Parapsühholoogia on ebatavaliste ning näiliselt seletamatute psüühiliste nätustega tegelev psühholoogia osa. Uuritavad nähtused sisaldavad: erilist tunnetusvõimet meeltevälist taju, esemete liigutamist psüühilise energiaga (psühhokinees) ja teadvuse püsimajäämist peale surma. Parapsühholoogid kutsuvad neid nähtusi psi see on neutraalne termin, mis ei vihja sellele, mis neid nähtusi või läbielamisi põhjustab. Parapsühholoogia on üks kõrval-teadus, sest see sisaldab uuringuid, mis ei sobi kokku stantartsete teoreetiliste mudelitega, millised on massi-teaduste poolt tunnustatud. Teadlased on kriitilised nii parapsühholoogide poolt kasutatud metodoloogiate kui ka saadud tulemuste suhtes. Skeptilised uurijad soovitavad, et pigem annavad metodoloogilised vead parima selgituse näilisele eksperimentaalsele edule kui paljude parapsühholoogide poolt pakutud anomalistlikud selgitused
PARAPSÜHHOLOOGIA TEADUS VÕI PSEODOTEADUS Parapsühholoogia on ebatavaliste ning näiliselt seletamatute psüühiliste nähtustega tegelev psühholoogia osa. Uuritavad nähtused sisaldavad: erilist tunnetusvõimet meeltevälist taju, esemete liigutamist psüühilise energiaga ja teadvuse püsimajäämist peale surma. Parapsühholoogid kutsuvad neid nähtusi psi see on neutraalne termin, mis ei vihja sellele, mis neid nähtusi või läbielamisi põhjustab. Parapsühholoogia on üks kõrval-teadus, sest see sisaldab uuringuid, mis ei sobi kokku stantartsete teoreetiliste mudelitega, mis on massi-teaduste poolt tunnustatud. Teadlased on kriitilised nii parapsühholoogide poolt kasutatud metodoloogiate kui ka saadud tulemuste suhtes. Skeptilised uurijad soovitavad, et pigem annavad metodoloogilised vead parima selgituse näilisele eksperimentaalsele edule kui paljude parapsühholoogide poolt pakutud anomalistlikud selgitused. Kriitilised analüütikud väidavad, et
Referaat Parapsühholoogia Karin Torim 10T Parapsühholoogia on uurimisvaldkond, mis hõlmab paranormaalseid nähtusi. Need on nähtused, mis näivad olevat vasturääkivuses füüsikaseaduste ja teadusliku maailmapildiga. Saab oletada, et nad on esile kutsutud seni seletamatute vaimsete protsesside poolt ilma füüsilise mõjuta. Parapsühholoogia uurib eeskätt keha ja teadvuse ning tunnetuse ja selle objektide seoseid. Parapsühholoogia uuritavad paranormaalsed nähtused jagunevad laias laastus kahte rühma, mis teatud osas ka omavahel kattuvad. 1. Paranormaalne taju: ajas ja/või ruumis eraldatud sündmuste tajumine (selgeltnägemine, -kuulmine, -tundmine; tuleviku nägemine); enamiku inimeste poolt mitte tajutavate nähtuste tajumine (aurade või bioväljade nägemine); suhtlemine ruumiliselt eraldatud inimestega (telepaatia), surnutega (spiritism, meediumlus) või
Parapsühholoogia on uurimisvaldkond, mis hõlmab nn paranormaalseid nähtusi nähtusi, mis näivad olevat vasturääkivuses füüsikaseaduste ja üldtunnustatud teadusliku maailmapildiga ning võimaldavad oletada, et nad on esile kutsutud seni seletamatute vaimsete protsesside poolt ilma füüsilise mõjuta. Parapsühholoogia (para tuleb kreeka sõnast, mille üks tähendusi on 'kõrval') uurib seda, mis jääb konventsionaalse psühholoogiateaduse piiride taha, eeskätt keha ja teadvuse ning tunnetuse ja selle objektide seoseid. Skeptikud peavad parapsühholoogiat pseudoteaduseks või okultismi teaduszargooni kasutavaks haruks. Parapsühholoogia uuritavad paranormaalsed nähtused jagunevad laias laastus kahte rühma, mis teatud osas ka omavahel kattuvad. 1
ühtse tervikuna. Tajul eristatakse mitmeid omadusi: * Antropomorfism * Apertseptiivsus * Konstantsus * Liikuvuse eelistamine liikumatusele * Mõtestatus * Taju kulgemine üldiselt üksikule * Tuntuse eelistamine tundmatule * Valivus * Ökonoomsus Tajufenomenidega, mille füsioloogilist substraati (näit. vastavaid retseptoreid) ei ole inimesel tänini avastatud või mille olemasolu ei suudeta tänapäevaste teaduslike meetoditega tõestada, tegeleb parapsühholoogia. Selliseid meelesüsteeme nimetatakse kuuendaks, seitsmendaks jne meeleks. Taju liigid 1. Teatud inimrühma harjumuslike tunnuste ülekandmine ehk stereotüpiseerimine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. 2. Samastamine ehk identifitseerimine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. 3. kaasaelamine ehk empaatia
Hea jätk kui joone kõverus teatud punktis ei muutu või muutub vähe, siis tajutakse kujutatut ühtse tervikuna. Tajul eristatakse mitmeid omadusi: Antropomorfism, konstantsus, liikuvuse eelistamine liikumatusele, mõtestus, tuntuse eelistamine tundmatule, valivus, ökonoomsus. Tajufenomenidega, mille füsioloogilist substraati (näit. vastavaid retseptoreid) ei ole inimesel tänini avastatud või mille olemasolu ei suudeta tänapäevaste teaduslike meetoditega tõestada, tegeleb parapsühholoogia. Selliseid meelesüsteeme nimetatakse kuuendaks, seitsmendaks jne meeleks. Taju liigid 1. Teatud inimrühma harjumuslike tunnuste ülekandmine ehk stereotüpiseerimine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. 2. Samastamine ehk identifitseerimine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. 3. kaasaelamine ehk empaatia
.......... ......................84.Kokkuvõte.......................................................................................................... .................................115.Kasutatud materjal.............................................................................................................................12 Sissejuhatus Paranähtuseks nimetatakse nähtust, mis näivad olevat vasturääkivuses füüsikaseaduste ja üldtunnustatud teadusliku maailmapildiga. Parapsühholoogia on uurimisvaldkond, mis hõlmab nn paranormaalseid nähtusi. Parapsühholoogia uuritavad paranormaalsed nähtused jagunevad laias laastus kahte rühma, mis teatud osas ka omavahel kattuvad. 1. Paranormaalne taju: ajas ja/või ruumis eraldatud sündmuste tajumine (selgeltnägemine, -kuulmine, -tundmine; tuleviku nägemine); enamiku inimeste poolt mitte tajutavate nähtuste tajumine (aurade või bioväljade nägemine); suhtlemine ruumiliselt eraldatud inimestega
Teadvus teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus inimese salajane peidukoht, kuhu tõrjutakse mõtted, soovid, tungid ja impulsid. Teaduslik psühholoogia käsitleb psüühika olemust, seaduspärasusi ja avaldumisvorme. Eelteaduslik psühholoogia rahvapsühholoogia (vanasõnad, vanarahvatarkused, kõnekäänud, rahvameditsiin). Filosoofiline psühholoogia teadmine või arutlus inimesest ja elumõttest. Parapsühholoogia ebateaduslik psühholoogia; ei saa tõestada, et pole olemas. Teoreetiline psühholoogia üldpsühholoogia, mis uurib normaalse, terve inimese prüühilise elu isepärasusi (nägemine, kuulmine, taju, mõtlemine, isiksus, suhtlemine, sooline). Rakenduslik (praktiline) psühholoogia uurib, kuidas psüühilised seaduspärasused avalduvad ja kuidas neid kasutada (töö- ja inseneri, spordi, kunsti, sotsiaal, pedagoogiline, meditsiini, kohtu, sõja,
järglasena. · Esmalt levis kirjanduses ja teatrikunstis. · Esmakordselt kasutas sõna "sürrealism" · prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire 1917. aastal. · Sürrealismi teoreetilised alused formuleeris 1924. aastal Pariisi luuletaja André Breton. André Breton (18961966) Sürrealism sai mõjutusi S. Freudi psühhonanalüüsi õpetusest, mille põhjal on lähtealusteks: · Alateadvus · Unenäod maagia, müstika, parapsühholoogia · Nägemused · Vaistlikud assotsiatsioonid · Jne... Sürrealism üritas avardada inimese: · Tõelisusepilti · Inimlikku kogemuspiiri, suundudes: · alateadvusse, · tunnete maailma, · aistingute maailma. Sürrealismi eesmärk · oli luua nn automatistlikku kunsti · See pidi tulenema vahetult alateadvusest, mida ei tohtinud mõjutada: · mõistlikud, · moraalsed ega · eetilised kaalutlused. · Sürrealistid püüdsid viia reaalse elu ja kunsti vahemaa minimaalseks.
1. Psühholoogia on teadus, mis uurib ja käsitleb inimeste psüühikat ja käitumist. Psüühika on aju omadus peegeldada tegelikkust ja ümbritsevat. 2. Psühholoogia jaguneb teoreetiliseks, praktiliseks, tavapsühholoogiaks ja parapsühholoogiaks. Parapsühholoogia tegeleb selle osaga psühholoogiast, mida pole teaduslikult tõestatud (hingerändamised, vaimud vms). Tavapsühholoogia on psühholoogia mida me kasutame iga päev (sõbrapsühholoogia, vanematepsühholoogia). Praktiline psühholoogia on psühholoogia, millega püütakse parandada inimeste elu ja maailma (nt. keskkonnapsühholoogia). Teoreetiline psühholoogia tegeleb inimeste sisemaailmaga (nt. sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia, mis uurib inimeste arengut jms.) 3
Psühhobioloogilinekäitumine, kui ajus toimuv keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemus 4. Psühholoogia harud Üldpsühholoogia uurib normaalse täiskasvanud inimese psüühikat Sotsiaal psüholoogia tegeleb inimeste vaheliste psüühiliste nähtustega Tööpsühholoogia uurib tööga seotud psüühilisi nähtusi Perepsühholoogia uurib psüühika probleeme pereringis Parapsühholoogia uurib paranormaalseid psüühilisi nähtusi Rakenduspsühholoogia Differentsiaalpsühholoogia 5. Psühholoogia meetodid Juhtumi analüüs ühe või mitme inimese väga põhjalik uurimine Vaatlus objekti sihipärane jälgimine, et kirjeldada ja üldistada fakte Küsitlusedinimeste arusaamade välja selgitamine Testidkahe või mitme inimese võrdlemine, tulemuste kaudu Korrelatiivsed uurimised uuritaksenähtuste omavahelisi seoseid, et
Earlier researches have given reason to believe that telepathy exists and the outcomes of our experiments confirmed that, too. The results of our research exceeded the percentage one can expect by chance (25%) by 20,5 percentage points, which means that the percentage of successful experiments from all of the experiments was 45,5%. The research reached its goal, finding proof that telepathy, forwarding thoughts without any communication, is possible. SISSEJUHATUS Telepaatia on parapsühholoogia uurimisobjektiks olev nähtus, mis põhineb informatsiooni edastamisel ühelt inimeselt teisele, olukorras, kus kahe inimese vahel puudub igasugune kommunikatsioonivõimalus. Selle termini võttis 1882. aastal kasutusele inglise teadlane Frederic William Henry Myers, mittetulundusühingu Society for Psychical Researches (tõlkes: psüühiliste uuringute ühing) asutaja, ning see on saanud populaarsemaks kui algne termin mõtteedastamine. [1]
Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused kokku moodustavad psüühika. Psüühika jaguneb: ·Teadvus-inimestel ·Alateadvus- ei jõua teadvusesse ·Eelteadvus 3.Psühholoogia harud Teoreetiline haru- üldpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, psühhiaatria, arstiteadus. Rakenduslik haru- tehnopsühholoogia,tööstuspsühholoogia,organisatsioonipsühholoogia, kasutavad psühholoogia teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas. Üldpsühholoogia, perekonnapsühholoogia, parapsühholoogia, tööpsühholoogia, diferentsiaalpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia. Rakenduslik e. Praktiline psühholoogia, arengupsühholoogia. 4.Psühholoogia meetodid. Kirjeldavad meetodid: ·juhtumi analüüs ·vaatlus ·küsitlus-suuline, kirjalik ·test- isiksuse, võimete Orrelatiivse uurimise meetodid: ·Näitavad kui tugevaks on kaks asja omavahel seotud, aga ei näita põhjust, miks nad on seotud omavahel. Eksperimendi uurimise meetod:
kujunemist. Kõiki psühholoogiaharusid võib nende praktilise rakenduse järgi jagada kaheks liigiks: teoreetiline psühholoogia ja rakenduspsühholoogia. Kui teoreetilise psühholoogia ülesandeks on välja töötada teooria ja kindlaks teha üldised seaduspärasused, siis rakenduspsühholoogia tegeleb nende üldiste seisukohtade praktilise rakendamisega ühel või teisel elualal (tööpsühholoogia, meditsiinipsühholoogia, kosmosepsühholoogia) Parapsühholoogia uurib tunnetamist väljaspool meeleelundeid ja füüsikaliste protsesside otsest psüühilist mõjutamist. Nii tegeleb telepaatia mõtete vahetu ülekandmisega ühelt inimeselt teisele sellised nähtused on küll väga huvitavad, kuid neile ei ole leitud veel teaduslikku seletust. Psühholoogia tähtus: psühholoogia on tunginud inimese kõikidele elualadele, liitunud teiste teadustega (psühholoogia+tehnikateadused=tehnopsühholoogia), moodustades nii uusi
alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. 3 Lähtealused · Alateadvus e. mitteteadvus · Unenäod - maagia, müstika, parapsühholoogia · Nägemused · Vaistlikud assotsiatsioonid 3 etappi sürrealismi arengus · 1919-32-automatism ja teadvuse vool. Täielik vabanemine mõistuse ja hea maitse kontrollist. · 1930.aastad sihilik juhus ja must huumor. · 1940-60.aastad uut laadi müütide loomine. Sõnamäng. Tähtsamad esindajad Euroopas Prantsusmaal: L
kiiruste korral annavad mõlemad teooriad nii Newtoni kui ka Einsteini oma sama tulemuse. Selles seisnebki nn vastavusprintsiip üldine põhimõte teaduslike teooriate võrdlemisel. Iga uus peab sisaldama mingil määral vana teooriat, mis on katseliselt kontrollitud. Pseudoteadused on sajandite vältel kaasnenud teaduse arenguga, olles tõelise teaduse varjuks. Sellisteks on praegu nt. Astroloogia, parapsühholoogia, numeroloogia, ufoloogia jms. Tekib ühest üldisest teadusharust palju teisi ja see jaguneb alaliikidena. Võib arvata, et pseudoteaduse ajendiks on olnud inimeste loomulik uudishimu ning püüe mõista ümbritsevas looduses toimuvat. Teaduslik maailmapilt on alati piiratud teadmistega. Arvatakse, et me teame juba kõike teadmistekogumist, tegelikult see nii ei ole. Teaduse kriteeriumid on väga ranged, iga uus avastus on suur töö. See töö on küll äärmiselt huvitav
teadlane hakkab lähtuma selle valdkonna huvidest. Oluline skeptiline pilk ka teaduse enda suhtes. • Teaduse piirid (teaduslik abiellumine!) PSEODOTEADUS • Pseudoteadus: pretensioon teaduslikkusele ilma teadusliku meetodi kasutamiseta ja teadustöö põhimõtete järgimiseta. Nt alternatiivmeditsiin. • Religioon ja ideoloogia kui pseudoteaduse taimelava • Näited: frenoloogia, parapsühholoogia, alternatiivmeditsiin, rassiteooriad …. • Piirid teaduse ja pseudoteaduse vahel TEADUSE STRUKTUUR • Filosoofia • Humanitaaria • Loodus- ja täppisteadused • Sotsiaalteadused – inimese ja ühiskonna uurimine Alus- ja rakendusuuringud Interdistsiplinaarsed uuringud • Keskkond ja elusloodus • Ühiskond ja kultuur • Tervis • Reaalteadused ja tehnika ETF, 2007 TEADUSTE INSTITUTSIONAALNE KORRALDUS
Hiljem uuringut korrata püüdnud teadlane aga avastas, et samamandreid oli hoopiski India tindiga värvitud. Sarnane on ka 1970.aasta ,,värvitud hiirte" juhtum, kus peale korduvaid ebaõnnestunud katseid valgetele hiirtele musta hiire nahka siirdada, värvis teadlane lihtsalt valgele hiirele mustad laigud peale. Ka käitumuslikud teadusharud ei ole pettustest puhtad. Näiteks juhtum Põhja-Carolina J.B. Rhine Instituut Parapsühholoogia alal. Sealne instituudi juht tõi laboritesse sisse uusima tehnoloogia, et vältida inimlikke eksitusi uuringute läbiviimisel, jäädes seejärel hiljem ise vahele andmetega manipuleerimisega. Tema uuringu jaoks oli roti ,,mõnualadele" sisestatud elektroodid, et mõõta kas loom mõjutab generaatorit, et saada mõnutekitavat stimulatsiooni. Teadlane aga lülitas andmeteloenduri kindlatel hetkedel välja, jättes seega mulje, et suuremal osal kordadest mõjutab rott ise generaatorit.
katest eluvormid (Alien Life Forms - ALFs) liikusid oma operatsioonide fookusega Kesk- ja Lõuna-Ameerikast Ameerika Ühendriikidesse. Neile spetsiifilistele olenditele on kontinentaalne jagunemine ellujäämiseks vajalik. Osa sellest on seotud magnetiliste kivimite omadustega ja kõrgenergeetiliste plasmaolekutega. Vaata veel: "Beyond the Four Dimensions, reconciling physics, parapsychology and UFOs", by Karl Brunstein (Teisel pool nelja dimensiooni, füüsika ühildamine/lepitamine, parapsühholoogia ja UFO-d) ja veel: "Nuclear Evolution, discovery of the rainbow body/aura" by Christopher Hills (Aatomi arenemine, vikerkaare keha/hinge avastamine). 32 Selles piirkonnas on väga kõrge äikese aktiivsuse kontsentratsioon, maaalused veeteed ja koobastesüsteemid, atmosfääriliste ioonide väljad jne. ¾ Kelle planeet see on? Need spetsiifilised tulnukad peavad end pärismaalasteks (Native Terrans)
ühtekokku kuus aastat. 1909 lahkus ta oma kliinikust ning sai 1910 vastrajatud Rahvusvahelise Psühhoanalüütilise Assotsiatsiooni esimeseks presidendiks. Jung ja Freud mõjutasid üksteist ning kujunemisjärgus psühhoanalüüsi üpris palju, kuid neil oli ka järjest suurenevaid erimeelsusi. Freud suhtus eelarvamusega Jungi okultismihuvisse ning seostas sellega kõike, mida hingest rääkisid filosoofia, religioon ja parapsühholoogia. Jung omakorda oli algusest peale kahtlev Freudi psühhoanalüütilise seksuaalteooria osas. Ta ei uskunud seda, et kõiki psüühilisi probleeme saaks seostada lapseea traumade või seksuaalsusega. Freud mõistis inimese seksuaalsust ehk libidot kui inimese peamist tõukejõudu, samas kui Jung oma hilisemates käsitlustes mõistis libido all üldist psüühilist ehk eluenergiat. Jungi häiris seksuaalteooria juures Freudi dogmaatilisus, mida ta mõistis kui soovi kahtlemist jäävalt maha
annaabi.ee 
