Küs:Nim 10 suurimat kõrbe. Vastus:Sahara,Liibüa,Gobi,Suur nõgu,Kalahari,Ar-Rubal- Khali,Nuubia,Atacama,SuurLiivakõrb,Karakum Küs:Iseloomusta kõrbete kliimat. Vastus:Kuiv,Aastas kesmiselt alla 250m sademeid,Mõnel aastal ei tule tilkagi vihma,kiire auramine. Küs:Mida tähendab kuiv vihm? Vastus:Sademed auravad õhus,jõudmata maapinnani. Küs:Mida tead kõrbetuultest? Vastus:Kuumad ja kuivad tuuled mis võivad kasvada kõrbetormideks.(Saharas Samuum) Küs:Mis on ja kus paiknevad oaasid? Vastus:Oaas on vähese taimkattega rohelisem ala,ned asuvad allikate ja kaevude juures. Küs:Nim 3 jõge mis voolavad kõrbetes. Vastus:Niger,Niilus,Amudarja,Sõrdarja. Küs:Kuidas tekkivad soola järved? Vastus:Soolajärv tekib sest auramine ületab mitmekordselt sademete hulga,vette kogunenud soolad ladestuvad soolajärve põhja,moodustades paksu soolakihi. Küs:Mida tead soolakutest?
OAAS- ala kõrbes , kus põhjavesi on maapinna lähedal NOMAAD-rändkarjakasvataja STEPP- euroopa & aasia rohtla FELLAH- paikne põllupidaja GRISLI- suur hall põhja-ameerika karu MADJAR- ungarlane PAMPA- lõuna-ameerika rohtla KAUBOI-lehmapoiss KOIOTT- kiskja NARTA-koera või põdra rakend EFEMEER-ühe aasta taim ERG- sahhara liivakõrb SAMUUM-kuiv tuul Sahharas & Araabia ps. IGIKELTS-aataringselt 1m sügavuseni külmunud pinnas ALK-merelind GAUTSO-ratsakarjus BERBER-põhja-aafrika rahvas SKUNK-põhja-ameerika karusboom BEDUIIN-rändkarjakasvataja ÄNN-lind RANTSO-mõis Vahemerelised metsad ja niisked lähistroopilised metsad TAIFUUN- vaikse ookeani troopiline tsüklon ORKAAN-kariibi mere troopiline tsüklon
(kõrbevöönd ) Nomaad on rändkarjused ehk rändrahvad.( kõrbevöönd ) Seniit Päike seniidis , päikese kiired langevad maapinnale 90o nurga all.(kõrbevöönd) Mandriline kliima Mandriline ehk kontinentaalne kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk. Mandriline kliima on iseloomulik mandrite sisealadele ja külmade hoovuste lähedastele rannikualadele.(parasvöötme lehtmetsad ) Samuum on kuiv kuum tuul Saharas ja Araabia poolsaarel.(kõrbevöönd ) Karavan on veoloomadel või veoloomade saatel liikuv turvalisuse huvides kogunenud kaupmeeste või reisijate seltskond, mis läbib ohtlikke piirkondi.(kõrbevöönd)
Õhurõhk- rõhk, mida avaldub aluspinnale selle kohal olev õhusammas Passaadid- 30. laiuskraadidelt ekvaatori poole puhuvad tuuled Läänetuuled- 30. laiuskraadidelt 60. laiuskraadide poole puhuvad püsivad tuuled Mussoonid- 15.- 20. laiuskraadidel esinevad püsivad tuuled, mis puhuvad aluspinna erineva soojenemise tõttu talvel mandrilt ookeanile ja suvel ookeanilt mandrile. Briis- kohalik ööpäevase tsükliga puhuv tuul, kus õhk võib minutitega muutuda palju jahedamaks. Samuum- kuiv kuum tuul Siroko- tugev soe tuul Föön- soe ja kuiv tuul mägismail Mistraal- tugev ja külm loodetuul Tornaado ehk tromb- väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris Orkaan ehk taifuun- ulatuslik väikestelt laiustelt pärit tsüklon Õhumassid Mõisted: Õhumass- ulatuslik õhukogum, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja on seetõttu ühesuguse temperatuuri ja niiskussisaldusega Soe front- eralduspind pealetungiva sooja ja taanduva külma õhumassi vahel
7.Savannialad kõrbestuvad järjest enam 3 olulisel põhjusel (3) a)Metsa põlengud kuival perioodil b)Inimtegevusel puude raiumine ja põõsastiku hävimine c)Inimesed karjatavad loomi ja loomad tatsuvad taimi maha. 8. Aafrika riftilõhede järvedele on iseloomulik lahknemine ja ookeanilise maakore teke(saarte teke, pangas mäestiku teke.),+ 3 näidet Victoria jv, Kariba jv, Njassa jv 9.Mis on antud loetelus üleliigne ja millega on tegemist? Samuum, boora, föön, tFšuktšid, briis, laguun, mussoon, passaat. Mis on nimekirja enamik nähtusi? Erinevad tuule tüübid Üleliigne on loetelus tšuktšid kes on on Aasia kirdeosa põlisrahvas. 10.Milliseid kõrbetüüpe eritatakse vastavalt pinnase ja vee iseloomule? Liivakõrb ja Soolakõrb 11.Mis maailmajagudes savannid puuduvad? Antarktika ja Euroopa 12.Kus elab hiidpanda? elavad looduslikult vaid Hiina edelaosa metsades. tema teine tuntum nimi on
Tsüklonituuled- eesosas kagu ja lõuna(soe), tagaosas loode ja põhja(külm)põhjapoolses osas idatuul. Teised tuuled mussoonid masismaa soojeneb kiiresti, jahtub aeglaselt. Ookean soojeneb aeglaselt, jahtub kiiresti. Briisid päevalmaapind soojeneb kiiremini kui meri, soe õhk paisub ja kerkib. | ööselMaapind jahtub kiiremini. mäe-ja orutuuled- föönid(alpides kuum tuul boora-külmad tuuled, mustamere ääres. Mustraal- külmad tuuled, vahemere ääres. Kõrbetuuled samuum- araabia ps. Soe üles, jahe alla. Hamsiin-süüria kõrbetes, kuum ja kuiv kõrbetuul, 50päeva 1 tsükkel. Ookeani mõju kliimale. Mereline ja mandriline. Amplituud Me väike Ma suur. Sademed Me suur Ma väike. Eestis õhutemp. min Me väike Ma suur. temp. Max Me väike Ma suur. Tuulte tugevus Me tugev, Ma nõrk, Kevad Me jahe Ma soe.Hoovused. soe. (atlandi) sademeid toob, temp. Tõstab. Külm(Labradoori) sademeid vähem, temp. Langeb. Maa soojus-ja niiskusreziim- Bismarck ja Valentina
4. Savikõrb raske lõimimisega muld, muutlik veereziim (kevadel liigniiske, suvel kuiv, pinnas koorikuline), kõva pragunenud pind. 5. Lössikõrb (peen, tolmjas liivsavi) lopsakas taimestik kevadel. Lühieataimed kasvavad, õitsevad ja viljuvad umbes kuu aja jooksul. Oaas on kõrbesaar, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Löss on peen, tolmjas liivasavi (seda on palju Hiinas). Takõrr on kõrbe pinnas, mis moodustab kooriku (savipinnas). Samuum on liivatorm Sahara kõrbes. Soolakud on kõrge soolasisaldusega madalad nõod. Soolajärv on soolase veega järv. Hammada on kivikõrb Saharas. Erg on liivakõrb Saharas. Vadid on kõrbe ajutised jõed, mis enamiku ajast on kuivanud. Sukulendid on paksud, lihakate lehtede ja vartega taimed. 1/3 kogu maismaast on kõrb (nii troopilised, kui külmakõrbed). Dromedar on üksküürkaamel. Baktrian on kahe küüruga kaamel. 30. - 40
tolmutormi tuul široko (scirocco) – soe Mitch 1998 La Niña) tuul vahemeremaades (*Jäämäe vedamine. Al Nino Samuum, hamsin kuumad kõrbetuuled Californiast). Aafrikas ENSO indeksi (kompleksne suurus) muutused ajas. >1 – El Niño, <-1 – La
Päeval -> merebriis Joonis öösel -> maabriis FÖÖN - kuiv tuul, mis laskub mäeahelikult orgu 15 MÄE- ja ORUTUUL - põhuseks reljeefi erinevused Päeval saab nõlv rohkem päikesekiirgust, nõlvale tekib madalrõhkkond, orgu kõrgrõhkkond ja õhk liigub üles - ORUTUUL. Öösel jahtub org kiiremini ja tekib vastupidine olukord ning tuul puhub orgu - MÄETUUL KÕRBETUULED (samuum, hamsin, siroko jt.) SADEMETE JAOTUS MAAKERAL Oleneb: Maismaa ja mere jaotusest Tuultest Hoovustest (Benguela hoovus ja Namiibia kõrb Edela-Aafrikas) Temperatuurist Taimkattest HÜDROSFÄÄR Vt ka aadressi: http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_pindmine_vesi.htm Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus maailmamere,
madalamatele aladele ning tekitab kurusid ning orgusid läbides tugevaid külmasid kuivi puhangulisi tuuli. Väga sagedased ka Antarktika ja Gröönimaa jääväljade kohal. Sarnased tuuled: sarma (Baikal), oros (Jaapan), jarik-kaja (Türgi) boora – maismaal paikneva tugeva kõrgrõhu poolt põhjustatud külm puhanguline tuul Aadria mere piirkonnas. Puhangud võivad rannikuga piirnevate mäeahelike vahel ulatuda kuni 160 km/h samuum ja habuub (Saharas), garmsiil (Kesk- ja Sise-Aasias) – kuiv kuum tuul hamsin – pikka aega (kuni 50 päeva) püsivalt puhuv kuiv kuum tuul Niiluse orus siroko – Põhja-Aafrikas puhuv leitsakuline ja rohkelt tolmu kaasas kandev idatuul, mis sageli ulatub ka teistesse Vahemeremaadesse föön, chinook – soe tuul mägedes. Niiske jahe õhumass tungib üle mäeaheliku, õhk jahtub, algab kondenseerumine ja kaotab sademetena niiskuse
annaabi.ee 
