Õpikeskkonnad Hea õpikeskkond, mis hõlmab kooli ja kodu, on inimesele tähtis teadmiste omandamiseks ja korralikeks õpitulemusteks. Nii õpilased kui ka õpetajad saavad midagi teha selleks, et muuta seda paremaks. Arvan, et minu õpikeskkonnad on mulle väga sobivad ja ei takista mind tegemast seda, mida pean õppimisel vajalikuks. Põhilisteks kohtadeks, kus õpin on kool ja kodu. On mitmeid tegureid, mis soodustavad õppimist. Isegi ruumi kujundus, valgus ja sisustus mängib suurt rolli. Võin öelda, et nii minu kooli klassi- kui ka koduruum, on õppimiseks sobiv piisavalt hea valgustatus ja akustika ning ilus kujundus. Tahet õppida ja initsiatiivi olemust mõjutavad õpilaste ja õpetajate omavahelised suhted. Arvan, et heade suhete saavutamiseks peaks õpilane pingutama ise täitma kohustuslikke ülesandeid ja tegema koostööd õpetajate ja teiste kaasõpilastega. Teades, et oled inimeste keskel, kes austav...
Täiskasvanud õppija õpioskused G.Kukk M.Knowles määratles kuus täiskasvanute õppimise printsiipi: Täiskasvanud on sisemiselt motiveeritud ja ennastjuhtivad. Täiskasvanud toovad elu- ja õpikogemuse õppeprotsessi. Täiskasvanud on eesmärkidele orienteeritud. Täiskasvanud on orienteeritud korrektsusele. Täiskasvanud on praktilised. Täiskasvanud tahavad, et neid tunnustatakse Õppimine täiskasvanueas Reeglina ajendab täiskasvanut õppima mingi konkreetne vajadus: võime konkureerida tööturul, eneserealiseerimine, kuuluvustunne jne. Täiskasvanu õppimisel on palju põhjuseid, mida saab jaotada kaheks: A. Isiklikud põhjused: ·Oma huvi rahuldamiseks ·Uute oskuste omandamiseks ·Soovist teha midagi uut, ennast virgutada ·Uudishimu rahuldamiseks ...
,,Psühholoogia klassiruumis" Kaaslaste mõju ja koostöö klassis Viis staatusrühma 1. Populaarne kaaslane suur positiivne eelistatus ja tugev mõju. Klassi liidrid, eeskujulikud õpilased, õpetajatele harilikult meeldivad. 2. Keskmine/armastusväärne keskmine positiivne eelistatus, keskmine mõju. Väga head klassikaaslased, koostööaltid, õpetajate jaoks meeldivad. 3. Hüljatud vähene eelistatus ja väike mõju. Vähe sõpru, ei pöörata tähelepanu, keskmised õppijad, õpetajad võivad neist mööda vaadata. 4. Tõrjutud suur negatiivne eelistatud ja suur mõju. Teiste vastu agressiivne, läviv omasugustega, väldib kaasõpilasi. 5. Vastuoluline suur positiivne ja negatiivne eelistus ning tugev mõju; tõrjutud ja populaarne. Paljud teavad neid, ajuti agressiivsed, ettearvamatu käitumine, õpetajale aeg-ajalt meelehärmiks. Vastuolulistel noorukitel on sotsiaalsed oskused, nad meeldivad teistele,...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool JUHTIMISE ANALÜÜS Anzela Kaminskas Lõputöö Õpetamine ja juhendamine õenduspraktikas Tallinn 2017 SISUKORD 1. Õppikeskkonna kujundamine 2. Praktikaeesmärkide püstitamine 3. Üliõpilaste vastuvõtmine osakonda 4. Üliõpilase juhendamise protsess 5. Üliõpilase hindamine tagasisidestamine 1. Õppikeskkonna kujundamine (füüsilised, vaimsed, sotsioemotsionaalsed ja psühholoogilised tegurid) Lääne-Tallinna Keskhaigla, Nakkuskliinik on riigi suurim nakkushaigla ning ainuke pidevas valves olev nakkushaigla. Keskus tuleb toime epideemia puhkemise või bioterrorirünnaku ohuga. Levinumate haiguste seas on soolenakkused ning hingamisteede infektsioonide all kannatajad. 20 aastad tagasi hakati Nakkuskliinikus ...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Triin Kevade Mäng ja lapse areng Referaat Tallinn 2010 Mäng ja lapse areng Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on mäng?..............................................................................................................................4 Mängulise käitumise tunnused....................................................................................................4 Mäng ja lapse areng.................................................................................................................... 5 Mänguteooriad......................
TULEMUSJUHTIMINE KUI VÕIMALUS PERSONALI ARENDAMISEKS Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat teemal Tulemusjuhtimine kui võimalus personali arendamiseks on valminud grupitööna aines inimressursi juhtimine. Referaat koosneb 5 osast. Esimesed kolm osa on teoreetilised ja kaks viimast osa põhinevad praktilistel näidetel. Esimeses osas defineerime ära, mis asi on tulemusjuhtimine, milles seisneb tema põhiidee ja milline võiks olla organisatsioon, kus seda rakendatakse. Referaadi teine peatükk hõlmab tulemusjuhtimise etappe. Meie käsitleme tulemusjuhtimist 5 etapilisena, kuid põgusalt mainime ära ka teise võimaliku mudeli. Kolmandas peatükis oleme käsitlenud personaliarendamise meetodeid läbi erinevate aspektide. Neljas peatükk on kõige väiksema mahuga. See on pühendatud tulemusjuhtimise kriitikale ehk siis, mis kõik võib viltu minna. Proovime analüüsida ettetulevaid tak...
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et kliiniline psühholoogia tegeleb rohkem erinevuste kui ühisustega. Esimene küsimus on käsitletava üksikisiku erinevus teistest ehk normist. Erinevuse aste teistest on ühel suurem, teisel väiksem. Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne? Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine, keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne ärevus? Mis näitab motivatsiooni taset ja aitab end parimal ta...
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, miss...
annaabi.ee 
