Autor: Mats Traat Töö koostaja: SeltsimeesLenin VASTSED HARALA ELULOOD Mats Traadi lühielulugu Sündinud 23. novembril 1936 Palupera vallas Enim tuntust kogunud luuletaja ja proosakirjanikuna Elukohavahetuste tõttu õppis ta mitmes eri koolis, seitse klassi lõpetas Rannus, kuid majandusliku kitsikuse pärast ei saanud kohe edasi õppima minna. Lühielulugu Lõpetas 1957. aastal Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi 1964. aastal Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused Töötas aastatel 1965 1968 toimetajana Tallinnfilmis
"Ristideta hauad" Raamatu autor on Arved Viirlaid, kes sündis 11. aprillil 1922 aastal Harjumaal Padise vallas ja on Eesti kirjanik. Ta alustas oma teekonda luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja-aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme. Selle raamatuga ta räägib täpselt mida tehti inimestega Eestis tol ajal ja kuidas nende elu oli.Teose pealkiri läheb raamatu sisuga väga hästi kokku. Tegu 1952. aastal kahes köites
Algul kirjutas luulet, hiljem kirjanik Varbla kihelkonnas sündinud. Elas Rootsis, eesti kirjanike kooperatiivi esimees Looming: Tallinna triloogia: ,,tuli ja raud" ,,Hingede Öö" Ajaloofilosoofiline sari: ,,Põlev Lipp", ,,Lohe Hambad", ,,imede saar", ,,Mõrsjalinik Suurim romaanikirjanik. Arved Viirlaid Arved Viirlaid alustas luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja- aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme. "Ristideta hauad" "Seitse kohtupäeva" Helga Nõu August Mälk oli eesti romaani- ja novellikirjanik. Rannarahva kirjanik, pärit saaremaalt ,,Kesaliblik, ,,õisev meri"
Arved Viirlaid 9a KSG Pauletta Talmon Sissejuhatud Arved Viirlaid on Eesti kirjanik. Ta sündis 11. aprillil 1922 Harjumaal taluniku pojana. Tuntuks sai proosakirjanikuna. Tema looming rääkis enamasti Teisest maailmasõjast. Loomingud on sündinud vihast, valus, armastusest ja igatsusest. Kanada pressis on teda sõjakirjeldajana Hemingwayga võrreldud. Võitlus Eesti eest. Liitus 1941. aastal metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 19431944 sõdis vabatahtlikuna Soomes eesti üksuse koosseisus. Naasis augustis 1944 Eestisse, kus võitles 20. Eesti RelvaSS diviisis. Auhinnad ja teenetemärgid 1954., 1979., 1981. ja 1992
Paralleelsed elulood Juhan Liiv Juhan (Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864 Tartumaal Alatskivi vallas ja kasvas üle Rupsi külas Oja talus. Juhan Liiv on ajalukku läinud kuulsa luuletajana ja proosakirjanikuna. Kuna elujärg oli kehv, pidi Liiv piirduma kitsa hariduse omandamisega. Liiv õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ja lühemat aega ka Hugo Treffneri gümnaasiumis. 1885. aastal alustas Liiv tööd ajakirjanikuna ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses. Aastaks 1892 oli ta loobunud ajakirjaniku tööst ning otsustas leiba teenima hakata vabaajakirjanikuna. Murdepunktiks Juhan Liivi elus ja loomingus sai jutustus "Vari", mille ta kirjutas kaheksa päevaga 1892
Elu ja looming: Arved Viirlaid Sissejuhatus · Arved Viirlaid sündis 11. aprillil 1922. aastal Harjumaal taluniku pojana. · Suri 21. juunil 2015. aastal Kanadas. · Sai tuntuks proosakirjanikuna. · Nõukogude Eestis oli Viirlaid vähemalt kuni perestroikani pagulaskirjanikest Haridustee · Ta õppis Kloostri algkoolis ja Tallinna rakenduskunstikoolis trükindust. · Kunstikoolis laulis eesti laule ja lõpuks Eesti hümni, mille pärast Nõukogude võim ta 1941. aastal vahetult enne lõpueksameid koolist välja laskis visata. · Tegeles kirjutamisega juba koolieas. Peale kooli · Ühines Nõukogude esimese sissetungi ajal metsavendadega, võitles major Hirvlaane
valmistus luuretegevuseks Nõukogude tagalas ning 1953. aastast Kanadas. Pikka aega oli Viirlaid Eesti PEN-klubi esimees. Viirlaid alustas kirjanikuteed luuletajana. Tema varases luule on olulisel kohal sõja- aastate ja pagulasaja elamused ning armastusteema. Hilisemas loomingus süvenevad pettumusmeeleolud, luuletaja süüvib ühiskonna ning üldinimlikesse probleemidesse. Tunnustuse on Viirlaid pälvinud eelkõige proosakirjanikuna. Tema romaanid on kantud ühest eetilisest põhimõttest : rääkida maailmale tõtt sellest, mis juhtus Eestis Teise Maailmasõja ajal ja pärast seda. Teostes kujutatakse sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, Vene vangilaagrite tegelikkust, pagulaskonna probleeme ning vastuolusid. Viirlaiu proosaloomingut on nimetatud luhtunud vabadusvõitluse ja reedetud sugupõlve saatuse looks. Kirjanikult on ilmunud üheksa romaani, millest olulisemad on
Pärast sõda elas lühikest aega Rootsis, 19451953 Inglismaal, kus valmistus luuretegevuseks Nõukogude tagalas ning aastast 1953 Kanadas. 1954. aastal pälvis Viirlaid Henrik Visnapuu fondi auhinna. 1997. aastal loobus ta president Lennart Meri poolt talle määratud Riigivapi III klassi teenetemärgist. Looming: Arved Viirlaid alustas luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja-aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme. ``Ristiteta hauad`` Arved Viirlaiu "Ristideta hauad" annab meile masendava pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis
aastal: „Üks erakonnategelinski hüüab: üles! Teine sosistab: alla! Kolmas põikab kõrvale ega vaata silma – Seisukohata, ilmavaateta, nagu emaihust tulnud, nelikümmend viis aastat vana.“ Traat proosakirjanikuna Arvo Valton on öelnud: „Pean Mats Traati mitte üksi meie põlvkonna, vaid ka meie aja, see tähendab mitme põlvkonna suurimaks proosameheks nii hästi tema arvukate romaanide mahu ja headuse poolest kui ka teoste haarde ja sõnumi olulisuse poolest.“ Traati on kutsutud ka sõjajärgseks Tammsaareks. Kui kuulus autor ise pidas oma kirjanduslikuks mantlipärijaks pigem Karl Ristikivi, siis Traadi maaeluromaanide eetos,
ta ootamatult läks Väike- Maarjasse Triigi-Avispeale asetäitjaks õpetajaks. Ta vend Jakob oli haigestunud ja kutsus teda oma asemikuks. Kui seni oli Juhan Liivi pilgatud tema saamatuse pärast, siis tahtis ta Väike-Maarjas näidata, et ta midagi suudab korda saata. Kõigepealt ta katsetas muusika alal. Muusika alal ta edu ei saavutanud, nii otsustaski ta, e kui tast muusikameest ei saa, siis kirjanik kindlasti. Juhan Liivist saigi kirjanik, ta on tuntud nii luuletaja kui proosakirjanikuna. Kirjanduslikku tegevust alustas ta 1880. aastatel järelromantilises laadis keskpäraste värssidega. Alates 1885. aastast töötas Liiv ajakirjanikuna erinevate väljaannete juures, nagu: "Virulane ", "Sakala" ja "Olevik". "Oleviku" toimetuses küpses Liivil kindel soov hakata vabakirjanikuks. Ta loobus lõplikult ajakirjanduslikust tegevusest ja üüris endale 1892. a. lõpul Tartus väikese korteri lihtsas puumajakeses Hetseli tänavas, mida nüüd on nimetatud Juhan Liivi tänavaks
lõpetas 1926. aastal. Samal aastal immatrikuleeriti Talvik Tartu ülikooli filosoofiateaduskonda. 1934. a. Sooritas ta üldise kirjanduse keskastme eksami Gustav Suitsule, ent seejärel loobus diplomit taotlemast ja eksmatrikuleerus. Ülikoolil, kaaslastel ning ülikooliõpilasseltsil Veljesto oli tema haritlas- ja kirjanikuelus tähtis osa. Olulist osa etendas ka Talvik ise kui arbujate sõpruskonna peamine vaimne koondaja. 1930. aastal tutvus Heiti Talvik noore proosakirjanikuna tähelepanu äratanud Betti Alveriga, kellega ta 1937. aastal abiellus. Ent rahulikku kooselu ja loomeaega ei antud kauaks. Saksa okupatsiooni aastail oli noorpaar suviti Betti isakodus Pühastes, talviti püüdisid toime tulla Tartus. Neil aastail tõlkis Heiti eesti keelde J. W. Goethe draama "Götz von Berlichingen", mis lõpuks avaldati segastel oludel Betti Alveri tõlkijanime all. Nõukogude okupatsiooni alguses arreteeriti kirjanik ja pärast
Valisin just selle teema oma referaadi jaoks, kuna minu arvates on see väga aktuaalne, sest just need inimesed, kes pagesid sõja ajal välismaale on ka sinna jäänud ning paljud ei tunne, et nad tahaksid tagasi Eestisse tulla. 3 1. Arved Viirlaid 1.1 Elulugu Arved Viirlaid alustas oma karjääri luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja-aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud üle ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda sõda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikku karmi ja uskumatut elu ning pagulasühiskonna eluprobleeme. Arved Viirlaid sündis 11. Aprillil 1922. aastal Harjumaal taluniku pojana. Ta õppis 19371941 Tallinna Riigi Rakenduskoolis
.....................................................................................................15 LISA......................................................................................................................................... 16 2 SISSEJUHATUS Nimi Jaan Kross ütleb igale eestlasele kasvõi midagigi. Mees on üks eesti kirjanduse suurkujusid, kes alustas luulega ning sai hiljem põhilisema tuntuse proosakirjanikuna. Kuigi Kross pikapeale poeemidest kaugenes, teavad mõned meist teda siiski tugeva poeedina, kelle mehine ja karge, kuid teinekord südamlik ja sulgõrn värsikirjutusstiil on jätnud isegi ajalukku tugeva jälje. Algusaastatel hoogsa stiiliga alustanud kirjanik võitis kiiresti paljude tolleaegsete noorte mässumeelsete inimeste südamed. Siiski on vähe selliseid kirjanikke, keda tunnustatakse nii proosas kui luules ühtmoodi kõrgelt ja tublilt. Ja isegi Jaan Kross, nii
Arved Viirlaid ajaloolase hoiak, tegeleb rohkem lähiajalooga, eriti 1930ndate ja 1940ndate sündmustega. Kõigetuntum on tema romaan ,,Ristideta hauad" (1952) mis räägib sõja lõpuajast ja Nõukogude okupatsioonist Eestist. Lugejate lemmik paguluses. Ristideta hauad on kõige rohkem tõlgitud pagulasromaan seda poliitilistel põhjustel, näidata, kui halb on Nõukogude võim ja mis Eestiga tehakse. 9 keelte tõlgitud. Asta Willmann Kirjutas draamaloomingut, tuntumaks sai proosakirjanikuna, eriti suure romaanisarjaga ,,Peotäis tuhka teine mulda" see on eesti kirjanduse kõige pikem armastuse romaan. Ilmar Jaks praegu kõige vanem Eesti kirjanik. Elab Põhja-Rootsis. 00ndate alguses oli veel aktiivne ja arvestatav kirjanik. Pikk kirjanikutee. Debüteeris 1940ndate lõpu. Tegi kaks täiesti erinevat debüüti: esimene kirjandusse tulemine dokumentaalse teosega/memuaar tagapõhi ,,Saaremaalt Leningradi" (1948) eripärane aines annab kõvasti vürtsi. Loo taga on Jaksi
suguvõsa päritolu poolt. Napoleonil aga polnud ka sellist tausta, nii et ta andis eeskuju ja innustuse kõigile madalamat päritolu inimestele, sh Hugole, kes asus maailma vallutama oma loominguga. Kirjandushuvi tekkis Hugol üsna noorena, ta oli vendadest noorim. Kui ta oli 17, asutasid nad vendadega ühe kirjandusajakirja. Algusest peale pühendus Hugo kirjandusele. Varasem looming on tal romantiline luule. Hugo oli erakordselt mitmekülgne. Meie teame teda eelkõige proosakirjanikuna, aga tegelikult kirjutas ta nii luulet, proosat kui ka draamat + reisikirju, arutelusid. Öeldakse, et igas valdkonnas võib tuua prantsuse kultuuriloost mõne silmapaistvama esindaja, siis Hugo suurus ja eripära seisneb tema põhimõtetes: ta oli veendunud õigluse eestseisja ja ülekohtu vastu võitleja. Ta paistis silma ka sõnaosavusega, kaitses hästi oma väärtusi ja põhimõtteid. Tema valitsevaks ideeks olid müstiliselt varjundatud
keskseid kultuuritegelasi. Kivi toetasid Snellmann, Lönnrot, Cygnaeus, Julius Krohni isa kandis Kivi õpingukulusid. Sellest hoolimata oli puudus Kivi alaline külaline, 1870 paigutati vaimuhaiglasse, 1872 suri venna juures Tuusulas. Kivi loomisaeg kestis vaid mõne aasta, 1864-71. Nende aastate jooksul sündis 12 näidendit, luulekogu ja suur romaan. Kirjanikutööd raskendas asjaolu, et puudus juhendav ja toetav traditsioon, luuletajana valis Kivi teise tee kui tema kaasaegsed, proosakirjanikuna ei olnud ühtegi kodumaist eeskuju. Esimene näidend ,,Kullervo" 1864, aine päineb eeposest ,,Kalevala", see on veel ebaühtlane teos ja elab enamasti peategelase jõul. Sellega kõrvuti kirjutas ta hoopis teist tüüpi näidendi, komöödia ,,Nõmmekingsepad", mis näitas, et autor on leidnud oma stiili, välismõjusid võib otsida taanlaselt Ludvig Holbergilt. 1866 ilmub lühinäidend ,,Kihlaus", on Kivi kompaktsemaid saavutusi
Nõrga tervisega. Käis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu läks ta õpetajaks. Jakob Liiv (tema vend) oli seal juhataja. Töötas ajakirjanikuna, peale seda kavateses hakata leiba teenima vabakirjanikuna. 1894 haigestus parandamatult ning elas kodukandis vanemate, sugulaste ja sõprade hoolel. Haigus läks lõpuks nii hulluks, et ta tuli paigutada Tartu närvikliinikusse. Järgnevalt kadus ta avalikkuse silmist ligi 10 aastaks. Enne haigestumist oli tuntud proosakirjanikuna. Liisa Goldingul oli tema elus tähtis roll, neil oli kirjavahetus. Tegi raamatu ,,Kirjad Liisale". Kui ta oli väga haige, kirjutas ta maailma parimad loomingud. Friedebert Tuglas päästis Liivi luule. Juhan Liivi luulepreemia: a) valitakse parim luuletus, mis pärjatakse Juhan Liivi preemiaga; b) Juhan Liivi etlemiskonkurss erinevates koolides, parim pärjatakse preemiaga, minnakse Alatskivile, kus on tema haud. I preemia Debora Vaarandi ,,Eesti
e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi vahetusel (kuni I maailmasõjani, kui valdavaks sai modernism e avangardism). Ida-Euroopas (ka Venemaal ja Eestis) vähemalt II maailmasõjani. Edgar Allan Poe (1809-1849) USA kirjanik, tuntud nii luuletaja kui ka proosakirjanikuna. "Tamerlan ja teisi luuletusi" (1827) Byronist mõjustatud Ida-temaatika, iroonia, grotesk, kõlaefektid, siseriimid. "Kaaren ja teisi luuletusi" (1845). Nimiluuletus "Kaaren" kõlaefektid, siseriimid, kordused, juhtmotiiviks surm ning armastus, millel lasub surma ja ängistuse vari. WALT WHITMAN (1819-1892) Esimene Lääne luuletaja, kes kasutas riimita vabavärssi. Pigem XX saj ekspressionismi laadis looming. Sündis Long Islandi saarel farmeri peres. Haris end ise
Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" Deemon oli ingel, keda Jumal karistas. Deemon vihkab maailma ja teeb seepärast kurja. Aga ka see lõputu kurjusekülvamine on teda ära tüüdanud. Ta armub Tamarasse, kes oli erakordselt ilus neiu (kontrast kaunitar ja koletis). Deemon tapab ta. Tamara kaudu pääseb Deemon Jumala juurde
PILET 8 Juhan Liivi elu ja looming Juhan Liiv (1864-1913) sündis Alatskivil, õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ning hiljem Treffneri gümnaasiumis. Töötas ajakirjanikuna "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses (1885-1892). 1894 haigestus parandamatult ning elas kodukandis vanemate, sugulaste ja sõprade hoolel. Enne haigestumist oli peamiselt tuntud proosakirjanikuna. Kirjutas olustikulis-realistlikus laadis, ammutas ainet oma koduümbrusest ja isikliku saatuse motiividest. Pärast haigestumist kirjutas valdavalt luulet, samastudes oma loomingu ainega. Kirjutas sisendusjõulist realistlikku, napisõnalist ja tundeehtsat loodus-, isamaa- ja mõtteluulet, rõhutades olemise ning ühiskondliku elu vastuolusid. Luuletaja poolehoid kuulus neile, kes on allasurutud, alandatud või olemasolu piiril. Ta eitas kasuahnust,
1950ndatel hakkas osa väliseesti kirjanikke kirjutama teoseid asukohamaa keeles. Tuntuimad väliseesti kirjanikud on Gustav Suits, Marie Under, Karl Ristikivi, August Gailit, Henrik Visnapuu, Helga Nõu, Valev Uibopuu, Arved Viirlaid, Albert Kivikas jt. Arved Viirlaiu looming Arved Viirlaid alustas luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõjaaastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme. "Ristideta hauad" 23. Tegevuspaik Eesti küla 1944. aasta oktoobrist alates Sündmused:
Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida. (Ludwig Wittgenstein) 9. Juhan Liivi elu ja looming + 1 luuletus peast Juhan Liiv (18641913) sündis Alatskivil, õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ning hiljem Treffneri gümnaasiumis. Töötas ajakirjanikuna "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses (18851892). 1894 haigestus parandamatult ning elas kodukandis vanemate, sugulaste ja sõprade hoolel. Enne haigestumist oli peamiselt tuntud proosakirjanikuna. Kirjutas olustikulis-realistlikus laadis, ammutas ainet oma koduümbrusest ja isikliku saatuse motiividest. Pärast haigestumist kirjutas valdavalt luulet, samastudes oma loomingu ainega. Kirjutas sisendusjõulist realistlikku, napisõnalist ja tundeehtsat loodus-, isamaa- ja mõtteluulet, rõhutades olemise ning ühiskondliku elu vastuolusid. Luuletaja poolehoid kuulus neile, kes on allasurutud, alandatud või olemasolu piiril
annaabi.ee 
