Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Programmeerimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
programme, massiiv, algoritm, tarkvara, algoritmi, programmeerimiskeel, andmestruktuuri, muutuja, struktuurid, andmestruktuurid, programmid, operatsioon, algoritmid, semantika, kalkulaator, programmeerimise, süntaks, teata, sisend, keerukus, peta, liikuda, fortran, meetodeid, hoitav, tehnikad, seitse, teiselt, arvutile, süsteemitarkvaraPÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS AA-09 Ermo Mägi PROGRAMMEERIMINE Referaat Juhendaja: Kristi Lorents Pärnu 2010 SISUKORD 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 3 1.1. Tarkvara 3 1.2. Tarkvaratehnika 3 1.3. Tarkvaratehnika raamistik 3 2. Andmebaaside struktuur ja algotrim 4 2.1. Algoritmi mõiste, struktuur ja esitamine 4 2.2. Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused 5 3. Programmkeelte põhitüübid 7 3.1. Programmeerimise ajalugu 7 3.2. Programmeerimiskeelte põhitüübid 8 3.3. Programmeerimiskeele semantika ja süntaks 9 Page 2 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 1.1 TARKVARA - Arvutile antavad käsud
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS AA-09 Ermo Mägi PROGRAMMEERIMINE Referaat Juhendaja: Kristi Lorents Pärnu 2010 SISUKORD 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 3 1.1. Tarkvara 3 1.2. Tarkvaratehnika 3 1.3. Tarkvaratehnika raamistik 3 2. Andmebaaside struktuur ja algotrim 4 2.1. Algoritmi mõiste, struktuur ja esitamine 4 2.2. Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused 5 3. Programmkeelte põhitüübid 7 3.1. Programmeerimise ajalugu 7 3.2. Programmeerimiskeelte põhitüübid 8 3.3. Programmeerimiskeele semantika ja süntaks 9 Page 2 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 1.1 TARKVARA - Arvutile antavad käsud
1. Algoritm. Algoritmi keerukus. Ajalise keerukuse asümptootiline hinnang. Erinevad keerukusklassid: kirjeldus, näited. 1.1 Algoritm • Mingi meetod probleemi lahendamiseks, mida saab realiseerida arvutiprogrogrammi abil. • Algoritm on õige, kui kõigi sisendite korral, mis vastavalt algoritmi kirjeldusele on lubatud, lõpetab ta töö ja annab tulemuse, mis rahuldab ülesande tingimusi. Öeldakse, et algoritm lahendab arvutusülesande. • Selline programm, mis annab probleemile õige vastuse piiratud aja jooksul. • Kindlalt piiritletud sisendi korral vastab ta järgmistele kriteeriumitele: o lõpetab töö piiratud aja jooksul; o kasutab piiratud hulka mälu; o annab probleemile õige vastuse. • Parameetrid, mille järgi hinnata algoritmide headust: o vastava mälu hulk; o töötamise kiirus ehk vajatava aja hulk.
......................................................................36 SUUNAMISLAUSE..............................................................................................................38 VALIKULAUSE...................................................................................................................39 ÜLESANDED....................................................................................................................... 39 STRUKTUURSED ANDMETÜÜBID: JADA, MASSIIV, KIRJE, FAIL. .............................39 ............................................................................................................................................... 39 Sissejuhatus ...........................................................................................................................39 Jada. Massiiv. Massiivi mõõtmed .........................................................................................40 Massiivi deklareerimine ..........
..........................................................................14 Esimese teema kokkuvõte.........................................................................15 TEINE TEEMA: PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. .............................................16 Sissejuhatus...............................................................................................16 Programmeerimise mõisted.......................................................................16 Algoritm..................................................................................................16 Programmeerimiskeel.............................................................................17 Lause......................................................................................................18 Võtmesõna..............................................................................................18 Andmeobjekt........................................
süsteemi funktsioonide kasutamiseks programmis, näiteks Java API kirjeldab keeles Java olemasolevaid funktsioone (konkreetselt Java puhul on need jagatud pakettidesse ja klassidesse, aga sellest hiljem...). Programmeerimiskeeltest Eesmärk: mitte töötada riistvara terminites, muuta programmeerimine universaalseks (sõltumatuks konkreetsest arvutitüübist). · masinkood - konkreetse protsessori käsud kahendkujul, elektroonika tase · assembler - madaltaseme programmeerimiskeel, käskude koodid on mnemoonilised (näit. ADD, DIV, MOV, ...), operandide ja aadresside jaoks saab kasutada nimesid, saab deklareerida andmeid, programmi võib varustada kommentaaridega, ... · universaalsed programmeerimiskeeled (ei sõltu protsessori käsustikust) e. kõrgtaseme keeled, saab liigitada paradigma alusel · keskkonnad tööks valmiskomponentidega, võimaldavad "liimida" valmiskomponendid tervikuks
Veebiserveri- ja kliendivaheline suhtlus näeb välja järgmiselt: Antud kursuse jooksul töötame Apache veebiserveriga, sest see on lihtne, töökindel ja tasuta veebiserver ning lisaks tänapäeval ka kõige populaarsem veebiserver maailmas. Apache esimene versioon sai valmis aastal 1995. Tänaseks kasutab Apache veebiserverit umbes 50% kõigist veebisaitidest ja veebiserver on kättesaadav nii Linux, Windows ja Mac opsüsteemidele. Tarkvara lähtekood on avalik, seetõttu on Apache'i jaoks olemas palju teiste arendajate poolt loodud lisateeke. Tootja Nimetus Saitide arv Protsent Apache Apache 83 206 564 50.22% Microsoft IIS 58 540 275 35.33% Google GWS 10 075 991 6.08% Netcraft veebiserverite uuring. Aprill 2008 (värskemad uuringu tulemused - 2009 a.) PHP keel
......................................................................................17 Ülesandeid.........................................................................................................................17 Massiivid...............................................................................................................................17 Tsükkel andmete kasutamiseks.........................................................................................18 Massiiv ja alamaprogramm...............................................................................................19 Algväärtustamine, järjestamine.........................................................................................19 Osutid ja koopiad.............................................................................................................. 20 Massiiv alamprogrammi parameetrina..............................................................................21
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil C# Tallinn 2011 C# Mõnigi võib ohata, et jälle üks uus programmeerimiskeel siia ilma välja mõeldud. Teine jälle rõõmustab, et midagi uut ja huvitavat sünnib. Kolmas aga hakkas äsja veebilahendusi kirjutama ja sai mõnegi ilusa näite lihtsasti kokku. Oma soovide arvutile selgemaks tegemise juures läheb varsti vaja teada, "mis karul kõhus on", et oleks võimalik täpsemalt öelda, mida ja kuidas masin tegema peaks. Loodetavasti on järgnevatel lehekülgedel kõigile siia sattunute jaoks midagi sobivat
Sümbolid · char(16-bitiline Unicode-sümbol, 'u0000'(0) kuni 'uffff'(65535)) Nimi: · on tõstutundlik · võib sisaldada tähti, numbreid, _ , $ · ei tohi alata numbriga · ei tohi olla Java võtmesõna, · ei tohi olla true, false, null Ühiksuurendamine, ühikvähendamine ++muutuja : Muutujat suurendatakse ühe võrra ja seejärel arvutatakse avaldise väärtus kasutades muutuja uut väärtust muutuja++ : Avaldise väärtus arvutatakse kasutades muutuja vana väärtust ja seejärel suurendatakse muutujat ühe võrra --muutuja : Muutujat vähendatakse ühe võrra ja seejärel arvutatakse avaldise väärtus kasutades muutuja uut väärtust muutuja-- : Avaldise väärtus arvutatakse kasutades muutuja vana väärtust ja seejärel vähendatakse muutujat ühe võrra Tüübiteisendus Avaldise arvutamisel: · Kui ühe operandi tüüp on double, siis teine teisendatakse ka double-tüüpi
1. nädal • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Bitt – info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit – nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut. Nibble - 4 bitti.
PROGRAMMEERIMISE MÕISTED ALGORITM on täpne ja üheseltmõistetav eeskiri mingi ülesande lahendamiseks. Algoritmi esitusviisid: Pseudokoodis, kus kasutatakse programmeerimiskeele võtmesõnu, lauseid. Graafiliselt - blokk-skeemid. PROGRAMMEERIMISKEEL on tehiskeel algoritmide kirjapanekuks arvutitele "arusaadaval" kujul. Programmeerimiskeeles kirja pandud algoritmi nimetatakse PROGRAMMIKS või, kui veelgi täpsem olla, PROGRAMMI TEKSTIKS. Programmeerimiskeele süntaks on range eeskiri, mis sätestab väga üksikasjalikult, kuidas tohib programmi kirja panna nii, et see oleks arvuti poolt vastuvõetav. Vastasel juhul on tekstis süntaksivead. Programmi süntaks võib olla õige, kuid sellegipoolest see programm ei tööta arvutis nii, nagu soovisime. Siis on programmis on semantilised vead ehk sisulised vead.
Üldisi programmeerimiskeeli käsutatakse suvaliste rakendus- ja süsteemi-programmide loomiseks, mis töötavad autonoomselt või koos teiste programmidega. Praegusel ajal on levinud järgmised üldised programmeerimiskeeled C, ++, Visual ++, Visual Basic, Java, Pascal, Fortran, Cobol. Spetsialiseeritud keel on tavaliselt otseselt seotud kindla rakendusprogrammiga või -süsteemiga ning selle keele abil saab luua ja käsutada tarkvara ainult antud süsteemi jaoks. Enamiku nüüdisaegsete rakendusprogrammide juurde kuuluvad arendusvahendid, milles käsutatakse ühte või mitut spetsialiseeritud keelt. Programmeerimiskeeled on formaalsed keeled, mis on ette nähtud arvutiprogrammide koostamiseks. Keel määrab kindlad reeglid programmi võimaliku struktuuri, selle komponentide ning töödeldavate andmete ja objektide jaoks. Programm koosneb tavaliselt mitmest suhteliselt sõltumatust osast ehk programmiüksusest.
OOP tugi, mis lubab suurendada funktsionaalsust ja arendada modulaarsust Redaktorid PHP koodi saab kirjutada täiesti tavalise Notepad'iga, kuid tunduvalt mugavam on kirjutada seda programmidega, mis kuvab koodi värvilisena, lubab salvestada koodijupikesi, käivitada php koodi jne. Notepad++ Sublime Text 2 Adobe Dreamweaver CS6 (30 päeva tasuta) Kordamine Mis ülesannet täidab veebiserver? Milline on kõige populaarsem veebiserveri tarkvara? Põhiline erinevus staatilisel ja dünaamilisel kodulehel? Mis on PHP ja miks see on nii populaarne? Milline on php süntaks? 03 - PHP - Ettevalmistused koodiga töötamiseks Teemad Mis on WAMP WAMP serveri allalaadimine WAMP serveri paigaldus WAMP serveri käivitamine PHP käivitamine WAMP serveris Alternatiivid WAMP'ile Adobe Dreamweaver seadistamine Sissejuhatus
C keel arendati 69-73, Ritchie, Kernigan C++ - 1983 Bell labs Python 1989 PHP keel 1994, Personal Homepage Tools nimelisest skriptide setist sai nime MySQL database - 1994 Borland Delphi keel 1995 , Borland International Java 1995 , SUN Apache web server - 1995 C# - 2000, Microsoft RDF Kirjelduskeel HTML - Teksti paigutamise / lehe kujundamise keel CSS - Eriti täpset teksti paigutust ja kujundust võimaldav keel HTML-i täienduseks Javascript - Brauseri programmeerimiskeel: javascripti programmid töötavad otse brauseris: muudavad htmli, css-i, võtavad ühendust serveriga jne jne AJAX tähistab: HTML+CSS+Javascript+async. Queries Georg Cantor - Hulgateooria rajaja CISC complex instruction set computer RISC reduced instruction set computer URL Uniform Resource Locator HTTP Hypertext Transfer Protocol AOL America Online, aol-i alguses ei olnud http-d ega www-d MS-DOS Microsoft Disc Operating System 1981
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile
Nullaadressiga arvuti käsukoodi juurde ei kuulu aadressi. Tegemist on pinumälul põhineva arvutiga. Operandid võetakse pinumälu pealt ja sinna kirjutatakse ka tulemus. Kõikidel käsuformaatidel on omad eelised. Oluline on arvestada pöördumisi mälu poole, mis on oluline kiiruse seisukohast, aga samas on ka oluline käskude pikkus. 3. RAID ja SSD kettad. RAID sõltumatute ketaste liiasmassiv, mille idee on koostada väikestest ketastest ketaste massiiv, mis oleks efektiivsem kui üks suur ketas. RAID ketaste arendamise põhjused: liiasus tõstab süsteem töökindlust, paralleelne pöördumine sõltumatute ketaste poole tõstab töökiirust ja ühe suure ketta hind on kõrgem kui väikeste ketaste massiiv. RAID kettaid realiseeritakse nii riistvaraliselt kui ka tarkvaraliselt. Töökindlust aitab tagada liiasus ehk ühe vea korral saab viga parandada või kasutada teist ketast. RAID kettad jagatakse tasemeteks:
Meetod ja klass Eeltoodud EPL programm peaks trükkima täisarvude massiivi nimega jada kümme elementi, mille väärtuste vahemik on 0 kuni 9, kuid tekstis on tõsine viga. Milline valik parandab selle vea? Asendada for (i=0;i<=10;i++) tekstiga for (i=0;i<10;i++) Milleks WWW algselt loodi? Et kiirendada teadlaste vahel pilte ja teksti sisaldavate teadusaruannete vahetust Millised on rakendustarkvara kohta käivad näited? Kirjade ja dokumentide koostamise tarkvara Mobiiltelefoni mäng Milline toodud lausetes on õige veebisaidi kohta, mis kasutab kliendipoolset skriptimist? Osa programmi koodi käivitatakse kasutaja arvutis. Milline def kirjeldab kõige paremini andmebaaside ohjesüsteemi päringukeelt? Keel, mis võimaldab andmehaldust (data management) Milline SQL käskudest muudab valuutat dollarist eurodeks? Update prices set amount=amount*0.7 and cuurency="Euro" where currency="Dollar"
Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. Iga käsu täitmine algab üldise osaga, kus loetakse sisse käsukood ja modifitseeritakse käsuloenduri väärtus. Pärast käsukoodi lugemist vastab igale käsule oma haru. Haru valik toimub vastavalt käsukoodi dekodeerimisel saadud infole selle järgi, missugune on täitmisele minev käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis ka hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist. Meil on algoritm käsu täitmiseks, mis määrab juhtsignaalide väljastamise järjekorra, mis riistvara tasemel juhivad loogikaelemendid. Nüüd tuleb meil siduda algoritmid ja digitaalloogika. Juhtautomaat on käsu täitmise algoritmi riistvaraline realisatsioon loogikaskeemina. Põhimõtteliselt on juhtautomaadi realiseerimiseks 2 võimalust: jäiga loogikaga ja mikroprogrammeeritav. Jäiga loogikaga juhtautomaat. Jäiga loogika korral realiseeritakse algoritm
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 1. Loeng Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Näited: a. Toiduretsept. b. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks Algoritmiline probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna. Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Analoogsüsteem andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt Näit: termomeeter, vinüülplaat, foto Digitaalsüsteem (pidevad) andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena Ühelt teisele: digitaliseerimine The three major comparisons of computers are: Electronic computers versus Mechanical computers
...................................................... 14 Tutvustus..................................................................................................................................... 14 Programmi struktuur.................................................................................................................... 15 Abiteekide laadimine.................................................................................................................... 17 Keele struktuurid.......................................................................................................................... 17 Muutujad ja andmetüübid........................................................................................................ 17 Tekst................................................................................................................................... 18 Numbrid....................................................................
RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad 1.Millised reaalajalised nõuded määravad RAS tarkvara koostamise eripära? RAS nõuded määravad tarkvara valmistamise eripärad (enamasti tekib sundparalleelsus): · Jõudlus tippkoormusel peab olema ennustatav · Töökiiruse juhtimine toimub ümbritsevast keskkonnast · Ohutus on sageli kriitilise tähtsusega · Andmemahud on väikesed või keskmised · Aktiivne liiasus (dubleerimine, jne) · Andmete terviklikkus nõutav lühiajaliselt · Autonoomne vigade avastamine 2.Selgitada sundparalleelsuse ja traditsioonilise paralleeltöötluse erinevusi.
Autoinkrementne – seotud pinumälust lugemisega. Augul loetakse sõna, millele osutab osuti ja siis suurendatakse osutit nii, et see näitaks järgmisele sõnale pinumälus. Baseerimisega adresseerimine – aadress arvutatakse summana baasregistri väärtusest ja nihkest, mis antakse käsukoodiga. Baasregistris on pikk mäluaadress, indeks võib olla lühem. Nihe võib olla märgiga arv. Baas otsustab tavaliselt andmestruktuuri algusele ja indeksiga valitakse teatud kirje. Indekseerimisega adresseerimine – aadress leitakse summana käsukoodiga koosolevast baasaadressist ja kuskil registris säilitatavast indeksist. Kaasas olev aadress on pikk aadress. Kasutamine analoogiline baseerimisega adresseerimisega. Baseerimise ja indekseerimisega adresseerimine – aadress leitakse kahe registri väärtuste summeerimisel. Ühes neist on baasaadress ja teises indeks. Juurde võidakse
1. Suuruse numbrid ja mida nad tähendavad ? 1 bit = 1 binary digit 1bait = 8bitti 1kilobait = 1024 baiti Megabait = 1,048,576 baiti Gigabait = 1,073,741,824baiti Terabait = 1 trillion baiti Esimene mikroprose: intel 4004 von Neumann-type computer - Stored-program Computer KÜSIMUSED: Nimeta vähemalt üks oluline teooria- alane tulemus Alan Turingilt. Millisel aastakümnel see tulemus saadi? Turingu test 1940 Millal loodi programmeerimiskeel Fortran (pluss- miinus kolm aastat on OK)? Mille poolest on Fortran eriline? 1957, kõrgema taseme programmeerimiskeel, mis võimaldas loop´ida. Millisel sajandil elas saksa filosoof Leibniz? Milliseid tehteid suutis teha Leibnizi ehitatud arvuti? 17. sajandil , liitis, lahutas, korrutas, jagas Mis aastal hakati müüma arvutit nimega Commodore PET(pluss - miinus kaks aastat on OK)?1968 Millal loodi Intel Corp (pluss miinus kaks aastat on OK)? Mida ütleb Inteli asutaja ja
3.2. Registrid 27 1.3.3. Loendurid 28 1.3.4. Summaatorid 31 1.3.5. Kommutaatorid 34 1.3.6. Aritmeetika-loogikaplokk 36 1.3.7. Koodrid ja dekoodrid 37 1.4. Homogeensed struktuurid ja loogilised maatriksid 40 1.4.1. Loogilised maatriksid 40 1.4.2. Ümberprogrammeeritavad maatriksid 43 1.5. Mälud 44 1.5.1. Muutmälud 45 1.5.2. Püsimälud 47 1.6
. Tk, siis rrep(T) = (rrep(T1), .. , rrep(Tk))a o kui a on terminaalne tipp, siis rrep(T) = a Juur jääb paremale Komad eraldavad sulus sama taseme tippe sulu ees on selle taseme juur Programmi struktuuri esitamine puuna: Lehed on operandid, juur on operaator. Varem täitmisele tulevad operatsioonid on kõrgematel astmetel. Kuna viitstruktuurid liiga mahukad, kasutatakse ees-, kesk- või lõppjärjekordi. Selliseid programme saab täita ühe magasiniga raali ja funktsioone pop(element) ja push(element) Tõestuste esitamine puudena: Puu lehed on aksioomid ning teised tipud on teoreemid. Kaared vastavad tuletusreeglite rakendamisele. 5. Programmeerimiskeelte klassid. Arvuti töötleb fikseeritud märgisüsteemis esitatud infot. See märgisüsteem on keel. Enamus raalis kasutatavatest keeltest moodustavad programmeerimiskeeled. Programmeerimiskeel on tähistuste ja reeglite süsteem algoritmide esitamiseks arvutile
........... Ideaalne hajusrakendustele (kasutati ISDNi (mitte aga hiir, klaviatuur ja ekraan) enamat end module spetsifitseerimisel), Käitumuslik hierarhia module p2: Tarkvara on saadaval: SINTEF, Telelogic, Näited: olekud, protsessid, protseduurid. ............ Cinderella Mitmed sardsüsteemid peavad vastama reaalaja Struktuurne hierarhia end module (www.cinderella.dk).
Tarkvaratehnika: Loeng 1: Taust: o Tarkvara iseloom o Kõrgenenud nõudmised: Suuremad süsteemid Keerulisemad süsteemid Kiiremini Erinevad näited vigadest mis on tehtud: o Ariane Crash 1996 kosmosesüstiku alla kukkumine, tuli välja et selle alla kukkumise põhjuseks oli tarkvarasüsteemis viga ilmus trajektoori osas. o Therac-25 kiiritusravi andmises tehti viga kasutaja liideses, kus
osuti ja siis suurendatakse pinumälu osuti nii, et see näitaks järgmisele sõnele pinumälu piirkonnas. Baseerimisega adresseerimine - selle korral aruvatatakse aadress summana baasregistri väärtustest ja nihkest, mis antakse koos käsukoodiga. Baasregistris on pikk mäluaadress, aga indeks võib olla lühem. Nihe võib olla märgiga arv. Baseerimisega adresseerimine võimaldab teatud elemendile andmestruktuurist juurdepääsu andmebaasi alguse suhtes. Baas otsustab tavaliselt andmestruktuuri algusele ja indeksiga valitakse teatud kirje. Indekseerimisega adresseerimine – selle korral leitakse aadress summana käsukoodiga koosolevast baasaadressist ja kuskil registris säiltatavast indeksist. Käsukoodiga kaasas olev aadress on pikk aadress. (anal baseerimisega) Baseerimisega ja indekseerimisega aadresseerimine – aadress leitakse kahe registri väärtuste summerimisel. Ühes neist registritest on baasaadress ja teises indeks
loendab järjest 2nd koodi 0...9. Sünkroonne - ehk rööpülekandega, toimub trigeritevaheline signaali ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, mistõttu ei teki hilistumist. Asünkroonne - ehk jadaülekanne, loenduri puuduseks on signaalide ülekandmisel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse. Protsessor · Protsessori üldstruktuur CPU (Central Processing unit) on arvuti aju. Selle ülesandeks on viia täide programme, mis on salvestatud peamälus (main memory), võttes käske, uurides 5 neid, ja täites neid üksteise järel. Komponendid on ühendatud üksteisega siiniga, mis on kogum paralleeleseid juhtmeid aadresside, andmete ja kontrollsignaalide vahendamiseks. Siinid võivad olla nii välised CPU-le, ühendades seda mälu ja sisend/väljund seadmetega, kui ka sisesed. CPU koosneb mitmest osast. Juhtautomaat on vastutav käskude võtmise ees
poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. Ringloendur - Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. Protsessor Protsessori üldstruktuur Protsessori ja mälu osa andmetöötluses: Arvutis säilitatakse programme (käskude jada) ja andmeid mälus kahendkujul (0-de ja 1-de jada). Põhiliselt on kasutusel von Neumanni tüüpi arvuti arhitektuur kus nii käsud kui ka andmed asuvad samas mälus. Eksisteerib ka Harvardi arhitektur kus on eraldi mälu käskudele ja andmetele. Kogu programmi täitmine eeldab pidevat andmevahetust protsessori ja mälu vahel. Protsessorisse loetakse käske ja andmeid ning mällu
poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. Ringloendur - Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. Protsessor · Protsessori üldstruktuur Protsessori ja mälu osa andmetöötluses: Arvutis säilitatakse programme (käskude jada) ja andmeid mälus kahendkujul (0-de ja 1-de jada). Põhiliselt on kasutusel von Neumanni tüüpi arvuti arhitektuur, kus nii käsud kui ka andmed asuvad samas mälus. Eksisteerib ka Harvardi arhitektuur kus on eraldi mälu käskudele ja andmetele. Kogu programmi täitmine eeldab pidevat andmevahetust protsessori ja mälu vahel. Protsessorisse loetakse käske
4. Käsudekoodril läheb aktiivseks üks väljunditest, mis näitab, millise käsu kood loeti protsessorisse. 5. Kõik käsud sisaldavad alati käsukoodi, kui sealjuures vb käsus ka andmeid võid aadress (IRp). 6. Käsukood sisaldab infot selle kohta, mida peab protsessor tegema (nt liitma, lahutama, nihutama jne) 4.3. Juhtautomaat Pärast käsukoodi dekodeerimist asub käsu edasist täitmist juhtima juhtautomaat. J – käsu täitmise algoritm riistvaralise realisatsiooni loogikaskeem. Kõikidel käskude täitmise algoritmidel on alguses ühisosa (käsukoodi lugemine, käsukoodi modifitseerimine jne) ja pärast dekodeerimiset täidetav eriosa (operandide lugemine, ALU operatsioonid, resultaadi salvestamine jne) 5 4.4. Operatsioonautomaat Vahetu andmete teisendaja, mis koosneb registermälust, ALU-st ja lippude registrist.
annaabi.ee 
