2. Mis on kollaz? Kollaaz on kunstivorm, milles enamasti kleepimise teel kinnitatakse alusele erinevaid materjale. 3. Mis on abstraktne kunst? Abstraktne kunst ehk abstraktsionism ehk absoluutne kunst on kunstisuund maalis, skulptuuris ja graafikas. Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide ja erinevate pindade ja vormide abil maailma ja kõik sellega kaasneva kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest. 4. Otsi teavet, milliseid materjale popkunstnikud kasutasid. Fotod, paber, riided. 5. Otsi netist teavet Claes Oldenburgi teose ;Pehme tualett;, samuti kunstniku kohta. Teos on tehtud 1966. aastal. Teos on tehtud pehmest materjalist. Claes Oldenburgi on USA skulptor, kes sündis 28. Jaanuar 1929. Ta õppis Yale'i Ülikoolis19461950. Chicagosse,õppis ta Kunstiinstituudis direktor Paul Wieghardti käe all kuni 1954. aastani. Tema esimene teadaolev müügitehing toimus Chicagos
klass Avinurme Gümnaasium 2010 Sisukord: lk.1 tiiteleleht lk.35-38Tom Wesselmann lk2.sisukord lk.39Skulptuur popkunstis lk3.Mis on popkunst? lk.40-43Claes Oldenburg lk4.Richard Hamiltoni maal lk44.Kokkuvõte lk5-6Popkunsti tunnused lk7.Popkunsti eelkäijad lk8-13Jasper Johns lk.14-18Robert Rauschenberg lk.19-22Larry Rivers lk.23Kuulsad USA popkunstnikud lk.24-26Roy Lichtenstein lk.27-30Andy Warhol lk.31-34James Rosenquist Mis on popkunst? ,,Pop" sõnas ,,popkunst" tähendab ,,populaarset", kuid ka säravaid ja eredaid värve. Kunstivool tekkis 1960.aastal Mõju avaldas neodada. Sai alguse briti kunstniku Richard Hamiltoni maalist. Põhimõte: ,,Mida tavalisem, seda popilikum" ,,Kunstiajalugu"David Piper(lk. 486-487) Esimene popkunsti teos. Richard Hamiltoni
aastatel Eesti oli suletud riik ning seetõttu ei otseselt kõrvutada USA või briti popkunsti põhjuseid ja väljendusviise sellega, mis toimus kohalikul kunstimaastikul. Eesti popkunsti sõnum oli mäss valitseva kunstilaadi suhtes. Rühmitus "ANK" loodi 1964. aastal. Nende kunstiotsingud olid seotud noortekultuuriga ja vabameelse jazziga. "SOUP 69" tõeline popkunsti rühmitus, kasutas puhtaid popkujundeid. Ta tõi endaga kaasa veidi hilinenud popkunsti vaimustuse. Eesti popkunstnikud lõid nõukogude "madalast" massikultuurist elitaarset ja vaimukat "liit-poppi". Eesti popkunst Kohalik keskkond Kohalik materjal Kohalik narratiiv Kujutati absurdi ja unelmaid Teemad ja kujutusviis erinevad tugevalt Inglismaa ja USA popkunstist Click to edit Master text styles Second level Jüri Arrak Third level Fourth level
iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi, mille keskel tavainimene argipäevas viibib, tihti kistes need tavapärasest keskkonnast välja ja tõstes mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. Popkunsti teosed on sageli ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilised. Tehnika võib olla väga mitmekesine: kollaaz, assamblaaz, readymade, installatsioon Eestis olid tuntuimad popkunsti viljelejad Leonhard Lapin, Ando Keskküla ja Andres Tolts. Popkunstnikud Inglismaa popkunstnikud · Richard Hamilton · Peter Blake · Edouardo Paolozzi · Peter Phillips · Ronald B. Kitaj · David Hockney · Allen Jones USA popkunstnikud · Jim Dine · Andy Warhol · Roy Lichtenstein · Tom Wesselmann · James Rosenquist · Claes Oldenburg · Richard Lindner · Mel Ramos · Marisol Escobar · Edward Kienholz · George Segal · Robert Indiana OPKUNST (1950ndate lõpp 1960ndad) Opkunst, ka optiline kunst on 1960
aa. lõpul üheaegselt nii Inglismaal kui Ameerikas tekkinud kunstivool, mille keskseks teemaks on tarbimisühiskonna argipäev. Tavalisi tarbeesemeid, igapäevaelu, aga ka «keskmise inimese» iidoleid kujutatakse ülisuurtes mõõtmetes ja erksates värvides nende tavapärasest keskkonnast eraldatuna ja esiletõstetuna. Juhtides vaataja tähelepanu talle tüütuseni tuttavatele kaasaegset tsivilisatsiooni iseloomustavatele esemetele, olukordadele ja isikutele, kritiseerisid popkunstnikud nii vaimselt kui materiaalselt tarbimisele orienteeritud väikekodanlikku oleskelu. Kuigi popkunst tekkis juba 1950- ndate keskel (2.), toimus tõeline popkunsti läbimurre 1964. aasta Veneetsia biennaalil (2.) iga kahe aasta tagant peetaval suurel rahvusvahelisel kunstinäitusel. Popkunsti sünnimaa on Ameerika Ühendriigid ning seal tekkis ta peamiselt vastukaaluks Jackson Pollocki (3.) laadis töötavate abstraktsionistide loomingule. Seda
12b Kuidas tekkis? Popkunst on nimetuse saanud ingliskeelsetest sõnadest popular art (populaarne kunst). 1950. aastate teisel poolel ja 60. aastate alguses püüti hakati kujundama 20. sajandile olemuslikult paremini vastavat kultuuri ja kunsti, mis oleks vaba senistest inimese ja keskkonna ning nende omavahelise vahekorra kohta levinud eelarvamustest. Popkunst sündiski just sel ajavahemkikul Inglismaa ja USA suurlinnades, nimelt Londonis ja New Yorgis. Popkunstnikud aktsepteerisid banaalset ümbrust ja ei püüdnudki teha "kõrget kaunist kunsti". Ameerika abstraktsionism oli olnud kommertsivaenulik, aga nüüd äkki kujutati kõike seda, mida inimesed, kes just sel ajal sellessamas ühiskonnas elavad ja lõpmatuseni tarbivad - põhimõttel "mida tavalisem, seda popilikum". Tunnused Keskseks teemaks on tarbimisühiskonna argipäev. Motiivideks on produktid ja tööstusliku kultuuri objektid, just
pakkus jälle kord midagi arusaadavat - olles enamasti nii figuratiivne kui realistlik ja kujutades jälle reaalset elu ning tegelikku keskkonda. Midagi ei soovitud idealiseerida, vaid pigem populariseerida - tarbides ühtaegu edukalt olemasolevaid kommertsmüüte kuulsustest. Kuna popkunst sündis Inglismaa ja USA suurlinnades, nimelt Londonis ja New Yorgis, on see keskkond, mida popkunst tunnustab ja kajastab, superurbanistlik, st vaid 20. sajandi metropolide maailm. Popkunstnikud aktsepteerisid banaalset ümbrust ja ei püüdnudki teha "kõrget kaunist kunsti". Ameerika abstraktsionism oli olnud kommertsivaenulik, aga nüüd äkki kujutati kõike seda, mida inimesed, kes just selsamal ajal sellessamas ühiskonnas elavad, ahnitsedes enda ümber kuhjavad ja lõpmatuseni tarbivad - põhimõttel "mida tavalisem, seda popilikum". Ent kui palju oli üldiselt haritud ja keskklassist eenduvate kunstnike jaoks taolises tegevuses
Op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal (teinekord väga ärritav). POPkunst - tekkis 1950.-1960. a. Loomingus kasutatakse massikultuurile omaseid elemente nagu reklaam ja iidolid. Selliselt said konveierliinilt tulnud supipurkidest ja pesupulbripakkidest korraga kunsti lemmikmotiivid. Samuti hakati uusi teoseid seeriatena paljundama nö 15 minutit kuulsust. Selline kunst on kaasaegne ja väljaspool kunstimuuseume seisev nähtus. Popkunstnikud on jätnud vaataja meelega oma arvamuse ja hinnangutega omapäi. Igaühe enda otsustada kas tegemist on tarbimisühiskonna ülistuse, kritiseerimise, oskusliku sekkumisena äritegevusse või hoopis pilaga. Funktsionalism - 1920. a arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismis peab ehituse või eseme kujundus kajastama tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest ka suuna nimi). Esteetiline välimus on võrdselt tähtis tehniliste, sotsiaalsete ja majanduslike teguritega
1970. aastal USA-s tekkinud kunstiliikumine, mis taotles foto "hüperreaalsuse" edastamist; maaliti fotode järgi ja rõhutatult "fotolikult". Fotorealism on popkunstist eraldiseisev ¾anr, selle kõregaeg oli aastatel 1965-1975, ning seisnes reaalsuse jäädvustamises täpselt nagu kaamera, tihti veel täpsemaltki. Oma täpsusega soovisidki fotorealistid kritiseerida popkunsti. Popkunst 1960. aastatel tõusis Läänes popkunst jõuliselt esile. Popkunstnikud kes- kendusid igapäevase eluolu ja tarbekaupade detailsele kujutamisele. Popkunsti karakteristikutest rahvaomane (kujundatud massitarbimiseks), põgus, ärakulutatav, odav, masstoodetav, noor, teravmeelne, seksikas, pettev, glamuurne ja ärieduline.
Hüperrealism ja neoekspressionism Hüperrealismi nimetatakse ka superrealismiks ja fotorealismiks. Popkunstist hüperrealismini jõudis inglane Malcolm Morley. Ta valis nagu mitmed teisedki popkunstnikud oma lähtekohaks kommertstrükised. Neid maha maalides innustus ta fotoga võistlemisest ja hüperrealism oligi sündinud. Fotorealismiks nimetatakse 1970. aastal USA-s tekkinud kunstiliikumist, mis taotles foto "hüperreaalsuse" edastamist; maaliti fotode järgi ja rõhutatult "fotolikult". Lähtuti mitte silmaga nähtud tegelikkusest, vaid just fotost või slaidist- see on hüperrealismi oluliseim tunnus, mis muudab hüperrealismi omapäraseks etapiks maailmakunsti ajaloos
Milles seisneb Anthony Caro poolt inglise skulptuurikunsti toodud oluline uuendus? Hakkas kasutama tehiskeskkonnast leitud elemente (nt. rööbaste tükke). 4.Milline kollaaz tähistab inglise popkunsti algust? Mida sellel kujutatakse? Richard Hamiltoni ''Mis teeb tänapäevased kodud nii eriliseks, nii meeldivaks?'' Sellel kujutatakse sel ajal massikaubaks saanud objekte, atleetvõimlejat, kellel käes hiiglaslik pulgakomm, millel on peale kirjutatud ''POP'' 5.Kuidas suhtusid noored inglise popkunstnikud kommertskultuuri? Nad olid siiralt huvitatud sellest ning pidasid seda oluliseks ja põnevaks. 6.Milliseid värve või värvikombinatsioone peetakse popilikuks? Kasutatud materjal http://www.dipity.com/hambahari/Kubism/ http://www.youtube.com/watch?v=-IxcJsXyWtQ&fea http://et.wikipedia.org/wiki/Popkunst http://www.youtube.com/watch?v=qS4ScI2ZCsM&f http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/kitaj/ http://www.telegraph.co
Keegi ei uskunud enam, et pintsliga võib maailma muuta. Oli vaja leida uusi vahendeid enda väljendamiseks. Juba 20. saj alguse kunstivoolud hakkasid maalikunsti alustalasid kangutama. Dadaistid naeruvääristasid vanu traditsioone ja loobusid maalist kui igandist, hakates kasutama täiesti väärtusetuid materjale ebatavaliste teoste loomiseks. Abstraktsed ekspressionistid hülgasid nn.iganenud maalitehnikad, minimalistide teosed jäid taotluslikult lihtsaks. Popkunstnikud kasutasid oma kunstis igapäevaelu tuntud ja tuttavaid elemente. Optiline kunst soovis eksitada vaataja taju luues liikumise illusiooni, kineetilised teosed aga liikusid reaalselt. Kontseptuaalne kunst eelistas ideed objektile, superrealism näitas maailma realistlikumalt kui see tegelikult on. Tänapäeva kunstnikud peavad kunsti tegemise loomulikuks osaks fotograafia, filmi, video või arvuti kasutamist. Mida harjumatumad ja ebatraditsioonilisemad on väljendusvahendid seda raskem on sellist
) lihtsat väljendust. Hõlpsasti äratuntav popkunst muudab isikliku eneseväljenduse minimaalseks, kaasab kunsti ümbruskonna ning hõlmab kujutava kunsti, muusika ja tantsu. Popkunst on tõeline ühiskondlik nähtus. Lootes kunsti lähendada laiadele rahvahulkadele, kaugeneb ta hermeetilisest kujundistikust ning abstraktse ekspressionismi rõhuasetusest. Dadaistlike vaatemängude laadis ready-made ja häppeningitehnika liidavad popkunsti dadaistliku traditsiooniga ning popkunstnikud tunnistavad Robert Rauschenbergi tema combine paintingute tõttu oma eelkäijana. TUNNUSJOONED Kunstnikud katsetasid kõige värskemate tehniliste ja kommertsvõtetega: akrüülmaal, maalile võõraste materjalide kleepimine lõuendile, serigraafia jne. Kujutamisviis on inspireeritud reklaamist, ajakirjadest, televisioonist ja koomiksitest. Kunstnikud ei tee vahet heal ja halval maitsel. Kunst jälgib igapäevast modernset maailma, kus on majapidamisesemed, reklaam, staarid ja prügi
pulgakommiga asetatud on...kui ma midagi vaatan, siis meeldib mulle see et, seal pildi peal poleks midagi kujutatud, mis võiks mu tuju rikkuda. Isegi siis kui see kollaaz on loodud massikaubaks, ei tähenda et see mulle meeldima peaks. Saan aru võib-olla sel ajal olid sellised kollaazid hästi meeldivad ja ilusad, kuid mina läheks sellisest kollaazist tänava peal suure kaarega ringi. 3) Kuidas suhtusid noored Inglise popkunstnikud kommertskultuuri ja USA elulaadi? Inglise popkunstis polnud ühiskonnakriitilist taotlust ja tähendust. Pigem vastupidi, suhtumine uude ja rijastuvasse elukeskkonda oli positiivne. Noorte kunstnike seltskond oli siiralt huvitatud koku niinimetatud kommertskultuurist,mis lähtus peamiselt USA-st, ning ei nõustunud selle nimetamisega ainult kitsiks. Liialdus on väita, et nad seda alati imetlesid, kuid põnevaks ja oluliseks pidasid kindlasti. Trostlikult, lausa väljakutsuvalt tunnustasid nad
klassile § 23-25 juurde Inglise kunst. Pop-kunsti tekkimine. § 23 (alates lk 159 viimasest lõigust) 1) Milline kunstiteos (kollaaz) tähistab Inglise pop-kunsti algust? Hamilton. Mis teeb tänapäevased kodud nii eriliseks, nii meelidvaks? 2) Toetudes õpiku tekstile ja reproduktsioonile lk 159 kirjelda eelmises küsimuses nimetatud tööd! Mida arvad Sina sellest teosest? Mina arvan, et see on inetu. 3) Kuidas suhtusid noored Inglise popkunstnikud kommertskultuuri ja USA elulaadi? Positiivselt 1 Pop-kunst USAs. § 24 1) Millal sündis pop-kunst USAs? 1960. aastate alguses. 2) Mille poolest erineb USA pop-kunst Inglise omast? * Kunstnikud on suurejoonelisemad. * Nad on tihti hüljanudmitte ainult tahvelmaali tavalised mõõdud, vaid ka tehnika mitmesuguste senipruukimata materjalide kasuks.
) lihtsat väljendust. Hõlpsasti äratuntav popkunst muudab isikliku eneseväljenduse minimaalseks, kaasab kunsti ümbruskonna ning hõlmab kujutava kunsti, muusika ja tantsu. Popkunst on tõeline ühiskondlik nähtus. Lootes kunsti lähendada laiadele rahvahulkadele, kaugeneb ta hermeetilisest kujundistikust ning abstraktse ekspressionismi rõhuasetusest. Dadaistlike vaatemängude laadis ready-made ja häppeningitehnika liidavad popkunsti dadaistliku traditsiooniga ning popkunstnikud tunnistavad Robert Rauschenbergi tema combine paintingute tõttu oma eelkäijana. TUNNUSJOONED Kunstnikud katsetasid kõige värskemate tehniliste ja kommertsvõtetega: akrüülmaal, maalile võõraste materjalide kleepimine lõuendile, serigraafia jne. Kujutamisviis on inspireeritud reklaamist, ajakirjadest, televisioonist ja koomiksitest. Kunstnikud ei tee vahet heal ja halval maitsel. Kunst jälgib igapäevast modernset maailma, kus on majapidamisesemed, reklaam, staarid ja prügi
toidud jne.) lihtsat väljendust. Hõlpsasti äratuntav popkunst muudab isikliku eneseväljenduse minimaalseks, kaasab kunsti ümbruskonna ning hõlmab kujutava kunsti, muusika ja tantsu. Popkunst on tõeline ühiskondlik nähtus. Lootes kunsti lähendada laiadele rahvahulkadele, kaugeneb ta hermeetilisest kujundistikust ning abstraktse ekspressionismi rõhuasetusest. Dadaistlike vaatemängude laadis ready-made ja häppeningitehnika liidavad popkunsti dadaistliku traditsiooniga ning popkunstnikud tunnistavad Robert Rauschenbergi tema combine paintingute tõttu oma eelkäijana. TUNNUSJOONED Kunstnikud katsetasid kõige värskemate tehniliste ja kommertsvõtetega: akrüülmaal, maalile võõraste materjalide kleepimine lõuendile, serigraafia jne. Kujutamisviis on inspireeritud reklaamist, ajakirjadest, televisioonist ja koomiksitest. Kunstnikud ei tee vahet heal ja halval maitsel. Kunst jälgib igapäevast modernset maailma, kus on majapidamisesemed, reklaam, staarid ja prügi
Oli New York'is tugevamalt esindatud. Neodada avardas kunsti seniseid piire. Maal: Yves Klein Jean Tinguely Niki de Saint Phalle Jasper Johns Robert Rauschenberg Popkunst Sai alguse naivistlikust maalist, millele lisati kommertstrükiseid ja banaalseid fotosid. Inglise popkunst polnud ühiskonnakriitiline. Terminit kasutati kunsti puhul, mis kasuta massikunstist ülevõetud üldtuntud kujundeid. USA popkunstnikud olid suurejoonelisemad. Kunstist võis välja lugeda nii tarbimisühiksonna ülistamist kui ka pila, kuid peamine oli sokk. Lichtenstein sai kuulsaks suurte tahvelmaalidega, mis olid kaetud punktistlikus stiilis ning meenutas suurendatud koomiksipilti. Kommertskultuur oli tema jaoks lihtsalt kujutamisväärne. Warhol tõmbas tähelepanu väidetega, et tahab olla masin, valis kujutamiseks kõige kulunuma visuaalse materjali, kunstis esineb ülim jahedus. Popkunst aitas fotograafidel tõusta nn
2. Kas Henry Moore'i skulptuurid olid realistlikud või abstraktsed? Abstraktsed 3. Milles seisneb Anthony Caro poolt inglise skulptuurikunsti toodud oluline uuendus? Junk Art (kasutatakse tehiskeskkonnast leitud elemente) 4. Milline kollaaaz tähistab inglise popkunsti algust? Mida sellel kujutatakse? ,,Mis teeb tänapäeva kodud nii eriliseks, nii meeldivaks?" pulgakommi kirjaga POP. 5. Kuidas suhtusid noored inglise popkunstnikud kommertskultuuri? Nad tunnustasid USA elulaadi, mida traditsiooniline inglise kunstielu ja ,,hea maitse" olid pidanud labaseks ning alaväärtuslikuks. 6. Milliseid värve või värvikombinatsioone peetakse popilikuks? Koloriidis taodeldi tehislikkust, väljakutsuvust, toorust ja jõulisust. 24. Popkunst USA-s 1. Millal sündis popkunst USA-s? 1960.ndate algul 2. Nim. Kolm peamist erinevust USA ja inglise popkunsti vahel?
) lihtsat väljendust. Hõlpsasti äratuntav popkunst muudab isikliku eneseväljenduse minimaalseks, kaasab kunsti ümbruskonna ning hõlmab kujutava kunsti, muusika ja tantsu. Popkunst on tõeline ühiskondlik nähtus. Lootes kunsti lähendada laiadele rahvahulkadele, kaugeneb ta hermeetilisest kujundistikust ning abstraktse ekspressionismi rõhuasetusest. Dadaistlike vaatemängude laadis ready-made ja häppeningitehnika liidavad popkunsti dadaistliku traditsiooniga ning popkunstnikud tunnistavad Robert Rauschenbergi tema combine paintingute tõttu oma eelkäijana. TUNNUSJOONED Kunstnikud katsetasid kõige värskemate tehniliste ja kommertsvõtetega: akrüülmaal, maalile võõraste materjalide kleepimine lõuendile, serigraafia jne. Kujutamisviis on inspireeritud reklaamist, ajakirjadest, televisioonist ja koomiksitest. Kunstnikud ei tee vahet heal ja halval maitsel. Kunst jälgib igapäevast modernset maailma, kus on majapidamisesemed, reklaam, staarid ja prügi
koledaks, kõhedust tekitavaks massiks. 2.Kas Henry Moore'i skulptuurid olid realistlikud või abstraktsed? Abstraktsed 3.Milles seisneb Anthony Caro poolt inglise skulptuurikunsti toodud oluline uuendus? Junk Art (kasutatakse tehiskeskkonnast leitud elemente) 4.Milline kollaaaž tähistab inglise popkunsti algust? Mida sellel kujutatakse? „Mis teeb tänapäeva kodud nii eriliseks, nii meeldivaks?“ pulgakommi kirjaga POP. 5.Kuidas suhtusid noored inglise popkunstnikud kommertskultuuri? Nad tunnustasid USA elulaadi, mida traditsiooniline inglise kunstielu ja „hea maitse“ olid pidanud labaseks ning alaväärtuslikuks. 6.Milliseid värve või värvikombinatsioone peetakse popilikuks? Koloriidis taotleti tehislikkust, väljakutsuvust, toorust ja jõulisust. 24. Popkunst USA-s 1.Millal sündis popkunst USA-s? 1960.ndate algul 2.Nimeta kolm peamist erinevust USA ja inglise popkunsti vahel? Senipruukimata materjalid, kunstnike isikupära, uudsed tehnikad 3
toidud jne.) lihtsat väljendust. Hõlpsasti äratuntav popkunst muudab isikliku eneseväljenduse minimaalseks, kaasab kunsti ümbruskonna ning hõlmab kujutava kunsti, muusika ja tantsu. Popkunst on tõeline ühiskondlik nähtus. Lootes kunsti lähendada laiadele rahvahulkadele, kaugeneb ta hermeetilisest kujundistikust ning abstraktse ekspressionismi rõhuasetusest. Dadaistlike vaatemängude laadis ready-made ja häppeningitehnika liidavad popkunsti dadaistliku traditsiooniga ning popkunstnikud tunnistavad Robert Rauschenbergi tema combine paintingute tõttu oma eelkäijana. TUNNUSJOONED Kunstnikud katsetasid kõige värskemate tehniliste ja kommertsvõtetega: akrüülmaal, maalile võõraste materjalide kleepimine lõuendile, serigraafia jne. Kujutamisviis on inspireeritud reklaamist, ajakirjadest, televisioonist ja koomiksitest. Kunstnikud ei tee vahet heal ja halval maitsel. Kunst jälgib igapäevast modernset maailma, kus on majapidamisesemed, reklaam, staarid ja prügi
Wollheimi arvates on kogu avangardistlik kunst samm-sammult loobunud kunsti senistest omadustest ja nüüd on jõutud kunstini, kus kunstilist sisu on minimaalselt. Seda on vähe kas sellepärast, et teos (objekt) ise minimaalselt erineb foonist või kontekstist, võis siis on selle eritunnused pärit mitte kunstniku tööst, vaid kusagilt mujalt, näiteks loodusest või vabrikust. USA kunstiteadlase G. Battcock'i järgi oli minimalismil allikaid mitmetes erinevates vooludes mõned popkunstnikud (A .Warhol, C. Oldenburg), mõned maalilisejärgsed abstraktsionistid, kinetistid ja näitusel ,,Primaarsed struktuurid" (New York, 1966) esinenud kunstnikud: T. Smith, D. Judd, R. Morris, D. Flavin jt. Just viimaste kohta ongi minimaalkunsti mõiste kunstiajaloos kinnistunud. Minimalismi peamised autorid olid DONALD JUDD (s. 1928) ja ROBERT MORRIS (s. 1931). Nende mõtted kordavad radikaalsemal kujul just maalilisejärgse abstraktsionismi
„Võit“ (Reichstagi vallutamine). 1948 V. K. Dmitrievski > „Denj Pobedõ“ 1982 Modernistliku tõsimeelse ja „püha“ kunstipildi kõrget enesehinnangut hakkas lammutama kunst, mille relvaks oli nali ja paroodia. Esimene oluline nalja-kunstnik, Marcel Duchamp, kuulutas, et ta loob kunsti kui antikunsti ning tõstis 20. sajandi ikooni kui „püha“ staatusesse pissuaari. Duchampile järgnesid 1960ndatel popkunstnikud, kes parodeerisid Greenbergi negatiivset tõlgendust kitšist ja tegid kunsti, mis oli ärritavalt kommerts. 1970ndatel järgnesid arhitektid, projekteerides arhitektuurilisi paroodiaid (Philip Johnsoni AT&T pilvelõhkuja New Yorgis, mille fassaad meenutab vanaema riidekappi, 1984), kontseptualistid jt. 1980ndatel murdsid postmodernistlikud mängureeglid läbi juba laial rindel. 1990ndatel, pärast Berliini müüri langemist,
annaabi.ee 
