Lühikokkuvõte Karl Ristikivi prosaistina Looming Ristikivi on kirjutanud erinevatest zanridest teoseid: lasteraamatud ("Lendav maailm"), ajaloofilosoofilised sarjad, romaanid, luulekogu, ja veel mõned lühiteosed (nt lühijutud). Romaanid Ristikivi kuulsaimaks romaanikoguks on Tallinna triloogia, mis koosneb kolmest teosest: "Tuli ja raud" (1938) "Õige mehe koda" (1940) "Rohtaed" (1942) Tallinna triloogia ... teosed kirjeldavad üksiktegelaste saatuse kaudu Tallinna erinevate rahvakihtide elu. Ristikivi huvitas argielu, seetõttu on romaanid suhteliselt sündmustevaesed. Aitäh kuulamast!
Jaan Krossi loomingu ülevaade Jaan Kross tuli kirjandusse 1950ndate teisel poolel luuletajana. Alates 1970ndatest tegutses valdavalt prosaistina. On välja andnud neli luulekogu: · "Söerikastaja" · "Kivist viiulid" · "Lauljad laevavööridel" · "Vihm teeb toredaid asju" Luule on valdavalt intellektuaalne. Krossile kui proosakirjanikule sai iseloomulikuks aja- ja kultuuriloo süvavaatus. Eesti mineviku suurkujude nähtavale toomise ja teadvustamisele pühendus Kross 70ndail aastail (nt. Jannsen, Peterson, Russow, von Bock jne.). Kirjanikku köidab elu hind: inimese
Jaan Krossi loomingu ülevaade Jaan Kross tuli kirjandusse 1950ndate teisel poolel luuletajana. Alates 1970ndatest tegutses valdavalt prosaistina. On välja andnud neli luulekogu: "Söerikastaja" "Kivist viiulid" "Lauljad laevavööridel" "Vihm teeb toredaid asju" Luule on valdavalt intellektuaalne. Krossile kui proosakirjanikule sai iseloomulikuks aja- ja kultuuriloo süvavaatus. Eesti mineviku suurkujude nähtavale toomise ja teadvustamisele pühendus Kross 70ndail aastail (nt. Jannsen, Peterson, Russow, von Bock jne.)
· Luuletõlkijana on Alver erilist huvi tundnud Puskini loomingu vastu ("Jevgeni Onegin"). · Pärast kooli elas kutselise kirjanikuna Tartus. · 1937.aastal abiellus Heiti Talvikuga. · 1956.aastal abiellus Mart Lepikuga. · Betti Alver suri Tartus 1989.a. · Ta on maetud Raadi Vana-Jaani kalmistule. · 1996.aastal avati Alveri mälestusmärk Jõgeval. Betti Alver noorusaastates Betti Alveri monograafia Looming · Loomingulist teed alustas ta prosaistina. · Esikromaan "Tuulearmuke"(1927) kujutab noore tütarlapse siseheitlusi. · Jutustuses "Invaliid" (1930) kujutatakse randlaste elu. · Avaldanud ka proosapoeemi "Viletsuse komöödia" (1935). · Värsiloomindut alustas ta 30-ndate algul. · Tema luulet mõjutasid Baudelaire'i, Heine ja Gautier'i teosed. · Tema luulet iseloomustab inimvaimu trotsiv hoiak kõige negatiivse ja madala vastu. · Veel tema teoseid: "Lugu valgest varesest" (1931) "Pirnipuu" (1936)
ARUTLUS "TEHHOV NÄITEKIRJANIKUNA" Anton Tehhov (1860-1904) läks vene ja maailmakirjanduse ajalukku nii suurepärase novellistina kui ka suure näitekirjanikuna, kelle nimega on vahetult seotud vene teatri silmapaistvad kunstivõidud 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi alguses. Teatri jaoks hakkas Tehhov kirjutama 19.sajandi 80-ndate aastate teisel poolel, kuid ta areng näitekirjanikuna oli märksa aeglasem kui prosaistina. Tema suurteosed ilmusid ajavahemikul 1895 -1904. Tehhovi kuulsate näidendite sarja avas "Kajakas" (1896). Selle esietendus Peterburi Aleksandriteatris lõppes läbikukkumisega seetõttu, et näitekirjanikuna valis Tehhov oma tee, tema sisutihe näidend ei olnud labastatud maitsega publikule üldse mõistetav. Samuti ei suutnud tungida senisest kätteharjunud sabloonist erineva teose sisusse näitlejad. Kirjanikule oli see rängaks löögiks.
Võrreldes varasemate teostega on selle näidendi tegelased õnnestunumad. Positiivse tegelase rollis on edasipüüdlik mulk Männiku Märt, kelle vastanditeks on petis Erastu Enn ja harimatu ja vanameelne peremees Peeter Pint. "Säärane mulk oli 19. sajandil üks populaarsemaid näidendeid (Juhan Kunderi "Kroonu onu" kõrval) ja selle kunstilise taseme ületasid alles järgmise põlvkonna kirjanikud. 1880 Kroonlinnas näidend "Kosjaviinad ehk kuida Tapiku pere laulupidule sai" PROOSA Ka prosaistina oli Koidula esialgu mugandaja ja tõlkija, hiljem hakkas üha enam kirjutama originaalloomingut. Enam kui 80 proosateose hulgas leidub pikemaid ajaloolisi jutustusi, lühijutte, naljandeid ja muistendeid. Esialgu valis juttude alusmaterjali saksa kirjandusest, hiljem slaavi kirjandusest. 1868. aastast väheneb tunduvalt muganduste osa ja olulisele kohale tõusevad kodumaised probleemid. "Enne ukse lukustamist" räägib talupoegade väljarändamisest Venemaale.
Jaan Oksa detailirikas ja samas üldistav külaelukujutus on aga omamoodi ühendus naturalismist ja sümbolismist. 20. sajandi teisel kümnendil saavutas eesti uusromantiline proosa küpsuse, valdavalt küll juba sümbolistlikus laadis. Esimese maailmasõja ajal jõudis kõrgpunkti Tuglase novellilooming. Uusromantilises laadis kirjutas sel ajal ka Tammsaare: eriti iseloomulikud on tema sümbolistlikud miniatuurid ja kunstmuinasjutud. Prosaistina tegi endale Noor-Eesti ajal nime veel Karl Rumor. Kunstnik ja kirjanik Aleksander Tassa osales kaastööga juba Noor-Eesti väljaannetes, kuid tema raamatud ilmusid hiljem. Ta on kirjutanud omapärasedi muinasjutu- ja legendilaadseid novelle (kogud "Nõjasõrmus" ja "Hõbelinik"). Tassa oli Siuru liikmete lähedane mõttekaaslane ning kuulus Tarapita rühmitusse. Siuru ja Tarapita ilmet kujundas rohkem luule, ent proosaski valitses endiselt uusromantism.
1962. aastal · Rummo varajane luule on nooruslik ja optimistlik, edaspidi lisandub traagika. · Paul-Eerik Rummo nimega seostatakse murrangut 1960. aastate eesti luule sisus ja vormis. Paul-Eerik Rummo · Tuntuim kogu "Lumevalgus...lumepimedus" (1966). Jaan Kross · 1920-2007 · Kutseline kirjanik sai Jaan Krossist 1954. aastal. Alustas luulega, hiljem tegutses prosaistina. · Jaan Kross on mitmeid kordi kandideerinud Nobeli kirjandusauhinnale. Jaan Kross · Luule on valdavalt vabavärsiline. Palju lembelüürikat, vähe loodusluulet. Looduspildid on võrdkujuks filosoofilisele või sotsiaalsele üldistusele. · Tervikuna käsitledes on Krossi luule intellektuaalne, mõtteluule. · Ühiskondlikud teemad, mõnikord satiiriline. Mats Traat · Sündinud 1936. · Üks vähestest Eesti
James Joyce, William Faulkner ja Allen Ginsberg, aga ka näiteks David Bowie, Leonardo DiCaprio ja Meryl Streep. Prantsuse Kunstide ja Kirjanduse ordenil (Ordre des Arts et des Lettres) on kolm järku, millest Valton pälvis rüütli (chevalier) oma. Autasu annab Prantsuse riik välja 1957. aastast, tunnustamaks väljapaistvat kirjandus- või kunstialast tegevust. 2 Looming: Prosaistina debüteeris 1960 novelletiga "Lauad" ("Noorus" 1960, 4). Varasemale lühiproosale on tunnuslik argieluseikade leidlik visandamine. Esikkogu "Veider soov" (1963) köitis värske nägemise ja leebe huumoriga. Novellikogus "Rataste vahel" (1966) süvenes realistlik tüpiseerimine; iseloomulik on inimeste soovide kokkupõrge nende täitumist takistavaga ja argielu rataste vahele jäämine. 1960 aastate teisel poolel toimus
ja August Jakobson. 1923 ilmub EKL kirjandusajakiri ,,Looming". Kirjanikkude Liit tegeles kirjanikele avaldamisvõimaluste leidmisega, toetusrahade leidmisega. Impressionism-kunsti-ja kirjandusvool, mis sai alguse 19saj. teisel poolel. Selle eesmärgiks oli kujutada valguse ja varjude mängu ning luua ka kirjanduses nähtavaid e. visuaalseid kujundeid (pilte).Eesti kirjanduses olid impressionismis edukamad Tuglas ja prosaistina V.G.Ridala Sümbolism-mille eesmärgiks on kujutada elu läbi sümbolite, sümbolistide looming oli sageli sünge ja nukrameelne, sisald. palju kujundeid. Eesti luuletajatest kirjut. sümbolistlikku luulet Ernst Enno ja ka Tuglas. Gustav Suits-luuletaja, üks silmapaistvamaid tegelasi kultuuriajaloost.Esimene luuletus ilmus ajalehes ,,Uus Aeg".1905 ilmus esikkogu ,,Elu Tuli" . Võtab kasutusele uusromantismi(impr. ja sümbolism)"Noortelaul"-räägib noortest, kes suudavad ja
(Kruus; Puhvel, 2000) 1.6. Jaan Kross poliitikas 1992. aastal valiti Jaan Kross Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku. Kuid juba 1993. aastal loobus ta parlamendiliikme tööst ning tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen. (http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross) 4 2. LOOMING 2.1. Luule 2.1.1. Luule iseloomustus Jaan Kross on üks neid haruldasi kirjanikke, kes on luuletajana sama tähtis kui prosaistina. Kross kirjutas enamasti oma luuletused tulevikust. Elada ju tasuski ainult tulevikus, sest olevikku polnud tollal olemas (J. Kross, 2005). Krossi luuletused olid allegoorilised ja iroonilised. Kross on eesti üks meisterlikumaid riimijaid. Temast sai aga koos abikaasa Ellen Niidu ja sõbra Ain Kaalepiga üks peamisi vabavärsi juurutajaid ning tollases kirjandusõhustikus oli see midagi skandaalset (Väljataga, 2008). Kalamaja ja Westholmi poiss
väljendusviise, jäädes ometi alati truuks tõele ja iseenesele. Tema küpsusperioodi luulet juhib igatsus valguse, selguse ja puhtuse poole. Parema tuleviku lootust on tugevdamas ühtekuuluvustunne oma maa ja rahvuse põhiväärtustega. Laps olin, kui möödus sõjakolin. Nooruk olin, kui tuli traktorikolin. Mees olin, kui algas sõnakolin. Kolin kolina järgi. Saadaks põrgu kogu värgi, aga hing on luulehaige. (“Autobiograafia”, 1966) MATS TRAAT PROSAISTINA Mats Traadi debüüdiks sai proosapala, novell “Lõppematu tee”, Elva rajooni ajalehes 1958.a., kuid tema esimeseks proosaraamatuks oli valdavalt 1964.a. valminud novellikogumik “Koputa kollasele aknale” (ilm. 1966, 30.a.). erinevalt oma selle aja luulest on kirjanik alustanud proosas külaelu üsnagi ahta näitamisega, argistseene ja –probleeme on piiratud miinimumini. Valides oma juttude tegelasteks enamasti noored
1951 järgnes veel kolmas ja 1954 neljas osa. Kaudselt on romaanisarjaga seotuks peetud ka 1963. aastal ilmunud teost "Kodukäija", sest selle peategelases Ahasveeruses on äratuntav "Nimed marmortahvlil" kangelane Henn Ahas. 10 Aastal 1950 ilmus Kivikalt 100-leheküljeline poeem "See on see maa". Tegemist on Kivika monumentaalseima tööga luulestiilis, sest eelkõige prosaistina tuntud kirjanik oli varem kirjutanud vaid üksikuid luuletusi. Aastal 1957 ilmus Kivikalt veel ka lühijuttude kogumik "Tulililled". 2.6. Tõlked, Teosed Albert Kivikas tegeles ka väliskirjanduse tõlkimisega eesti keelde. Tema poolt vene keelest tõlgituna on Eestis ilmunud Nikolai Jevreinovi "Lõbus surm" (1922) ja Nikolai Gogoli "Surnud hinged" (1938). Teosed Kronoloogiline koondnimekiri Albert Kivika kirjutatud teostest (sulgudes on esitatud esmatrüki koht ja aeg).
dramaatiline 8. pleenum 1950 heitis sünt^e varju üle kogu kultuurieliidi. Erme ja pärase seda kaotasid töökoha või liidu liikmelisuse ligi 200 teadlast, 20 kirjanikku. 15 kunstnikku, 10 heliloojat ja 20 näitlejat ehk umbes 20-25% Tulevane abielupaar (1937) Heiti Talvik ja Betti Alver Tartus Toomemäel Karl Ernst von Baeri ausamba ees 1930. aastal. Nii Talvik kui Alver kuulusid 1930. aastate lõpus tekkinud Arbujate luulerühmitusse. Alver debüteeris prosaistina 1927. ja luuletajana 1931. aastal, esimene luulekogu ilmus 1936. aastal. Pärast Teist maailmasõda vaikis ta kuni 1966. aastani. Talvik avaldas oma luuletusi ajakirjas Looming juba 1925, aga esikkogu "Palavik" ilmus 1934. aastal. 1945. aastal ta arreteeriti ja saadeti Siberisse, kus ta suri 1947. aastal. (Foto: Tuglase Selts) PCCTI A iAi nn Kirjanike Liidust, rahvakirjaniku tiitel tunnistati kehtetuks ja talt võeti pension. Tuglas
silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuesti sünnile ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taagast vabanenult. "Söekastajas"kasutas Kross vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika, mis kujunes kokkuvõttes uue kirjandus- ja elukäsituse võidukäiguks. Kirjandusse tuli 50ndate teisel poolel luuletajana, 70ndaist alates on ta tegutsenud valdavalt prosaistina. Kross on valdavalt vabavärsipoeet, vabavärsis on ligi kaks kolmandikku ta luulest, riimitud vabavärssi sealhulgas napilt üle kolmandiku. Lembelüürikat leiab igast J. Krossi kogust. Armastusluule pigem loomingu alguses, pigem tundetõlgitsus ja seisundianalüüs. Pärislinlasena ja erudiidina pole Krossil olnud võimalust süveneda loodusesse. Kõige erksamgi looduspilt on vaid äratõukeks mingi mõtiskluse juurde, võrdkujuks filosoofilisele või sotsiaalsele üldistusele
Lõpuks ei suutnud ta enam vastupidada ja ütles politseinikele et vanamees on maetud põrandalaudade alla ja ta ei suuda enam kuulda vanamehe südame tuksumist. Hullu meelest tema ülimvõime kuulda asju, mida tavainimene ei kuule tõi talle lõpetuseks kaasa hoopis häda ja vaeva. Novell kuulub hirmujutu temaatikasse. PILET NR.13 1.JAAN KROSSI LOOMINGU ÜLEVAADE Jaan Kross tuli kirjandusse 1950ndate teisel poolel luuletajana. Alates 1970ndatest tegutses valdavalt prosaistina. On välja andnud neli luulekogu: · "Söerikastaja" · "Kivist viiulid" · "Lauljad laevavööridel" · "Vihm teeb toredaid asju" Luule on valdavalt intellektuaalne. Krossile kui proosakirjanikule sai iseloomulikuks aja- ja kultuuriloo süvavaatus. Eesti mineviku suurkujude nähtavale toomise ja teadvustamisele pühendus Kross 70ndail aastail (nt. Jannsen, Peterson, Russow, von Bock jne.). Kirjanikku köidab elu hind: inimese
ülikoolis. Ta töötas Tallinnas vanade keelte õpetajana, avaldas mitu soome-ugri keelte grammatikat. Nimetati akadeemikuks Peterburi Teaduste Akadeemiasse. Tema suurteosteks olid eesti-saksa sõnaraamat ja grammatika. H. von Frey aritmeetikaõpik 1806. a ilmub Tartus esimene arvutamise õpik Saaremaa pastori Peter Heinrich von Frey ,,Arropiddamisse ehk Arwamisse-Kunst". Schultz-Bertram Baltisaksa literaat ja prosaist. Saksa keeles kirjutava prosaistina kasutas kohalikke aineid ja avaldas eesti-saksa segakeeles kirjutatud humoristlikke palu. Oli "Kalevala" tutvustaja ja ÕES´s tegutseja, pidas aastal 1839 oma kuulsa kõne: ,,Andke rahvale eepos ja ajalugu, ja kõik on võidetud!" Taevaskäijad Põhja-Eestis ja Viljandimaal levis aastail 1813-17 nn. taevaskäijate liikumine. Erinevate prohvetite kuulamised, mille vastu võitlesid ratsionalistlikud pastorid nagu O.W.Masing ja J.H.Rosenplänter.
Mats Traat (s. 1936) Kirjandusse saabus 1. luulekassetis koguga ,,Kandilised laulud" (1962), kus kõlas tema poeetiline enesekultus. Kirjutanud ka tartukeelset luulet, kosmose luuletusi. Ühiskonnakriitiline. Oluline luuleteos, mis on pikema aja jooksul valminud ,,Harala elulood" (1976) lähtub paigatundest. Kirjutas rööbiti luulet ja proosat, näidendeid ja filmistsenaariumeid. Proosa: jätkab ja uuendab realistlikku traditsiooni. Prosaistina kirjutab peamiselt lühiromaane. Mitmekülgne: ajalugu, olevik, linna ja küla, ümber kehastumine erinevateks tegelasteks (ka naise vaatepunkt). Proosa on peamiselt eesti taluelust 19.-20. sajandil (tööeetika ja elu pühaduse tunnetamine). Peateljeks aeg (argipäeva elu, ajalugu ja igavik). Tekstid erinevad üksteisest, varieerib teadlikult stilistilisi võtteid. Varased jutustused on 1960ndate sotsiaalproosast ühiskonnakriitilisemad.
tuntud luuletusi. Oli esimene, kes viis ,,Kalevipoja ,, kooliõpilasteni ning tegi oskuslikult valitud katkendite abil eepose ideelise tuuma laiemateski hulkades tuttavaks ja mõistetavaks. Tema vähene luulelooming on tagasihoidlik. Mõnev vemmalvärsid oma seisukohtade ilmestamiseks, luuletusi lastele, teinud katsetusi rahvalaulude eeskujul, tõlkinud Goethe, Schilleri jt luulet. Esileküündivaim tema luuletustest on patriootlik ,,Veel pole kadunud kõik". Prosaistina on üle aegade ulatunud vaid oma emotsionaalsete lugemikujuttudega kassist ja teistest loomadest. Kaalukaim ilukirjanduslikus loomingus on näidend ,,Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aea inimesed" (Kujutab eelarvamustest vaba liberaalse mõisniku abiellumislugu eesti talutüdrukuga. Faktiliselt on see meie algupärase näitekirjanduse esimene teos. Oma ajas mõjurikkamad olid ,,Kolm isamaa kõnet": I ,,Eestirahva Valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" kujundas ja juurutas
ta arendas neid. Esimesest õnnestumisest annab märku lühijutt ,,Mäetaguse vanad" (1901) Esimese loominguperioodi kunstiliselt tugevaimaks teoseks on jutustus ,, Vanad ja noored ,, (1903) , mille kirjutamiseks andsid ainestikku Hansenite naabertalus toimuvad/toimunud sündmused. Jutustuses ,,Raha-auk" (1907) kujutas Tammsaare 1905. aasta revolutsioonist osavõtnu julma karistamist. Juba esimesel loominguperioodil näitas Tammsaare ennast võimeka prosaistina. Teise loominguperioodi algust tähistab uue ainestiku ja kujutamislaadi tungimine A.H.Tammsaare jutustustesse. Nüüd asus Tammsaare kujutama eesti üliõpilasnoorust, kujunevat intelligentsi, kelle elulaadi ja eneseotsinguid ta ise üliõpilasena võis jälgida. Tammsaare üldine kirjutamine on muutunud detailsemaks. Kirjanik pööras suuremat tähelepanu ka tegelaste psüühika avamisele ning tunnete täpsele tabamisele. Kõik see näitab ,
Oli ka naturalistlikke jooni. Näiteks Tuglase novelli "Toome helbed" ja Tammsaare "Noored hinged" on kujundanud psühholoogiline impressionism, mis annab edasitegelaste tunde- ja meeleoluvarjundeid. 20.saj teisel kümnendil saavutas eesti uusromantiline proosa küpsuse, valdavalt küll juba sümbolistlikus laadis. I ms ajal jõudis haripunkti Tuglase novellilooming. Samal ajal ka Tammsaare oma sümbolistlike miniatuuride ja muinasjuttudega. Prosaistina Karl Rumor, novellid ja sümbolistlik jutustus "Lumiste kõrguste poole". A.Tassa muinasjutu- ja legendilaadsed novellikogud "Nõiasõrmus" ja "Hõbelinik". Luts (jutustus "Soo), kes alustas ja lõpetas realistina. Asjaolu, et uusromantikast olid ajutiselt haaratud tuntud realistid nagu Luts ja Tammsaare, tõendab uusromantismi valitsevat osa selle perioodi kirjanduses. Iseloomulikud on lühizanrid- novell, laast e miniatuur (Tuglas "Liivakell").
· Miks peetakse raha kõige aluseks? · Kas isa tahtmise vastu tasub hakata? Pilet nr 6 Betti Alver(kodaniku nimi Elisabet Lepik) 1906 1989 Sündis Jõgeval. Elab Tarrus surmani. Kuulus Arbujate rühmitusse. Abiellus Mati Talvikuga. Looming Luuletaja väga hea. Väga vitaalne elujõuline. Luulekogu ,,Korallid Emajões"(1986). Alustab oma loomingut prosaistina ,,Tuule armuke"(1927). Jutustus ,,Invaliidid"1930 ja proosa poeem ,,Viuletsuse komõõdia"1935. Debüteerib luuletajana ,,Lugu valgest varesest"(1931). Esik luulekogu ,,Tolm ja tuli"(1936). I. Tolmu ja tule periood. Kunsti jaotus. Pikad värsiread. Väga intellikentne luule. II. Sõja aegne ja järgne. 30 aastat ,,vaikib" ei avalda, aga kirjutab enda jaoks. Vihkab valet. 40 50a avalduvad väga üksikud luuletused. 1966 avaldab luulekogu ,,Tähetund."
tegelased õnnestunumad. Positiivse tegelase rollis on edasipüüdlik mulk Männiku Märt, kelle vastanditeks on petis Erastu Enn ja harimatu ja vanameelne peremees Peeter Pint. "Säärane mulk oli 19. sajandil üks populaarsemaid näidendeid (Juhan Kunderi "Kroonu onu" kõrval) ja selle kunstilise taseme ületasid alles järgmise põlvkonna kirjanikud. 1880 Kroonlinnas näidend "Kosjaviinad ehk kuida Tapiku pere laulupidule sai" PROOSA Ka prosaistina oli Koidula esialgu mugandaja ja tõlkija, hiljem hakkas üha enam kirjutama originaalloomingut. Enam kui 80 proosateose hulgas leidub pikemaid ajaloolisi jutustusi, lühijutte, naljandeid ja muistendeid. Esialgu valis juttude alusmaterjali saksa kirjandusest, hiljem slaavi kirjandusest. 1868. aastast väheneb tunduvalt muganduste osa ja olulisele kohale tõusevad kodumaised probleemid. "Enne ukse lukustamist" räägib talupoegade väljarändamisest Venemaale.
annaabi.ee 
