Valter Ojakäär 1923 - ... Koostaja: Kertu Mölder Üldine ● Ta on helilooja, pillimees ja muusikapublitsist. ● Tema tegevus avaldub džassmuusika propageerijana ● Ta on andnud suure panuse eesti levimuusika teoreetilisse uurimisse ● Tõi eesti keelde mõisted: „levimuusika“ ja „süvamuusika“ Haridus ● Aastatel 1940-1941 õppis ta Pärnu Muusikakoolis ● Aastatel 1942-1943 õppis Tallinna Konservatooriumis Bernand Luki klassis ning samas ka kompositsiooni Mart Saare ja Heino Elleri juures, mille lõpetas 1956.aastal Töö
laulja-näitlejana, esinedes pidevalt nii Eestis, Skandinaavias kui ka endises NSVL-s, nii orkestriga "Modern Fox" kui Eesti Rahvusooperi koosseisus. Suurim menu oli Soomes, kus valmis ansambli (ja Eesti) esimene CD, ning kaks filmi Mart Sanderiga peaosas. 90-tel aastatel keskendus ta muusikalidele ja koomilisele ooperile, astudes tihti üles mitte üksnes laulja, vaid ka lavastajana. Ta on tuntud Briti muusika propageerijana, luues Eesti vaatajate ees selliseid rolle nagu Cox ooperis Cox ja Box, Kohtunik Vandekohtus ja Smith Arkaadlastes. Ta on esinenud ka sõnalavastustes, näidelnud kuues filmis (sealhulgas kahes enda lavastatus), ning juhib seitsmendat hooaega oma populaarset teleshowd. Tema sulest on ilmunud kaks raamatut, tõlkeid ning palju teatri- ja filmikriitikat. Õpingud algasid 1974. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis (viiuli erialal), jätkudes hiljem Riiklikus
sõjalaevadel, moodustades 10 % Soome laevastiku isikkoosseisust. v Ülejäänud mehed suunati jalaväe väljaõppelaagritesse Porokyläs, Jokelas, Järvenpääl, Käkösenpääl, Purhos, Huuhanmäel ja Taavettis. Eestlaste väljaõpetajad olid Soome ohvitserid ja allohvitserid. Vastava auastmega eestlased pandi kohtadele väljaõppe käigus. Jätkusõda: soomepoiste tegevus v Aktiivse Soome põgenemise propageerijana sai Eestis tuntuks kapten Karl Talpak, kes sattus vastuollu Saksa võimudega ja põgenes 1943aasta kevadel Soome. v Tema eesmärk oli luua eesti vabatahtlikest oma võitlusüksus. Talpak tegi ettepanekuid ja selgitustööd Soome Peastaabis. v 8.veebruaril 1944 kirjutas marssal Mannerheim alla päevakäsu eestlastest koosneva jalaväerügemendi (JR 200) asutamiseks. Sinna koondati kõik soomepoisid peale mereväelaste. v
kontserdisaalides enesestmistetavaks. Tnaseks juba le kmne aasta on ndismuusika paremikku tutvustanud festival "NYYD", horisonti on avardanud teisedki huvitavad festivalid ("Orient", "Jazzkaar" jne). Uue eesti muusika ritustest on olnud thtsamad Eesti muusika pevad, Uue muusika pevad Tartus ja Prnus ning Eesti Muusikaakadeemia sgisfestival. Eesti muusikaelus on hakanud tooni andma paljud uuele muusikale spetsialiseerunud muusikud, ndismuusika propageerijana on olnud eriti oluline "NYYD Ensemble" ja selle juht Olari Elts. Paljud eesti muusikud on saanud ppida ja ttada vljaspool Eestit, paljud heliloojad on saanud loomingutellimusi mujalt maailmast ning parim osa eesti muusikast on judnud kogu maailma publiku ette. Suur osa eesti muusikast on kogu maailmas kttesaadav ka mainekate plaadifirmade mrkide all, kige enam on salvestatud Prdi, Tormise, Tri ja Sumera loomingut. Eriti suured teened on plaadifirmal ECM ning selle juhil Manfred Eicheril
hiljem suri. Tsaikovski matusetalitus toimus Peterburi Kaasani peakirikus ja ta on maetud Aleksander Nevski suurkloostri kalmistule. Moskva Konservatoorium kannab Tsaikovski nime. 1958.aastast toimuvad Moskvas iga nelja aasta tagant rahvusvahelised interpreetide konkursid. Tsaikovski sidemed Eestiga *Eestlane Peeter Jürgenson (1836-1904) oli revolutsioonieelsel Venemaal kõige kuulsam noodikirjastaja. Oli tuntud paljude vene heliloojate teoste väljaandja ja propageerijana sh. Tsaikovski teoste esimese propageerijana. Nende suhetest annab ülevaate kirjavahetus (ca 1500 kirja ) *1867.aasta suvel viibis Tsaikovski Haapsalus, kus alustas oma esimese ooperi ,,Vojevood" kirjutamist. Haapsalu muljed kajastuvad ta esimeses klaveripalade tsüklis ,,Mälestusi Haapsalust" (sisaldab kolm pala ,,Lossi varemed", ,,Skertso" ja ,,Sõnadeta laul"). Haapsalus mererannas asub Tsaikovski mälestuspink (skulptor Roman
1938.aastal tuli NKK turule ka oma sümboolikaga kaunistatud laiatarbekaupadega kohviserviisid, mida kaunistas Langebrauni firmas käsitsi kullaga maalitud kotkaembleem, kölni vesi ja seebid, sokolaad, kirjablokid, piltpostkaardid jm. Toitlustusala eesmärgiks oli viia läbi kõiki toitlustamisi kiirelt, odavalt ja hästi. Selleks organiseeriti pidevalt massitoitlustus-, külmlaua-, kohvi-, teelaua-, lõunasöökide- ja hoidistamiskursusi. Naiskodukaitse kogus tuntust ka tervisliku toidu propageerijana, tuues eestlaste traditsioonilisele toidulauale köögiviljadest valmistatud toorsalatid. Naiskodukaitsjad toitlustasid KL manöövritel, laskevõistlustel, spordi- ja õppepäevadel, aga ka üleriigilistel üritustel nagu keskkooliõpilaste riigikaitselise õppuse laagrites, Vabadusristi Vendade päevadel ning üldlaulupidude ajal. Varustusalal oli eesmärgiks malevkondadele mitmesuguste tarvete ja lippude muretsemine ning spordi- ja laskevõistlustele väärtuslike auhindade annetamine. 1930
psühholoogia õppejõud, toimetas ajakirja Psychology Today ning on aastaid toimetanud ajalehe New York Times psühholoogia ja neuroteaduste rubriiki. Ta sai kuulsaks 1995 ilmunud raamatuga "Emotsionaalne intelligentsus". Selles rõhutab ta, et akadeemilise võimekuse (IQ) kõrval etendavad inimese toimetulekus suurt osa emotsioonidega seotud võimekused. Tähtsad on isiksuseomadused: algatusvõime, empaatia, kohanemine ja veenvus. Goleman, emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerijana, pakub asutuste ja firmade juhtidele nõuandeid, kuidas läbi parema suhtlemise töö tulemusi parandada. Teosed: The Meditative Mind (1989) Emotional Intelligence: Why it can matter more than IQ (1995; eesti keeles: Emotsionaalne intelligentsus: Miks võib EQ olla tõhusam kui IQ, 2000, tõlkinud Inga Koppel, Mari-Ann Mändoja, Viivi Verrev ja Piret Viilu) Vital Lies, Simple Truth (1996)
kooseisus pidas Jasin 326 kõrgliigamatsi ning võitis liiga meistrivõistlused kuuel korral ja NSV Liidu karika kahel korral. Kui ta aastal 1990 suri, kirjeldas uudisteagentuur TASS teda sõnadega: ,,NSV Liidu kuulsaim sportlane läbi aegade". 4.1 Parim väravavaht ja parim koondislane: Jasini kuulsus levis kiiresti üle kogu maailma- mitte ainult tänu tema väravavahivõimetele ja kõigi teiste jaoks püüdmatute pallide päästmisele, vaid silmapaistva sportlase ja jalgpalli propageerijana. Igati teenitult nimetas Prantsuse ajakiri ,,France Football" Lev Jasini 1963. a esimese Nõukogude sportlasena Euroopa aasta jalgpalluriks. Kuni tänase päevani on ta ainus väravavaht, kes on pälvinud selle austava tiitli. Lõuna-Ameerikas, kus ajakiri ,,El Gráfico" selgitas lugejate hinnangu põhjal kõigi aegade parima meeskonna, ületas Jasin kõiki konkurente mäekõrguselt. Jasin tegi mehetegusid MM-turniiridel 1958, 1962 ja 1966 ning mängis kaasa ka 1970. a
muusikat Tallinnas ja Peterburis; astus 1875 Tartu ülikooli usuteaduskonda, läks 1878 Leipzigi, lõpetas seal 1880 ülikooli keeleteaduse doktori kraadiga. Oli 1882-1885 "Eesti Postimehe" toimetaja, omandas 1886 "Perno Postimehe", nimetas selle "Postimeheks" ja andis seda Tartus välja 1896. a-ni. Töötas aastast 1889 Tartu ülikooli eesti keele lektorina. Hermannil on oluline tähtsus eesti muusika edendajana ja propageerijana ning rahvaviisikogujana. Ta andis 1882-1884 välja "Eesti Postimehe" "Muusiku Lisalehte", milles avaldas muuhulgas ka koorilaule, ja 1885-1897 esimest eesti muusikakuukirja "Laulu ja mängu leht" (noodilisaga), üllitas koorilaulukogumikke ning oli II, IV, V ja VI üldlaulupeo üldjuhte. Tubin, Eduard (18.06.1905 17.11.1982) Helilooja. Lõpetas 1926 Tartu Õpetajate Seminari ja 1930 kompositsiooni erialal Tartu Kõrgema Muusikakooli Heino Elleri õpilasena
a. sügisel Soome põgenenutest astus u. 400 meest Soome Merejõudude teenistusse, kus said väljaõpet ja teenisid mitmetel sõjalaevadel, moodustades 10 % Soome laevastiku isikkoosseisust. Ülejäänud mehed suunati jalaväe väljaõppelaagritesse Porokyläs, Jokelas, Järvenpääl, Käkösenpääl, Purhos, Huuhanmäel ja Taavettis. Eestlaste väljaõpetajad olid Soome ohvitserid ja allohvitserid. Vastava auastmega eestlased pandi kohtadele väljaõppe käigus. Aktiivse Soome põgenemise propageerijana sai Eestis tuntuks kapten Karl Talpak, kes sattus vastuollu Saksa võimudega ja põgenes 1943.a. kevadel Soome. Tema eesmärk oli luua eesti vabatahtlikest oma võitlusüksus. Talpak tegi ettepanekuid ja selgitustööd Soome Peastaabis. 8.veebruaril 1944 kirjutas marssal Mannerheim alla päevakäsu eestlastest koosneva jalaväerügemendi (JR 200) asutamiseks. Sinna koondati kõik soomepoisid peale mereväelaste. Rügemendis oli 2 jalaväepataljoni, miinipildujate-, tankitõrje-, side- ja
Say väitis, et kaup müüakse kauba vastu, või õigemini toode vahetatakse toote vastu. Seda seisukohta on võimalik formuleerida ka selliselt, et iga müüja on ostja ja iga ostja on müüja ning ühiskonnas on metafüüsiline müüjate ja ostjate võrdsus. (Krinal, 1998: 121) 6. FREDERIC BASTIAT 6.1 Elulugu Frederic sündis 1801. aastal ja suri 1850. aastal. Ta oli prantsuse poliitilise ökonoomia teine tähtis esindaja. Vabakaubanduse väljapaistva propageerijana ning sotsialismi ja protektsionismi kirgliku vastasena pälvis ta paljude kiituse. Ta oskas hästi ära kasutada teiste öeldu ja sobitas selle oma seisukohtadega. (Krinal, 1998: 123) 6.2 Majandusvaated Bastiat' arvates pole vahetus midagi muud kui teenuste osutamine. Teenuste vahetus toimub loomulikult ja harmooniliselt. Keegi ei sunni inimesi tootma vahetuse jaoks, inimesed toodavad kasulikke asju oma huvides, selleks, et saada nende vastu teisi kasulikke asju.
Tartus. Osales I maailmasõjas ja Vabadussõjas. Oli Vabadussõja ajal Eesti sõjaringkonnakohtu esimees. Osales aktiivselt seltside (Tartu Jalgrattasõitjateselts "Kalev ja Linda" ning "Tuljak" (teksti aluseks on Andres Alveri luuletus "Tõnni ja Manni kosja- ja pulmalugu" 1898 ilmunud kogust "Võhumõõgad"). Koostas koos J. V. Veskiga "Õigusteaduse sõnastiku" (1934). Harrastas kurnimängu, sai tuntuks suplus- ja kehakarastushuvilise ning tervislike eluviiside propageerijana 10 Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Fredrik Pacius / Johann Voldemar Jannsen Mu õnn ja rõõm tuleb hooga laulda. Tuleb laulda ilmekalt, eriti viimane salm, kuna see on kurva sisuga. Tuleb jõuda ilusti kõrgetesse nootidesse. Sõnadel alati ja surmani tuleb esimesel silbil toetuda,l siis on ilusam. Sõna kaitseja lõpp tuleks võtta vaiksemalt. Kolmanada salmi alguses tuleb laulda vaikselt, kuid lõpus tuleks laulda valjult .
1938.aastal tuli NKK turule ka oma sümboolikaga kaunistatud laiatarbekaupadega kohviserviisid, mida kaunistas Langebrauni firmas käsitsi kullaga maalitud kotkaembleem, kölni vesi ja seebid, sokolaad, kirjablokid, piltpostkaardid jm. Toitlustusala eesmärgiks oli viia läbi kõiki toitlustamisi kiirelt, odavalt ja hästi. Selleks organiseeriti pidevalt massitoitlustus-, külmlaua-, kohvi-, teelaua-, lõunasöökide- ja hoidistamiskursusi. Naiskodukaitse kogus tuntust ka tervisliku toidu propageerijana, tuues eestlaste traditsioonilisele toidulauale köögiviljadest valmistatud toorsalatid. Naiskodukaitsjad toitlustasid KL manöövritel, laskevõistlustel, spordi- ja õppepäevadel, aga ka ka üleriigilistel üritustel nagu keskkooliõpilaste riigikaitselise õppuse laagrites, Vabadusristi Vendade päevadel ning üldlaulupidude ajal. Varustusalal oli eesmärgiks malevkondadele mitmesuguste tarvete ja lippude muretsemine ning spordi- ja laskevõistlustele väärtuslike auhindade annetamine.
Veebruaris paluti lehe peatoimetajaks Ado Anderkopp. Märtsis selgus aga, et Siseministeerium ei anna lehe trükkimiseks luba, sest selle põhikiri oli kinnitamata. Seepärast sai ajalehe väljaandjaks spordiselts „Kalev". „Eesti Spordilehe" esimene number ilmus 20. aprillil 1920. aastal. Selle esikaanel oli rändauhind, mille eesti „Kalevi" kergejõustiklased olid 1915. aastal Moskvas võitnud. Leht ilmus ajakirjandusmaastikule tervislike eluviiside propageerijana. 1921. aasta mais asus selles toimetajana tööle Eesti üks lootusandvamaid kergejõustiklasi Harald Tammer (atleet, jõutõstja, ajakirjanik fotol), 3 kellest sai Eesti esimene spordiajakirjanik. Tihti tuli tal leht algusest lõpuni ise täita. Tammer propageeris tippsporti,
professor. Aastatel 18021833 töötas ta Tartu ülikoolis klassikalise filoloogia, kõnekunsti, esteetika ning kirjandus- ja kunstiajaloo professorina.[ 18021839 oli ta ühtlasi ülikooli raamatukogu direktor. Asutas 1803. aastal ülikooli kunstimuuseumi ja juhatas seda aastani 1837. Osales Tartu ülikooli põhikirja koostamises ja ülikooli tegevuse juhtimises. 1826. aastal valiti ta Peterburi Teaduste Akadeemia auliikmeks. Morgensternil on suuri teeneid kunsti propageerijana Eestis. Tema kirjutatud on siinne varaseim kunstialane brosüür "Über einige Gemälde" (Dorpat, 1805) Avaldanud kirjandus- ja kunstiküsimusi käsitlevaid aktusekõnesid ning kunstikirjutisi saksa ja baltisaksa ajakirjanduses. Koostas 1815. aastal esteetikakursuse õppekava. Morgensterni kunstikirjutiste temaatika ulatub antiikkunstist kaasaegse Lääne- Euroopa ja baltisaksa kunstini. Erilist huvi tundis ta Raffaeli loomingu ("Über Raffael
Mark Rothko (1903 - 1970): Oranž ja kollane (1956) ● ROBERT MOTHERWELL (1915-1991) Motherwell asetus abstraktsionismi kahe äärmuse – tegevusmaali ja hermeetilise abstraktsionismi vahele. Ta oli mitmekülgse filosoofilise haridusega – filosoofia, esteetika, psühholoogia jm. ning tihedalt Euroopa kultuuriga seotud kunstnik. 40-ndatel sai temast üks New Yorgi koolkonna vaimseid juhte just juhuse, automatismi ja intuitsiooni kosutamise propageerijana. Tema kunst on aga palju rahulikum kui Pollockil, kuid ka tema loobus tahvelmaali mastaapidest ja traditsioonilisest maalitehnikast. Peamiselt musta ja valgega suurte pindade kontrastile rajatud teosed on tihti poeetilise ja ideoloogilise ideega. ● MARK TOBEY (1890-1976) ● ADOLPH GOTTLIEB (1903-1974) Intensiivsemat ja filosoofilistelt tagamaadelt põnevamat kunsti lõid need kaks kunstnikku. Freudi sümboliteooriast, indiaanlaste rahvakunstist, aga ka Ida-Aasia kunstist inspiratsiooni
kontseptsiooni ahenemist ja monotoonse enesekordamise ohtu. ROBERT MOTHERWELL (1915-1991) Motherwell asetus abstraktsionismi kahe äärmuse tegevusmaali ja hermeetilise abstraktsionismi vahele. Ta oli mitmekülgse filosoofilise haridusega filosoofia, esteetika, psühholoogia jm. ning tihedalt Euroopa kultuuriga seotud kunstnik. 40-ndatel sai temast üks New Yorgi koolkonna vaimseid juhte just juhuse, automatismi ja intuitsiooni kosutamise propageerijana. Tema kunst on aga palju rahulikum kui Pollockil, kuid ka tema loobus tahvelmaali mastaapidest ja traditsioonilisest maalitehnikast. Peamiselt musta ja valgega suurte pindade kontrastile rajatud teosed on tihti poeetilise ja ideoloogilise ideega. MARK TOBEY (1890-1976) ADOLPH GOTTLIEB (1903-1974) Intensiivsemat ja filosoofilistelt tagamaadelt põnevamat kunsti lõid need kaks kunstnikku. Freudi sümboliteooriast, indiaanlaste rahvakunstist, aga ka Ida-Aasia kunstist
kontseptsiooni ahenemist ja monotoonse enesekordamise ohtu. ROBERT MOTHERWELL (1915-1991) Motherwell asetus abstraktsionismi kahe äärmuse tegevusmaali ja hermeetilise abstraktsionismi vahele. Ta oli mitmekülgse filosoofilise haridusega filosoofia, esteetika, psühholoogia jm. ning tihedalt Euroopa kultuuriga seotud kunstnik. 40-ndatel sai temast üks New Yorgi koolkonna vaimseid juhte just juhuse, automatismi ja intuitsiooni kosutamise propageerijana. Tema kunst on aga palju rahulikum kui Pollockil, kuid ka tema loobus tahvelmaali mastaapidest ja traditsioonilisest maalitehnikast. Peamiselt musta ja valgega suurte pindade kontrastile rajatud teosed on tihti poeetilise ja ideoloogilise ideega. MARK TOBEY (1890-1976) ADOLPH GOTTLIEB (1903-1974) Intensiivsemat ja filosoofilistelt tagamaadelt põnevamat kunsti lõid need kaks kunstnikku. Freudi sümboliteooriast, indiaanlaste rahvakunstist, aga ka Ida-Aasia kunstist inspiratsiooni
saanud kesta kuidagi kauem kui 5–6 aastat ja kõik teadmised tuli omandada autodidaktina. Kui veel arvestada, et selleks ajaks oli ta juba mõnigi kord esinenud ka raadio džässisaadetes, mille head taset on kinnitanud neid kuulnud H. Juurikas, E. Juttus ja V. Ojakäär, ei tohiks tema džässiteoreetikuks nimetamine olla liialdus. Põhiline on aga, et 1930. aastate teisel poolel tekkis Eestis tema näol džässi vaimne liider. Tema tänuväärne tegevus džässi uurija ja propageerijana sai kesta vaid lühikest aega – Henry Ambel arreteeriti 27. juunil 1941 ja hukkus 2. juulil 1942 Kirovi oblastis Vjatlagis (Baumann jt 1996: 19). Hans Speek Hans Speek (s. 4.02.1920) oli üks tähelepanuväärsemaid isiksusi Eesti 1930. aastate teise poole ja 1940. aastate alguse džässis. Ta on sündinud Novorossiiskis, kus isa oli kohalikus eesti koolis matemaatika- ja laulmise õpetaja ning juhatas ka eestlaste koori. Sama aasta sügisel opteerus perekond Eestisse. H
annaabi.ee 
