Kokkuvõte popmuusikast Eestis 1920.-1930. aastatel oli Eestis esile kerkinud arvestatav põlvkond jazz- ja praeguses mõistes popmuusikuid. Eesti jazz'i kui ka popmuusika algust tähistab Kurt Strobeli eestvõtmisel loodud ansambel The Murphy Band. See levis rohkem linnarahva hulgas, külades peamiselt tantsumuusikana restoranides. Raimond Valgrest on tänaseks saanud legend. Hoolimata tema lühikesest eluteest, jõudis ta kirjutada palju omanäolist muusikat. Ta kirjutas oma laule Eestis. Arvatakse, et kui Valgre oleks sündinud teisel ajal ja teises kohas, oleks võinud temast saada rahvusvaheliselt tunnustatud lööklaulude autor. Sõja-aastad mõjutasid tema elukäiku pöördumatult. Pärast sõja lõppu koju naasmist, muserdus süvenes veelgi. Ta suri pärast kiiret allakäiku vaid 36-aastaselt. Pärast II maailmasõda jooksid Eesti kinodes Ameerika filmid ja vabalt võis mängida toonast moemuusi...
Huvitavat Eesti 21. sajandi popmuusikas Hakates rääkima popmuusikast, tsiteeriksin esmalt maestro Rein Rannapit : ,, Popmuusika on tänapäeval väga killustunud ja nisistunud. " Nii see on. Suurest popmuusika mõistest on saanud mitmetahuline pillimees, kes seob tavalise popiga palju teisi stiile. Alustuseks tooksin näiteks anasambli HU ? . Võimalik, et HU? esimene hitt ,, Absoluutselt " ütleb bändi kohta rohkem kui tegelik nimi. Tegemist on väga huvitava koosseisuga, millesse kuuluvad laulja Hannaliisa Uusma, DJ Critical ja Leslie Da Bass
Elektropop Elektropop Elektropop on lühend fraasist elektrooniline popmuusika Elektropop on taaselustatud ja muutunud populaarseks 2000'ndatel Külm ja robotlik Elektropop inspireeris techno, house, electroclash muusikastiile Erineb nendest selle poolest,et laulusõnad on rohkem esile toodud 70-ndad, 80-ndad 1969 sakslane Gershon Kingsley kirjutas instrumentaalse tantsumuusika loo kasutades Moogi süntesaatorit Paljud varased elektropopi artistid olid britid Varased rokk-synth'i pioneerid olid Brian Eno, Roxy Music, Tangerine Dream ja Pink Floyd. Esimest korda nimetati meedias elektro-pop stiili 1980-1981. Esindajateks olid The Human League, Depeche Mode, Orchestral Manoeuvres in the Dark ja Soft Cell The Human League Inglise elektropop bänd Moodustati aastal 1977 Nad saavutasid populaarsuse varastes 90-ndates ning jätkavad keskmise müügieduga tänapäevani Ainuke püsiv bändiliige alates 1977 on laulja ning laulukirjutaja Philip Oak...
Seejärel välja tuua, milline kuulatud teostest meeldis kõige enam, miks või siis vastupidi ja millised tunded selle stiili kuulamine tekitas. Ja nii iga kolme valitud stiili kohta. - Lõppsõna/ kokkuvõte: millised olid teadmised 20. sajandi rock- popmuusika stiilidest enne essee kirjutamist, millised nüüd. Kuidas stiilid meeldisid/ ei meeldinud, millised olid emotsioonid ja milline on üldmulje kuulatud teoste põhjal 20. Sajandi rock- popmuusikast. Ees- ja perekonnanimi: (näit. Ilus Suvi) Klass: (näit. 8.a klass) Kuupäev: (näit. 14. mai 2012)Kuu välja kirjutada! NB! Read äärest-ääreni sirged, reavahe 1,5 ja teksti suurus nr 12, pealkiri nr 14 suurusega vasakult poolelt ilma punktita!
Popmuusika Popmuusika tuleneb sõnast populaarne ja hõlmab ajastute kõige populaarsemaid laule. Popmuusika stiil on pidevalt muutuv. Popmuusikat hakati defineerima kuskil 20 sajandi keskel. Suuresti muutus muusika massidesse ka muusika salvestamisvõimalustele, mis aina aktiivsemalt arenes. Esimesteks suuremateks popmuusikuteks võib lugeda Bing Crosby ja Frank Sinatra. Kuskil 50nendate alguses peale Teist Maailmasõda, kui teismeliste põlvkond muutus aktiivsemaks hakati ka popmuusika edetabeleid koostama. Sel ajal oli popmuusika pigem rock'n'rolli sugemetega. Sellest ajastust on pärit ka sellised suurnimed nagu Elvis Presley ja the Beatles. Biitlid valistesid popmuusikat kuni 70nendateni, kuni nad lahku läksid. 80nendatel muutus popmuusika mimekesisemaks ja paljud katsetasid erinevaid stiile rohkem. 90nendad olid poistebändide ajastu. Enamus oli produntsentide poolt kokku pandud. Suuremad nimed olid tola ajal East 17, Take That, ...
· kõige olulisem instrument oli rütmikitarr · armastuslauludes oli vähem sinisilmset lüürilisust, rohkem noortepärast realismi ja suhteid (realistlikud laulutekstid). 5 THE BEATLES Love Me Do Lennon / McCartney Biitlite esimene hittsingel edetabelites 1962. aasta sügisel. Briti biidi võidukäigu algus. Tüüpiline biitlilugu, väljakujunenud uue stiili näide. On kuulda üksikuid elemente ameerika tollasest popmuusikast, kuid kõla on juba erinev. Rohkem on ansamblimängu. 6 Briti Blues´ile on iseloomulik: Muusika on agressiivne, pigem rockilik kui popmuusikalik. Levis algselt keskklassi noorte hulgas. Riietutakse lohakalt, kasutatakse hoolimatut ja sihilikult väljakutsuvat kõnepruuki, käitutakse provotseerivalt. 7 ROLLING STONES I Can't Get No (Satisfaction) Jagger/Richards
Jazz Jazz on primitiivseks peetud neegrifolkloori kõige keerukam modifikatsioon Ameerikas. Jazz erineb põhimõtteliselt nii kunstmuusikast kui ka popmuusikast,ehkki on oma arengu vältel liikunud mõlemas suunas ja saanud mõjutusi mõlemalt. Ameerikas peetakse jazzi praegu omamaise kunstmuusika haruks. Joachim Ernst Berend :"Jazz on Ameerika Ühendriikidest päri kunstmuusika vorm,mis ekkis mustanahaliste kokkupuu el euroopaliku muusikaga.Jazzi instrumendid,meloodia ja harmoonia on päri põhilisel lääne muusikatraditsioonist; rütm,fraseering,heli kuuldavale
elektrikitarr), bassist, trummidest ja saksofonist. Põhiosa laulmisel, sõnadel ja rütmil. R&B juured ulatuvad 1930-40 aastatesse ja on pärit Ameerikast. Seda on nimetatud mustaks muusikaks. 1950. aastatel said kuulsaks sellised lauljad nagu Fats Domino (looga ''Blueberry Hill''), Irma Thomas ja The Neville Brothers. 1980. aastatel muutus R&B muusikastiil oluliselt, kuna sinna kaasati elemente soul, funk ja popmuusikast. Saksofoni on lauludes tunduvalt vähem kuulda, kui vanasti. Beyonce Beyonce Giselle Knowles on sündinud 4. septembril 1981. aastal Texases Houstonis, ta on USA laulja, helilooja ja filminäitleja. Praegu on ta 28-aastane. Ta alustas oma lauljakarjääri bändis Destiny's Child. Peale seda on ta laulnud bändis Girls Tyme millega nad läksid ka staariotsingu saatesse, kuid neil ei õnnestunud seda võita. Beyonce õppis väiksena balletti ja dzässtantsu, kuid peagi
Kontserti teema oli võetud Paide Ühisgümnaasiumi õppeaastal toimunud sündmustest ja üritustest. Esinesid Paide Ühisgümnaasiumi põhikooli ja gümnaasiumiastme õpilased. Tundus, et publik nautis lavateost ja jäi sellega rahule, sest kohati oli kuulda ka tugeva aplausi kõrval naeru. Muusikal sisaldas erinevaid etteasteid: lauldi nii ühendkooriga kui ka ainult segakooriga. Enamjaolt oli koori ees solist. Samuti laulsid solistid eraldi ja esinesid erinevad ansamblid. Esitati lugusid popmuusikast. Etendusesse oli põimitud erinevaid tantsunumbreid nii laulude taustale kui ka eraldi. Lisaks sellele sisaldas muusikal näitlejate dialooge. Pooleteist tunni vältel esinesid: näiteringid ,,Maski taga" ja ,,Meeleolu", tantsurühmad ,,Päikeselapsed", ,,Tantsuwägi", ,,Seltskond", ,,Uhkeste" ja ,,Ilodus", väikesed võimlejad, mudilaskoor, lastekoor, segakoor, noormeeste ansambel ,,Unistajad", tütarlasteansambel ning solistid Kaire Saar, Sander Promm, Fred Lausvee,
sisemist vajadust detaili- stiilivõtteid, Ameerika õitseng ja kannatusi. rohkusele ja kusjuures jazzist ning muusikas sillerdavale helikeel on Ameerika värvirika koloriidile. kaasaegne. popmuusikast harmoon Tähtsaimad Alban Berg- Claude Eduard Tubin George Gustav M muusikud, teosed Viiulikontsert, Debussy Ballett ,,Kratt" Gershwin Kantaat Ooper ,,Wozzeck" Ooper Sergei ,,Rhapsody in sümfoon Vokaalteos ,,Pelleas ja Prokofjev blue" ,,Laul Ma
Eesti Raadio orkestrist visati välja kõik saksofonid. Ka nimetus muudeti Eesti Raadio Estraadiorkestriks. Džässmuusikutel tuli hakata tegutsema salaja. Paljud noored džässihuvilised koondusid Uno Naissoo eestvedamisel loodud Swing Club’i. Rock’n’roll’i tulek E estisse muutus mõeldamatuks. Kontaktid välismaailmaga 1950- ndate aastate keskel peaaegu puudusid. Seepärast on mõistetav, miks rock’n’roll’i esimene tõusulaine U S A-s möödus Eesti popmuusikast sinna jälgi jätmata. Märgatavat mõju hakkasid avaldama alles 60-ndate aastate briti biitansamblid. Mõned muutused toimusid 1950-ndate aastate lõpul. Moskvas korraldati ülemaailmne noorsoofestival.Sinna saabus hulgaliselt nii välisesinejaid kui ka külalisi ning seal kõlas jälle keelu all olnud džäss.Eestit esindasid seal teiste seas Uno Naissoo ansambel “Metronoom” ning hilisemad tuntud solistid Heli Lääts ja Kalmer Tennosaar.
vaheajal kolhoosis tööd rabama, hommikust õhtuni!" Niimoodi me muutumegi, uued on eelmistest erinevad. Juba need ütlused, mille tähedusest meil, tänapäeva noortel, õrna aimugi pole, näitavad, et oleme oma vanematest täiesti erinevad, oleme järjekordne omanäoline põlvkond. Kui tagasi vaadata, siis polnud meie vanematel ja vanavanematelgi taolist põlvkonnalist sarnasust. Siis ei saanud lapsevanemad aru mürtsuvast 80ndate popmuusikast, noorte suurest huvist välismaa asjade vastu, läikivatest diskorõivastest ja paljust muustki. Kui tänapäeval räägivad vanemad oma järeltulijatele raskest kolhoositööst, siis neile räägiti karjas käimisest ja väideti, et kolhoosis saavad lapsed lausa puhata. Veel rohkem tagasi vaadates näeme, et lisaks neile olid erinevad ka vanavanemad ja nende vanemad ning niimoodi ka neile eelnevad põlvkonnad. Ajad on erinevad ja sellest tulenevalt ka põlvkonnad
" Eesti Raadio uueks nimeks sai siis Estraadiorkesester. Jazz- muusikutel tuli hakata tegutsema n-ö põranda all. Paljud noored jazz'i huvilised koondusid Uno Naissoo eestvedamisel loodud Swing Club'i. Tingimustes, kus juba jazz oli põlu all, muutus rock' n' roll'i tulek Eestisse mõeldamatuks. Kontaktid välismaaga 1950. aastate keskel praktiliselt puudusid. Seetõttu on mõistetav, miks USA-s kerkinud rock' n' roll'i esimene tõusulaine möödus eesti 1950. aastate popmuusikast jälgi jätmata. Märgatavat mõju hakkasid avaldama alles 1960. aastate briti biitansamblid. 1957. aastal toimus Moskvas ülemaailmne noorsoofestival, kuid sinna saabus hulgaliselt nii välisesinejaid kui ka külalisi, külas jälle vahepeal keelu all olev jazz. Eestit esindasid seal teiste seas Uno Naissoo ansambel Metronoom ning hilisemad tuntud solistid Heli Lääts ja Kalmer Tennosaar. Sel ajal tegutses virtuoosne pillimees, eksperimentaator ja ansamblijuht
(ratsionaalsus). Suurimad mõjutajad: varases loomingus Toru Takemitsu (värviküllane, kõlatundlik, vaimne, hingestatud tasakaal). Hiljem Gija Kantseli (põimib rahvalaulu ja avangardseid võtteid) ning Sibelius (koondab erinevaid muusikavoole). Muusikas oluline helilooja jaoks: emotsionaalne laeng! Seetõttu kuulab palju pop ja rokkmuusikat emotsioon on vahetum, siiram. Ammutab ideid popmuusikast. Viimasel ajal tähtis ka elutarkus siit huvi rahvamuusika vastu. Pealkiri! Võti teose juurde. (Allikas: Eesti Muusika Infokeskus; M.Mölder "Tõnu Kõrvits: tuulde laulmas")
.................................................................12 2.9 Reggae........................................................................................................................13 2.10 Disko........................................................................................................................14 2.11 Hiphop......................................................................................................................14 2.12 Elektroonilisest popmuusikast..................................................................................15 2.12.1 House.................................................................................................................15 2.12.2 Techno...............................................................................................................16 2.12.3 Ambient.............................................................................................................16 2.12
saksofoni- Eesti Raadio orkestrist visati vlja kik saksofonid. Ka nimetus muudeti Eesti Raadio Estraadiorkestriks. Jazzmuusikutel tuli hakata tegutsema n-. pranda all. Paljud noored jazzihuvilised koondusid Uno Naissoo eestvedamisel loodud Swing Clubi. Tingimustes, kus juba jazz oli plu all, m uutus rocknrolli tulek E estisse meldamatuks. Kontaktid vlismaailmaga 1950-ndate aastate keskel peaaegu puudusid. Seeprast on mistetav, miks rocknrolli esim ene tusulaine USA -s mdus eesti popmuusikast sinna jlgi jtmata. Mrgatavat mju hakkasid avaldama alles 60- ndate aastate briti biitansamblid. ht-teist muutus 1950-ndate aastate lpul. Moskvas korraldati lemaailmne noorsoofestival. Et sinna saabus hulgaliselt nii vlisesinejaid kui ka klalisi, klas jlle keelu all olnud jazz. Eestit esindasid seal teiste seas Uno Naissoo ansambel Metronoom ning hilisemad tuntud solistid Heli Lts ja Kalmer Tennosaar. Vahelliks varasemate jazzorkestrite ja 60- ndatel aastatel loodud kitarriansamblite
Referaat 8.klass 2005 Elvis Presley (1935 1977) Elvis Aron Presley sündis 8. jaanuaril 1935. aastal vaesesse Mississipi osariigi perekonda. Ta oli ainuke laps, sest tema kaksikvend suri sündides. 8aastaselt tuli ta võitjaks laste lauluvõistlusel, üheteistkümnesena mängis kitarri ja laulis koolipidudel. Pärast keskkooli lõpetamist, elades juba Memphises, töötas ta kinos kohanäitajana, hiljem aga veoautojuhina. 1953. a. otsustas Presley kinkida emale sünnipäevaks plaadi oma lauldud lööklauluga "My happiness". Selle tegi ta Sam Phillipsi stuudios. Rock'n'rolli kroonimata kuninga Elvis Presley (1935 1977) avastas 1954. a. Sam Phillips. Memphise väikese plaadifirma Sun omanik. Phillips viis Elvise kokku kitarrist Scotty Moore'i ja bassist Bill Black'iga. Peaaegu kui õnnetusena - tro sai edukaks Arthur Crudup'i looga "That's All R...
ebaromantilise Bill Haley kõrval mõjus Presley nagu elektrilöök, ja igatahes oli ta ka Haley'ist parem laulja. Publik oli oodanud just nimelt niisugust lemmikut ja nüüd oli see ootus täitunud. Edasi läks kõik juba massipsühhoosi, sensatsioonihimu ja reklaami kombineeritud jõudude toimel. Siiski oli või vähemalt kujutati nii, et Elvis Presley oli rock'n'rolli kroonimata kuningas. Kasutatud kirjandus *Valter Ojakäär "Popmuusikast", Tallinn, Eesti Raamat, 1983 *http://www.elvis.ee/ *https://www.itv.ee/portal/muusika.aspx? id=1518 *http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/elvis_presley.htm *http://www.helitroop.ee/?m=prod&w=show&id=101608 *http://www.pulmad.ee/index.php?go=anews_detail&news_id=108 *http://www.hot.ee/rock6roll/Elvis.htm Elvis Aron Presley 1935-1977 8C
nendes stiilides: Opeth, Karnivool, Dream Theater, Gojira ja The Aristocrats. Kuulamine: Dream Theater - Our New World https://www.youtube.com/watch?v=JnLdx2FyNqg Opeth - Sorceress https://www.youtube.com/watch?v=JnLdx2FyNqg Muse - Uprising https://www.youtube.com/watch?v=w8KQmps-Sog Tool - Lateralus https://www.youtube.com/watch?v=_tcW-j7KFgY 2. Progressiivne rockmuusika Eestis Mõiste „intellektuaalne rock“ tõi Eestis 1970. aastate lõpus kasutusele Valter Ojakäär oma raamatus “Popmuusikast” ja seda vastena ingliskeelsele mõistele progressive rock. Kuigi tänapäeval kasutatakse enim kõnekeelset sõnaühendit progerock, oleks Eesti rocki ajaloos mõttekam kasutada Ojakääru leiutatud väljendit. Progressiivse rocki kümnete minutite pikkuste lugude, ülepaisutatud muusikatöötluse, klassikalise muusika mõjutustega muusikaga on Eestis tegeletud väga vähe. Eestis on tehtud just intellektuaalset rocki leidlike muusikaliste lahendustega, 4-9 minutiliste lugude ja
Refrään on suhteliselt võimas ja laul toob pisara silma kui tõlget vaadata ja laulu kuulata. 5. Wo bist du - Samamoodi Rosenrotiga, on see tüüpiline Rammsteini laul, kuigi seal toimub tohutu sõnademäng kus lisatakse lausesse sõnu nii et tähendus muutub koguaeg. Meeldib rohkem kui Rosenrot. 6. Stirb nicht vor mir - Rahulikum laul, naisehääl annab palju juurde. Ütleks nii et see võiks olla ka popmuusika, aga see ongi heaks vahelduseks karmimatele lauludele. 7. Zerstören - Popmuusikast väga karmile metalile. Nagu ma enne albumi ilmumist ennustasin, on see albumi karmeim ja võimsaim lugu. Lõpp meeldis väga palju kuna see vaikne jutuke lõpus oli väga rahustav peale raju laulu. Laul tekitas sellise tunde et tahaks midagi kohe lõhkuda, ükskõik mida. 8. Hilf mir - Võimas jätk ülivõimsale Zerstörenile. Meeldis rohkem, kui Zerstören, kuna sellel oli jõulisem lõpp. Pärast sõnu tõlkides ja seda laulu kuulates tulid mul pisarad silmi kuna see laul on väga
Dream Theater - Our New World https://www.youtube.com/watch?v=JnLdx2FyNqg Opeth - Sorceress https://www.youtube.com/watch?v=JnLdx2FyNqg Muse - Uprising https://www.youtube.com/watch?v=w8KQmps-Sog Tool - Lateralus https://www.youtube.com/watch?v=_tcW-j7KFgY 11 Prog Rock Britannia (2009). http://www.imdb.com/title/tt1356407/ (06.13.2017). 2. Progressiivne rockmuusika Eestis Mõiste ,,intellektuaalne rock" tõi Eestis 1970. aastate lõpus kasutusele Valter Ojakäär oma raamatus "Popmuusikast" ja seda vastena ingliskeelsele mõistele progressive rock. Kuigi tänapäeval kasutatakse enim kõnekeelset sõnaühendit progerock, oleks Eesti rocki ajaloos mõttekam kasutada Ojakääru leiutatud väljendit. Progressiivse rocki kümnete minutite pikkuste lugude, ülepaisutatud muusikatöötluse, klassikalise muusika mõjutustega muusikaga on Eestis tegeletud väga vähe. Eestis on tehtud just intellektuaalset rocki leidlike muusikaliste
vahelduvad. Briti uuslihtsuse kolmik: Inglaste kaudu segunes euroopa muusika minimalismiga. Mis on uuslihtsus? John Tavener elu ja looming tihedalt kirikuga seotud. Muusika on sügavalt religioosne. Muusikaline kreedo: "Muusika on värav Jumalani". Teda võrreldakse Gorecki ja Pärdiga. Kuulsaim teos on "The Protecting Veil"!. See oli Inglismaal väga müdav plaat. Pidi olema täiesti isetu, egost vana teos. Veel kirjutanud 7 tunnise kooriteose "Templiloor". Loomingu algul mõjutatud popmuusikast. Siis aga kuulis Stravinskit ja tahtis saada heliloojaks, kes suudaks luua sama intensiivset ja religioosset miuusikat. Teda on mõjutanud ka nt Messiaen. Gavin Bryars Väldib dramatismi, eelistab staatikat. Aeglased tempod, hõre faktuur. Lihtsus aga ainult pinnapealne. Seestpoolt on hoolikalt viimistletud. Algimpulss näeb sageli olevat muusikaväline idee. Oluline on improviseerimine. Peateosed: "The Sinking of the Titanic"!, kirjutanud ka oopereid: "Medea". Kõige
Oma reaktsioonide allikani tungida püüdes ei mõtestanud ma Elvist kui inimolendit, vaid kui üht jõudu, mingit igas kultuuris eksisteerivat vältimatust, mis tahab temast enesele luua kõikehõlmavat metafoori. See, tahtsin ma turvalisel moel öelda, oli sama, mida Herman Melville oma valge vaala looga üritas korda saata, kuid mida Elvis Presley sattus olema. Või pigem, milleks ta ennast muutis. Või milleks ta nõustus saama. Valter Ojakäär raamatus «Popmuusikast», 1983: «Võttes kokku Elvis Presley teeneid rock'n'roll'is, selgub, et tema tegelik väärtus ja populaarsus pole kooskõlas. Lauljana ei kujutanud ta endast midagi erakordset, loominguline anne puudus tal üldse /.../ Ei avanud ta ka uusi perspektiive huvitava repertuaarivaliku või ansamblisaate värskuse ja omapära kaudu. Järele jääb tütarlapsi erutanud show ja puusahööritamine, mis tõi talle pisut irooniamaigulise hüüdnime Elvis the Pelvis.»
Ka nimetus muudeti Eesti Raadio Estraadiorkestriks. Jazzmuusikutel tuli hakata tegutsema n-ö. põranda all. Paljud noored jazzihuvilised koondusid Uno Naissoo eestvedamisel loodud Swing C lu b ’i. T ingim ustes, kus juba jazz oli põlu all, m uutus rock’n’roll’i tulek E estisse mõeldamatuks. Kontaktid välismaailmaga 1950-ndate aastate keskel peaaegu puudusid. S eepärast on m õistetav, m iks rock’n’roll’i esim ene tõusulaine U S A -s möödus eesti popmuusikast sinna jälgi jätmata. Märgatavat mõju hakkasid avaldama alles 60- ndate aastate briti biitansamblid. Üht- teist muutus 1950- ndate aastate lõpul. Moskvas korraldati ülemaailmne noorsoofestival. Et sinna saabus hulgaliselt nii välisesinejaid kui ka külalisi, kõlas jälle keelu all olnud jazz. Eestit esindasid seal teiste seas Uno Naissoo ansambel “Metronoom” nin g hilisem ad tuntud solistid Heli Lääts ja Kalmer Tennosaar.
autorpositsioon ei ole üldhaarav, niimoodi tõlgendades ei jõua me kuhugi. hiljem räägib barthes umbes sedasama. kirjandusteoses tuleb alles jätta lüngad ja puuduolekud, ja alles siis me mõistame, kuidas konkreetset teksti lugeda tuleks. kirjanduslikul tekstil on ka oma alateadvus, tekstis on alati palju sellist, mida ta tahaks öelda, aga ei ütle] kirjanduslikule tekstile tuleb leida kultuurilise tüübi vaste. suur osa popmuusikast on seotud romantilise ajastuga, näiteks. macherey toob siinkohal nöite jules verne'i romaanidest. need olid kirjutamise ajal prantsuse koloniaalimperiali. inimesed vallutavad uusi territooriume. aga imperialistliku paatose kiuste leiavad saabujad alati eest kellegi jälje. nad ei leia tühja maad, alati keegi juba elab sellel territooriumik. selle käigus omandab territooriumite vallutamine teistsuguse positsiooni.
ning laulupidudest. I osa. Kuressaare: Oma Saar. NAISSOO, U. 1969. Džässilik harmoonia ja orkestratsioon. Tallinn: Eesti Raamat. NEUMAN, L. 2005. Kõrge vaim on meie vari. Koost. M. Kirme. Tartu: Ilmamaa. NETTL, B. 1964. Theory and Method in Ethnomusicology. London: The Free Press of Glencoe. NORMET, L. 2004. Sibeliuse kaudu maailma. Tartu: Ilmamaa. OJAKÄÄR, V. 1966. Džässmuusika. Tallinn: Eesti Raamat. OJAKÄÄR, V. 1983. Popmuusikast. Tallinn: Eesti Raamat. OJAKÄÄR, V. 1993. Raimond Valgre. Ühe põlvkonna tragöödia. – Teater.Muusika.Kino. 1, 20–31. OJAKÄÄR, V. 2000. Vaibunud viiside kaja. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. OJAKÄÄR, V. 2003. Omad viisid võõras väes. Tallinn: Ilo. OLESK, S. (koost). 2005. Kultuurisild üle Soome lahe. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. O`MEALLY, R. G. (toim). 1998. The Jazz Cadence of American Culture. New York: Columbia University Press. ORA, L. 2007
annaabi.ee 
