanus, a, um - rooma, Roomast pärinev, Roomaga seotud 74 senatusconsultum, i n. - senati otsus 75 servus, i m. - ori 76 sine + abl. - ilma, -ta 77 status, us m. - seisukord, seisund, olukord
KORDAMISKÜSIMUSED 11 - "Eesti kirjanduse lätteil" ja "Eesti romantism" põhjal 1. Esimesed teated Eesti ja eestlaste kohta, algupärased kohanimed Eestlasi on esmakordselt maininud Rooma ajalookirjutaja Publicus Gornelius Tacitus (u 55-120) oma teoses ,, Germaania".Samuti on eestlasi mainitud Läti Henriku kroonikas, Taani hindamisraamtus 13. Sajandi algul.Alguspärased kohanimed on nnäiteks Kunda ja Pulli. 1066- mainiti esimest korda Tartut. 2. Esimene eesti keele grammatikaõpik (autor, ilmumisaasta, mis keeles ilmus, mis keele eeskujul vormis eesti keele grammatikat)
56. naturalis, e- looduslik, loomulik 57. novus, a, um- uus 58. parvus, a, um (minor, us; minimus, a, um)- väike, noor 59. per + acc- läbi, kaudu 60. perpetuus, a, um- alatine, igavene 61. persona, ae f.- isiklik 62. populus, i m.- rahvas 63. potestas, atis f.- jõud, võim 64. praetor, oris m.- preetor, kohtumagistraat (kõrgeim riigiametnik Roomas õigusemõistmise alal) 65. princeps, cipis m.- juht, valitseja, imperaator 66. privatus, a, um- era-, privaatne 67. publicus, a, um- avalik, riiklik 68. regula, ae f.- juhis, norm, reegel 69. repudium, ii n- abielu lahutamine 70. res, rei f.- asi, ese; olukord; omand; riik 71. reus, i m.- kostja (kohtus); kohtualune, süüdlane 72. rex, regis m.- kuningas, valitseja 73. Romanus, a, um- rooma, Roomast pärinev, Roomaga seotud 74. senatusconsultum, i n.- senati otsus 75. senatus, us m.- senat 76. servus, i m.- ori 77. sine + abl.- ilma, -ta 78. status, us m.- seisund, olukord 79
55. mos, moris m- komme, tava, harjumus 56. naturalis, e- looduslik, loomulik 57. novus, a, um- uus 58. parvus, a, um (minor, us; minimus, a, um)- väike, noor 60. perpetuus, a, um- alatine, igavene 61. persona, ae f.- isik 62. populus, i m.- rahvas 63. potestas, atis f.- jõud, võim 64. praetor, oris m.- preetor, kohtumagistraat (kõrgeim riigiametnik Roomas õigusemõistmise alal) 65. princeps, cipis m.- juht, valitseja, imperaator 66. privatus, a, um- era-, privaatne 67. publicus, a, um- avalik, riiklik 68. regula, ae f.- juhis, norm, reegel 69. repudium, ii n- abielu lahutamine 70. res, rei f.- asi, ese; olukord; omand; riik 71. reus, i m.- kostja (kohtus); kohtualune, süüdlane 72. rex, regis m.- kuningas, valitseja 73. Romanus, a, um- rooma, Roomast pärinev, Roomaga seotud 74. senatusconsultum, i n.- senati otsus 75. senatus, us m.- senat 76. servus, i m.- ori 78. status, us m.- seisund, olukord 79. testamentarius, a, um- testamentlik, testamendijärgne 80
magnus, a, um (maior, ius; maximus, a, um) suur, avar, tähtis, võimas medius, a, um keskmine, keskne novus, a, um uus, noor, värske parvus, a, um (minor, us; minimus, a, um) väike, noor peregrinus, a, um võõramaalaste-, võõramaalastesse puutuv perpetuus, a, um alatine, igavene, jääv, püsiv privatus, a, um era-, isiklik, privaatne publicus, a, um avalik, riiklik Romanus, a, um rooma, Roomast pärinev, Roomaga seotud strictus, a, um range, täpne urbanus, a, um linnalik, linna-, linnasse (eriti Roomasse) puutuv liber, era, erum vaba civilis, e kodaniku-, tsiviil-
(hiljem tekib eraomand ka tootmisvahendite suhtes). Hilisemas õiguses vahetegemine res mancipi ja res nec mancipi vahel kaob! Oluliseks liigituseks saab: 1) res immobiles 2) res mobiles st. liikumata või liikuvad asjad, nüüdisajal öeldes- kinnisasjad & vallasasjad. See liigitus saab oluliseks Justinianuse õiguses! (justinianuse koodeksist, ida-roomas kirja pandud rooma õiguse n-ö viimasest kihist) ager publicus- avalik omand Res immobiles- tähtsaim asjade liik. Õiguslikku vahet hakati tegema res mobiles ja res immobiles vahel imperaatorite ja praefectus praetorio reskriptides. igamine- kokkulepe aegub../kokkulepe ei kehti enam. õiguse võib aja jooksul kaotada. Omanikuks olek on kohustus. Maatüki puhul vajatakse igamiseks kaks aastat, muude asjade jaoks üks aasta. ! Teiseks asjade liigituseks, mis ka praegu rakendatav: 1) käibelised (res in commercio)
Kõike seda nim ka pecunia- raha. Eraomand tekib selle puhul.Hiljem tekib eraomand ka tootmisvahendite suhtes.Saab üle anda lihtsa üleandmise-traditio teel Hiljem vahettegemine res mancipi ja rec nec mancipi vahel kaob. Oluliseks saab liigitus: 1. Res immobiles- liikumata asjad ehk vallasasjad. See on nagu rec mancipi tähtsaimaks asjade liigiks. 2. Res mobiles- liikuvad asjad ehk kinnisasjad Maatüki puhul vajatakse iganemiseks 2. Aastat, muude asjade puhul 1 aasta. 1.Ager publicus- riigimaa Teine asjade liigitus: 1. Käibelised asjad- rec in commercio 2. Käibetud asjad- res extra commercium Selle liigituse aluseks on vahetegu, kas asi võib olla eraomandi ja õigustehingute objektideks või mitte st. seisab väljaspool käivet. Et teada saada, millised asjad on käibelised tuleb vaadata, millised asjad on käibetud. Käibetuid asju liigitatakse kolme rühma: 1. Res communes omnium.Need on esemed, mille loodus on määranud kõigile nagu
ima cavea kõige alumine pingiridade tsoon caveas imagines esivanemakujutised impasto etruskite varajase keraamika võte, kus savi sisaldas väikesedi vilgukivitükikesi impluvium bassein aatriumelamus, paiknes compluviumi all, tavaliselt ümbritsetud sammaskäiguga insulae rooma kortermajad (üürimajad) lihtrahvale, arheoloogilises tähenduses elamukvartal itinerarium muistne Rooma riigi teede kaart, mille järgi orienteerusid käskjalad (cursus publicus) ja sõjavägi itinera versurarum lavaseina külgmistes tiibades olevad avad, kust pääses proscaenumile Rooma teatris kaar kõverjooneline tasandiline sildetarind ja kujunduselement; pärit Mesopotaamiast, võeti kasutusele Etruurias; kaarel on alumine pind (palend), ülemine pind (selg), esi- ja tagakülg. Sageli paikneb kaare toe ja lähtekivi vahel profileeritud plaat (talum) kanoop etruskite inimpeakujulise kaanega tuhaurn (Egiptuse päritolu)
Cura – hooldus Cura minorum – hooldus alaealiste üle (alla 25. aastane isik) Res - asi Ius in rem - asjaõigus Dominium /proprietas/ -omandiõigus Iura in re aliena – õigus võõrale asjale Possessio - valdus Res mancipi – mantsipeeritavad asjad Res nec mancipi – mitte matsipeeritavad asjad Mancipatio – formaalne tehing In iure cessio – omandiõiguse loovutamine kohtus Traditio – lihtne vormivaba üleandmine Res mobiles - vallasasjad Res immobiles - kinnisasjad Ager publicus – Rooma riigimaa Res in commercio – käibeline asi Res extra commercium – käibevälise asja müümine Res corporales – kehalised asjad ehk asjad mida saab puudutada ja näha Res incorporales – kehatud asjad ehk asjad, mida ei saa puudutada ja näha (pärand, nõuded jne) Res fungibiles – asendatavad ehk liigitunnusega asjad Res non fungibiles – mitteasendatavad ehk individuaaltunnustega asjad Fructus – vili, asjast perioodiliselt eraldatav osa
5. sajandil eKr oli Rooma ühiskond põhijoontes veel agraarne, seetõttu on ka 12 tahvlil palju viiteid põllumajandusele ja maaküsimustele. Ka Rooma linn oli säilitanud oma agraarse iseloomu, olles põllumajandusliku linnriigi keskus ja "suurim küla", mille elanikud tegelesid sageli samuti põllumajandusega, Rooma tõelise ekspansiooni algus oli alles ees. Rooma riigi maafondi (ager Romanus) kuulusid nii ager publicus kui ka eramaad. Orjapidamise ja liigkasuvõtmise areng viis maaomandi kontsentratsioonini ja talupoegade maast ilmajätmiseni. Seaduse väljaandmise põhjuseks peetakse plebeide nurinat, et patriitsidest magistraadid ja preestritest seadusetundjad ja kohtunikud tõlgendavad ja rakendavad suulist tavaõigust meelevaldselt. Pärimuse järgi sai asi alguse 462 eKr pleebsitribuun C.Trentilius Arsa süüdistustest konsulite aadressil, et need kuritarvitavad oma võimu, eelkõige plebeidide suhtes
linna,kui välja arvata mõned, nt Caesar, kui keegi ei unustanud oma kodukohta, kus tema esivanemad vaeva nägid. Kõik nad, kes roomas "tõusid" tõid endaga kaasa ka tükike oma väikeset isamaast. Idealiseeriti tagasitõmbunut maaelu, kus sai unistada rahus päikese loojumisest või õrnast vastuvõtust, mida pakkusid lapsed koju tuldavale kurvanud isale. 2) Maainimeste suundumine linna Maainimesed suundusid linna õnne otsima, kuna aktiivselt arenes suurmaapidamine(ager publicus). Orjade töö oli vabade tööst odavam ja talupoeglik väikemajand ei suutnud suurmajandiga konkureerida. Suurmaaomanikud soovisid laiendada oma valdusi veelgi ja see tõi kaasa väikeperemeeste maatükkide vägivalde ja ebaseadusliku äravõtmise. Samuti avaldas halba mõju talupoegadele ka tervilja odav sissevedu Itaaliasse. Roomasse põgenenud talupojad elasid tihtipeale riigi abist, juhuslikest teenistusest ja rikaste almusest. 3) "Agraarkriis" vabariigi ajal
(146 ekr), Aasia (129 eKr), Gallia (120-81 eKr), Bitüünia (74 eKr), Kürenaika ja Kreeta (74 eKr), Kiliikia ja Küpros (64 eKr), Süüria (64 eKr), Egiptus (30 eKr), Möösia (29 eKr) · Valitsemispõhimõtted - Divide et impera! (jaga ja valitse) põhimõte - läbirääkimised ja lepingud vallutatud maadega eraldi, vallutatutel säilis oma elukorraldus, usk, valitsusviis o Rooma valdused Itaalias - ager publicus e. Rooma riigi maa, kolooniad: sõjalised tugipunktid, munitsiipiumid: omavalitsus ja Rooma kodakondsus, liitlased: sõjavägi Rooma käsutuses väljaspool Itaaliat - provintsid: maa kuulus Rooma riigile (maksustatud), Rooma asehaldur + omavalitsus · Rooma lagunemine - ühiskonna kihistumise süvenemine - talupoegade laostumine, pidevad sõjad, orjanduse laienemine (latifundiumid), süvenev linnastumine,
Niiviisi kehtestati allaheidetud rahvastele ja tiikidele erinevad sõltuvusetingimused, mis takistas nende ühist väljaastumist Rooma vastu ja võimaldas roomlastel tarviduse korral õhutada nende omavahelisi pingeid ja vastuolusid. Kuid nad jätsid peaaegu täielikult puutumata allutatud riikide elukorralduse, nende usu, keele ja kombed ning sageli ka valitsusviisi. Üksnes ülestõusude ja vastuhakkude korral sekkuti valitsemisse. Erinevate piirkondade nimetused: * Itaalias: ager publicus ehk Rooma riigi maa. Sellest moodustus Rooma riigi maatagavara. koloonia sõjalised tugipunktid. Rajatud strateegiliselt tähtsamatesse kohtadesse (Rooma kodanike asulaid). Neist ei saanud kunagi sõltumatuid riike. munitsiipiumid omavalitsus ja Rooma kodakondsus. Nad olid Rooma riigi osad. liitlased liidulepingu kohaselt pidid nad oma sõjaväe Rooma riigi käsutusse andma. Neile ei pandud peale ei makse ega muid kohustusi. * Väljaspool Itaaliat:
Kogu mandri kreeka. 133 ekr alates kogu vahemeri piirkond kuulub rooma alla. Sellest ajast algavad ka itaalia kodusõjad. Kohati intensiivsemad, kuid elu läheb endiselt edasi. Rooma kirjanduse algus. Rooma proosa kuldajastu. Kodusõjad algasid: 1. võimuvõitlusest, mis oli tingitud sellest, et roomast oli saanud praktiliselt maailma riik. Osaliselt plebs vaesus. Plebeid olid sunnitud oma maid müüma. Samal ajal osa maadest jaotati ümber leegionäridele e sõjaveteranidele. Ager publicus- rooma riigile kuuluv maa. Osaliselt võeti ära, osaliselt sunniti ära andma. 2. kodanike õiguste küsimus. Itaalias osasid piirkondi karistati puunia sõjade ajal, kui lasti vaenlasi sisse või aidati neid. Võis karistada õiguste vähendamisega. Itaalia eriosad nõuavad võrdseid kodanikeõigusi. Galle karistati, sest tegid koostööd puunlastega puunia sõjade ajal. Maade äravõtmised, õiguste vähendamised. 3. psühholoogiline probleem. Säravamate väejuhtide vahelised võitlused
Nom obligatio (kohustus) obligaties (kohustused) Gen obligationis (kohustuse) obligatium (kohutuste) Dat obligationi (kohustusel) obligatibus (kohustustel) Acc obligationem (kohustust) obligationes (kohustusi) Abl obligatione (kohustusega) obligatibus (kohustustega) Voc obligatio (kohustus) obligationes (kohustused) ADJEKTIIVID (omadussõnad) Milline? I-II adj us, a, um / - er, a ,um (m, f, n) Publicus, a , um (avalik) Ius, iuris n. ius publicum (avalik õigus) Liber, era, erum (vaba) (m, f, n) libera, liberum Populus, i m. populus liber (vaba rahvas) Persona, ae f. persona libera (vaba isik) III adj is, e (mf, n) Civilis, e (tsiviil) civile Ius, iuris n. ius civile (tsiviilõigus) Obligatio, onis f. obligatio civilis 1.singularis Fides, ei f. (V dekl) (usk, usaldus) Bonus, a, um (I-II adj) (hea) Nom fides bona (heausk) / bona fides
Müük ja õiguse ülekandmine on, vaatamata oma erinevatele õiguslikele tagajärgedele, ühtviisi tehingud.22 Ajalooliselt oli Roomas omandil palju erinevaid vorme. Isiku omand (dominium) tekkis algselt majale ja majapidamisele. Vanimal ajal võis omand kuuluda ainult rooma rahvale ning oli 8 kollektiivses kasutuses (ager publicus). Hiljem jagati kogukondlik maa Rooma kodanike vahel, kuid alguses polnud selle näol tegemist eraomandiga, kuna maa kuulus isikule kodakondsusõiguse alusel. Siiski oli Roomas selgelt eristatav asja individuaalse kuuluvuse idee, ____________________ 20 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 110 21 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 109 22 Tiivel, R. Asjaõigus. Loengukonspekt. Tallinn, 2003 lk 5-7 mis arenes hiljem eraomandiks
Kõike seda nim ka pecunia- raha. Eraomand tekib selle puhul.Hiljem tekib eraomand ka tootmisvahendite suhtes.Saab üle anda lihtsa üleandmise-traditio teel Hiljem vahettegemine res mancipi ja rec nec mancipi vahel kaob. Oluliseks saab liigitus: 1. Res immobiles- liikumata asjad ehk vallasasjad. See on nagu rec mancipi tähtsaimaks asjade liigiks. 2. Res mobiles- liikuvad asjad ehk kinnisasjad Maatüki puhul vajatakse iganemiseks 2. Aastat, muude asjade puhul 1 aasta. 1.Ager publicus- riigimaa Teine asjade liigitus: 1. Käibelised asjad- rec in commercio 2. Käibetud asjad- res extra commercium Selle liigituse aluseks on vahetegu, kas asi võib olla eraomandi ja õigustehingute objektideks või mitte st. seisab väljaspool käivet. Et teada saada, millised asjad on käibelised tuleb vaadata, millised asjad on käibetud. Käibetuid asju liigitatakse kolme rühma: 1. Res communes omnium.Need on esemed, mille loodus on määranud kõigile nagu
Kuid vastuhakkude korral, kui roomlastel kohalikesse asjadesse siiski sekkuda tuli, toetasid nad peaaegu alati kohalikke suurnikke ning soosisid aristokraatlikku riigikorda. Seetõttu tunnistasid teiste linnade ja rahvaste suursugused kodanikud meeleldi Rooma ülemvõimu. Itaalias võeti võidetuilt ära osa maast, harilikult üks kolmandik nende maavaldusest, millest moodustus Rooma riigi maatagavara – ühiskondlik maa (ager publicus). Vaesematele Rooma kodanikele jagati sellest jaosmaid, rikkamatel aga võimaldati seda kas karjamaana või üles harimiseks rendile võtta. Allutatud piirkondade strateegiliselt tähtsamatesse kohtadesse rajati Rooma kodanike asulad – kolooniad. Rooma kolooniad olid Rooma riigi sõjalised tugipunktid allutatud aladel ja erinevalt kreeka kolooniatest ei saanud neist kunagi sõltumatuid riike. Võidetud linnadest sai osa munitsiipiumi staatuse: nende elanikele anti
Aastal 275eKr toimub kokkupõrge Beneventumis Pyrrhose ja roomlaste vahel, Rooma võitis ja Pyrrhos lahkus Itaaliast. Mõne aasta pärast alistub Roomale ka Tarentum. Aastal 265eKr alistub Roomale viimane etruski linn Volsinii, ja sellega oli Apenniini poolsaar Rooma võimu all. Vallutatud territooriumid liideti Roomaga ja Itaalia territoorium jagati õiguslikterritoriaalselt kaheks piirkonnaks: 1) Rooma riigile kuuluv maa Ager Romanus. 2) Ühiskondlik maa Ager Publicus. Kuulus õiguslikult Rooma kodanikele kollektiivselt, reaalselt küll kindlatele isikutele, aga seda jagati kodanikele välja. Kuna sellest maast said suure osa endale plebeid siis see parandas nende eluolude olukorda Pärast seda kui Apenniini poolsaar oli vallutatud jagati haldusüksused kolmeks. 1) Triibused. Nende territoorium oli kindlaks määratud, leidus nii Rooma linnas kui ka väljaspool 2) Rooma kolooniad
Siseolud Kodanikud olid hierarhias. Patriitsid ja plebeid. Mõlemad olid rooma kodanikud, aga partriitsid olid täisväärtuslikud kodanikud ja plebeid olid piiratud õigustega. Nad kõik osalesid rahvakoosolekul ja kõik olid sõjaväekohustusega. Plebeidel puudus õigus olla valitud senatisse ja üldse kuskile kõrgemale riigiametisse. Teiseks, kõigil võis olla oma varandus, sh kinnisvara, siis patriitsid said, aga plebeid ei tohtinud osa saada Rooma valikust maast ehk riigi maast ehk ager publicus. Plebeidel olid kahte moodi pretensioonid: jõukad plebeid tahtis poliitilisi õigusi ja riigiametitesse, ja teiseks võlavabastust, sest keskelt läbi olid plebeid hästi vaesed, nad olid võlaorjuses (nexus) ja pidi teenima võlakatteks. Võlaseadused olid karmid: kui ei suutnud võlaorjusest välja tulla, siis müüdi päriselt orjaks (servus), aga väljapoole Roomat, või hukati. Võlaorjad ei langenud kodakontsusest välja, st et Rooma kodanike hulgas olid ka poolvabad inimesed.
suurusugused) ja plebei (rahvas rahvamass) . Patriitsid olid täisväärtuslikud kodanikud ja plebeid olid piiratud õigustega kodanikud. Kõik osalesid rahvakoosolekul ja kõik olid sõjaväe kohustuslikud. Õiguste erinevus seisnes: Vabariigi algul plebeidel puudus õigus saada valituks riigiametisse ja ei pääsenud nad ka Senatisse. Teine , kõikidel võis olla omavarandus, kinnisvara ja maa, siis patriitsid said aga plebeid ei tohtinud saada osa rooma avalikust maast ehk riigimaast ager publicus .Andis patriitsidele majandusliku eelise, kasutasid eravaldustena kuid olid nimeliselt riigi omad. Plebeide hulgas oli ka jõukaid inimesi ja eeskätt need olid huvitatud, rahulolematud et ei pääse riigiametisse, võimalik et ka vaesemad plebeid ei saanud. Teine oli see et plebeid oli keskelt läbi vaesemad kui patriitsid, nende hulgas oli vaesemaid inimesi, jaoli võla sõltuvus ja võlaorjus nexum. Paljud plebeid
annaabi.ee 
