Üldkeeleteadus ...üldkeeleteadus uurib universaale: Absoluutsed universaalid= leiduvad kõigis keeltes NT vokaalide konsonantide olemasolu, jaatus eitus, arvu kategooria Statistilised universaalid= pigem tõenäolised NT pole teada keeli, kus eitust väljendataks sõnajärje muutmisega, kuid see pole välistatud. Grammatikad Keelestruktuure kirjeldatakse grammatika kaudu, nende otstarbed: Deskriptiivne ehk kirjeldav-enamasti teaduslikud grammatikad Preskriptiivne- ettekirjutav: kooligrammatikad Keeleteaduse harud ÜLDKEELETEADUS tekkis 20 saj: teooria, meetodid, keelte või keelkondade üldised probleemid, erinevused, sarnasused, teooriate, mallide rakendatavus jne. FILOLOOGIA eeldab keele , kirjanduse, kultuuri uurimise ühtsust Enne 20 saj oli keeleteadus valdavalt diakroonne Keeleteaduse harud Võrdlev-ajalooline keeleteadus uurib keelte sugulussidemeid. Oletus: sugulaskeeled on arenenud algkeelest, ühest allikast
Induktiivselt korrektse argumendi eeldused ei garanteeri järelduse tõesust, vaid muudavad selle tõenäoliseks. ARUTLUSVEAD - Arutlusvead on näivalt korrektsed arutluskäigud - Arutlusvead üldiselt induiktiivsed - enamus tugineb varjatud eeldusele, mis on väär - väära eelduse tuvastamiseks on mõttekas muuta argument kehtivaks “ON’ist” “PEAB” tuletamine Preskriptiivne väide: väide, mis ütleb, et midagi peab tegema/mitte tegema, uskuma/mitte uskuma Deskriptiivne väide: väde, mis kirjeldab maailma, sõnastab fakti. Arutlusviga: deskriptiivsetes eeldustest preskriptiivse järelduse tuletamine - AD HOMINEM alaliik: Loomulikult feministid väidavad, et peaksime kehtestama sookvoodid. Sookvoot võimaldab kergemine parlamenti pääseda
nendega manipuleeritakse. Sotsiaalsed normid Mis on sotsiaalne norm? Milline käitumine on normaalne? sellele küsimusele saab kahel moel vastata: - normaalne on antud ühiskonnas kõige enam levinud käitumine (sotsiaalse normi mõiste statistiline tõlgendamine). - normaalne on õigeks peetud käitumine, selline mis vastab mingile ideaalile, ettekirjutusele (sotsiaalse normi mõiste preskriptiivne tõlgendamine). Mõned probleemid sotsiaalsete normide tõlgendamisel: Väärkonsensus (false consensus) inimesed arvavad ekslikult, et teistel on nendega sarnane ettekujutus õigest käitumisest. Pluralistlik ignorants (pluralistic ignorance) inimesed arvavad ekslikult, et teiste inimeste käitumine või arvamus õige käitumise kohta erineb nende omast. Väärtused
Mõistete avamine oskussõnastikes: - seletusteta oskussõnastik (teiskeelsete vastetega) - piirdeselgitused - määratlused ehk definitsioonid - entsüklopeediline kirjeldus - kontekstpiiritlus - tsitaatnäited (nt vastava koolkonna esindajalt) - käsitlusviited (kust saab täpsemaid viiteid?) - seled - terminiloomeandmed TERMIN POLE SAMA MIS MÕISTE SELETUS. Oskussõnastike normatiivsus: 1) normatiivne ehk preskriptiivne - sisu kohustuslik õpikutes - standardid - eesti praktikas peamine on soovitatavate terminite esiletõstmine 2) kirjeldav ehk deskriptiivne - tüüpiliselt tõlkesõnastik - termineid ei hinnata, vaid antakse valikuta - nn vihjesõnastikud Oskussõnastike otstarve: · passiivne (= arusaamiseks) VS aktiivne (= kasutamiseks) · sagedussõnastik kui tihti mingi sõna esineb? · pöördsõnastik · tesaurus leksikaalne andmebaas, haldamisvahendid ja kasutajaliides
stimuleeritud motivatsiooni käituda kooskõlas õigusnormidega. Välise seose all tuleb mõista formaalset aspekti: kehtivad õigusnormid on vormistatud spetsiifilisel viisil ja vormis ning avalikustatud, üldkättesaadavad, see läbi ka üldtuntud. formaalne määratletus aspektist iseloomustab õigusnormi: loogiline struktuur- hüpotees, dispositsioon, sanktsioon. kui, siis, vastupidisel juhul. eriline normikeel. õigusnormi keel võib olla deskriptiivne ja preskriptiivne, Deskriptiivne keel tähendab kirjeldavat kõneviisi, preskriptiivne aga määravat kõneviisi. täitmine garanteeritud riigi sunni jõuga. 22. Õigusnormist saab teada, mida võib normi adresaat teha või kuidas peab ta antud olukorras otsustama. Õigusnorm lubab midagi teha, kirjutab midagi ettte, tagab või jätab koguni millestki ilma. Õigusnormide keskne funktsioon on suunata ja juhtida kodanike ja ametnike käitumist
Mandeville egoismist Kõige tugevamaks ego tundeks edevus. Inimeste käitumise peamine motiiv on teenida kiitust. Poliitikud kasutavad kiitustega rahvast ära. Adam Smith: Inimese peamiseks motivatsiooniks soov sümpaatia järele (pigem empaatia), inimest kannustab kujutlusvõime. Egoismi vormid Psühholoogiline egoism on deskriptiivne teooria sellest, kuidas inimesed tegelikult käituvad, mis neid motiveerib. Eetiline egoism on preskriptiivne või normatiivne teooria sellest, kuidas inimesed peaksid käituma. Psühholoogiline egoism Psühholoogiline egoism on teooria, mis põhineb teatud arusaamal inimloomusest. Igaüks soovib seda, mis kõige rohkem tema huvides. Kui võimuses pole miskit teha, siis pole ka kohustust seda teha. Altruism vastuolus inimloomusega, järelikult võimatu. Seepärast pole altruistlik toimimine kohustuslik. Et tõestada, et inimesed on loomult altruistid või egoistid, peab inerpreteerima nende
vaid ka altruistlikeks, isetuteks tegudeks (nt. vanemate armastus oma laste vastu). Egoistliku filosoofia esindaja Hobbes arvab aga, et inimene on loomult egoist ning ta käitumist juhib enesearmastus. Inimese tegutsemise peamine motiiv on teenida kiitus. 37. Mis vahe on psühholoogilisel egoismil ja eetilisel egoismil? o Psühholoogiline egoism on deskriptiivne teooria sellest, kuidas inimesed tegelikult käituvad ja mis neid motiveerib. o Eetiline egoism on preskriptiivne või normatiivne teooria sellest, kuidas inimesed peaksid käituma. 38. Mis on eetiline altruism ? Eetiline altruism on see, kui inimene teeb midagi teiste hüveks, silmaspidamata enda hüve. Altruismi vastand on egoism. 39. Psühholoogilise ja eetilise egoismi kummutamine. Psühholoogiline egoism on kirjeldav teooria inimmotivatsiooni kohta, mis on seisukohal, et inimesed toimivad alati nii, et rahuldada oma oletatavaid parimaid huvisid.
Morfianalüsaator glossib tekstis olevaid sõnu. 85. Tõlkeprogrammid tõlgivad sisestatud teksti ühest keelest teise. Probleem on selles, et nad ei ole alati usaldatavad. Programmid ei ole veel piisavalt arenenud, et tunda ära kõiki sõnu, vorme jms. 86. Eksperimentaalsed meetodid, näiteks eksperimentaalne psühholingvistika. 87. Deskriptiivsed ja preskriptiivsed meetodid Deskriptiise meetodi eesmärk on kirjeldada keele loomulikke norme. Preskriptiivne meetod on normatiivsed normid. 88. Eesti keeleteaduse olulisemad väljaanded Oma Keel, Keel ja Kirjandus, Emakeele Seltsi aastaraamat, Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 89. Tuntumad andmebaasid www.emakeeleselts.ee, www.murre.ut.ee, www.filosoft.ee, www.linguistlist.org, www.keeleveeb.ee, wals 90. Areaalilingvistika on keeleteaduse suund, milles lähenetakse uurimisobjektile keelepiirkondlikust aspektist. 91
· diakrooniline keeleteadus vaatab asja ajalooliselt - sünkrooniline keeleteadus vaatab tänapäeva · mikrolingvistika (autonoomne l.) uurib keelt keele enda siseselt, väliskeskkonnast sõltumata - makrolingvistika (kausaalne l.) miks keel on selline, nagu ta on? Vastust otsitakse väljastpoolt keelt. Olulised inimene, ühiskond, aeg. NB! Keele kirjeldus võib olla ka normatiivne ehk preskriptiivne, mõeldud pigem keelehooldeks kui teaduslikuks kasutuseks. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega Psühholoogia psühholingvistika laste keele kujunemine Sotsioloogia sotsiolingvistika ühiskondlikud keele muutused Ajalugu diakrooniline lingvistika annab tuge keele ajaloole Semiootika semantika sõnatähenduste uurimine, märkide uurimine Filosoofia semantika ja pragmaatika uurib sõna tähenduse leidmist Etnoloogia kõneetnograafia kuidas inimesed kõnelevad
Näiteks sõnad Seotud morfeem morfeem, mis saab esineda vaid koos vabade morfeemidega. Neil on enamasti grammatiline tähendus. Afiks seotud morfeemid, mis jaguneb esinemiskoha alusel sufiksiks, prefiksiks, infiksiks ja tsirkumfiksiks. Prefiks afiks, mis esineb tüve ees. Infiks afiks, mis esineb tüve sees. Sufiks afiks, mis esineb tüve järel. Tsirkumfiks afiksid, mis esinevad tüve ümber ehk siis koosneb sufiksist ja prefiksist. Preskriptiivne grammatika normid on ettekirjutatud, st et õige viis keele kasutamiseks on ette antud. Deskrpitiivne grammatika kirjeldab ja seletab, kuidas grammatika funktsioneerib. Morfosüntaks keeleteaduse osa, mis uurib nii morfoloogilisi kui süntaktilisi nähtusi. Grammatiline kategooria hulk morfosüntaktilisi omadusi. Ühte kategooriasse kuuluvad omadused ei saa lihtlauses samaaegselt esineda. (nt ei saa ühes lihtlauses samaaegselt olla kaht ajavormi)
formaalselt, et neid ka reaalselt igaühe poolt tundma õpitakse (seda olustikku iseloomustabki postulaat õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest). Formaalse määratletuse aspektist iseloomustab õigusnormi: 1) loogiline struktuur; 2) eriline normikeel, mis ühelt poolt baseerub vastava emakeele alusele, kuid kasutab erilist formaliseeritud ratsionaalset lauseehitust. Õigusnormi keel võib olla deskriptiivne või preskriptiivne. Deskriptiivne keel (kõneviis) tähendab kirjeldavat (möönavat) kõneviisi, preskriptiivne aga määravat (imperatiivset; käskivat) kõneviisi. Kontinentaalses õigussüsteemis säilib preskriptiivne keel traditsiooniliselt enim nt kriminaalõiguses. Nii deskriptiivne kui ka preskriptiivne keel on üksnes instrumendid, mis väljendavad ning vahendavad õigusnormis sisalduvat käitumisreeglit. Õigusnormi loogilist struktuuri selgitame omaette järgmise, teema II all. Juhime veel
VÄLJASPOOL REGULAATORIT. ETTEVÕTTE NÕUKOGU JA JUHATUS JOONIS.6.4 67 ESP R O 68 JUHTIV SÜSTEEM - - - - - JUHTIMISSÜSTEEM JUHTIMISE OBJEKTIIVSUS.SEADUSPÄRASUSED. JUHTIMISTEOORIA STOHASTILISUS JUHTIMISE SUBJEKTIIVSUS. ANDEKUS. JUHTIMISKUNST SITUATSIOONIMEETODID JUHTIMISKUNSTI ÕPETAMISES 6.3. MUDELID INFOTEHNOLOOGIA NÕUAB MUDELEID DESKRIPTIINE MUDEL PÄRAST OBJEKTI PRESKRIPTIIVNE MUDEL ENNE OBJEKTI MUDELI VORM : MATEMAATILINE FÜÜSILINE ( MAKETT) GRAAFILINE jm. ISOMORFISM ELEMENT ELEMENDILINE VASTAVUS VÕRKGRAAFIK HOMOMORFISM ÜHESUUNALINE VASTAVUS 69 REGRESIOONVÕRRAND Y = a0 + a1x1 + a2x2 + ... MUST KAST NÄITED X1 Y
inimloomusega. ·Moraal ei saa esitada inimestele põhjendamatuid nõudmisi. ·Igaüks soovib alati seda, mis on kõige rohkem tema huvides. ·Kui inimese võimuses pole mingit tegu teha, siis tal pole ka kohustust seda teha. ·Altruistlikult toimimine tähendab eelistada teiste inimeste huvisid enda omadele. ·Altruism on vastuolus inimloomusega, järelikult võimatu. ·Seepärast pole altruistlik toimimine kohustuslik. ·Eetiline egoism on preskriptiivne või normatiivne teooria sellest, kuidas inimesed peaksid käituma. Jaguneb individuaalne eetiline egoism ja universaalne eetiline egoism. Individuaalne igaüks peaks teenima minu parimaid huvisid. Teised teenigu mind. See on isekuse version, aga pretendeerib moraalsele autoriteedile. Universaalne - seisukoht, et igaüks peaksid alati tegema neid tegusid, mis kõige paremini teenivad tema enda parimaid huvisid, isegi kui see on vastuolus teiste huvidega. 38. Mis on eetiline altruism ?
See tähendab, et tõlkeprogrammid suudavad anda vastuseid ainult sõna kaupa ning operatsioonisüsteemides on käsitsi tõlgitud ja staatilised vastavused keelte vahel. Et luua arusaadav tõlge kahe keele vahel, tuleb edasi kanda mitte iga üksiku sõna tähendus, vaid ka lause sisu ja mõte. 100. Deskriptiivsed ja preskriptiivsed meetodid Deskriptiivne (kirjeldav): olemasolevate eesrindlike kogemuste levitamine Preskriptiivne (normeeriv): teooria poolt ettekirjutatud mudelile rajatud süstemaatiline arendustöö 101. Eesti keeleteaduse olulisemad väljaanded · Populaarteaduslik Oma Keel · Keel ja Kirjandus · Rakenduslingvistika Ühing -- aastaraamat · Emakeele Seltsi aastaraamat · Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" LK 292-318 MAAILMA KEELED 102. Tuntumad andmebaasid Tuntumad andmebaasid- Olulisemad allikad on olnud EBBY-93 (1992. aasta andmed), Finegan (1994) ja Ruhlen (1987). 103
o On silmitsi suurema varieerumisega (palju rohkem erinevaid situatsioone ja teemasid) o Tal on vähem aega o Õpib tavaliselt ,,ebaloomulikus" olukorras ja tal on harva ,,ema". Miks ja kellele on vaja keeleteadust üldse? · Kes on keeleteadlane? teadlaseks saab tänapäev siis, kui kaitstakse doktorikraad. (deskriptiivne perspektiiv keele kirjeldamine ja seletamine võtmata seisukohta, kas see on hea või halb. Preskriptiivne perspektiiv kuulub keelehoolde töötajate valdkonda). · Õige/ hea ja vale/ halb keel · Keeleteadus ja keelekorraldus, keelehoole · Soovitused ja kirjaldused ja seletused · Kust sõnad tulevad? Miks? · Kuidas algas? Keeleteadusliku mõtteviisi tekkest ja selle seotusest õigekeelsusega. Läänes: Antiik-Kreeka Platon (mh sõnade muutumisest, u 360 eKr); kreeka k grammatika sest suuline keel hakkas oluliselt erinema Homerose aegsest ja selle
saa inimesed aru, et nendega manipuleeritakse. Sotsiaalsed normid Mis on sotsiaalne norm? Milline käitumine on normaalne? – sellele küsimusele saab kahel moel vastata: - normaalne on antud ühiskonnas kõige enam levinud käitumine (sotsiaalse normi mõiste statistiline tõlgendamine). - normaalne on õigeks peetud käitumine, selline mis vastab mingile ideaalile, ettekirjutusele (sotsiaalse normi mõiste preskriptiivne tõlgendamine). Mõned probleemid sotsiaalsete normide tõlgendamisel: Väärkonsensus (false consensus) – inimesed arvavad ekslikult, et teistel on nendega sarnane ettekujutus õigest käitumisest. Pluralistlik ignorants (pluralistic ignorance) – inimesed arvavad ekslikult, et teiste inimeste käitumine või arvamus õige käitumise kohta erineb nende omast. Väärtused Väärtused, väärtushinnangud – arusaamad sellest mis on hea, ilus, õiglane jms. Sarnased väärtused võib
kohustuse kui ka õigustuse selle täitmiseks. Kõik sotsiaalsed normid põhinevad kohustusel, kuid õigusnormid seejuures juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab suhtes riigi sund. Formaalse määratluse aspektist iseloomustab õigusnormi: 1) Loogiline struktuur; 2) eriline normikeel, mis põhineb emakeelele, kuid kasutab erilist formaliseeritud ratsionaalset lauseehitust. Õigusnormi kõnekeel võib olla deskriptiivne ehk kirjeldav kõneviis või preskriptiivne ehk määrav kõneviis. 22. Õigusnormi funktsioonid. 23. Õigusnormide liigid. Kohustavad- nt igaaastane tuludeklaratsiooni täitmine. Keelavad- nt mida teha ei tohi. Õigustavad - nad ei kohusta, ega keela, annavad õigustuse, miks nii käitusid vms. Kui mingi situatsioon on, mis annab õiguse kaebe esitamiseks, kuid kas see esitada või mitte, on omaasi, õigustus sul on selleks, aga sa ei pea. Õigusnormid jagunevad: 1. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi:
preskriptiivsust (Chesterman ja Wagner 2002). See peatükk käsitleb tõlkimise (tõlgete, tõlkimisprotsessi, tõlkija) uurimist ning julgeme öelda, et võiks kindlasti huvi pakkuda ka tõlkijale, sest seos tegelikkusega on olemas nii uurimismaterjali kui sageli ka uurimistulemuste rakendatavuse näol. Uurimustes püütakse välja selgitada, millised on tõlketeksti iseärasused ja mida tõlkija teeb, kui ta tõlgib. Praeguse aja tõlketeadus on küll pigem deskriptiivne kui preskriptiivne, st see ei ütle (otseselt), kuidas peab või peaks tõlkima, vaid pigem, kuidas tõlgitakse. Sellise kirjelduse praktilisus seisneb tõlkija võimaluses enda ja teiste tõlkijate tegevuse mõtestamisega ning uurimustest on abi ka tõlkimise õpetamisel (nt kui on võrreldud algajate ja kogenud tõlkijate tööd). Lisaks käegakatsutavale seosele reaalse tõlketegevusega panustavad tõlkealaste uurimuste tulemused ka tõlketeooriasse.