..........................5 3. KUIDAS KONFLIKTIGA TOIME TULLA.............................................................6 3.1. Domineerimine/võitlus........................................................................................6 3.2. Tasandamine/kohandumine.................................................................................6 3.3. Vältimine.............................................................................................................7 3.4. Probleemilahendamine........................................................................................7 3.5. Kompromiss........................................................................................................7 KOKKUVÕTE...............................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................10 SISSEJUHATUS
Lasta lapsel kogeda erinevaid emotsioone (ka negatiivseid) ning aidata tal nendega toime tulla. Rääkida lastega sellest, mis on neis positiivset (erilist) aitab enesehinnangut ja -kindlust tõsta. Modelleerimine oskuse tutvustamine, demonstreerimine, rollimängus käitumise sooritamine. Juhendamine lapsele antakse konkreetsed käitumisreeglid, seejärel harjutatakse ning siis antakse lapsele pidevat tagasisidet. Sotsiaalne probleemilahendamine sisuks on sotsiaalsete probleemide hindamine ja alternatiivide leidmine ja kaalumine.
tahab seebikat vaadata, teine sporti. Konflikt võib tekkida ka täiesti tühisest asjast. Konflikti tekkimisel ei tohiks seda vältida ja tõmbuda iseendasse ning loota, et küll see laheneb iseenesest. Tõsi on see, et kui ei tegeleta selle lahendamisega, siis konflikt järjest kasvab ja kasvab. Tõenäoliselt on suuremad lootused arusaamatused lahendada kui neist partnerile teada anda ning nendega tegeleda. Kõige parem strateegia konfliktiga toime tulemiseks on probleemilahendamine. See tähendab, et tegeletakse erimeelsuste põhjustega ja püütakse leida selline lahendus, mis rahuldaks kõiki osapooli. Ehk siis on selle eesmärk leida kõigile kõige sobivam lahendus. Tähtis on, et tegutsetakse koos ja võetakse arvesse partneri arvamust. Kinldasti peab hoiduma sellest, et vaid üks saab olla võitja. Konflikti lahendamisest peavad võitma kõik osapooled. Ei ole vaja võidelda, sellelt on vaid negatiivseid tagajärgi oodata.
Mõnikord on otstarbekas kasutada vältimist kui ajutist alternatiivi. Kui konflikt on väga kuum, siis võib ajutine vältimine anda osapooltele aega maha jahtumiseks. Samuti võib ta anda aega, et osapooled võiks koguda lisainfot konflikti efektiivseks lahendamiseks. Kahjuks on inimestel kalduvus liiga sageli ja kergelt otsustada vältimise kasuks. Neid olukordi, kus vältimine on otstarbekas, on siiski vähem kui meile meeldiks. 4. Probleemilahendamine See võiks olla teoreetiliselt parimaks konfliktiga toimetulekustrateegiaks, samas osutub ta praktikas kõige raskemini teostatavaks. Sel juhul püütakse lahendada konflikti arvestades maksimaalselt kõigi osapoolte huvidega. Probleemilahendamise puhul tegeldakse erimeelsuste põhjustega ning püütakse leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust. Edukaks probleemilahendamiseks on tarvilik, et kõik osapooled oleks valmis maksimaalseks koostööks
Riskide juhtimine Õppekorraldus · Hindamine on mitteeristav ehk arvestatud või mittearvestatud · Arvestuse saamiseks on vaja: · Kohalkäimine vähemalt 75% · Grupitööna teostatud 1 struktuurne probleemilahendamine (Kaizen) · Grupitööna tehtud 1 baasriskihindamine · Grupitööna tehtud 1 täielik riskihindamine · Kohtume reedeti 8.30 17:00. Vaadake tunniplaani! Minu kontaktid: [email protected] Helistage 5163000 Skype janek.popell Töökohad · AS Kaubaekspress 1993- 1997 · AS Tere 1997-2000 · AS Kalev 2000-2001 · AS Magnum Medical 2001- 2003 · AS Cargo Handling 2003- 2005 Riskijuhtimine eesmärk pole kahjude ärahoidmine vaid äri kasvatamine
Sellel on kolm põhjust. Esiteks arvavad inimesed ekslikult, et võitmine eeldab tingimata oma vastase löömist ja nad on harjunud kasutama võitlevat straateegiat. Seega teadmatus. Teiseks põhjuseks on emotsioonid, mis konfliktsetes olukordades löövad üle pea ning takistavad ratsionaalset mõtlemist. Siin aitab kui osapooled tunnistavad, et nii võib juhtuda ning lubavad üksteisel aeg-ajalt "auru välja lasta" ilma, et ise sellega kaasa läheks. Kolmandaks põhjuseks on see, et probleemilahendamine vajab teise poole koostööd. Konstruktiivne arutelu on raske kui teine pool sellele vastu töötab ja konflikti jõuga lahendada üritab. Sel juhul vajame oma parimaid veenmisoskusi selgitamaks patnerile, et koos tegutsedes on paremad võimalused leida rahuldav lahendus. Probleemilahendus ei ole kindlasti lihtsaim viis oma konfliktidega toime tulekuks, küll aga suure tõenäosusega kõige otstarbekam. Vaatamata näilisele muljele, et probleemilahendus
video abil 3) käitumise sooritamine rollimängus, antakse tagasiside. • Kognitiiv-käitumuslik strateegia. Siin keskendutakse lapse seesmistele kognitsioonidele ja probleemi lahendamise võimetele. Üheks võimalikuks meetodiks on siin juhendamine kus lapsele antakse õpetaja poolt konkreetsed käitumisreeglid või tegevuste järjestus. Häid tulemusi on võimalik saavutada, kui üheaegselt juhendada ja modelleerida. • Sotsiaalne probleemilahendamine, see on meetod, mis õpetab lastele sotsiaalsete probleemide lahendamise protsessi. Sisuks on inimestevaheliste probleemide loogiline hindamine ning alternatiivsete lahendusviiside leidmine ja kaalumine. 9 Sotsiaalsete oskuste õpetamise mudel 1. Vajaduse määratlemine. Tegevuse eesmärgi sõnastamine. 2. Sissejuhatus
Sellised küsimused – alles 20 saj esimesest poolest • Organisatsiooni hinnangu- ja arengudimensioonid: efektiivsus, ressursisäästlikkus, inimkesksus, tulemuse kvaliteet … • Organisatsiooni arendamise (vastuolulised) vaatepunktid: omaniku perspektiiv, juhi positsioon, töötaja vaatepunkt, ühiskonnaliikme arusaam … • Meie: kuidas mõeldakse organisatsiooni arengust, kaks vaatepunkti põhjalikumalt Ajalugu Esmane organisatsiooni arengukäsitlus = probleemilahendamine. Areng = murede järkjärguline ületamine. • Eneseparanduse kolm sammu: teadvustamine, muutus, juurdumine Organisatsioon muutub, muutustes osalemine tähendab motiveeritust. Ühine mõttetöö + tegevus + tulemuste hindamine! Oluline: kolme sammu ei tee juht üksi, vaid organisatsiooni liikmed ühiselt. Selle mõtteviisi jätk: strateegiline arengukavandamine, tagasisidestatud juhtimine … Teadvustamine, muutus, juurutamine – rakendusliku MA loogika
vms. Pärast konflikti aitab hindamisperiood teil võitlusest õppida ning õppida ka seda, kuidas järgmine kord produktiivsemalt võidelda. Selle meetodi kasutamise tulemusena antakse emotsioonidele voli ja need taanduvad tavaliselt üsna ruttu, üks või mõlemad osapooled võivad muutuda, inimesed saavad väljendada oma väärtushinnanguid ja nõustuda, et nad ei nõustu ning emotsionaalseid sidemeid inimeste vahel kalduvad tugevnema. KOOSTÖÖL PÕHINEV PROBLEEMILAHENDAMINE: ELEGEANTSE LAHENDUSE OTSIMINE Kolme sorti konfliktid 1. Emotsioonide konfliktid – tekivad vastandlikud tunded. 2. Väärtuste konfliktid – vastandlikud uskumused. 3. Vajaduste konfliktid – olemuslikud küsimused. Koostööl põhinevale probleemilahendamisele leidub mitmeid alternatiivne: näiteks probleemi eitamine, vältimine, allaandmine, domineerimine ja kompromissile minek. Kõik need meetodid võivad teatud puhkudel sobivad
ja mis tüüpi probleemidega? Kas pereliikmed tulevad olemasolevate probleemidega toime erineval moel? Kui nii, siis kuidas? Millised on perekonna sisemised toimetulekustrateegiad? - Perekondlik (grupiviisiline) üksteisele lootmine ja vastastikune usaldus.. - Huumori kasutamine. - Oma tunnete, mõtete ja toimingute jagamine üksteisega (toetumine ühtekuuluvustundele). - Probleemi (ja kaasneva olukorra) tähenduse kontrollimine. - Ühine probleemilahendamine (millised on erinevate pereliikmete võimed ja oskused probleemilahendamisel?). - Rollialane paindlikkus. - Normaliseerimine. Millised on perekonna välised toimetulekustrateegiad? - Informatsiooni otsimine ja kasutamine. 12 13 - Toetumine suhetele laiema kogukonnaga (üldine väline sekkumine).
2) Kuulake, kuni kogete teist poolt. 3) Sõnastage oma vaated, vajadused ja tunded. Martin Buber «The knowledge of man». Eugene Gendlini «Rap manual». Õige sõnastamine: 1) Sõnastage oma seisukoht lühidalt. 2) Vältige laetud sõnu. 3) Öelge, mida mõtlete, ja mõelge, mida ütlete (mõnikord polegi konflikti lahendamise protsessi kolmandat sammu vaja rakendada). 4) Avalikustage oma tundeid. 19 Koostööl põhinev probleemilahendamine: elegantse lahenduse otsimine Kolme sotri konflikti: 1) Emotsioonide konfliktid. 2) Väärtuste konfliktid - harva leidub mingit lahendust, sest inimese jaoks, kes sellisel juhul endast välja läheb, ei ole mängus midagi konkreetset ega otseset. 3) Vajaduste konfliktid. 4) Kompromiss. Kõige sagedamini kasutatakse koostööl põhineva probleemilahenduse asemel alternatiivid: eitust, vältimist, allaandmist ja domineerimist.
ja mis tüüpi probleemidega? Kas pereliikmed tulevad olemasolevate probleemidega toime erineval moel? Kui nii, siis kuidas? Millised on perekonna sisemised toimetulekustrateegiad? - Perekondlik (grupiviisiline) üksteisele lootmine ja vastastikune usaldus.. - Huumori kasutamine. - Oma tunnete, mõtete ja toimingute jagamine üksteisega (toetumine ühtekuuluvustundele). - Probleemi (ja kaasneva olukorra) tähenduse kontrollimine. - Ühine probleemilahendamine (millised on erinevate pereliikmete võimed ja oskused probleemilahendamisel?). - Rollialane paindlikkus. - Normaliseerimine. Millised on perekonna välised toimetulekustrateegiad? - Informatsiooni otsimine ja kasutamine. - Toetumine suhetele laiema kogukonnaga (üldine väline sekkumine). - Sotsiaalse toetuse otsimine (nii ametlikud kui mitteametlikud toetussüsteemid). - Vaimse (religioosse) toetuse otsimine.
Isoleeritus aktsepteerimine, sotsiaalne toetus Lootusetus - tegutsemine Efektiivne toimimine sisaldab: Aktiivne ja osavõtlik kuulamine Tunnete väljendamise julgustamine Aidata aru saada juhtunust Aidata järk-järguliselt reaalsust aktsepteerida Aidata leida uusi toimetulekuviise Aidata leida tuge oma suhetevõrgustikust probleemilahendamine 26. Kriisisekkumine erinevatel kriisi etappidel. Sokiperiood = turvalisus esmaabi, hoolitsus, lähedus, rääkimine Reaktsiooniperiood = korrastamine Tunnete väljendamine, lootuse loomine, toetus Analüüsiperiood = aru saamine aktiivne kuulamine, positiivne suhtumine Uutele seisukohtadele jõudmise periood Ei pruugi abi vajada 27. Mida peab silmas pidama laste nõustamisel? Tuleks vältida eeldust, et
Üks kindel grupi juht, määratud kõrgemalt Rollid vahetuvad vastavalt töö iseloomule Igaüks vastutab oma tulemuste eest Kõik vastutavad kõigi tulemuste eest Grupp lähtub organisatsiooni eesmärgist Meeskonnal on spetsiifiline eesmärk Individuaalsed tulemused Kollektiivsed töötulemused Koosolekud reeglite järgi organiseeritud Vaba arutelu, tegelik probleemilahendamine Otsustatakse ja delegeeritakse Töötegemine koos Eduka meeskonna tunnused: Kaasav juhtimisstiil Jagatud vastutus Eesmärgile pühendumine Heal tasemel kommunikatsioon Suunatus tulevikku Keskendumine tulemusele Loovus Kiire regeerimine 25. Kirjelda grupi arenguetappe. Millest sõltub grupi sisemine areng? Grupi arenguetapid: Moodustumine - eesmärkide määratlemine, liidri esilekerkimine. Grupi arengu seisukohalt
· Üks kindel grupi juht, määratud kõrgemalt · Rollid vahetuvad vastavalt töö iseloomule · Igaüks vastutab oma tulemuste eest · Kõik vastutavad kõigi tulemuste eest · Grupp lähtub organisatsiooni eesmärgist · Meeskonnal on spetsiifiline eesmärk · Individuaalsed tulemused · Kollektiivsed töötulemused · Koosolekud reeglite järgi organiseeritud · Vaba arutelu, tegelik probleemilahendamine · Otsustatakse ja delegeeritakse · Töötegemine koos 7 Eduka meeskonna tunnused: · Kaasav juhtimisstiil · Suunatus tulevikku · Jagatud vastutus · Keskendumine tulemusele · Eesmärgile pühendumine · Loovus · Heal tasemel kommunikatsioon · Kiire regeerimine
· Üks kindel grupi juht, määratud kõrgemalt · Rollid vahetuvad vastavalt töö iseloomule · Igaüks vastutab oma tulemuste eest · Kõik vastutavad kõigi tulemuste eest · Grupp lähtub organisatsiooni eesmärgist · Meeskonnal on spetsiifiline eesmärk · Individuaalsed tulemused · Kollektiivsed töötulemused · Koosolekud reeglite järgi organiseeritud · Vaba arutelu, tegelik probleemilahendamine · Otsustatakse ja delegeeritakse · Töötegemine koos Eduka meeskonna tunnused: · Kaasav juhtimisstiil · Suunatus tulevikku · Jagatud vastutus · Keskendumine tulemusele · Eesmärgile pühendumine · Loovus · Heal tasemel kommunikatsioon · Kiire regeerimine 18. Kirjelda grupi arenguetappe
Kui 17 konflikt on väga kuum, siis võib ajutine vältimine anda osapooltele aega maha jahtumiseks. Samuti võib ta anda aega, et osapooled võiks koguda lisainfot konflikti efektiivseks lahendamiseks. Kahjuks on inimestel kalduvus liiga sageli ja kergelt otsustada vältimise kasuks. Neid olukordi, kus vältimine on otstarbekas, on siiski vähem kui meile meeldiks. 4. Probleemilahendamine See võiks olla teoreetiliselt parimaks konfliktiga toimetulekustrateegiaks, samas osutub ta praktikas kõige raskemini teostatavaks. Sel juhul püütakse lahendada konflikti arvestades maksimaalselt kõigi osapoolte huvidega. Probleemilahendamise puhul tegeldakse erimeelsuste põhjustega ning püütakse leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust. Edukaks probleemilahendamiseks on tarvilik, et kõik osapooled oleks valmis maksimaalseks koostööks
väikeste laste on olemas ka ego ja superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks". Freud uskus, et Idi ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul. Id-i mõttelaadi on kutsutud primaarprotsessiks. Ego – ratsionaalne, naudingut edasilükkav, probleeme lahendav ja ennastsäästev mõttelaad. Kannab sekundaarsete protsesside nime. Ego tegevused hõlmavad intellektuaalseid valdkondi nagu taju, loogiline mõtlemine, probleemilahendamine ja mälu. Ego on juht, kes langetab raskeid otsuseid, mis tekitab ärevust. Egol on olemas mitmesuguseid kaitsemehhanisme, mis aitavad ärevust vähendada ja kontrollida, reaalsust moonutades. Superego – areneb kõige viimasena välja. Südametunnistus kaitseb lubamatute mõtete või tegude eest ning ego ideaal tunnustab ihaldatud käitumise eest. Superego kontrollib ego käitumist ja ka mõtteid. Superego on ühiskonna viis korra saavutamiseks
annaabi.ee 
