PHP EDASIJÕUDNUD RAAMAT

01 - PHP ja MySQL - Sissejuhatus Teemad  Sissejuhatus  Mis on MySQL  Mis on SQL  Andmebaasi haldamine Sissejuhatus Millega ma nüüd jälle hakkama sain? Nimelt otsustasin vana php mooduli lüüa vähemalt kaheks ning kirjeldada iga teema täpsemalt lahti. Esimene osa peaks olema php põhikursus, kus õpime aluseid ning selles teemas nihutame latti kõrgemale ja omandame keerulisemaid asju. Näiteks õpime kuidas siduda php andmebaasiga, kuidas saada paremini läbi vormidega, mida hakata peale sessioonidega jne.

PHP ALUSED RAAMAT

01 - PHP - Sissejuhatus Antud moodul on järgmine samm veebitehnoloogia õppimisel pärast HTML5 ja CSS3 õppimist. Siin õpime kuidas puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem arusaam, kui hästi õpilased materjali omandavad ning milline võiks olla parem struktuur. Lisaks sellele tahan iga materjaliga anda kaasa kenasti esitluse ning luua videoõpetused.

PHP ja MySql algajatele

et teha andmebaas oma arvutis - installi MAMP failid pane -> MAMP/htdocs/ ja url: localhost/fail... MySql on andmebaas nagu exeli tabel pm index.php siia saab panna nüüd tavalist html-i ja ka php-d. echo $nimi; echo '

' . $nimi . '

'; $price = 15; $quantity = 3; $total = $price * $quantity; if ($total > 50) { echo 'Too expensive'; }else{ echo 'I should buy it'; } for ($i = 0; $i < 10; $i ++) { echo $i . '
'; } // kommentaar ?> for ($i = 0; $i < 10; $i ++) { echo '$i
'; //nüüd kirjutab 10 korda $i echo "$i
"; //nüüd kirjutab 0 kuni 10 } $hinded = array(3, 4, 5, 0); foreach ($hinded as $ykshinne) { echo "hinne on $ykshinne
" } function sayHello() { echo 'Hello'; } sayHello(); function addNumbers($n1, $n2) { return $n1 + $n2; } echo addNumbers(3, 5); // 8

Võrgurakendused I kontrolltöö

Sünkronne oleks see, et midagi ei juhtu enne kui AJAXi call tuleb tagasi. Asünkroonse eelis on see, et javascripti proge töötab edasi ootamata ära, et tuleks vastus tagasi. B) Kirjuta jupp htmli/javascripti: kaks teksti välja ja nupp, millel vajutamisel avatakse alert aken ja kuvatakse välja teksti väljadesse sisestatud numbrite summa. (Ülesanne teisest KT variandist) Kui sa oled loonud xmlhttprequest objekti r ja kirjutanud järgmise rea, ning requesti teele saatnud, siis mingil hetkel automaatselt kutsutakse välja myfunction. Millal, kui tihti ja mis juhul seda funktsiooni välja kutsutakse? Mida olulist on seejuures vaja arvestada? r

Javascript objektid,näited

Steve Mägi A-08 13.03.2014 For:.............................................................................................................................37 While:.........................................................................................................................38 Function:.................................................................................................................... 39 ...........................................................................................................................................39 Kasutatud kirjandus: ............................................................................................................................................40

Programmeerimise alused

if (tingimus) käsklus/ülesanne, mis tuleb läbi viia, kui tingimus on täidetud; elseif (tingimus) käsklus/ülesanne, mis tuleb läbi viia, kui tingimus on täidetud; else käsklus/ülesanne, mis tuleb läbi viia, kui tingimus ei ole täidetud; Sellise koodi struktuuriga saab luua näiteks sellise väikese käskluse: $d=date("D"); if ($d=="Fri") echo "Head nädalalõppu!"; elseif ($d=="Mon") echo "Head esmaspäeva!"; else echo "Head päeva!"; See koodijupp ütleb vastava lause vastavatel päevadel. Esimene rida ,,$d=date("D");" Ütleb, et $d võrdub kuupäevaga. Kuupäeva (date) järel on täpsustatud, et on vaja ainult nädalapäevi (D). if ($d=="Fri") echo "Head nädalalõppu!"; See koodijupp siin üleval annab esmase käsu. Ta ütleb, et kui tänane

Veebistuudium arendus ASP.NET

Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha

Andmebaasid

0 FROM Partii UNION SELECT Partii.id, Partii.Turniir, Partii.Must, 'M', Partii.Musta_tulemus/2.0 FROM Partii ORDER BY 1 ASC ; CREATE VIEW v_edetabel(mangija, turniir, punkte) AS SELECT v_mangija.isik_nimi, v_punkt.turniir, sum(v_punkt.punkt) FROM v_mangija, v_punkt WHERE v_mangija.isik_id=v_punkt.mangija GROUP BY v_punkt.turniir, v_mangija.isik_nimi ORDER BY 1 ASC ; SELECT v_edetabel.mangija, v_edetabel.punkte FROM v_edetabel WHERE v_edetabel.turniir=41 ORDER BY 2 DESC ; CREATE FUNCTION f_liida ( a_arv1 integer, a_arv2 integer) RETURNS INTEGER DETERMINISTIC BEGIN DECLARE summa INTEGER; SET summa = a_arv1 + a_arv2; RETURN summa; END; CREATE FUNCTION f_eesnimi( a_id integer) RETURNS varchar(50) NOT DETERMINISTIC BEGIN DECLARE d_enimi varchar(50); SELECT eesnimi INTO d_enimi FROM isik WHERE id = a_id; RETURN d_enimi; END; CREATE PROCEDURE sp_uus_klubi(IN a_nimi VARCHAR(100), IN a_aadress VARCHAR(100), OUT a_id INTEGER) BEGIN DECLARE i_id INTEGER;

Nimetu

Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele mõeldud DreamSpark programmiga (http://www.dreamspark.com), mille kaudu saab alla laadida tehnilist tarkvara täiesti tasuta. Microsofti eesmärk selliste õppematerjalide koostamisel on lihtne: tahame tuua kokku uusimat

Google App Engine

Tegu on pilveteenusega, kus andmed asuvad serverite ,,pilves," võimaldades vajaduste saabudes kasutada aina rohkem ja rohkem ressursse. Sellise infrastruktuuriga teenused on väga suures ulatuses skaleeruvad, kuna kui ressursse puudu jääb, saab neid ,,lennult" juurde haarata. Tavalise serveri puhul saab ressursse kasutada vaid konkreetse serveri limiitide raames ning kui nendest ei jätku, tuleb kas serveri riistvara uuendada või server üldse välja vahetada. Teenuse hinnastamine käib pilveteenuste juures põhimõttel, et maksad vaid selle eest, mida kasutad ning kuni esimesete limiitide ületamiseni (limiidid on peamiselt päevapõhised) on Google App Engine teenus üldse tasuta. Kui teenuse koormus ja ressursikasutus tõuseb, siis maksad rohkem, aga kui langeb, siis pead ka jälle vähem maksma. Kuna Google App Engine limiidid on

Java programmeerimise konspekt

ka järjendiks, kahemõõtmelist massiivi maatriksiks või tabeliks. Massiivi iseloomustavad seega: 1. massiivi nimi (täpsemalt massiivi identifitseeriv L-väärtus) 2. massiivi elemendi tüüp 3. massiivi indeksite arv ja indeksite tüübid 4. massiivi elementide arv (täpsemalt iga indeksi võimalike väärtuste hulk) 5. massiivi elementide väärtused Javas käsitletakse massiive ühemõõtmelistena, kahemõõtmeline massiiv on ühemõõtmeliste massiivide massiiv jne. Javas on massiivi indeksiks täisarv vahemikus 0 kuni massiivi pikkus miinus üks. Massiiv on massiivitüüpi muutuja (L-väärtus). Javas saab massiivi kirjeldada ilma massiivi elementide arvu fikseerimata. Elementide arv määratakse mälu reserveerimise käigus (see operatsioon on Javas massiivi kirjeldusest lahutatud). Javas kasutatakse massiivi elemendile viitamiseks indeksit, mis kirjutatakse massiivi nime järele kantsulgudesse

Konspekt

7 - Date 1.1.1000 ... 31.12.9999 8 - String $ 0 ... 64 K 11 ­ Boolean true/false 17 ­ Byte 0...255 Massiivid Dim, Static, Public massiivi rajad - LBound, Ubound Alaraja - Option Base Dim nimi (alaraja To ülaraja) Dünaamilised massiivid - ReDim, ReDim Preserve ReDim Preserve a(Ubound(a)+1) Struktuurid Variant-tüüpi massiiv Type nimi struktuurielemendid End Type Alamprogrammid Private/Public [Static] Sub nimi(argumendid) ­ End Sub Sündmusprogrammi nimi - objekt_sündmus Väljakutsumine ­ nimi argumendid Call nimi(argumendid) Funktsioonid nimi(argumendid) [As tüüp] Väljakutsumine ­ avaldis, nimi, Call Argumendid ­ ByRef (vaikimisi), ByVal valikulised ­ Optional, valikuliselt väärtustatavad

Objektorienteeritud programmeerimise loengutekst

Sümbolid · char(16-bitiline Unicode-sümbol, 'u0000'(0) kuni 'uffff'(65535)) Nimi: · on tõstutundlik · võib sisaldada tähti, numbreid, _ , $ · ei tohi alata numbriga · ei tohi olla Java võtmesõna, · ei tohi olla true, false, null Ühiksuurendamine, ühikvähendamine ++muutuja : Muutujat suurendatakse ühe võrra ja seejärel arvutatakse avaldise väärtus kasutades muutuja uut väärtust muutuja++ : Avaldise väärtus arvutatakse kasutades muutuja vana väärtust ja seejärel suurendatakse muutujat ühe võrra --muutuja : Muutujat vähendatakse ühe võrra ja seejärel arvutatakse avaldise väärtus kasutades muutuja uut väärtust muutuja-- : Avaldise väärtus arvutatakse kasutades muutuja vana väärtust ja seejärel vähendatakse muutujat ühe võrra Tüübiteisendus Avaldise arvutamisel: · Kui ühe operandi tüüp on double, siis teine teisendatakse ka double-tüüpi

Veebiteenused (kordamisküsimused ja vastused kontrolltööks)

communicating with each other via the World wide web. In a web service, web technology such as the HTTP, originally designed for human-to-machine communication, is utilized for machine-to-machine communication, more specifically for transferring machine readable file formats such as XML and JSON. In practice, the web service typically provides an object- oriented web based interface to a database server, utilized for example by another web server, or by a mobile application, that provides a user interface to the end user. Another common application offered to the end user may be a mashup, where a web server consumes several web services at different machines, and compiles the content into one user interface. Veebiteenus tähendab programmide omavahelist suhtlemist ja andmevahetust üle hariliku veebi.  Veebiteenus on üle veebi (http) välja kutsutav (käivitatav) meetod (protseduur või funktsioon).

Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server’i baasil

anda - siin seda võimalust aga ei kasutata. Järgneb kasutajale nähtav toiming, ehk Console.WriteLine("Tere"); Console klass asub nimeruumis System ja on üleval märgitud using lause tõttu kasutatav. Klassi käsklus WriteLine lubab kirjutada konsoolile ehk tekstiekraanile. Praegu piirdutakse ühe väikese teretusega. Jutumärgid on ümber selleks, et arvuti saaks aru, et tegemist on tekstiga - mitte näiteks käskluse või muutuja (märksõna) alla salvestatud andmetega. } } Kaks sulgu lõpus lõpetamas eespool avatud sulgusid. Iga sulg, mis programmikoodi sees avaneb, peab ka kusagil lõppema - muidu ei saa arvuti asjast aru, hing ei tule sisse ja programm ei hakka tööle. Tühikud ja reavahetused on üldjuhul vaid oma silmailu ja pildi korrastuse pärast. Kompilaatori jaoks võiks kõik teksti rahumeeli ühte ritta jutti kirjutada, enesele kasvaks aga selline programm varsti üle pea

C# materjal

......................................................................................17 Ülesandeid.........................................................................................................................17 Massiivid...............................................................................................................................17 Tsükkel andmete kasutamiseks.........................................................................................18 Massiiv ja alamaprogramm...............................................................................................19 Algväärtustamine, järjestamine.........................................................................................19 Osutid ja koopiad.............................................................................................................. 20 Massiiv alamprogrammi parameetrina..............................................................................21

Programeerimise algkursus 2005-2006

.........................18 Identifikaator..........................................................................................18 Andmetüüp.............................................................................................19 Väärtus...................................................................................................19 Konstant.................................................................................................19 Muutuja..................................................................................................20 Andmemudel..........................................................................................20 Arvutiga seotud mõisted............................................................................21 Protsessor...............................................................................................21 Mälu....................................................

Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt

 Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena Ühelt teisele: digitaliseerimine  The three major comparisons of computers are:  Electronic computers versus Mechanical computers  General-purpose versus Special-purpose computers  Digital versus Analog computers  Electronic Computers  Constructed from transistors that use electricity to function.  Mechanical Computers  Do not use electricity to function.  Constructed of a combination of gears, levers and springs.  General-purpose Computers  Were not manufactured to do any one thing.  Changeable to do any task.  Special-purpose Computers  Manufactured to do a predetermined task or set of tasks.  Digital Computers

Kliendipoolse JavaScript'i lühikonspekt

Joonisel 1 on näha millistest JavaScript'i keele osadest koosneb kliendipoolne ja serveripoolne JavaScript. Joonis 1. JavaScript'i keele osad. Kliendipoolne JavaScript'i programm kirjutatakse HTML dokumeti (kuidas programmi HTML dokumenti kirjutada vaatleme hiljem). Interpretaator, mis kliendipoolset skripti tõlgendab e. interpreteerib asub veebibrauseris. Kui brauser (või klient) nõuab lehekülje avamist, mille HTML dokument sisaldab kliendipoolset JavaScript'i programmi, saadab server nõutava lehekülje sisu. Kliendile edastatakse HTML'i tulemus, mille kuvamist brauseriaknasse alustakse dokumendi algusest ning dokumendis sisalduvad JavaScript'i programmid interpreteeritakse selles järjekorras nagu nad HTML dokumendis esinevad. Kliendipoolne JavaScript täiendab põhi JavaScript'i lisades objekte, et kontrollida brauserit ja tema dokumendi objekti mudelit (DOM). Kliendipoolsete laienduste abil saab HTML vormi (form) lisada

Lühendite seletus

A... AA Auto Answer AAA Authentication, Authorization and Accounting AAB All-to-All Broadcast AAC Advanced Audio Coding AACS Advanced Access Control System AAL Asynchronous Transfer Mode Adaption Layer AAM Automatic Acoustic Management AAP Applications Access Point [DEC] AARP AppleTalk Address Resolution Protocol AAS All-to-All Scatter AASP ASCII Asynchronous Support Package AAT Average Access Time AATP Authorized Academic Training Program [Microsoft] .ABA Address Book Archive (file name extension) [Palm] ABAP Advanced Business Application Programming [SAP] ABC * Atanasoff-Berry Computer (First digital calculating machine that used vacuum tubes) ABEND Abnormal End ABI Application Binary Interface ABIOS Advanced BIOS ABIST Automatic Built-In Self-Test [IBM] ABLE Adaptive Battery Life Extender + Agent Building and Learning Environment [IBM] ABM Asynchronous Balanced Mode ABR Available Bit Rate

C# Progammeerimise keel

edukuse kohta. Ja ümarsulgudes oleva abil saab mõnes rakenduses kasutaja omi andmeid ette anda - siin seda võimalust aga ei kasutata. Console.WriteLine("Tere"); Console klass asub nimeruumis System ja on üleval märgitud using lause tõttu kasutatav. Klassi käsklus WriteLine lubab kirjutada konsoolile ehk tekstiekraanile. Praegu piirdutakse ühe väikese teretusega. Jutumärgid on ümber selleks, et arvuti saaks aru, et tegemist on tekstiga - mitte näiteks käskluse või muutuja (märksõna) alla salvestatud andmetega. } } Kaks sulgu lõpus lõpetamas eespool avatud sulgusid. Iga sulg, mis programmikoodi sees avaneb, peab ka kusagil lõppema - muidu ei saa arvuti asjast aru, hing ei tule sisse ja programm ei hakka tööle. Tühikud ja reavahetused on üldjuhul vaid oma silmailu ja pildi korrastuse pärast. Kompilaatori jaoks võiks kõik teksti rahumeeli ühte ritta jutti kirjutada, enesele kasvaks aga selline programm varsti üle pea.

Java algajatele

println(), kus sulgudesse läheb informatsioon, mida tahame väljastada konsoolile. Konsool avaneb programmi käivitamisel (Näites on see vasakul üleval olev roheline nupuke). Konsool ei pruugi avaneda paremal, nagu näites, aga seda saab liigutada soovitud kohta. 2. Iga koodirida lõpeb semikooloniga, et käskudel vahet teha. Käsud täidetakse alati järjekorras. Väljastame tervituse konsoolile. 3. Õppime kasutama muutujaid. Alustame kõige enam kasutatavatest muutujatest. Deklareerime muutuja ja anname talle algse väärtuse. Väljastame muutujad konsoolile. Kuidas deklareerida? See käib üldise reegli järgi: Tüüp nimi = algväärtus; Peame meelde jätma, et: a) teksti kirjutame alati jutumärkidesse! b) Numbri kirjutame jutumärkidesse vaid siis, kui tahame, et see oleks tekstilise tähendusega. Üldjuhul on see ilma jutumärkideta. c) Jah-ei väärtuse korral kirjutame algväärtuseks kas true(jah, tõde) või false(ei, vale), muid variante pole.

Loogika ja programmeerimine

......................................................................36 SUUNAMISLAUSE..............................................................................................................38 VALIKULAUSE...................................................................................................................39 ÜLESANDED....................................................................................................................... 39 STRUKTUURSED ANDMETÜÜBID: JADA, MASSIIV, KIRJE, FAIL. .............................39 ............................................................................................................................................... 39 Sissejuhatus ...........................................................................................................................39 Jada. Massiiv. Massiivi mõõtmed .........................................................................................40 Massiivi deklareerimine ..........

Labor 11: Pidevkooste Praktikumi edukaks läbimiseks tuleb täita järgmised sammud järgide loengus kirjeldatud juhiseid. NB! Töö lõppedes tuleb virtuaalserverisse laadida https://ained.ttu.ee lehelt nädala materjalide hulgast programm lab11-check käivitada käsk sudo./lab11-check ja kuvatud räsi kopeerida https://ained.ttu.ee lehel ITV0050 aine vastava labori Quizzi vastuseks. 1) Installeerida GIT. Sudo apt-get install git 2) Looge kasutaja "kasutaja" kodukataloogi kaust projekt1_salv. Mkdir projekt1_salv 3) Looge kausta projekt1_salv tühi ilma töökataloogita salv (ingl. k. "bare repository"). Git --bare init 4) Kloonige vastloodud salve sisu kausta projekt1. Git clone /home/kasutaja/projekt1_salv ~/projekt1 5) Looge tekstiredaktoriga fail ~/projekt1/anagram.py, mille sisuks on 1. def anagram(string, comp): 2. """ 3. Check whether two strings are anagrams of each oth

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu

Pascali põhitõed

Märkus edasijõudnutele. moodulitehnika (UNIT) sellisel kujul ei tööta. andmetüübid - standardsed + string ja alpha. (string - 255 sümbolit, alpha - 10 sümbolit ) Üldised juhised: ·programm koosneb lausetest. Iga lause on soovitav kirjutada eraldi reale, rea lõpus vajutada -klahvi. ·Üldiselt iga lause lõpus semikoolon (;), esineb erandeid. ·Suur- ja väiketähed on erinevad märgid: 'A' ja 'a' on kaks ise asja. Programmilaused (võtmesõnad) - program, begin, end, write jne - väike- tähtedega, mujal võivad ka suured olla. Pascal-programmi üldkuju: program < nimi >; type < tüübideklaratsioonid >; var < muutujate deklaratsioonid >; begin < lause 1>; ... < lause n >; end. Programmi kirjutamine OpenWindows-keskkonnas. Meie kasutatavad arvutid on SUN-klassi tööjaamad (tööjaamaks nimetatakse tüüpiliselt tavalisest personaalarvutist võimsamat arvutit). Operatsioonisüsteemiks on Solaris UNIX, töökeskkonnaks OpenWindows.

CPM1A Programmable Controllers Operation Manual 1784470

The SYSMAC Support Software Operation Manu- als: Basics and C-series PCs (W247 and W248) provide descriptions of SSS operations for the CPM1A and other SYSMAC C-series PCs. The SYSMAC-CPT Support Software Quick Start Guide (W332) and User Manual (W333) provide descriptions of ladder diagram operations in the Windows environment. The WS02-CXPC1-E-V72 CX-Programmer Ver. 7.2 Operation Manual (W446) and the WS02-CXPC1-E-V7 CX-Programmer Ver. 7.2 Operation Manual: Function Blocks/Structured Text (W447) provide details of operations for the WS02-CXPC1-E CX-Programmer. The CompoBus/S Operation Manual (W266) pro- vides CompoBus/S communications specifications and describes CompoBus/S application methods. Please read this manual carefully and be sure you understand the information provide before attempting to install and operate the CPM1A. Section 1 gives a brief overview of the steps involved in developing of a CPM1A System, describes the

Programmeerimiskeel

tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base

VBA juhtimine

.. x1 = "" : x2 = "" If arv > 0 Then Else sumpos = sumpos + x1 = (-b - Sqr(D)) / (2 * arv a) npos = npos + 1 x2 = (-b + Sqr(D)) / (2 * End If a) ... End If e või False ... >a-3 dlus ] ... r b >= a + c Or c >= a + b Function Hind(L, m) Dim ind ind = Kind(L, m) If ind < 18 Then Hind = "kõhn" ElseIf ind <= 25 Then Hind = "normaal" ElseIf ind <= 30 Then Hind = "ülekaal" Else Hind = "paks" End If

VBA Juhtimine

.. If D < 0 Then ... x1 = "" : x2 = "" If arv > 0 Then Else sumpos = sumpos + arv x1 = (-b - Sqr(D)) / (2 * a) npos = npos + 1 x2 = (-b + Sqr(D)) / (2 * a) End If End If ... ... või False >a-3 lus ] ... r b >= a + c Or c >= a + b Function Hind(L, m) Dim ind ind = Kind(L, m) If ind < 18 Then Hind = "kõhn" ElseIf ind <= 25 Then Hind = "normaal" ElseIf ind <= 30 Then Hind = "ülekaal" Else Hind = "paks" If a > b Then max = a Else

Arvuti tark- ja riistvara

*124 lehekülge teksti *14 pilti, millest igaüks on 650 KB *Kirjuta tehted, kuidas leiad teksti, piltide ja raamatud mahu B-des, KB-des ja MB-des . 1 lk = 3000 B 124*3000 = 372 000 = 372 KB KB-> B-ks : 650 KB = 650000 B 14 pildi maht : 14* 650000 B = 9100000 B = 9100 KB = 9,1 MB Raamat kokku : 372 KB +9100 KB = 9472 KB = 9,472 MB 2 Lehekülgede nummerdamine Insert -> Page numbers - ülal/all - vasak/parem/keskel - esimese lehe number NB! Tiitellehel ei tohi lehekülje numbrit olla Eemalda linnuke ! Nummerduse alustamine suvalisest numbrist : Insert -> Page numbers -> Format -> Page numbering -> Star at -> ...nr Ülesanne Nummerda konspekt järgmiselt : - Üles paremale - Alates 120 Lehekülje numbrite eemaldamine * View -> Header & Footer -> aktiviseeri number -> Delete · aktiviseeri 2x klõpsates number -> Delete

VBA juhtimine informaatika 2

... If D < 0 Then ... x1 = "" : x2 = "" If arv > 0 Then Else sumpos = sumpos + x1 = (-b - Sqr(D)) / (2 * arv a) npos = npos + 1 x2 = (-b + Sqr(D)) / (2 * End If a) ... End If või False ... >a-3 lus ] ... r b >= a + c Or c >= a + b Function Hind(L, m) Dim ind ind = Kind(L, m) If ind < 18 Then Hind = "kõhn" ElseIf ind <= 25 Then Hind = "normaal" ElseIf ind <= 30 Then Hind = "ülekaal" Else Hind = "paks" End If

Scriptikeeled

", "nipitiri"); ANDMETÜÜBID Meelis Jander A-08 JavaScript on vähetüpiseeritud keel, kuid vahet tehakse muutujate järgmiste väärtuste puhul ­ Numbrid 7, 24, 0x3F, 012, 7.12, 2E3 ­ Stringid "tekstijupp" ­ Tõeväärtus (Boolean) true, false ­ NULL See väärtus näitab väärtuse puudumist ­ NaN NaN antakse tagasi parseInt()/parseFloat() poolt kui etteantud argument polnud arvuline väärtus MUUTUJAD JA TÜÜBID Muutuja deklaratsioon var example; var example = "Näide"; ­ Muutuja nimeks võib olla tähtede ja numbrite jada, kus esimene märk peab olema täht või alakriips ­ Muutuja nimi ei tohi sisaldada täpitähti ­ Muutuja tüüpi otseselt ette ei anta; selle teeb interpretaator kindlaks esimest korda omistatava väärtuse järgi ­ Eritüübiliste muutujate korral kasutatakse tüübimuunduse reegleid ­ üldiselt võetakse tüüp selle järgi millele omistatakse; või esimese muutuja tüübi järgi