mudelis kõrvale jätta; reaalsusele 100%-selt vastav mudel on nagu maakaart mõõdus 1:1! 21. a; ceteris paribus tähendab ,,muude tingimuste samaks, muutumatuks jäädes"; 22. d; normatiivne seisukohavõtt (analüüs, majandusteadus) sisaldab alati hinnanguid mingi (subjektiivse) normi või kriteeriumi alusel, normatiivsed seisukohavõtud ei ole üheselt kontrollitavad; vastusvariandid a) b) c) on positivistlikud; 23. a; positivistlik seisukohavõtt (analüüs, majandusteadus) kirjeldab fakte, seda ,,mis on, mis toimub" ilma hinnanguid andmata; positivistlikud seisukohad on hiljem ka kontrollitavad (faktikontroll); vastusvariandid b) c) d) on kõik normatiivsed; 24. c; kompositsiooniviga nimetatakse ka üldistusveaks e eksiüldistuseks ja viga võib tekkida ka sellest, et terviku kohta saadud teadmised arvatakse (ekslikult) olevat ka terviku kõikidel osadel (või ka vastupidi); 25
● Anarhia vs hierarhia ● Õigus vs jõud -> Õigus on sisemine ja valitseja tagab reeglistikud. Jõud on välimine ja õigus on sellel, kellel on rohkem jõudu (materiaalne: sõjavägi, raha, majandus) Uurimisprobleemid ● Koostöö ja konflikt - Anarhia - Julgeolek - Majandus - Kultuur ja identiteet ● Miks? Kuidas? Mismoodi? Rahvusvahelised suhted kui akadeemiline distsipliin. Meetodid ● Traditsiooniline - ajalugu ● Positivistlikud - Induktsioon ja deduktsioon - Muutujad ** Sõltuv ja sõltumatu - Kvalitatiivne meetod ** Võrldev ja üksikjuhtum - Kvantitatiivne meetod - statistika ● Post-positivistlikud -> leiavad, et objektiivset vaatlust vaatlejast sõltumatust pole olemas??? - Diskursus ● Tõlgendamine - Teooriad - Erinevused loodusteadustest ● Seotud teiste valdkondadega - Majandus, õigus, võrdlev poliitika Realismi põhimõisted ● Suveräänne riik
§5 Õigusaktide kehtivuse teoreetilised probleemid Õigusaktide kehtivuse teoreetilised probleemid kätkevad laialdast õigusfilosoofilist diapasooni õiguse staatilist ning dünaamilist käsitlust,mille kohta on esitatud mitmeid teooriaid.Sõltuvalt sellest,kuidas kehtivuse probleemi käsitletakse staatilise õiguspildi ja suletud süsteemi idee lähtekohast kuni õigsuse dünaamilise käsitluseni -, võib esile tuua loomuõiguslikud,positivistlikud,realistlikud ja normativistlikud teooriad. Punkt 1. Loomuõiguslikud teooriad Põhiidee üksikud õigusnormid on kohustavad niivõrd,kuivõrd nad on kooskõlas (pole vastuolus) üleüldise loodusõigusega (loomuõigusega). Kehtivad ka üksikud õigusnormid seetõttu,et nad ongi kooskõlas üleüldise loomuõiguse normidega,mis juhivad esimesi. Punkt 2. Positivistlikud teooriad Tunnustatakse üksnes positiivset ehk sätestatud õigust (inimesepoolt loodud õigust). Kehtiv
Keskkond kui väärtus iseenesest. Regionaalne ja globaalne lähenemine. Keskkonnaprobleemid kui inimkonnale ühised, riikideülesed. Nt 1982 ÜRO mereõiguse konventsioon sätestab, et nn sügav merepõhi on inimkonna ühine pärand ja selle eest vastutab inimkond tervikuna. Põhiprintsiibid samad, mis üldtunnustatud keskkonnaõiguses: - säästev areng - saastaja maksab - saastuse vältimine - ettevaatus Sageli satuvad vastuollu varem vastu võetud, positivistlikud, ja uuemad konventsioonid. Varasemad toetuvad ühest küljest teaduslikele admetele, teisest küljest uskumustele nt looduse assimileerimisvõimesse. Veel printsiipe: - heanaaberliikkuse printsiip ÜRO Stockholmi keskkonnakonventsiooni 21 printsiip: Riikidel on vastavalt rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiipidele ja ÜRO hartale suveräänne õigus kasutadaloodusvarasid vastavalt oma keskkonnapoliitikale ja kohustus tagada, et nende jurisdiktsiooni või kontrolli all olevatest
Põlvkondi kujundav kollektiivne mälu Schuman ja Scott (1998): minevikukogemuste tähtsus. Igal põlvkonnal on oma “kollektiivne mälu”. • Erinevad põlvkonnad osundavad erinevatele sündmustele, eelkõige neile, mis on leidnud aset nende nooruseas. Puuronen noorsoouuringute paradigmadest: “positivismid”, realismid, konstruktsionismid Positivismid: • Guba ja Lincoln: positivismi ontoloogilised eeldused on lihtsakoeliselt realistlikud. • Positivistlikud ideed olid aluseks esimestele sotsiaalse maailma teaduslikele uuringutele. • Comte: ilma teooriata andmekogumine on pime. • Loogilisel positivismil baseeruv sotsiaalteadus eeldab siiski, et ka ainult andmekogumine on võimalik. • Põhiküsimus: kuidas mõõta tegelikku maailma võimalikult täpselt. Realismid:
Kultuuriantropoloogia uurib kultuuri mentaalseid fakte ehk siis vaimset kultuuri: näiteks antud kultuurides ilmnevaid väärtus- ja uskumussüsteeme. Kultuuriantropoloogia faktid (väärtused jne). Sotsiaal- ja kultuurantropoloogial väga suur vahet teha ei tohiks. 20. saj lõpus hakati kahtlema, kas antropoloogia pole ka mitte kunst? 1894 saksa filosoof-ajaloolane Wilhelm Windelband: idiograafiline - väärtushinnangutega tegelevad ajalooteadused. Nomoteetiline seaduspärasusi otsivad positivistlikud loodusteadused. Alfred Radcliffe-Brown: Antropoloogia on nomoteetiline ja etnograafia idiograafiline. Universaalsuse taotlus ja makroeetika. Hans Küng: riigid on alati järginud omaenda huve ja alles seejärel mingeid printsiipe nagu ausus, suuremeelsus jne. Globaaleetika - vajalik miinimum ühiseid humaanseid väärtusi, põhimõtteid. Claude Lévi-Strauss ja kultuurirelativism: inimkond kui suur mängur, kes heidab täringuid. (Ühel
P.2.Jõusolek ning õigusjõud 56 P.3.Kehtivus ajas 57 P.4.Kehtivus ruumis 57 P.5. Kehtivus isikute ringi osas 57 § 5.Õigusaktide kehtivuse teoreetilised probleemid 57 P.1.Loomuõiguse teooriad 57 P.2.Positivistlikud teooriad 58 P.3. Realistide teooriad 58 P.4. Normativistid 58 Teema 3. Põhimõisted: 58 TEEMA IV. ÕIGUSE SÜSTEEM 60 § 1. Õiguse süsteemi mõiste 60 Skeem nr 9 61 § 2
on üldse võimalik kasutdada, kas tema kogemuses toimub midagi sellist nagu et ta võrdleb mingeid ruutmeetreid teistega. Kas need mudelid mida positivistlik terminoloogia kasutab sisadavad neid termineid, mida ta kasutab. Fenomenoloogia on alati veidi kriitiline positivistliku lähenemise suhtes, ei meeldi positivistliku lähenemise teooriad. Käsitlevad tavaliselt küsimusi, kas need misted mida kasutatakse kirjeldavad seda tegelikku kk-da, mida kogetakse ja tunnetatakse. Kas tavapärased positivistlikud käsitlused avastavad oma fakte v nad produtseerivad neid??? Fenomenoloogiat iseloomustab see, et ta üritav vältida apriori käsitlusi, üritades vaadata kogemuse sisse niipalju kui võimalik ja üritavad ka kirjeldada uurija sisemusest tulevat kogemust. On spetsiaalsed mitmekesised meetodod reflektisoon in istub tugitoolis ja mõtleb asjade üle järele, millised emotsioonid tal kaasnevad eri objektide ja ruumidega, mis majas paiknevad. Kogutakse süvakirjeldusi mitmetelt isikutelt
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 4 HÜVISTE TURG MAJAPIDAMISED VALITSUS ETTEVÕTTED TEGURITURG Joonis 1.1 Majanduslik ringkäik 1.3 Majandusteadus Oluline on teha vahet küsimustel, et "mis on" ja "mis peaks olema". Esimest liiki küsimused on positivistlikud ja teist liiki küsimused on normatiivsed. Positivistlik analüüs kirjeldab, kuidas majandus toimib. Kuidas majandussubjektid ühes või teises olukorras käituvad, või millised on nähtuste vahelised seosed. Positivistlik analüüs põhineb faktilisel materjalil. Normatiivne analüüs annab juhendeid ja soovitusi, kuidas majandus peaks toimima. Normatiivsed väited sõltuvad hinnangutest ja neid ei saa testida.
mõistlikkuse nõudeid): kedagi ei tohi piinata, kellegi elu ei tohi ohverdada mingitel eesmärkidel, kelleltki ei tohi võtta elujätkamisvõimet, kellelegi ei tohi teadlikult valetada, kedagi ei tohi süüdi mõista teadliku valesüüdistuse alusel, üldise heaolu probleemide lahendamisel tuleb väärikalt arvestada kõigi inimestega. Finnis leiab, et õiguse elementaarne funktsioon on vastamine sotsiaalsetele probleemidele ja vajadustele. Finnis rõhutab, et õiguse positivistlikud käsitlused seletavad hoiakuid, mis tagavad õiguskorra säilimist, kui selline kord juba eksisteerib, kuid ei seleta õiguse tekkimist, mille otstarve on parandada õiguse-eelse (prelegaalse) ühiskonna defekte. [tm loomuõigusteooriate tähelepanu õiguseelsele seisundile, teleoloogilist või otstarbekohast lähenemist.] Õiguse tunnustamine peaks põhiväärtuste olemasolu tunnustama, õigus ei loo neid põhiväärtusi, need on igal pool ja igal ajal olemas.
Kehtivus ruumis: ¤ kogu riigi territooriumil; ¤ kogu riigi territooriumil teatud tuunustega alal (nt raudtee); ¤ riigi territooriumi haldusjaotuse üksustes. Kehtivus isikute ringi osas: ¤ kõigi isikute kohta, st üldsubjekt; ¤ teatud isikute kohta, st spetsiaalsubjekt. Õigusaktide kehtivuse teoreetilised probleemid Loomuõiguslikud teooriad Üksikud õigusnormid on kohustavad niivõrd, kuivõrd on nad kooskõlas üleüldise loodusõigusega. Positivistlikud teooriad Tunnustatakse üksnes positiivset ehk sätestatud õigust. Riigi õigus on riigi ametnike poolt kinnitatud riigi tahe, andes õigusnormidele nende pädevuse. Realistide teooriad Õigusnormid on kehtivad üksnes siis, kui neid rakendatakse. Nn prognoositeooria. Normativistid Niipea kui luuakse õigusnorm, tähendab see, et kohaldatakse kõrgema jõuga varasemat õigusnormi hierarhias. Peab vastama hierarhias kõrgemalseisvale normile. ÕIGUSE SÜSTEEM
varasemate samasugust juhtude pretsedente ning õiguse üldisi printsiipe. Kokkuvõte: Üldiselt võib väita, et nii õiguse kui riigi olemuse avamise korral on õigussüsteemide teoreetiliste koolkondade erinevatele käsitlustele vaatama ikkagi põhiprobleemiks üksikisiku ning ühiskonna, era- ning avaliku huvi vahekord. Õiguse ja riigi osas on kontinentaalõiguse süsteemis olnud kaks valitsevat doktriinide suunda: loomuõiguslikud ja 19.saj. I veerandist positivistlikud. I MS eel hakkasid kontinentaalõiguse süsteemi eriti mõjutama normativistlikud doktriinid ja kontseptsioonid. (riik on moraalse autoriteedi absoluutne allikas). Anglo- Ameerika süstemis on eriti pärast I MS valdavad sotsioloogilised (riigi ja õiguse funktsionaalsed) doktriinid ja kontseptsioonid. Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris jaotub õiguskord kahte suurde õigusvaldkonda: era- ja avalik õigus. Nende vanimaks eristamise kriteeriumiks on nn huviteooria, mis põhineb Rooma
Kuna jaapani keeles puudub dünaamiline rõhk, on jaapani luule silbiline, rajaneb riimita 5-silbikute 7-silbikute vaheldumisele. Klassikaline tanka koosneb viiest värsist silpide arvuga 5,7,5,7,7, kokku seega 31 silbist, kusjuures 3. värsile järgneb kohustuslik paus e tsusuur. Tanka esimese kolm värssi kattuvad oma ehituselt haikuga. 13. Kirjandusajaloo mudeldamisvõimalused 19. sajandil arenevad välja positivistlikud kirjandusloo mudeldamise viisid: evolutsionism ja naturalism. See on üldse positivismi ajastu. Positivistlik kirjanduslugu püüdleb objektiivse ranguse ja kausaalse seletuse poole, võttes eeskujuks loodusteadused. Teisalt jätkub romantilise esteetika mõju: kirjanduse sidumine kirjaniku eluga, suured kultuuritüpoloogiad (Spengler). 20. sajandi alguses rõhutatakse kirjandusliku teksti ainulaadsust. Teksti sõltumatust kontekstist, autori elust
Kui näiteks Mari otsustab peale gümnaasiumi lõpetamist ülikooli minna, Madis otsustab tööle minemise kasuks ja Ants läheb rahuvalvajaks, siis kõik need valikud on ratsionaalsed, ent lähtuvad inimeste erinevatest eelistustest. 3 1.4. Majandusteaduse metoodika Oluline on teha vahet küsimustel "mis on" ja "mis peaks olema". Esimest liiki küsimused on positivistlikud ja teist liiki küsimused on normatiivsed. Positivistlik analüüs kirjeldab, kuidas majandus toimib, kuidas majandussubjektid ühes või teises olukorras käituvad või millised on nähtustevahelised seosed. Positivistlik analüüs põhineb faktilisel materjalil. Normatiivne analüüs annab juhendeid ja soovitusi, kuidas majandus peaks toimima. Normatiivsed väited sõltuvad hinnangutest ja neid ei saa testida
Seega on valikute tegemine väga individuaalne ja igati ratsionaalne. Inimeste valikud on erinevad. Kui näiteks Mari otsustab peale gümnaasiumi lõpetamist ülikooli minna, Madis otsustab tööle minemise kasuks ja Ants läheb rahuvalvajaks, siis kõik need valikud on ratsionaalsed ent lähtuvad inimeste erinevatest eelistustest. 1.3 Majandusteaduse metoodika Oluline on teha vahet küsimustel, et "mis on" ja "mis peaks olema". Esimest liiki küsimused on positivistlikud ja teist liiki küsimused on normatiivsed. Positivistlik analüüs kirjeldab, kuidas majandus toimib. Kuidas majandussubjektid ühes või teises olukorras käituvad, või millised on nähtustevahelised seosed. Positivistlik analüüs põhineb faktilisel materjalil. Normatiivne analüüs annab juhendeid ja soovitusi, kuidas majandus peaks toimima. Normatiivsed väited sõltuvad hinnangutest ja neid ei saa testida. Majandusprotsesside uurimisel peame
tõekspidamistest (vt. tahapoole) (McGrath, 1981; in Piiranen, 2010) Sisemine valiidsus põhjuslikud seosed sündmuste vahel - Enamkasutatav positivistlikud kriteeriumid, parim erinevate kriteeriumite (Yin, 2003) segu · Mis aitab suurendada: empiirika võrdlemine ennustatavate tulemuste ja (Piekkari & Welch, 2008) varasema teooriaga, rivaalitsevad selgitused, .
põhiprobleemiks üksikisiku ning ühiskonna, era- ning avaliku huvi vahekord. Siit edasi aga riigi kui organisatsiooni roll ning õiguse kui vahendi ja viisi roll era- ja avalike huvide mõistlikul ühitamisel, mis peab lõppastmes tagama kõigi ja igaühe tasakaalustatud eksistentsi kindlal viisil korraldatud ühiskonnas. Õiguse ja riigi osas on kontinentaalõiguse süsteemis olnud kaks valitsevat doktriinide suunda: loomuõiguslikud ja seejärel XIX saj. I veerandist positivistlikud. Esimese maailmasõja eel hakkavad kontinentaalõiguse süsteemis eriti tugevat mõju avaldama normativistlikud doktriinid ja kontseptsioonid (riik on nn Grundnorm ehk moraalse autoriteedi absoluutne allikas). Anglo-ameerika süsteemis on eriti pärast Esimest maailmasõda aga valdavad sotsioloogilised (riigi ja õiguse funktsionaalsed) doktriinid ja kontseptsioonid - see nähtus on jälgitav ligikaudu XIX saj. keskpaigast kuni II Maailmasõjani
annaabi.ee 
