täiskasvanud normaalse inimese psüühikat. Ühtlasi avab üldpsühholoogia psühholoogiateaduse põhiliste mõistete sisu ja kirjeldab üldisi seaduspärasusi. Sotsiaalpsühholoogia uurib inimeste psüühika ja käitumise neid seaduspärasusi, mis tulenevad osavõtust teatavatest inimeste ühendustest, ka uurib selliste ühenduste kujunemise, toimimise ja arengu psühholoogilist külge, samuti ka suhtlemise mitmesuguseid viise. Tööpsühholoogia ainevald on tööjuures esinevad psüühilised nähtused ja nende sõltuvus töötingimustest. Tööpsühholoogia on suure praktilise väärtusega ja uurimused on näidanud, et töökoha õige valgustus vähendab tööõnnetusi 25-50% võrra. Tööpsühholoogia üheks osaks on tehnopsühholoogia, mis uurib süsteemi inimene masin. Diferentsiaalpsühholoogia tegeleb inimestevaheliste psüühiliste erinevuste uurimisega.
B. Watson) Humanistlikinimlikud tunded, inim kogemuste universaalsus(C.Rogers) Tunnetuslik info vaimne töötlemine Psühhobioloogilinekäitumine, kui ajus toimuv keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemus 4. Psühholoogia harud Üldpsühholoogia uurib normaalse täiskasvanud inimese psüühikat Sotsiaal psüholoogia tegeleb inimeste vaheliste psüühiliste nähtustega Tööpsühholoogia uurib tööga seotud psüühilisi nähtusi Perepsühholoogia uurib psüühika probleeme pereringis Parapsühholoogia uurib paranormaalseid psüühilisi nähtusi Rakenduspsühholoogia Differentsiaalpsühholoogia 5. Psühholoogia meetodid Juhtumi analüüs ühe või mitme inimese väga põhjalik uurimine Vaatlus objekti sihipärane jälgimine, et kirjeldada ja üldistada fakte Küsitlusedinimeste arusaamade välja selgitamine
o Konkurents o Karjääri tegemine · Feminiinsus o Naiselik/Pehmed väärtused o Kodu, nõrkade aitamine jms o Inimeste aitamine o Vaadatakse, et keegi ei jääks ripakile või maha · Suhe ajasse/ Aja kasutamine o Kui täpselt ajast kinnipidamine Sotisaalpsühholoogia · Tegeleb inimhulkade ning nende suhetega · On seotud sotsioloogiaga · Üks allharu reklaamipsühholoogia · Perekonnapsühholoogia · Tööpsühholoogia Arengusuunad · Biheiviorism o Tuleneb sõnast behavior=käitumine o Kogu psühholoogia käitumise uurimine o Peamised punktid Inimene ja loom on enam-vähem üks · Kõik oleme imetajad, meie lihtsalt kõrgemad imetajad o Keskendus õpetamisele Nt tsirkuse loomade õpetamine · Tasu ja karistus o James Watson (1878-1958) oli üks selle teooria aluse panijaid.
Psüühika jaguneb: ·Teadvus-inimestel ·Alateadvus- ei jõua teadvusesse ·Eelteadvus 3.Psühholoogia harud Teoreetiline haru- üldpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, psühhiaatria, arstiteadus. Rakenduslik haru- tehnopsühholoogia,tööstuspsühholoogia,organisatsioonipsühholoogia, kasutavad psühholoogia teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas. Üldpsühholoogia, perekonnapsühholoogia, parapsühholoogia, tööpsühholoogia, diferentsiaalpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia. Rakenduslik e. Praktiline psühholoogia, arengupsühholoogia. 4.Psühholoogia meetodid. Kirjeldavad meetodid: ·juhtumi analüüs ·vaatlus ·küsitlus-suuline, kirjalik ·test- isiksuse, võimete Orrelatiivse uurimise meetodid: ·Näitavad kui tugevaks on kaks asja omavahel seotud, aga ei näita põhjust, miks nad on seotud omavahel. Eksperimendi uurimise meetod:
inimesteta“, Organisatsioon kui „suletud süsteem“, ei arvesta väliskeskkonda, ei sobi kohanemiseks Maslov inimvajaduste hierahria: Humanistlik koolkond - Tõid fookusesse järgmised teemad: Töötaja motivatsioon, pühendumine, Tööga rahulolu, Töötajate individuaalsed vajadused ja areng, Grupid, Töötajate kaasamine, Töö rikastamine ja laiendamine, Horisontaalne infovahetus, Juhid vs liidrid Panus tänapäeva: Tööpsühholoogia, Personalijuhtimine, Väärtustepõhine juhtimine Avatud süsteemide teooria – (Katz & Kahn) Organisatsioon on ajas muutuv ja arenev, selle struktuur areneb organisatsiooni põhitegevuse ja keskkonna vajadustest tingitud muutuste tõttu, mis toovad pidevalt kaasa ümberstruktureerimise vajaduse Struktuuri areng: Põhitegevused, Tugitegevused, Org. säilitamisega seotud funktsioonid, Kohanemisega seotud funktsioonid
tööohutusalane koolitus ja juhendamine. Töötervishoiuteenus Enamus inimesi, kes puutuvad kokku töökeskkonnaga, on kohanud mõistet töötervishoiuteenus. Peamiselt mõeldakse selle all töötajate tervisekontrolli või riskianalüüsi. Töötervishoiuteenuse võib tinglikult jagada kaheks: 1) töötervishoiuarsti ja õe teenus; 2) tööhügieeniku, ergonoomi või tööpsühholoogi teenus. Alljärgnev puudutab teenuse osutamist tööhügieeni, ergonoomia ja tööpsühholoogia alal. Ühelt poolt on kirjutis mõeldud tööandjale kui ettevõtte töötervishoiu olukorra eest vastutajale, teiselt poolt aga töötervishoiuteenust osutavale ergonoomile, tööhügieenikule ja tööpsühholoogile. Töötervishoiu arst töötab.... kus? Töötervishoiuarst võib töötada töötervishoiuteenistustes, tervisekeskustes, haiglate või polikliinikute juures pädeva töötervishoiuspetsialistina.
avaldub läbi materiaalsete nähtuste, retsultandina.*psüühikas peegeldub tegelikkus, mis eksisteerib inimest endas a väljaspool. 2.käitumise konspektsioon:*kuna psüühika on ideaalne nähtus, siis loobutakse selle uurimisest ja vaadeldakse neid nähtusi, mida on võimalik mõõta. RAKENDUS PSÜHHOLOOGIAHARUD 1.meditsiinipsühholoogia *kliinilineps.*psühhoteraapia*farmakopsups*neurops*psühhoanalüüs. 2.Töö ja oranisatsioonipsühholoogia *tööpsühholoogia* oranisatsioonipsh. *personali *juhtumis*inseneri*kiiberi*interneti. TEOREETILISED SUUNAD. 1)Psühhodünaamiline psühhol- *esindajad rõhutavad eelkõige varajaste eluaastate mõju isikuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele *lähenemissuuna algatas Sigmund Freud *Freud kasutas võtet-vabade assotsiatsioonide meetodit-st patsient ütles,mis tal pähe tuli(ka mõttetusi),Freud aga keelas teda ja analüüsis
Kadidaadi sobivuse hindamine mitmes etapis 1) kohataotleja esitab vajalikud dokumendid 2) toimub kandidaadi vestlus ettevõtte juhi või vahetu ülemusega 3) kandidaat võetakse katseajaks tööle OPTIMAAlSED TÖÖTINGIMUSED tuleb saavutada inimese, tootmisvahendite ja tööobjektide koosmõjuga. Vajalik o n a)inimese töövõime ja vajadustele sobivate tingimuste kujundamine; b) ettevõtte sissetulekut suurendava töösüsteemi kujundamine. Vajalik on tööteaduste abi, tööpsühholoogia ja -füsioloogia tundmine. (valgus, temperatuur,müra, ruumide värv jne) Optimaalsete töötingimusete kujundamiseks on 1. tööaja reguleerimine 2. töökoha kujundamine 3. mikrokliima kujundamine ettevõttes PROBLEEMIDE LAHENDAMINE ETTEVÕTTES Ettevõtjatel tuleb oma tegevuses lahendada väga paljusid erinevaid ülesandeid ning probleeme ja seda ettevõtte tegevuse kõikides valdkondades (marketing, tootmine, finantseerimine, investeerimine, personal)
Eric Kandel keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. 5) Psühholoogia harud ja millega neis tegeldakse Teoreetilised harud Rakenduslikud harud Üldpsühholoogia-uurib terve Koolipsühholoogia; Nõustamispsühholoogia inimese psühholoogiat Tervisepsühholoogia; Spordipsühholoogia Arengupsühholoogia- Uuurib Sõjanduspsühholoogia; Perekonnapsühholoogia sünnieeelset arengut ja psüühika Tööpsühholoogia; Eripsühholoogia muutumist ja arenemist sünnist surmani. Sotsiaalne psühholoogia- tegeleb inimeste gruppide psüühiliste nähtuste uurmisega. Neuropsühholoogia- tegeleb ajukahjustustega, inimeste psüühiliste protsesside uurimisega. 7) Psühholoogia uurimismeetodid. Jagatakse 3 suurde gruppi: kirjeldavad, korrelatiivsed, eksperiment. Vaatlus- kirjeldab ja üldistab, ei seleta, toimub nii, et vaadeldav ei tea, vaatluseks plaan,
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA (Organizational psychology) Kasutatakse ka: · Work psychology (Tööpsühholoogia ) · Occupational psychology (Kutsealane psühholoogia) · So. võimed, vajadused, hoiakud jms. mis mõjutavad tööalast käitumist. · Miks inimesed töösituatsioonides erinevalt käituvad? · Kuidas inimesed mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? · Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? · Kuidas inimesi mõjutavad töötingimused? Organisatsioonipsühholoogia rõhutab: · individuaalsete erinevuste olulisust
TÖÖ OHUTUS Temperatuur, müra, valgustus, masinad, kemikaalid, radioaktiivsus, alkohol ja narkootikumid ning töögrupi üldine hoiak TÖÖKESKKOND (2) PSÜHHOLOOGILISED TINGIMUSED · Privaatsus · Inimtihedus ja tiheliolek · Territoriaalsus TÖÖAEG · Vahetustega töö · Kokkusurutud töönädal · Libisev graafik ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA (Organizational psychology) kasutatakse ka: · Work psychology (Tööpsühholoogia ) · Occupational psychology (Kutsealane psühholoogia) So. võimed, vajadused, hoiakud jms. mis mõjutavad tööalast käitumist · Miks inimesed töösituatsioonides erinevalt käituvad? · Kuidas inimesed mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? · Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? · Kuidas inimesi mõjutavad töötingimused? Organisatsioonipsühholoogia rõhutab: · individuaalsete erinevuste olulisust
OPTIMAALSETE TÖÖTINGIMUSTE LOOMINE tähendab inimese ja töö objektide ning vahendite koostoime optimeerimist kahel võrdsel eesmärgil: · inimese võimetele ja vajadustele sobivate tingimuste loomiseks ja · ettevõtte eesmärke järgiva süsteemi kujundamiseks. Eelduseks on tööprotsessi analüüs soodustavate ja pärssivate tegurite ning nende mõju vähendamise (kõrvaldamise) võimaluste selgitamine. Sellega tegelevad tööpsühholoogia (tööprotsessi psüühilised mõjud) ja tööfüsioloogia (tööprotsessi mõju inimkehale, sh ergonoomika). OLULISI PIIRANGUID SEAB TÖÖÕIGUS! Töötingimuste optimeerimise kolm peamist võimalust: · tööaja reguleerimine, mille juures arvestada, et: töönädala pikkus jm piiravad tingimused tulenevad tööalastest õigusaktidest, tööaja (vahetuse) ülemäärane pikendamine vähendab töö efektiivsust,
Kui eelisjärjekorras tuleb pakkuda kohta ettevõttesisesele töötajale, siis võib juhtuda et töö saab vähem kvalifitseeritum. Optimaalsete töötingimuste loomine Kasutatakse tööteaduste abi nt tööprotsessi analüüs mille eesmärgiks on välja tuua tööjõule ebasobivad tingimused ja need lahendada. Tööpsühholoogia tegeleb tööprotsessist tulenevate psüühiliste mõjudega. Tööjõu vastavate eelduste kontrollimine. Tööfüsioloogia tegeleb tööprotsessi mõjudega inimese kehale. Optimaalete töötingimuste saavutamise teed: · Tööaja reguleerimine töövõtja peab arvestama ettevõttes välja kujunenud puhkuste ja vaheaegadega. Ettevõte peab järgima töökaitse eeskirju, et ei ületata max tööpäeva pikkust. Eestis on töönädala pikkus 40 tundi
x Tehnilis-tehnoloogilised tootmise tehniline tase, tehnoloogia progressiivsus, logistika tase jne x Organisatsioonilised tootmise ja töö organiseerimise tase, tootmise spetsialiseeritus ja koopereeritus jne x Majanduslikud hinnad, tootmiskulud, palgavormid- ja süsteemid, palga suurus, rentaablus, kasum jne. Subjektiivsed tegurid: x Töötajate haridus ja tööoskus, töö- ja tootmiskultuur, tööpsühholoogia, tehniline esteetika. Kvaliteedi juhtimise funktsioonid Kvaliteedijuhtimise funktsioonid: x kvaliteedipoliitika x kvaliteediinfo x kvaliteedi planeerimine x kvaliteedi parendamise abinõude väljatöötamine x kvaliteeditööde organiseerimine x ettevõtte juhtkonna otsused x personali väljaõpe ja motiveerimine x abinõude evitamine
x Tehnilis-tehnoloogilised tootmise tehniline tase, tehnoloogia progressiivsus, logistika tase jne x Organisatsioonilised tootmise ja töö organiseerimise tase, tootmise spetsialiseeritus ja koopereeritus jne x Majanduslikud hinnad, tootmiskulud, palgavormid- ja süsteemid, palga suurus, rentaablus, kasum jne. Subjektiivsed tegurid: x Töötajate haridus ja tööoskus, töö- ja tootmiskultuur, tööpsühholoogia, tehniline esteetika. 4.3. Kvaliteedi juhtimise funktsioonid ja süsteemid Kvaliteedijuhtimise funktsioonid: x kvaliteedipoliitika x kvaliteediinfo x kvaliteedi planeerimine x kvaliteedi parendamise abinõude väljatöötamine x kvaliteeditööde organiseerimine x ettevõtte juhtkonna otsused x personali väljaõpe ja motiveerimine x abinõude evitamine
........................................................................................................66 Tööelus........................................................................................................................66 4 ORGANISATSIOONI PSÜHHOLOOGIA ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED Kasutatakse ka: Work psychology (Tööpsühholoogia ) Occupational psychology (Kutsealane psühholoogia) So. võimed, vajadused, hoiakud(töösse suhtumine, erinevad nägemused, mis puudutavad tööandjaid, töötajaid, jne) jms. mis mõjutavad tööalast käitumist(samas tööaalases situatsioonis mõtlevad inimesed erinevalt.. Miks inimesed töösituatsioonides erinevalt käituvad? Kuidas inimesed mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? (millised
Tihe on side antropomeetriaga, biomehhaanikaga, arvutiteadusega, ohutus- ja terviseriski probleemidega. Inimtöös toimunud muutuste tõttu arenenud maades on suurel määral hakanud kattuma ergonoomika ja informaatika tegevusvaldkonnad. Kuna ergonoomika uurib töösüsteeme, on tihe side süsteemianalüüsiga. Lähedane ala on ka tööstus- ja toot- missüsteemide tehnika (industrial and manufacturing systems engineering). Tihe seos on psühholoogiaga, selle niisuguste harudega nagu tööpsühholoogia, eksperi- mentaalpsühholoogia, psühhomeetria jne. Osaliselt kattuvad tööfüsioloogia ja ergonoomika tegevusvaldkonnad, seda eriti Euroopas. Ka peab ergonomist uurimistöös alati arvestama teiste füsioloogia harude ja preventiivse tervishoiu seisukohtadega, vastasel juhul võivad esmapilgul otstarbekad soovitused olla tervisele kahjulikud. Ergonoomika on seotud töömeditsiini ja kutsepatoloogiaga, mis uurivad kutsehaigusi ning aitavad neid vältida.
annaabi.ee 
