Kuidas konfliktidega edukalt toime tulla? (1)

Kuidas konfliktidega edukalt toime tulla? Krislin Koor 12B
Konfliktid teiste inimestega on osa meie igapäevaelust. Need on kui lahkhelid või arusaamatused, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli tegutsema üksteise vastu. Selleks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus puutuvad nende huvid kokku.
Tavaline on see, et kardetakse konflikte, kuna arvatakse et lahkhelide korral suhted halvenevad. Aga tegelikult võivad suhted liikuda hoopis paremuse poole, kui neid lahendada edukalt. Muidugi on konfliktil nii positiivseid kui negatiivseid tagajärgi. Tuleb pöörata tähelepanu sellele, kuidas konflikti suhtutakse ja kuidas see lahendatakse.
Igas suhtes võib tekkida konflikte. Sõprade vahel, kus üks tahab jalgpalli vaadata, teine ujuma minna; ülemuse ja alluva vahel, kus alluv on kindel oma töö edukuses, kuid ülemus arvab vastupidist; abikaasade vahel, kus üks tahab seebikat vaadata, teine sporti. Konflikt võib tekkida ka täiesti tühisest asjast. Konflikti tekkimisel ei tohiks seda vältida ja tõmbuda iseendasse ning loota , et küll see laheneb iseenesest. Tõsi on see, et kui ei tegeleta selle lahendamisega, siis konflikt järjest kasvab ja kasvab. Tõenäoliselt on suuremad lootused arusaamatused lahendada kui neist partnerile teada anda ning nendega tegeleda.
Kõige parem strateegia konfliktiga toime tulemiseks on probleemilahendamine. See tähendab, et tegeletakse erimeelsuste põhjustega ja püütakse leida selline lahendus, mis rahuldaks kõiki osapooli. Ehk siis on selle eesmärk leida kõigile kõige sobivam lahendus. Tähtis on, et tegutsetakse koos ja võetakse arvesse partneri arvamust. Kinldasti peab hoiduma sellest, et vaid üks saab olla võitja. Konflikti lahendamisest peavad võitma kõik osapooled. Ei ole vaja võidelda, sellelt on vaid negatiivseid tagajärgi oodata.
Kõige traditsioonilisem meetod on kompromissi saavutamine. Selle puhul ei ole kaotajat ega võitjat. Probleemidega ei tegeleta järjekindlalt, samas neid ka ei väldita. Näiteks raha jagamisel on komromiss väga hea lahendus, kui seda on võimalik jagada võrdselt.
Mina arvan, et kõige õigem käik edukaks konfliktide lahenduseks on selline, kui alguses teha kindlaks oma problem ja vajadused, mis vajavad rahuldamist. Ei tohi hoida probleemi vaid endas, seega tuleb kohtuda järgmise sammuna oma parteriga, kellega tekkis lahkarvamusi. Võib juhtuda, et tema ei tea midagi probleemist, sellepärast tuleb kirjeldada nii täpselt, kui saab, mis tekitab ärritust. Tuleb rääkida täpselt oma tunnetest ja porbleemi olulisusest. Toon siia sellise näite: “ Mind häirib, kui ma tulen koju ja leian eest kraanikausist pesemata nõude virna, see viib mind tõsiselt endast välja, kuna tööpäeva lõppedes olen väsinud ja ei suuda lihtsalt hakata kellegi jäänuseid koristama . Mulle meeldiks, kui igaüks peseb enda nõud ise koheselt peale sööki, et need ei jääks kuhugi vedelema mitmeteks tundideks. Ma tahan leida sellele mingi lahenduse, et mitte tunda ennast teenijana ja ärritatult. Seejärel tuleb kuulata ära oma partner . Tuled olla täiesti kindle, et partner sai õigesti aru.Vastasel korral võib tekkida uus konflikt, kui on tekkinud möödarääkimine üksteisest. Siis tuleb mõelda koos hästi palju erinevaid variante lahenduseks ja lõpuks otsustada, milline nendest on see kõige õigem. Küge viimane samm ongi see, et tuleb ka leitud lahendus ellu viia.
Kokkuvõttes arvan, et oluline on näha konflikti osapooli kui partnereid ning arvestada ka teise poole huvidega . Tuleb üksteisest õigesti aru saada ning nii võibki olla konflikti lahendamine väga tulemusrikas. Kasuks tuleb igal juhul positiivsus ja avatud suhtumine teistesse. Enamus konflikte on siiski lahendatavad, kui suudetakse natuke vaeva näha.