Sajandi populaarseimad stiilid ja tahtsin ka selle stiili kunstnikke uurida. Arvan, et ma saan 19.sajandi kunstist rohkem teada tänu sellele referaadile ja kuna ma ei tea 19.sajandi kunstist suurt midagi, siis ma arvan, et mul on huvitav ka tööd teha. Impressionistlik maal . Claude Monet. · Realism. Realism on kunstivool, kus kujutatakse peamiselt loodust ja inimest. 19. Sajandi keskel kujunes realism Prantsusmaal iseseisvaks kunstivooluks. Realismi kunstnikud maalisid kaasaega ja ümbritsevat nende ümber. Olenemata sellest, kas see ümbruskond on ilus või kole. Kuna 19. Sajandi teisel poolel oli rahva olukord suhteliselet kriitiline, siis kujutati seda ka maalidel ja piltidel. Peale kunsti puudutas sotsiaalseid pahesid veel ka kirjandus, mis muutis rahvaolukorra veel hullemaks. Realism on kunstiline liikumine, mis sai alguse 1980 Prantsusmaal. Seda viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. Selliseid realistlikke
IMPRESSIONISM Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal välja impressionism Selle voolu nimetus pärineb sõnast "impressioon", mis tähendab muljet - impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest. Nad väitsid, et enne neid polnud veel keegi kujutanud looduses nähtut päris õigesti. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Seepärast loobusid impressionistid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest
Postimpressionism 12. klassi kunstiajaloo õpiku § 4 ja 5 iseseisvalt läbi töötada ja teha kokkuvõtted 1) Mis on neoimpressionism? Nimeta kaks kunstnikku! (§ 5) Impressionismi vastand. Teosetel anti loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega. Georges Seurat. Hendri Edmond Cross. 2) Vincent van Gogh elu ja looming (§ 4) Van Gogh on tuntud postinpressionist. Kõik tema tööd (umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd) valmisid kõigest 10 aasta jooksul, kuid vaimuhaigus võttis ta üle võimust ning 37- 2 aastaselt ta tappis enese. Oma eluajal oli tal vähe edu, kuid surmajärgne kuulsus kasvas kiiresti, eriti pärast näitust Pariisis 17. märtsil 1901 (11 aastat pärast surma), kus oli välja pandud 71 tema tööd. 3) Paul Gauguin elu ja looming (§ 4) Paul Gauguin oli prantsuse üks tuntumaid postimpressionistlikke maalikunstnikke.
20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus
järgi nimetatud salong, mille zürii keeldus vastu võtmast sellist kunsti, mis kujutas reaalset elu või tavalisi inimesi, kuid tunnustas kõiki teoseid, mis kujutasid midagi imepärast või müstilist, hoolimata nende stiilist. Mitu rahvusvahelist tuntud, enamasti akademistliku vormikäsitlusega sümbolisti olid pärit Belgiast. Juugendliku vormiga teoseid lõi sveitslane FERDINAND HODLER (Päev I, Väljavalitu, Tormist üllatatud) (1853-1918) ja eriti hollandlane JAN TOOROP (1858-1928). Saksamaal töötanud sümbolist ARNOLD BÖCKLIN (Surnute saar, Villa mere ääres, Püha hiis) (1827-1901) kasutas tihti realismilähedast vormi. Kuulsaim vene sümbolist MIHHAIL VRUBEL (Istuv Deemon, Luik-tsaaritar) (1856-1910) kujutab inimhinge siseheitluste traagikat, isikupärane, nagu mosaiigitaoline oli tema värvikäsitlus. Maaliliselt oli kõige huvitavam ja uuenduslikum belglane JAMES ENSOR
Tundub, nagu oleks van Gogh meeletult kiirustanud: ta kasutas ägedaid jõulisi pintslitõmbeid ning vahel pigistas värvi lõuendile otse tuubist. Kõik liigub ja võbeleb ta maalidel: tuul raputab küpresse, taevas veereb lõõskav päikeseketas või siravad suured lõunamaised tähed, isegi maapind näib voogavat. Tema tööde väljendusjõust leidsid inspiratsiooni 20. sajandi alguse ekspressionistid. 3) Paul Gauguin elu ja looming (§ 4) Nagu van Gogh, oli iseõppija ka prantslane Paul Gauguin (1848-1903), kes samuti hakkas maalima alles keskeas. Soovides luua värsket ja uudset kunsti, läks ta muljeid otsima lihtsate looduslähedaste inimeste juurde-algul Bretagne'i poolsaarele, hiljem aga Lõunamere saartele. Gauguin arendas välja oma isikupärase laadi. Ta maalid on väga dekoratiivsed, puhaste säravate värvidega, selgete ühtlaste värvipindadega, mida eraldavad tumedamad kontuurid
Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. – 1890. aastatel jõudis impressionism ka teiste maade kunstnikeni. TUNNUSJOONED Impressionism on muljete maalimine. Impressionistid leidsid, et kestvaid olukordi looduses on maalida raske, koguni võimatu, sest valguse ja atmosfääri pideva muutumise tõttu muutub lõpmatult ka loodusobjektide nähtav välimus. Seega saab kunstnik kujutada ainult mööduvaid olukordi, fikseerida tajutud muljeid kogu nende juhuslikkuses. Kunstnik võib maalida õieti ainult valgust ja õhku, mis ümbritsevad loodusobjekte ja neile alati uue ilme annavad. ● Impressionism on valguse ja õhu maal.
1909 kirjutas itaalia luuletaja F. T. Marinetti futurismi esimese manifesti. See eitas kogu varasemat kunsti ja kultuuri. Hiljem ilmusid veel eraldi manifestid maalikunstist (1910), skulptuurist (1912), arhitektuurist (1914). Futuristid vaimustusid suurlinlikust elulaadist, tehnikast ja kiirusest. Nad eitasid traditsioone ja soovisid luua uut, kaasaegsele tehnika tasemele vastavat kunsti. Futuristid tahtsid edasi anda suurlinna närvilist elurütmi, kirevaid, rahutuid muljeid. Esemed lammutati osadeks ja pandi taas kokku, tekkisid geomeetrilistest pindadest kompositsioonid. Futuristid püüdsid väljendada liikumist. Seda rõhutasid nt lehvikutaolised äärejooned. Helide levikut kujutati nt võngete või kontsentriliste ringide abil. Erinevalt kubistidest armastasid futuristid erksaid värve. Giacomo Balla, Carlo Carra, Umberto Boccioni,Gino Severini. KUBISM Kubis m on Prantsus maal tekkinud kunstivool, mille k õrgaeg oli umbes 19071914. Kubis mi
IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. 1890. aastatel jõudis impressionism ka teiste maade kunstnikeni. TUNNUSJOONED Impressionism on muljete maalimine. Impressionistid leidsid, et kestvaid olukordi looduses on maalida raske, koguni võimatu, sest valguse ja atmosfääri pideva muutumise tõttu muutub lõpmatult ka loodusobjektide nähtav välimus. Seega saab kunstnik kujutada ainult mööduvaid olukordi, fikseerida tajutud muljeid kogu nende juhuslikkuses. Kunstnik võib maalida õieti ainult valgust ja õhku, mis ümbritsevad loodusobjekte ja neile alati uue ilme annavad. Impressionism on valguse ja õhu maal.
kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. 1890. aastatel jõudis impressionism ka teiste maade kunstnikeni. TUNNUSJOONED Impressionism on muljete maalimine. Impressionistid leidsid, et kestvaid olukordi looduses on maalida raske, koguni võimatu, sest valguse ja atmosfääri pideva muutumise tõttu muutub lõpmatult ka loodusobjektide nähtav välimus. Seega saab kunstnik kujutada ainult mööduvaid olukordi, fikseerida tajutud muljeid kogu nende juhuslikkuses. Kunstnik võib maalida õieti ainult valgust ja õhku, mis ümbritsevad loodusobjekte ja neile alati uue ilme annavad. Impressionism on valguse ja õhu maal.
Too näiteid Temaatika eeposest „Kalevala“ ja rahvaluule kogust „Kanteletar“ 6. Nimeta tuntuim vene rahvusromantiline maalikunstnik Nikolai Roerich 7. Milliseid teemasid ja miks lahendas oma loomingus Edvard Much? Nn „igavesed teemad“: inimese üksildus, armastuse kaduvus, hirmud haigused ja surm. Ta tahtis oma hinge teistele avada. 8. Kelle teosed on „Karje“, „Madonna“, „Eluring“, „Tütarlapsed sillal“? Much’i 4. Postimpressionistid I 1.Mis ühendas omavahel postimpressioniste? Postimpressionistid olid kunstnikud, kes olid kokku puutunud impressionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. 2.Kust oli pärit Vincent van Gogh? Kus ta maalis oma parimad tööd? Hollandist. Parimad tööd maalis ta Lõuna-Prantsusmaal Arles’i linnas. 3.Mida püüdis van Gogh värvidega väljendada?
Skulptuur oli seostatav antiigiga, otsiti ideaalset inimkeha ranges ja suursuguses olekus. Elulisem ja liikuvam oli itaallase Antonio Canova looming, eriti ,,Kolm Graatsiat". Maalikunstis oli temaatika ajalooline ja mütoloogiline, ainestikuks maastikud, portreed. Kompositsioon oli tasakaalukas, poosid teatraalsed, valitsevaks oli joonistuslikkus ja värvist sai sageli abivahend valguse-varju kujutamisel, kõik liigne jäeti maalilt välja. Maalid olid suuremõõtmelised ja õpetliku sisuga. Prantslane Jacques Louis David kujutas inimesi naturalistlikult, oli ajaloostseenide tundeküllane maalija: ,,Horatiuste vanne", ,,Sabiinitarid", revolutsioonilise pildi ,,Tapetud Marat" autor ja hiljem mitme Napoleonit kujutava maali looja. Jean Auguste Dominique Ingres maalis pehmemalt ja meelelisemalt aktimaale, portreesid: ,,Türgi saun", ,,Suur odalisk, ,,Suur supleja, ,,Napoleon I imperaatoritroonil". Ajastusse sobitub mõnel
teemal) "Punane ja valge" "Tütarlapsed sillal".,,Madonna."Poolalasti madonnad. Christiania (Oslo) boheemlaselu. Hiljem tervenes ning maalis noorpõlve töödest uusi autorikoopiaid. nt Karjet 4 tk. Ekspressionismi eelkäija loomingu ning ideede tõttu. Postimpressionism Postimpressionistideks peetakse impressionismis pettunud kunstnike põlvkonda, kes 1880nendatel hakkavad otsima midagi muud. V. van Gogh oli hollandlane, kuid tema parimad tööd on tehtud Prantsusmaal. Olio väga tundlik inimene, noorena käis söekaevurite juures jutlustamas, oli negatiivselt vapustatud vaesusest ja viletsusest. Ose pidas end impressionistiks, kuid tema maalid ei sarnane neile. Tahtis väljendada oma maalidega enda tundeid ning sellise mõtteviisiga oli suuresti eeskujuks ekspressionistidele. Laiad lainelised värvid ,,Tähisöö", ühtsed värvipinnad ,,Päevalilled", Veel: ,,Saapad", ,,Kirik Auvers'is"
väga mugavad, laitmatu veevärk ja kanalisatsioon. Losside seinad olid laotud ilma mördita, sidumata kividest. Korruseid ühendasid laiad trepid. Kreeta sambad on peenenevad ülevalt alla. Siin valitses elav ja mänglev käsitluslaad. Püsivust ja stabiilsuse muljet ei taotletud. Huvitav on see, et lossid ehitati täielikult ilma kaitsemüüride või muude turvaelementideta.Kujutava kunsti püüdluseks oli vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Iseloomulik on see, et pole leitud valitsejate portreid ega jumalaet kujusid. Populaarne motiiv on viljakust ja elujõudu kesastav metsik Härg, kellest mehed ja naised üle hüppavad, KERAAMIKA oli väga väga hiilgav, kõigile neile on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on looduslähedane. Vaasidel on kujutatud mereloomi ja neid vaase on võrreldud akvaariumidega, niivõrd loomulikult, et lausa ruumiliselt tajutavad on neil kalad, meritähed
sisekujundusi, mööblit, trükiti tapeete ja kujundati raamatuid. Munthe stiil on täiesti tasapinnaline, inimeste, loomade ja esemete siluette on kujutatud väga tinglike, üldistatud ja nurgeliste kontuuridega ning laktoonidega. Soome sattus 19. sajandi lõpul jõhkra venestamise surve alla. Kunst muutus siis eriti oluliseks vaimse vastupanu vahendiks. Põhjamaade rahvusromantismiga sarnaseid ilminguid oli ka vene kunstis. Mõned rahvusromantilised kunstnikud maalisid ka teoseid, mis kuuluvad pigem rahvusvahelise sümbolismi hulka. 4) POSTIMPRESSIONISTID Postimpressionistideks nimetatakse kunstnike, kes olid kokku puutunud impressionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impessionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. Valitud sound oli aga igal kunstnikul erinev ning seetõttu ei saa postimpressionismi pidada stiiliks ega isegi mitte vooluks
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõrgkunsti rahvusvaheli
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
