populatsioon. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda ja on osaliselt või täielikult isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. Üheks põhiliseks populatsiooni iseloomustavaks näitajaks on suurus ehk arvukus. Populatsiooni arvukus on ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Kui mingis järves elab 120 karpkala, siis see ongi selle järve karpkalade populatsiooni arvukus. Lisaks sellele saab populatsiooni iseloomustada ka populatsioonitihedusega. Populatsioonitihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Mida suurem on tihedus, seda pingelisem on populatsioonisisene kokurents. Maksimaalne populatsioonitihedus on erinevatel liikidel erinev, see sõltub organismi mõõtmestest, nende nõudlikkusest keskkonnategurite suhtes, aga ka teistest samas ökosüsteemis elavatest populatsioonidest. Populatsioonitihedust arvutatakse järgnevalt: Kui mingis järves elab 120 karpkala ja selle järve pindala on 2400 m², siis populatsioonitiheduseks on:
7. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* 11. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi; 12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus; 13. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid - populatsioonitihedus, puhas kasvukiirus, elumus, suremus, vanuseline suremus, viljakus, paljunemisväärtus, Deevey kõverad, demograafilised püramiidid; 14. Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon; 15. Liigisisene konkurents, sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents; 16. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus; 17. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); 18. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel; 19
(Hiiumaa rebased,Läänemere hallhülged).Populatsiooni arvukust iseloomustab isendite arv populatsioonis.(20 isendit tiigis).Populatsioonitihedust näitab isendite arv pinnaühikul.Populatsiooni kasvukõver näitab arvukuse või tiheduse muutust ajas.Eksponentsiaalne kasvukõver nt kui kõik kala järglased jääksid ellu suureneks see liik astronoomiliselt.Logistiline kasvukõver nt tegelikkuses ei realiseeru populatsiooni piiramatu kasv, tekib konkurent ja juurdekasv pidurdub.Kui populatsioonitihedus on ületanud keskkonna kandevõime,võib arvukus mõnel juhul kiiresti langeda,sest toitu pole.Stabiilses populatsioonis püsib vanade ja noorte arv tasakaalus,juurde sünnib niisama palju isendeid kui sureb,seega sündimus=suremusega.Kui populatsioonis on rohkem noori siis sünnib ka rohkem järglasi,sellisel juhul kasvav populatsioon,kui sureb rohkem kui sünnib siis kahanev populatsioon. Toiduahel on omavahel toitumissuhetes olevad organismid.Toiduahela lüli=troofiline tase.
Nitrifikatsioon on ammooniumi kaheastmeline oksüdeerimine nitrititeks ja edasi nitraatideks. 45. Kas haplodiploidia on omane: A. Lindudele? B. Seriaalsetele polügaamidele? C. Mesilastele ja sipelgatele? Haploidsed isased ja diploidsed emased esinevad ühiselulistel putukatel. C on õige. 46. Kas keskkonna kandevõime (K) on: A. Populatsiooni piiramatu kasvu tagatis; B. Populatsiooni piiratud kasvu asümptood (maksimaalne võimalik populatsioonitihedus). C. Malthuse võrrandi parameeter; D. Suurim heterotroofi kehasuurus, mis mingi konkreetse primaarse produktsiooni puhul võimalik; Kandevõime näitab liigi ressursikasutuse efektiivsust ja seega ka populatsiooni maksimaalset võimalikku tihedust. B on õige. 47. Süsinikuringe neli olulist fondi on: A. Atmosfäär, lubjakivid, fossiilsed kütused, ookeanisetted; B. Muld, mageveekogud, turvas, ookean? C. Ookean, muld, atmosfäär, taimkate; D
inimest ja 25 koera ja 10 kassi siis populatsioonide arv on 3. Populatsiooni arvukus - Ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Arvukust reguleerivad: sisefaktorid (konkurents; migratsioon), välisfaktorid (haigustekitajad; kisklus) Näiteks: Alutaguse metsas elab 40 hunti. Populatsiooni tihedus - Populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. Populatsiooni tihedus sõltub sündimusest, suremusest, sugudevahelisest suhtarvust, toidust, parasiitidest, vaenlastest, haigustest jne. Populatsioonitihedus on eri liikidel erinev, sõltudes eelkõige nõudlustest keskkonnategurite suhtes. Näiteks: 4 hektari suuruses metsas elab 40 hunti - seega 40/4 = 0,4 isendit/ha 6. Oska diagrammilt ära tunda kasvav-, kahanev- ja stabiilne populatsioon ning selgita vastavat populatsiooni tuues näideteid. Stabiilset populatsiooni iseloomustab sündivuse ja suremuse tasakaal ning elutingimused on suhteliselt püsivad ja soodsad. Kasvav populatsiooni korral on sündivus suurem kui suremus.
· Eksosümbioos- üks sübiont teise peal, nt: erakvähk ja meriroos · Endosümbioos- Üks sümbiont teise sees, Nt: bakterid ja rohusööjad loomad. · Lilled ja mesilased 7. Kuidas mõjutab organisme konkurents liigisisene ja liikide vaheline konkurents nende erinevused. Konkurents piirab organismide arengut ning võib viia osa organisme hukkumiseni. Liigisisene konkurents: Liigisisene konkurents on seda pingelisem, mida suurem on populatsioonitihedus Liigisiseses on konkurents elupaikate, toidu ning paariliste pärast Liikide vaheline konkurents on ainult elupaikate ja toidu pärast. 8. Kuidas reageerivad organismid kisklusele ja herbivooriale? Kuidas siin saab näidata vastastikust kohastumist? · Kisklus saaklom kompenseerib nt. Tõuseb ellujääjate sigivus ja ellujäävus, evolutsiooniline võidurelvastumine, kui saaklooma arvukus suureneb, suureneb ka kiskjate arvukus, kuid väikese hilinemisega
36. ÖKOLOOGILINE PÜRAMIID väljendab troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi. 37. ÖKOLOOGILINE SUKTSESSIOON on ökosüsteemide areng, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas. 38. PARASITISM on kooseulvorm, mis on ühele kasulik (parasiidile) ja teisele kahjulik (peremeesorganismile). 39. POPULATSIOON ehk asurkond on ühe liigi isendite kogum teatud territooriumil, mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine. 40. POPULATSIOONITIHEDUS ehk asustustihedus näitab isendite arvu pinnaühikul. 41. PRIMAARPRODUKTSIOON ehk algtoodang ehk esmane toodang on orgaaniliste ühendite valmistamine CO2 kaasabil läbi foto- või kemosünteesi. Sellel baseerub kogu elusloodus. 42. PRODUTSENT ehk tootja (rohelised taimed), mida esimese astme konsumendid võivad tarbida. 43. SÄÄSTEV ARENG on looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise ning
19.millistel juhtudel võib üks ökosüsteem asenduda teisega- Temperatuuri muutumine, veetaseme langus, inimmõju. 20.sõnasta ökoloogilise püramiidi reegel-Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. 21.kuidas saadakse ökoloogiline püramiid-Paigutades toiduahelana söödud toidu mass iga troofilise astme kaupa. 22.mida iseloomustab ökoloogiline püramiid-Energiahulga liikumist alumiselt troofiliselt astmelt ülemisele. 23.mille poolest erinevad populatsioonitihedus ja populatsiooni arvukus-Tihedus näitab isendite arvu kindla maa-ala kohta, arvukus näitab isendite koguarvu. 24.nimeta eesti looduslikud ökosüsteemid(6)- niit, mets, asula(enim just aiad, mis seal asuvad), veekogud, põld, raba. 25.moodusta iga ökosüsteemi kohta 1 toiduahel- 26.milline organism on alati toiduahela esimeseks lüliks-Taim, mida sööb herbivoor. 27.mida näitab toiduahel- Organismidevahelist energia edasikandumist madalamalt troofiliselt astmelt kõrgemale.
sobivad liigi eluks. Tihti on liik levinud oma areaali piires justkui saarekestena eraldi elavate populatsioonidena. 8.Millised näitajad ja kuidas iseloomustavad populatsiooni? Populatsiooni arvukust iseloomustab isendite arv populatsioonis. Näiteks veekonna arvukus tiigis on 20 isendit. Populatsioonitihedust näitab isendite arv pinnaühikul. Oleneb sündimusest ja suremusest, toidu kättesaadavusest, valgusest, temperatuurist, haigused, vaenlased. Mida suurem on konkurents seda suurem on populatsioonitihedus. Populatsioonide areng sõltub vauselisest ja soolisest koosseisust.(kasvav, stabiilne, kahanev). Populatsiooni kasvu- arvukuse või tiheduse muutust ajas näitab populatsiooni kasvukõver. 9. Stabiilse, kasvava ja kahaneva populatsiooni võrdlus, näited loodusest. Kasvava populatsiooniga on siis tegemist kui populatsioonis on rohkem noori, mis tähendab et sünnib ka rohkem järglasi. Stabiilses populatsioonis püsib vanade ja noorte asr tasakaalus
dN/dt = rN r erikasvukiirus, liigi võimekus suureneda ning võimalikult kaua elada( r=B (sünnid) D (surmad)) Logistiline kasvukõver: dN/dt = rN N2 Pidurdav mõju PM = N2; - liigiomane koefitsent korda populatsiooni tiheduse ruut Keskonna kandevõime K = r/ , kust = r/K läheb logistilise kasvukõvera võrrandisse. dN/dt = rN r/KN2 => dN/dt = rN(1 N/K) = rN((K N)/K). Kui N = K, siis populatsiooni kasvukiirus dN/dt on 0. 13. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid - populatsioonitihedus, puhas kasvukiirus, elumus, suremus, vanuseline suremus, viljakus, paljunemisväärtus, Deevey kõverad, demograafilised püramiidid; Populatsioonitihedus Isendite arv pindalaühikul, N Puhas kasvukiirus R0 = lxmx , summerituna x = 0 kuni lõpmatus (slaidi näite peal oli x=0 - 5). Kui N=K; siis R0=1 e populatsioon ei kasva; R0 >1 kasvab; R0 <1 kahaneb. Viljakuse ja ellujäämistõenäosuse korrutis. mx mune ühe algse kohordi liikme kohta
Hüpoteetiliselt on keskkonnamahtuvus mingis ajas konstantne, kuid looduses kõigub see tavaliselt keskmise väärtuse ümber. Keskkonnamahtuvust mõjutavad paljud keskkonnategurid: parasiidid, toit, kiskjad, varjupaikade olemasolu jne Erikasvukiirus biootiline potentsiaal, mida tähistame väikese r-ga. See näitab, kui palju on populatsioon potentsiaalselt võimeline järglasi tooma ehk kasvama. 13. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid - populatsioonitihedus, puhas kasvukiirus, elumus, suremus, vanuseline suremus, viljakus, paljunemisväärtus, Deevey kõverad, demograafilised püramiidid; Populatsioonitihedus näitab indiviidide arvu ühe mingi teatud ala peale. Puhas kasvukiirus näitab, kui kiiresti on populatsioon võimeline kasvama Elumus ehk ellujäänus, näitab mitu järglast on võimalik üks emane indiviid populatsioonile andma. Kui see on suurem kui 0, siis toimub populatsiooni kasv, kui negatiivne, siis langus
Seltsingulised linnud reageerivad paremini, sest arglike isendite lahkumine vallandab parve reaktsiooni. Hädakisa on lindude peletamiseks efektiivne meetod, kuid põhjustab lindude siirdumise mujale. Sealjuures on seltsingu levimist raske ennustada. Linnud vajavad kohta, kuhu suunduda, ning sellisel alal ei tohiks peletuvahendeid rajendada. Toidubaasi ahendamine, näiteks prügilate sulgemine, suurendab liigisisest konkurentsi. Väheneb ka lindude maksimaalne võimalik populatsioonitihedus. Kui toitu on vähe võib suureneda lindude talvine suremus ning väheneda sigivus. (Lodjak 2008) 3.2. Hirmutised Treenitud pistriklasi ja haugaslasi kasutatakse probleeme tekitavate lindude hirmutamiseks nii prügimägedel, lennujaamades kui ka angaarides. Pistrikud on saaki püüdes peletanud linnuparvi paarikümneks minutiks. Peletamise tulemusena vähenes kuldnokkade ja kiivitajate arvukus lennuväljal, sest linnud suundusid prügimäele, kus neid tavaliselt polnud.
leiduvat umbes 6100 isendit, 2004. aastal umeb 5750 isendit, 2002. aastal umbes 5900 isendit ja 2002. aastal umbes 6000 isendit. Kobraste populatsioon on ökoloogiliselt tasakaalus. Tihedus. Arvestades, et Eesti pindala on 45,3 tuhat ruutkilomeetrit ja 2008.aastal arvatakse leiduvat umbes 6000 isendit, siis 6000 isendit jagada 45300000 ruutmeetriga, siis saab tulemuseks umbes 0,0001 isendit/ruutmeetrile. See tähendab 1 isend 10000 ruutmeetri kohta. See ongi selle liigi, küllaltki hõre, populatsioonitihedus. Seisund. Kuigi, neid on vähe hinnatakse nende seisundit suhteliselt heaks, sest, populatsioonilained on küllaltki stabilised ning selletõttu hinnatakse ka kobraste seisundit stabiilseks. Stabiilsust näitab ka see, kobrast on lubatud küttida. 10 Kobrast on lubatud jahtida mõrra, piirdevõrgu, ulukit kohe surmava püünisraua või varitsus- ja hiilimisjahina ning urukoeraga 1. septembrist 15. aprillini
Hüpoteetiliselt on keskkonnamahtuvus mingis ökosüsteemis ajas konstantne, kuid looduses kõigus see tavaliselt keskmise väärtuse ümber. Keskonnamahtuvust mõjutavad paljud keskkonnategurid: parasiidid, kiskjad, toit, varjupaikade olemas olu jt. Erikasvukiirus on biootiline potensiaal, mida tähistame väike r-ga. See nätiab, kui palju on võimeline populatsioon potensiaalselt nendes tingimustest järglasi tootma ehk siis kasvama. 14. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid - populatsioonitihedus, puhas kasvukiirus, elumus, suremus, vanuseline suremus, viljakus, paljunemisväärtus, Deevey kõverad, demograafilised püramiidid (konspekt, Begon et al. 4.5.1-4.6.2); Populatsioonitihedus näitab indiviidide arvu ühe mingi teatud ala peale. Puhas kasvukiirus annab aimu, kui kiiresti on populatsioon võimeline kasvama, st kui suur on järglaste arv. Elumus ehk ellujäämus näitab seda, kui mitu järglast on võimeline üks emane indiviid populatsioonile andma.
Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. [23] Populatsiooni arvukus ja muutus ajas: Olgugi, et tabel on inglise keeles, ei tähenda see, et see oleks vähemarusaadav. Antud tabel näitab uuritud imetajate esinemissagedust aastatel 2003 kuni 2004 märts. Jaaguarid on märgitud punase noolega. Et jaaguare nähti pea aasta jooksul vaid neli korda, tähendab see, et nende territooriumid ja arvud on vähenemas.[24] Populatsioonitihedus: Kohas, kus on rikkalikult toitu, võib jaaguari vajadusteks sobiv territoorium olla ligikaudu 5 ruutkilomeetri suurune. [25] Populatsiooni seisund: Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, elutsedes selvades, vähemal määral ka põõsastutes ja pampades. Jaaguari levila piirid on tänapäeval oluliselt kahanenud, kuid liigi säilimise seisukohalt on see veel piisavalt suur. Jaaguari arvukus kahaneb jätkuvalt. [26]
K saabub eelkõige tänu surmadele. 2) Surmad stabiilsed. K kujuneb välja kui sünnid langevad surmadega kokku. 3) Nii sünnid kui surmad on tihedusest sõltuvad kõige reaalsem. Ja nende kahe protsessi võrdsustamisel kujuneb välja kandevõime (K). Pidurdav mõju [PM] Populatsiooni sigmoidse kasvu võrrand: Kui N=K, siis , nullkasv, populatsiooni kasv on ajas konstantne 13. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid - populatsioonitihedus, puhas kasvukiirus, elumus, suremus, vanuseline suremus, viljakus, paljunemisväärtus, Deevey kõverad, demograafilised püramiidid; Kohort moodustavad sama põlvkonna kõik liikmed, keda jälgitakse sünnist surmani. Saab kasutada lühikese eluega organismide uurimiseks. Paljunemisväärtus hinnag, kui kasulik on üks või teine populatsiooni liige populatasiooni taastootmise seisukohalt; kui väärtuslik mingis vanuses populatsiooniliige on
piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime (K), biootiline potentsiaal ehk erikasvukiirus (r); 11. K- ja r-strateegid, lõivsuhte mõiste ja näited; 12. Liigisisene konkurents, sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents; 13. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus, nimetatud seaduste põhieeldused; 14. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid - populatsioonitihedus, puhas kasvukiirus, elumus, suremus, viljakus, paljunemisväärtus, Deevey kõverad, demograafilised püramiidid; 15. Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis, viimase tüübid, klonaalsus, sotsiaalne kari, « isekas kari »), levimine, migratsioon (üheotsapilet, edasi-tagasi pilet, korduvkasutusega pilet, näited); 16. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus, näited; 17. Konkurents – mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel, limiteeriva sarnasuse
( Huntide, karude arvukus populatsioonis, ilveste arvukus Alutaguse metsades.) Populatsiooni võib iseloomustada ka populatsiooni tihedusega. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku/ruumala kohta. Minimaalne arvukus on väikseim isendite hulk, mille korral populatsioon saab püsida (Amuuri tiigrid). Mida suurem on populatsiooni tihedus, seda pingelisem on isendite vaheline konkurents populatsioonis territooriumi, toidu, paarilise pärast. Maksimaalne populatsioonitihedus on erinevatel liikidel erinev. See sõltub organismide mõõtmetest, kui palju on sama liiki toitu tarbivaid teiste liikide esindajaid nende nõudlustest keskkonnategurite suhtes. Näiteks merelindude toitumisala on meri, kuid pesitsusala enamasti rannakaljud, kus linnud moodustavad nn. linnulaatu ja elavad praktiliselt külgkülje kõrval. Mäger elab ja paljuneb samal territooriumil, tema asustustihedus ei saa olla nii suur. Populatsioon muutub ajas seaduspäraselt
ka biotoobi kandevõime võib muutuda. Kõige selgemini näeb kandevõime muutust nende liikide puhul, Endla Reintam, 2008/2009 44 kel sünnib mitu sugupõlve aastas. Näiteks niidu-uruhiirel sünnib aastas 37 pesakonda ja populatsiooni kasvueeldused olenevad toidu hulgast keskkonnas: kandevõime on suurim suvel, kui haljastoitu on piisavalt. Sügisel toidu vähenedes, võib uruhiire populatsioonitihedus kergesti ületada kandevõime ning suurenevad suremus ja väljaränne. Populatsiooni kasvukiirust mõjutavad rohkem sugupõlve kestus ja suguküpsusiga. Kui naine sünnitab esimese lapse 13-aastasena ja peres sünnib keskmiselt 3,5 last, on populatsiooni kasvukiirus sama suur, kui juhul, mil naine sünnitaks esimese lapse 20-aastasena ja saaks keskmiselt 4,5 last. Isegi kui pere loodaks alles 25-aastaselt ja lapsi sünniks keskmiselt 6,0, oleks populatsiooni kasvukiirus sama. 2) normaalne e
Tihedusest sõltuvad tegurid. Nagu oli näha logistilise kasvu juures, võib suurenev tihedus vähendada popi kasvu, sest iga isend saab järjest väiksema osa ressurssidest, teravneb liigisisene konkurents. Tihedusest sõltuvate tegurite põhiline mõju on stabiliseerida populatsioon tema kandevõime ümbruses. Isehõrenemine: tiheduse suurenedes arvukus langeb. Lõpuks saavutab populatsioon tasakaaluoleku, milles isendi keskmised mõõtmed (või biomass) ja populatsioonitihedus enam ei muutu. Kisklus on teine tihedusest sõltuv faktor, mis reguleerib paljusid populatsioone. Tihedusest sõltumatud tegurid. Juhuslikult võib mingi tegur vähendada populatsiooni suurust olenemata selle tihedusest. Tavaliselt on tegemist abiootilise keskkonna tegurite otsese mõjuga (looduskatastroofid). Kuigi tihedusest sõltumatutel teguritel võib olla suur mõju populatsiooni suurusele, aitavad nad harva kaasa populatsiooni stabiliseerimisele
annaabi.ee 
