Tegelasi ja sündmusi võib olla palju. Kuuldemäng on raadio kaudu esitamiseks mõeldud draamateos, mis rajaneb peamiselt sõnal. Kirjeldusi nii otsesetid kui kaudseid, kasutab kirjanik miljöö loomisel, tegelaste elukeskkonna, ümbruse kujutamisel, tervikmulje tekitamiseks. Lauluparoodia on luuletuse või poplaulu uus, koomilise sisu või vormiga teisend Luule e poeesia on värss e seotud kõne. Oma lüürilise sisu ja rütmika poolest kuuluvad siia ka vaba värss ja proosaluuletus. Luule jaguneb temaatiliselt mõtte-, kodu-, loodus-, armastus-, tundeluuleks jm. Viimased kuuluvad lüürilise luule alla. Lõppriimiline rahvalaul tekkis 18.saj. ja seda eristab regilaulust sõnade riimumune värsside lõpus Memuaristika alla kuuluvad maöestuseteosed, milles autor meenutab oma elu, ümbruskonda, kaasinimesi, mitmesuguseid sündmusi jne enda vaatepunktist. Miniatuur on lühike, täpse sõnastusega ja rõhutatult lüürilise meeleoluga proosa väikevorm.
7) Partitsiiibid I. Oleviku kesksõnad · Õppiv · Õppitav/lauldav II. Mineviku kesksõnad · Õppinud · Õppitud/lauldud 8) Teonimi Teonimi tuletatakse tegusõnast ja selle tunnuseks on mine Tege|ma->Tegemine NB:-MINE LÕPP VÕIB OLAA ERINEVATES KÄÄNETES 9) Tegijanimi Näitab, kes on lauses tegija. Laul|ma+ja=laulja Luulealaliigid ja kõnekujundid Luule alaliigid · Proosaluuletus · Ood · Poeem · Sonett · Lüüriline luuletus · Haiku · Ballaad · Pastoraal Loe lähemalt õpik lk 45 Kõnekujundid Epiteet-lisandsõna, mis tõstab esile mõne asja/nähtuse omadusi Võrdlus- kõrvutatakse nähtusi sarnasuse alusel ja algab enamasti sõnaga kui/nagu Metafoor-on peidetud võrdlus Personifikatsioon- põhineb sellel, et eluta olendile antakse elusolendi tunnused Sümbol- on kui võrdlus, kus kasutatakse kindlaks määratud tingmärke
7) Partitsiiibid I. Oleviku kesksõnad · Õppiv · Õppitav/lauldav II. Mineviku kesksõnad · Õppinud · Õppitud/lauldud 8) Teonimi Teonimi tuletatakse tegusõnast ja selle tunnuseks on mine Tege|ma->Tegemine NB:-MINE LÕPP VÕIB OLAA ERINEVATES KÄÄNETES 9) Tegijanimi Näitab, kes on lauses tegija. Laul|ma+ja=laulja Luulealaliigid ja kõnekujundid Luule alaliigid · Proosaluuletus · Ood · Poeem · Sonett · Lüüriline luuletus · Haiku · Ballaad · Pastoraal Loe lähemalt õpik lk 45 Kõnekujundid Epiteet-lisandsõna, mis tõstab esile mõne asja/nähtuse omadusi Võrdlus- kõrvutatakse nähtusi sarnasuse alusel ja algab enamasti sõnaga kui/nagu Metafoor-on peidetud võrdlus Personifikatsioon- põhineb sellel, et eluta olendile antakse elusolendi tunnused Sümbol- on kui võrdlus, kus kasutatakse kindlaks määratud tingmärke
1886-971 Äärmiselt mitmekülgne- romaanikirjanik, kirjandusteadlane, kirjandusajaloolane ja kirjanduskriitik. 1922. aastal valiti Eesti Kirjanike Liidu esimeheks, ,,Looming" üks juhtides. Pärit Tartumaalt Ahia mõisast, isa oli puusepp. Tuglas õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis (Mauruse kool). 1905. aasta revolutiooni sündmustega puutus kokku, võeti kinni ja pidi veetama 2 kuud vanglas. Seal valmib pikem proosaluuletus ,,Meri", kuna trellitatud aknast paistis meri. Peale vanglast vabanemist lahkub Eestist. 1904-1914 on paguluses, enamasti Soomes, kuid rändab palju. Eestisse saabub tagasi peale 1914 aasta veebruarirevolutsiooni. Alustab kirjanduselu organiseerijana. Rühmitustes ,,Siuru" ja ,,Tarapita". Põhielukohaks oli esialgu Tartu, kuid reisis palju, mille põhjal kirjutas reisikirju. Olulisemad reisikirjad on Norrast ja Põhja- Aafrikast
Jälle ja jälle, Tuulde räägitud. Kutsuvad inimest olema aus ja eneseväärikas ning rõhutavad luule ja luuletaja suurt missiooni. Läbielatud rasket aega kujutab kollaazliku tehnikaga poeem Pärast pikka põuda. Meenutab poeemi Leib. 1960-70 aastate luule arendab edasi autorile juba varem iseloomulikku omaloodud mütoloogiat. Hilisluule suursaavutus kuulub tsüklile Väike perekonnalugu, millest eriti tuntud on viimane osa Tuulelapsed. Meeldejääva kujundlikkusega on proosaluuletus Häire, mis on seotud ka looja ja kunsti teemaga. Viimases kogus Korallid Emajões(1986) on luuletaja tagasi pöördunud arbujalikult klassikalise luule juurde. Noorusaega meenutades on kirjutanud Arbujate aegu. Rätsep Mure,kogust Elupuu Viskas vaeva-särgid laste kaelale, õmbles mustad märgid elupaelale. Kattis punapalge suri-siidiga, segas juuksed valge traagelniidiga. Külas tegelikust perest perre liikunud käsitööline andis tõuke selleks luuletuseks.
kergeks saada", aga metafoorsus on siin taandunud. 1985 avaldab Kaplinski luulekogu ,,Õhtu toob tagasi kõik", mis lööb tema eelnenud luuleloomingust lahku. Valitseb pealtnäha lihtne kirjeldus, millesse põimuvad paradoksaalsed mõttekäigud ja müstilised äratundmised. Stiil on 6 vaoshoitud, ilma tunderõhkudeta. ,,Tükk elatud elu" (1991) jätkab samas laadis, raamatusse kuulub ka pikem proosaluuletus ,,Läbi metsa". Luulekogu ,,Mitu suve ja kevadet" sisaldab peale Kaplinski enese luuletuste tõlkeid hiina luuletaja Su Dungpo (Su Shi) tekstidest. Järelsõnas põhjendab autor valikut sellega, et teda ühendab Su Dungpoga ,,kiindumus chan- buddhismisse". Raamatus ,,Öölinnud. Öömõtted" (1998) on Kaplinski avaldanud eestikeelsete luuletuste kõrval rea tekste soome ja inglise keeles, ,,Sõnad sõnatusse" (2005) sisaldab venekeelseid. 2001 on Kaplinski eestinduses ilmunud Laozi "Daodejing"
päris-eestlasteks".[4] Minimalistlikku laadi jätkab veel 1982 ilmunud ,,Raske on kergeks saada", aga metafoorsus on siin taandunud. Aastal 1985 avaldab Kaplinski luulekogu ,,Õhtu toob tagasi kõik", mis lööb tema eelnenud luuleloomingust lahku. Valitseb pealtnäha lihtne kirjeldus, millesse põimuvad paradoksaalsed mõttekäigud ja müstilised äratundmised. Stiil on vaoshoitud, ilma tunderõhkudeta. ,,Tükk elatud elu" (1991) jätkab samas laadis, raamatusse kuulub ka pikem proosaluuletus ,,Läbi metsa". Luulekogu ,,Mitu suve ja kevadet" sisaldab peale Kaplinski enese luuletuste tõlkeid hiina luuletaja Su Dungpo (Su Shi) tekstidest. Järelsõnas põhjendab autor valikut sellega, et teda ühendab Su Dungpoga ,,kiindumus chan-buddhismisse". Raamatus ,,Öölinnud. Öömõtted" (1998) on Kaplinski avaldanud eestikeelsete luuletuste kõrval rea tekste soome ja inglise keeles, ,,Sõnad sõnatusse" (2005) sisaldab venekeelseid. 2001 on Kaplinski eestinduses ilmunud Laozi "Daodejing".
Miniatuur-lühipala Valm-õpetliku või pilkava sisuga lühiteos kas värssides või proosas Anekdoot-lühike koomilise/pikantse sisuga looke. Nad võivad olla nii proosa- kui ka värsivormis. Enamasti on siiski proosas. 3)Lüürika:Minaisik kirjeldab oma sisemisi elamusi (mõtteid), hinge-ja mõtteliikumisi tundeliselt. Peamiselt on lüürika kõnes. Lüürika on pea kõigi rahvaste luules. Luule/poeesia on värss-, ehk seotud kõne. Selle alla kuulub ka vabavärss ja proosaluuletus, olgugi et need on sidumata kõne. Luule jaguneb lüüriliseks (hingestatud, emotsionaalne), eepiliseks (jutustav, nt eepos) ja lüroeepiline (emotsionaalne, tunnete ja meeleolude väljendamine on põimitud sündmustest jutustamisse, nt ballaad ja värssromaan.) Sisu järgi jaotatakse luulet loodus-, armastus-, isamaa-, mõtte-, tundeluuleks. Põhizanrid: ood, haikud, sonetid, Rütm-korrapärane vaheldumine Stroof-vormiliselt tihedalt seotud värsiread luuletuses värss-luulerida
(näitekirjandus) Eepos ood tragöödia Romaan pastorad komöödia Jutustus sonett draama Novell ballaad Reisikiri poem Päevik haiku Miniatuur lüüriline luuletus Proosaluuletus Luule kujunes tantsu saatelaulust, kui sõnalise osa tähtsus suurenes. Luulel on 3 peamist vormitunnust: Riim- sarnase kõlaga sõnade kordamine värsirea lõpus. Rütm- põhineb sõnarõhul ja häälikute pikkused. Värss-on luuletuse 1(üks) rida. Stroof- on luuletuse 1(üks) salm. Luule Riimiskeemid Paarisriim a-1 rida Ristriim a Meesriim värsi lõpus on ühe a-2 rida b silbilised sõnad
Oma teostes loobusid nad konkreetsetest süzeedest. Nad pöörasid suurt tähelepanu sõnavarale, tõid kasutusele vabavärsi ja metafoorid. Luuleloomingut mõtestati sageli keelemaagilise ja müstilise toiminguna, kus kõlade ja tähenduste ,,täpse nihestatuse" tulemusena vabaneb sõna sisenduslik, kuid ka transtsendentne jõud. Sõnasugestiooni taotlusi teenis rütmi esiletõus nii luules kui ka proosas; liiguti kirjanduse muusikalise ideaali poole, harrastati palju vahevorme (proosaluuletus, vabavärss). Sümbolistid andsid tõuke ka 20. saj luuleteooriale. 1 Sümbolistide teostes peegeldub hingeline kriis, domineerivad nukrus, ükskõiksus maailma vastu, painajalikud surmamõtted. Nende loomingule on iseloomulik meloodilisus, assotsiatsioonide mäng, erinevate aistingute liitmine. Sümbolism on mõjutanud ka draamat (eelkõige M. Maeterlinck, aga ka Hauptmann, Ibsen,
pikka ja sündmuste rohket ajavahemikku ning on häälestuselt ja väljenduslaadilt vaheldusrikas. · Esimese maailmasõja aegset loomingut esindab tsükkel ,,Maailma vari" · Luuletus ,,Sapine kuu" annab edasi ängistavat ja halvaendelist meeleolu. · Uudsema vormiga katkendlikud mõtteseosed, vabamad rütmis, harjumatu keelekasitus, kus argikõne on ühendatud võõr- ja uudissõnadega. · ,,Rängast ringist" 1917. revolutsioone ja iseseisva Eesti algusaega. · Proosaluuletus ,,Pööripäevad" ,,Vabaduse tulijak" · Luuletuse ,,Tõsta lipp!" tervitab Eesti iseseisvust · ,,Lippude vahetusel" kahtleb , kas uus omariiklus on ikka eelnenud võimudest parem. · Kriitiline pilk Eesti iseseisvumisest luuletustes ,,Iseseisev kevadõhtu"; ,, Aja laulik"; ,,Vana Tühi" · ,,Kõik on kokku unenägu" luulelaadi muutumine modernistlikumaks, järsemaks, ebakõlalisemaks, raskepärasemaks ning keeleliselt argisemaks. Sageli kohati irooniat. Asetatud
taas-saamist päris-eestlasteks". Minimalistlikku laadi jätkab veel 1982 ilmunud ,,Raske on kergeks saada", aga metafoorsus on siin taandunud. 1985 avaldab Kaplinski luulekogu ,,Õhtu toob tagasi kõik", mis lööb tema eelnenud luuleloomingust lahku. Valitseb pealtnäha lihtne kirjeldus, millesse põimuvad paradoksaalsed mõttekäigud ja müstilised äratundmised. Stiil on vaoshoitud, ilma tunderõhkudeta. ,,Tükk elatud elu" (1991) jätkab samas laadis, raamatusse kuulub ka pikem proosaluuletus ,,Läbi metsa". Luulekogu ,,Mitu suve ja kevadet" sisaldab peale Kaplinski enese luuletuste tõlkeid hiina luuletaja Su Dungpo (Su Shi) tekstidest. Järelsõnas põhjendab autor valikut sellega, et teda ühendab Su Dungpoga ,,kiindumus chan- buddhismisse". Raamatus ,,Öölinnud. Öömõtted" (1998) on Kaplinski avaldanud eestikeelsete luuletuste kõrval rea tekste soome ja inglise keeles, ,,Sõnad sõnatusse" (2005) sisaldab venekeelseid. 2001 on Kaplinski eestinduses ilmunud Laozi "Daodejing"
taas-saamist päris-eestlasteks". Minimalistlikku laadi jätkab veel 1982 ilmunud ,,Raske on kergeks saada", aga metafoorsus on siin taandunud. 1985 avaldab Kaplinski luulekogu ,,Õhtu toob tagasi kõik", mis lööb tema eelnenud luuleloomingust lahku. Valitseb pealtnäha lihtne kirjeldus, millesse põimuvad paradoksaalsed mõttekäigud ja müstilised äratundmised. Stiil on vaoshoitud, ilma tunderõhkudeta. ,,Tükk elatud elu" (1991) jätkab samas laadis, raamatusse kuulub ka pikem proosaluuletus ,,Läbi metsa". Luulekogu ,,Mitu suve ja kevadet" sisaldab peale Kaplinski enese luuletuste tõlkeid hiina luuletaja Su Dungpo (Su Shi) tekstidest. Järelsõnas põhjendab autor valikut sellega, et teda ühendab Su Dungpoga ,,kiindumus chan- buddhismisse". Raamatus ,,Öölinnud. Öömõtted" (1998) on Kaplinski avaldanud eestikeelsete luuletuste kõrval rea tekste soome ja inglise keeles, ,,Sõnad sõnatusse" (2005) sisaldab venekeelseid. 2001 on Kaplinski eestinduses ilmunud Laozi "Daodejing"
seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus, tema sisemaalim, elamused, mõtted. Kausaalsus ja loogikat asendavad lüürilises teoses vabad mõtteseosed ning kujundi ja kõlaseoste loomisel on oluline sõnavalik. Mitmed Lääne lüürikazanrid pärinevad antiikkirjandusest ning Itaalia kultuuriruumist. Luule ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne. Rütmi ja kõne poolest kuuluvad ka vabavärss ja proosaluuletus siia, vaatamata sellele, et tegemist on sidumata kõnega. Viimaseid kasutatakse väga tihti tänapäeva luules, kus traditsioonilised sisu- ja vormitunnetused on taandumas, kuid alles on jäänud sõnum, mis teeb temast luule. Luule jaguneb: (1) LÜÜRILISEKS hingestatud ja emotsionaalne (2) EEPILISEKS jutustavaks nagu eepos (3) LÜROEEPILISEKS kahe vahepealne, sisaldab emotsionaalsust, tunnete ning meeleolude väljendamist sündmustega põimitult nagu ballaad või värssromaan
pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus, tema sisemaailm, elamused, mõtted. Kausaalsus ja loogikat asendavad lüürilises teoses vabad mõtteseosed ning kujundi ja kõlaseoste loomisel on oluline sõnavalik. Mitmed Lääne lüürikazanrid pärinevad antiikkirjandusest ning Itaalia kultuuriruumist. Luule ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne. Rütmi ja kõne poolest kuuluvad ka vabavärss ja proosaluuletus siis, vaatamata sellele, et tegemist on sidumata kõnega. Viimaseid kasutatakse väga tihti tänapäeva luules, kus traditsioonilised sisu- ja vormitunnetused on taandumas, kuid alles on jäänud sõnum, mis teeb temast luule. Luule jaguneb: LÜÜRILISEKS hingestatud ja emotsionaalne EEPILISEKS jutustavaks nagu eepos LÜROEEPILISEKS kahe vahepealne, sisaldab emotsionaalsust, tunnete ning
2) "Hingemaa" kooliõpetaja kaks kohtumist vaese kandimehega. Üks saunahurtsikus, teine vanglas, sisse toodud mõte: kandimees läbi kogu elu unistanud, et saaks oma maalipi, ta saab elu lõpus haua, mis on 7*4 jalga. 3) "Jumalasaar" pärisorjuse aeg. Vanaisa ja pojapoja vastuolud mõisaga. Margus (pojapoeg) uut tüüpi tegelane esimene, kes sügavalt elu tõdede üle järele mõtleb. Kriitiline realism üle psühholoogiliseks. 4) Vanglas proosaluuletus "Meri", vabadusteema 5) "Kahekesi", "Õhtutaevas" novellikogud, tegelase hingeelu. Olulisemad novellid: "Suveöö armastus". Tüdruk Maali ja sulane Kusta. Maali ei tahtnud nende ööd veeta, sest kartis tagajärgi. Tegevus toimub ühe öö jooksul. Vaatleb inimest kui bioloogilist olendit (ihad, tungid). Samal ajal tuleb sellega välja ka Tammsaare. "Toomehelbed" karjapoiss ja tüdruk olid sõbrad. Poiss ei teinud välja, siis lubas tüdruk võisaia tuua ja toobki, oli selle üle
endast tavaliselt pöördumist vaatajate poole, et neid etenduseks ette valmistada. Näiteks Aleksandr Puskini (17991837) poeemi "Vaskratsanik" proloogis esitab autor teose eelloo. Prometheus kreeka mütoloogias titaan, kes heatahtlikkusest inimeste vastu kinkis neile tule. Kättemaksuks selle eest aheldas peajumal Zeus ta Kaukasuses kalju külge. Prometheus sümboliseerib protesti ülekohtu vastu. proosa sidumata kõne, luulele vastanduv sõnakunsti valdkond. proosaluuletus proosa vormis, kuid rütmistatud kõnes kirjutatud luuletus. Näiteks: Lembitu 1. Ütles Lembitu: Ilus on elada. Ilus on taevas, mets ja meri. Ilus on eha ja ilus on koit, ilus on kevad ning ilus on sügis. Ilus on mängida murul ja laineil, ilus on veereta' ketast, pinguta' purje, ilus on tormata siniudu-ilma. Kaunis on elu, kaunis on inime! Kaunid on nooruse õhkuvad uned, uhked mehe mehised mõtted, magusad rauga mälestused. Kaunid on kavatsused, kaunimad teostused
annaabi.ee 
