Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pooljuhtivus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kiip, kiipi, gerda, anneli, palm, kiipe, aurustus, saale, omaette, mahub, kogunilähedale. 15. Transistor saadake kui kaks pn-siiret luuakse vastasjärjestuses ühisesse kristallipalasse. Transistor on kolmekihiline pooljuhtstruktuur (emitter, kollektor ja baas). Tööpõhimõte on, et ühele siirdele rakendatud signaalipingega saab reguleerida, tüürida teise siirde takistust ja seeläbi ka väljundpinget. 16. Tüüritakse klemmide ,,läte" ja ,,suue" vahelist voolu homogeenses, siireteta pooljuhis. Tüürib isoleeritud elektroodile"pais" antud signaalipinge. 17. Kiip on pooljuhtplaadike, millesse on tehtud suur hulk imepisikesi, mõnemikromeetriste mõõtmetega transistoreid koos lülitusse kuuluvate takistite, kondensaatorite jm. Vajalikuga. Üks kiip moodustab terve võimendi, generaatori või koguni elektronarvuti protsessori. 21. Aine olek ühes faasis selliste p ja T väärtuste juures, kus ta peaks olema teises faasis. Näiteks vesi üle 100*C normaalrõhul (ülekuumenenud vesi) või vesi alla 0*C normaalrõhul (allajahtunud vesi).
Vastavalt sellele, millist juhtivust omab keskmine osa. On võimalik valmistada kaht liiki transistore p-n-p ja n-p-n. Transistori tööpõhimõte seisneb selles, et ühele siirdele rakendatud oluliselt nõrgema signaalipingega saab reguleerida ning tüürida teise siirde takistust ja seeläbi ka väljundpinget. 14. Milline on välitransistori tööpõhimõte? Selles tüüritakse kanali takistust paisu pinge abil. 15. Mis on kiip? Kiip on pooljuhtplaadike, millesse on tehtud suur hulk pisikesi transistoreid koos lülitusse kuuluvate takistite, kondensaatorite ja muu vajalikuga. 16. Mis toimub kiirgavas aatomis? Kiirgavas aatomis toimub kvantsiire ehk elektroni võnkumine ühest seisulainest teise. 17. Mis järeldub täpsuspiirangust, ΔΕ·Δt>h , kiirgumisaja Δt ja kiirguva energia ΔΕ kohta? Täpsuspiirangust järeldub, et kvantsiire on protsess, mis toimub lõpliku aja jooksul. Kui Δt
Selle signaali abil pöördutakse seejärel peitmälu RAM- I poole ja toimub kiire andmete lugemine ja ülekanne protsessorile andmesiini kaudu. Kui aga ühtivust ei teki, siis tuleb lugeda palju aeglasemast põhimälust. Peitmälu puhul räägitakse sageli tema tabamustegurist, mis ulatub näiteks 90%-ni. See tähendab, et 90% kõigist protsessori pördumistest satuvad peitmällu, mitte põhimällu. Nii saavutatakse oluline töökiiruse tõus. Omaette probleemiks on muidugi see, kuidas kõige otstarbekamal viisiltagada sageli kasutatavate käskude ja andmete salvestamine peitmällu. Käsitlemata seda küsimust siin pikemalt, mainime vaid, et kaasaegsetes arvutites on kiiretoimelise täisassotsiatiivse peitmälu realiseerimine seotud suurte raskustega ja tegelikult kasutatakse selle asemel mitmesuguseid lihtsustatud variatsioone (nn.rühmassotsiatiivne peitmälu). Samuti on
Tartu Kutsehariduskeskus Ehituse ja puidu osakond Meelis Laansalu ARVUTITE AJALOOST Tunnitöö Juhendaja: Kaire Kalnapenkis Tartu 2009 ARVUTITE AJALOOST Arvuteid liigitatakse mitmeti: Kasutusotstarbe, suuruse, jõudluse, mälumahu ja isegi hinna järgi. Üks võimalik liigitus on aga ka nn arvutipõlvkondade järgi. Esimese generatsiooni ehk põlvkonna arvutid Esimese põlvkonna arvutid on lamparvutid. Esimesed arvutid ehitati üksikeksemplaridena teadusasutustes või ka firmades. 1938-42 valmistas professor Atanasoff elektroonilise väikearvuti sõlmed. Teise maailmasõja ajal füüsikaprofessor John V Atansoff ja gradueeritud õpilane Lowa State Kolledzist Clifford EBerry alustasid elktroonilise arvuti ehitamist. Sõja tõttu kahjuks ei jõudnudki nad kunagi seda lõpetatud. Aastal 1939 lõpetas Atansoff oma väikse arvuti prototüübi ehitamise. Ta tahtis sed
makrofüüsikas. Pillikeele võnkumisel näiteks. Vaata ka joonist. Pillikeelt saab panna võnkuma täisarvudega määratud lainetena. See tähendab, et keele otsad ei saa võnkuda. Lained peavad mahtuma keele vabale osale. Seisulainetes tekivad võnkumised sõlmede vahele. Lained levivad keele kinnitusteni ja peegelduvad sellelt, tekitades interferentsi, mis omakorda tekitab nn. seisulained. Saavad tekkida ainult kindla pikkusega seisulained, mille pool lainepikkust mahub täisarv kordi keele pikkusele. Kõik teised võnkumised summutatakse kiiresti. Seisulained makromaailmas on oma diskreetsete väärtustega samuti hüppeliselt muutuvad füüsikalised protsessid. See moodustab silla mikro- ja makromaailma vahel. Kokkuvõte 2 1. Aatomite kiirgus- ja neeldumisspektrid on joonspektrid, seega võib aatom energiat omandada ja loovutada kindlate portsjonite kaupa. 2. Spektrijoonte asetuses on kindlad korrapärad 3
Doonor on pooljuhi elektrone loovutav lisand ja aktseptor on aukjuhtivusega pooljuhi lisand. 42. Mis on transistor ja milleks seda kasutatakse? Transistor on kahe dioodi ühend, kusjuures dioodidel on ühine p-poole või n-poole. Transistor on aktiivseadis, mis võimendab elektrisignaale, teeb ümberlülitamisi, genereerib elektrivõnkumisi jm. Kui kaks transistorit ühendada saab kahe tasakaaluseisundiga lülituse, kus üks juhib ja teine mitte. 43. Mis on kiip? Kiip on integraal- ehk terviklülituste komplekt, mis on pooljuhtplaadike, millesse lisatud suur hulk imepisikesi transistoreid koos takistite, kondensaatorite jm. Üks kiip moodustab terve võimendi, generaatori või koguni elektronarvuti protsessori. 44. Kuidas võnguvad kvantsiirde jooksul elektronid aatomis? Kui kaua kvantsiire kestab? Kvantsiirde jooksul võnguvad elektronid ühest seisulainest teise, ühest elektronpilvest teise
Emaplaadil paiknevad komponendid Emaplaat on mitmekihiline mikroelektroonika seadeldis, mille eesmärgiks on võimaldada andmeedastuskanalite kaudu liigutada andmeid erinevate emaplaadil paiknevate komponentide vahel, samas varustades neid sobiva toitepingega, mis saadakse toiteplokist. Protsessor Protsessor (CPU Central Processing Unit) on kesktöötlusseade, arvuti "aju", mis juhib kõiki arvutis toimuvaid protsesse. Protsessor on väike komplektne arvutusmasin, mis on mahutatud ühte kiipi (Chip) ehk mikroskeemi, siit ka sageli kasutatav nimetus: mikroprotsessor (microprocessor). Igal protsessoril on kaks põhikomponenti: · ALU (Arithmetic/Logic Unit), aritmeetika-loogikaseade, mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid · Juhtplokk, mis võtab mälust käske, dekodeerib ja täidab neid, pöördudes vajadusel ALU poole Erinevad emaplaadid toetavad erinevate tootjate protsessoreid ja erinevaid protsessori kiiruseid
Selleks, et saavutada pooljuhi omadused, tuleb teha veel erinevaid etappe, vastavalt seadme keerukusele. Sadestus on protsess, millega kasvatatakse eraldav kiht silikoni pinnale. Difusioon küpsetab lisandeid waferi piirkondadesse, et saavutada elektrilised omadused. Ioonimplatsiooni on teine protsess, kus kattes räni erinevate lakkidega muudetakse elektrilisi omadusi. (räni sidemete vahele lisatakse ioone) Nende etappide vahel kiip kaetakse pildi mustriga läbi fotolitograafia.. Fotolitograafias kasutatakse kindlat maski , et paljastada fotoresist, mis waferile on kantud. Muster kõveneb sarnaselt maskile. Söövitamine eemaldab valitud piirkonnad kasutades plasmat, mis reageerib materjaliga, mis ei ole kaetud kõvenenud fotoresistiga. Neid etappe korratakse, et tekitada transistori kihid täpsete opereerimis omadustega.
samal ajal. 4 Kolmanda Generatsiooni arvutid. Aastaks 1958 olid esimesed edusammud selle suunas tehtud. Teadlased leidsid tee kuidas vähendada transistorite suurusi nii et neid saaks mahutada sadu ühte väiksesse silikonkiipi. See võimaldas ka arvutitootjatel toota väiksemaid arvuteid. kasutades seda uut thnoloogiat produtseeris Digital Equipment Inc. miniarvuti, mida nad müüsid aastal 1962 15000 USD tükk. Kaks aastat hiljem kasutas IBM kiipe oma 360-nda seeria arvutitel. 360-ndad seeriad olid IBM-i lahendus probleemile, omada kahte liini arvuteid turul. Iga 360-nda seeria arvuti oli sobiv üksteisega. Umbes samal ajal tekkis mõiste programmerimiskeel. varem communikeerusid programmeerijad arvutitega perfokaartide ja juhtmete kaudu. Kui aga arvutid muutusid väiksemateks ja komplikeeritumaks muutus ka kommunikeerumine arvutite ja kasutajate vahel raskemaks. Aastal 1956 valmis esimene programmeerimiskeel FORTRAN. Selle järgi
(näiteksvoolukatkestus), siis kaob programmi võiarvuti sulgemisel kogu töö,mis on tehtud pärast viimast salvestamist. ROMist võimalik aint lugeda, EPROM Võimalik kiibi ümberkirjutamine, mitmekordne salvestamine. Muutmine voolu inpulssidega, välimuselt aknaga kivikesed, programmeerimiseks kasutatakse ultraviolettkiirgust EEPROM Programmeerida ja kustutatav vooluga. Vana info kõrvaldamiseks kasutatakse elektrivälja. + kiipi ei pea eemladama seadmest, puudub vajadus spetsaparatuuri järele., infot on võimalik muuta ka vaid osaliselt PROM Programmable ROM, PROM- programmeeritakse 20 voldiste pinge impulssidega, ehitus: diood maatriks, kus vastavaid põletatakse läbi, 1->0, võimalik programmeerida 1 korra. 34. PCI, PCI-X liides ja selle kasutamine Intel 1992, uus suhtuse viis, oskab jagada IRQ aadresse, kõrge andmevahetuskiirus, 47 ühenduspinni. (Suhtleb uuel viisil nii mälude kui ka cpu
alglaadimisprogrammi salvestamiseks. 1Joonis 1 - Põhimälu moodulid 8 Kaasajal kasutatakse arvutites traditsioonilise püsimälu asemel niinimetatud välkmälu (flash memory), mis erineb selle poolest, et teda on suhteliselt lihtne üle kirjutada. Välkmälu ehitusest on pikemalt räägitud käesoleva materjali punktis 5.7 ,,Välkmäluseadmed". Püsimälu kiip asub tavaliselt otse emaplaadil või on sellega ühendatud vastava pesa abil. 1.3.1 Konfiguratsioonimälu Peale RAM-i ja ROM-i on arvutis väike mäluosa, kus hoitakse teavet arvuti konfiguratsiooni kohta. Konfiguratsioonimälu asub otse emaplaadil ja ta on ehitatud CMOS (Complementary Metal-Oxide Semiconductors) transistoride baasil. Info säilimiseks sellises mälus on vajalik katkematu elektritoide. Kuna CMOS mälu ei nõua tugevat voolu, sobib
olid head andmete sorteerimiseks ja printimiseks. Arvutifirmad leidsid, et liiga kallis on toota kahte sorti arvuteid korraga, nii et nad hakkasid arendama arvuteid, mis suudaksid teostada nii kalkulatsioone ja andmete töötlust võrdselt samal ajal. Kolmanda Generatsiooni arvutid. Aastaks 1958 olid esimesed edusammud selle suunas tehtud. Teadlased leidsid tee kuidas vähendada transistoride suurusi nii et neid saaks mahutada sadu ühte väiksesse silikon kiipi. See võimaldas ka arvutitootjatel toota väiksemaid arvuteid. kasutades seda uut thnoloogiat produtseeris Digital Equipment Inc. miniarvuti, mida nad müüsid aastal 1962 15000 USD tükk. Kaks aastat hiljem kasutas IBM kiipe oma 360-nda seeria arvutitel. 360-ndad seeriad olid IBM-i lahendus probleemile, omada kahte liini arvuteid turul. Iga 360-nda seeria arvuti oli sobiv üksteisega. Umbes samal ajal tekkis mõiste programmeerimiskeel. varem kommunikeerusid
tasapisi; adapterite juures reklaamitav 'bitilisus' (näiteks 64 bitine adapter) enamasti seda tähendabki. Enamasti, sest tootjate vahel on erinevusi ja alati ei tarvitse see nii olla. Üldiselt tulevad suurema bittide arvuga videokaardi kiiruslikud omadused välja alles suuremate resolutsioonide (800x600 jne) ja värvussügavustega (65K (high colour) või 16.7 million (true colour)). Alati ei pruugi 128 bitine kaart olla parem kui 64 bitine, kaasa mängivad ka kasutatav kiip (chipset) ja mälu suurus, kogus. Mälu töökiirus samuti tõuseb omasoodu taktsagedused kasvavad juba paarisaja MHz ni ning regenereerimiseks kuluv aeg väheneb (see viimane on igasuguse dünaamilise mälu puhul vältimatu toiming, mille käigus kõik bitid kirjutatakse nende kustumise vältimiseks mälus uuesti üle). Mälu portide arv mõjutab oluliselt kuvaadapteri käitumist. Pildimälu on nagu kahe
arv võrdub elemendi järjekorra numbriga keemiliste elementide perioodi- lisussüsteemis. Neutronite arv on massiarvu ja järjekorranumbri vahe. Neutraalses aatomis on prootonite arv ühtlasi võrdne ümber tuuma liikuvate elektronide arvuga, millised moodustavad elektronkatte. Elektronkate jaguneb elektronkihtideks. Elektronkihis võib olla kõige rohkem 2n 2 elektroni, kus n on kihi number. Seega kujutab aatom endast väga väikest planeetide süsteemi (1 cm pikkusele joonele mahub ritta umbes 10 8 elektroni). Peamine osa massist on koondunud aatomi keskel asuvasse tuuma, kuna kergemad osad (umbes 2000 korda) elektronid liiguvad kiirusega ca 200 kilomeetrit sekundis ümber tuuma. 1.3 MÕISTED AATOMITE IONISEERIMISEST Elektronid liiguvad aatomites ringjoonelisel või elliptilistel orbiitidel, kusjuures igas kihis on kindel arv elektrone. Näiteks alumiinium omab järjestusnumbri 13 Mendelejevi tabelis, seega omab alumiinium 13
LSI(Large Scale Integration) arenguga kiibid sisaldasid tuhandeid transistore cm2-l silikonil. Arhidektuuri poolest ei olnud personaalarvutid nii erinevad PDP-11 miniarvuti 13 klassist, kuid hinna poolest olid nad kindlasti erinevad. Kui miniarvutid tegid võimalikuks osakonnal firmas või ülikoolis saada oma enda arvuti, siis mikroprotsessori kiip tegi võimalikuks selle, et igaühel oleks olemas oma personaalarvuti. Aastal 1974, kui Intel tuli välja 8080-ga, esimene üldeesmärk oli 8-bit CPU, see tahtis operatsioonisüsteemi 8080-le, et seda saaks testida. Intel küsis ühelt oma konsultandilt , Gary Kindallilt, et ta kirjutaks ühe. Kindall ja tema sõber esijalgu ehitasid kontrolleri alles väljalastud Shugart Associatesile 8-tollise floppy ketta ja ja panid selle 8080-i, Need olid esimesed miniarvutid kettaga
arvul. Kui näiteks sisend-väljund baassüsteem asuks ka tänapäeva emaplaatidel klassikalise ROM mälu sees, siis ei oleks baassüsteemi uuendamine lihtsalt tehniliselt võimalik. PROM (Programmable ROM) PROM püsimälu näol on tegemist lahendusega, kus toodetakse valmis "tühjad" püsimälu kiibid, kuhu on siis spetsiaalse programmaatori abil võimalik vajalikud andmed salvestada. Programmeerida on võimalik selliseid kiipe ainult ühe korra, sest programmeerimise käigus tekitatavad lülitused on jäävad ja esialgset seisu taastada ei ole võimalik. EPROM (Erasable PROM) Põhimõtteliselt edasiarendatud PROM. Seda mälukiipi on võimalik juba korduvalt programmeerida, selleks "kustutatakse" kiibi sisu UV kiirguse abil. Mälukiibi korpuse peal on spetsiaalne "aken" läbi mille on võimalik UV kiirgust otse inegraallülituse peale lasta. EEPROM (Electrically Erasable PROM)
vajavad üldjuhul rohkem ülekandekiirust kui läbipaistvad modemid ning üldjuhul saavutavad kiirema andmeside. IEEE 802.11 standard defineerib lühikese ulatuse modulatsioonikava, mida kasutatakse suuremahuliselt kogu maailmas. Narrow-band/phone-line dialup modem Tänapäeval omavad standardsed modemid kahte otstarvet: analoogosa, mis genereerib signaalid ja tegutsevad telefonid ning digitaalne osa, mis häälestab ja kontrollib. Tänapäeval on mõlemad funktsionaalsused ühendatud ühte kiipi, kuid jaotus säilib teoorias. Modemi töö saab olla üks kahest tööreziimist. Data mode ehk andmereziim, kuhu andmed saadetakse ja command mode ehk käsureziim, kus modemid kuulavad andmeid, mida saadakse arvutite käskudest ning teostab need käsud. Tüüpiline seanss koosneb modemi pingestamisest, mis automaatselt eeldab käsureziimi ja siis saadab käsu, et valida number. Peale seda, kui ühendus on loodud eemal asetseva modemiga, siis läheb modem automaatselt
· Elektrienergia salvestuseadmed(akudpatareid, kondensaatorid) Elektripaigaldised jagunevad: · Tarbijapaigaldised · Tugev- ja nõrkvoolupaigaldised · Sise- ja välispaigaldised Toitepunkt- koht, milles paigaldis liitub elektritoiteallikaga, elektripaigaldisel võib olla mitu toitepunkti (haiglates varugeneraatoritelt näiteks) Liitumispunkt- elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduspunkt elektrivõrguga, sellega on määratud ka teeninduspiir Jaotla- omaette ruumina või piiritletud pinnal paiknev elektriliste jaotus- ja lülitusseadmete kompleks koos juhistiku, lisaseadmete, ümbriste ja ehitustarinditega. Jaotlat , millesse siseneb peatoiteliin, nimetatakse peajaotlateks. Elektriruum(kilbiruum)- ruum mis on ettenähtud eeskätt vüi ainult elektriseadmete teenindamiseks ja kuhu võivad siseneda piisavalt pädevad töötajad. Kõrvalistre inimeste juurdepääsu tõkestamiseks on elektriruumid enemasti lukustatud
programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. Operatsioonisüsteem on arvuti talitlust korraldav tarkvara, mis juhib mälu kasutamist, sisend-ja väljundseadmeid, kasutajalt saadud korralduste täitmist ning failisüsteemi haldamist (nt. personaalarvutite MS-DOS ja Linux). Võib olla omaette kasutajaliidesega (Windows). Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Ilma operatsioonisüsteemita ei oleks arvuti töö võimalik. Operatsioonisüsteem on madalaima astme programm, mille põhiülesanneteks on: koordineerida arvuti erinevate osade tööd, nii tarkvaraliselt, kui ka riistvaraliselt võimaldada esmast suhtlemist arvuti kasutajaga ning lihtsustada kasutaja tööd.
programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. Operatsioonisüsteem on arvuti talitlust korraldav tarkvara, mis juhib mälu kasutamist, sisend-ja väljundseadmeid, kasutajalt saadud korralduste täitmist ning failisüsteemi haldamist (nt. personaalarvutite MS-DOS ja Linux). Võib olla omaette kasutajaliidesega (Windows). Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Ilma operatsioonisüsteemita ei oleks arvuti töö võimalik. Operatsioonisüsteem on madalaima astme programm, mille põhiülesanneteks on: koordineerida arvuti erinevate osade tööd, nii tarkvaraliselt, kui ka riistvaraliselt · võimaldada esmast suhtlemist arvuti kasutajaga ning lihtsustada kasutaja tööd.
aadressid. Rambus DRAM multibank DRAM + liideslülitus, edastab infot nii ees kui tagafrondist, kiire. Content Adressable Memory, CAM assotsiatiivmälu. Double Data Rate DRAM edastab infot nii esi kui tagafrondist.SIMM 72 klemmi, DIMM 168 klemmi. Dünaamiliste muutmälude eeliseks on väike hind ja võimsustarve. Neid saab valmistada väga suure integratsiooniastmega, mis võimaldab toota suure mälumahuga kiipe. Seepärast ehitatakse arvutite ja mikroprotsessorsüsteemide suuremad mäluseadmed tavaliselt dünaamilistest mälukiipidest. Kõigi muutmälude üheks oluliseks puuduseks on salvestise hävinemine toitepinge väljalülitumisel. Selle puuduse vältimiseks kasutatakse avariitoidet (katkematu toite allikaid) ning muid mäluseadmeid, kus informatsioon säilib teatud aja ka ilma toitepingeta. PILET 2 LOENDURID
juures reklaamitav 'bitilisus' (näiteks 64 -bitine adapter) enamasti seda tähendabki. Enamasti, sest tootjate vahel on erinevusi ja alati ei tarvitse see nii olla. Üldiselt tulevad suurema bittide arvuga videokaardi kiiruslikud omadused välja alles suuremate resolutsioonide (800x600 jne) ja värvussügavustega. Alati ei pruugi 128 bitine kaart olla parem kui 64 bitine, kaasa mängivad ka kasutatav kiip ja mälu suurus, -kogus. Mälu töökiirus samuti tõuseb omasoodu -taktsagedused kasvavad juba paarisaja MHz- ni ning regenereerimiseks kuluv aeg väheneb. Mälu portide arv mõjutab oluliselt kuvaadapteri käitumist. Pildimälu on nagu kahe tule vahel- ühest küljest tahab RAMDAC 3
samal ajal. Kolmanda Generatsiooni arvutid. Aastaks 1958 olid esimesed edusammud selle suunas tehtud. Teadlased leidsid tee kuidas vähendada transistorite suurusi nii et neid saaks mahutada sadu ühte väiksesse silikonkiipi. See võimaldas ka arvutitootjatel toota väiksemaid arvuteid. kasutades seda uut thnoloogiat produtseeris Digital Equipment Inc. miniarvuti, mida nad müüsid aastal 1962 15000 USD tükk. Kaks aastat hiljem kasutas IBM kiipe oma 360-nda seeria arvutitel. 360-ndad seeriad olid IBM-i lahendus probleemile, omada kahte liini arvuteid turul. Iga 360-nda seeria arvuti oli sobiv üksteisega. Umbes samal ajal tekkis mõiste programmerimiskeel. varem communikeerusid programmeerijad arvutitega perfokaartide ja juhtmete kaudu. Kui aga arvutid muutusid väiksemateks ja komplikeeritumaks muutus ka kommunikeerumine arvutite ja kasutajate vahel raskemaks. Aastal 1956 valmis esimene programmeerimiskeel FORTRAN
kui ka näiteks e-posti sõnumite saatmiseks ja lugemiseks, veebis surfamiseks ja kõnetuvastuseks. Lisanduda võib ka muid funktsioone, näiteks digikaamera. Multimeediamängija. Võimaldab mängida videofaile, vaadata pildifaile ja kuulata digitaalset muusikat. 1.1.1.4 Arvuti põhiosad: keskprotsessor (CPU), mälu tüübid, kõvaketas, tavalised sisend- ja väljundseadmed. Keskprotsessor (CPU Central Processing Unit). CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Iga protsessori kaks põhikomponenti on:aritmeetika-loogikaplokk (ALU), mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk, mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral põõrdub täitmiseks ALU poole. Mälu. Termini ,,mälu" all mõeldakse arvuti sisemälu, mis füüsiliselt koosnebmälukiipidest (ketasmälu nimetataksevälismäluks). Mälukiip kiip, mis säilitab programme ja
Selle tulemusel nii pea kui ka ketas kulub kiiremini. Vastupidamise suurendamisel peatatakse pöörlemine, kui kettalt ei loeta ega kirjutata. Striimer - Tape Drive Striimer on kassettmagnetofoni taoline seade suurte infohulkade säilitamiseks ja ülekandmiseks ühest arvutist teise. Striimer kasutab lindikassette, mis on sarnased laiatarbe kassettmagnetofonide kassettidele, kuid lint on kvaliteetsem. Ühele kassetile mahub 60300 MB informatsiooni. Striimerist on abi, kui on soovi säilitada oma hinnalisemat tarkvara ja andmeid võimalike rikete eest koopiatena või kui on soovi kogu kõvaketta sisu kanda üle teise arvutisse. Striimeri mõõtmed on samad, mis disketi- või kõvakettaseadmel. Võrreldes teiste andmekandjatega on lindiseadmete eelis odavus. Puuduseks aeglus, andmeid ei saa lugeda suvalisest kohast
ning pakkuda samasid toone - neutraalseid, "sooje" või "külmasid". Miinused: - Tint on sageli väga kallis. - Paljud "intelligentsemad" tindikassetid sisaldavad mikrokiipi, mis suhtleb algsel tasandil printeriga ning see võib põhjustada printeri ekraanile veateade, või valesti teavitada kasutajat, et tindi kassett on tühi. Mõnel juhul võib neid sõnumid ignoreerida, kuid mõned printerid keelduvad printimast sellise veateatega. Näiteks, Epson kasutas kiipi, mis taksitas printeril printida, kui kiip teatas, et kassett on tühi. Ühel juhul aga avastati, et kuigi see veateade esines, printer oleks võimeline printima veel 38% hea kvaliteediga lehti. - Tindiprinteri eluiga, mis kasutab veepõhist tinti, on väga piiratud. Lõpuks nad kõik tuhmuvad ja värvitasakaal võib muutuda. - Tinti, mida kasutatakse tindiprinterites on vees lahustuv. Peale printimist tuleb hoolitseda
1. Kõvadeks ehk tahked (metall, puit) 2. Vedelateks (vedelikud) 3. Gaasilisteks (aur, õhk) Neid lihtsamaid aineid nim keemilisteks elementideks. Väiksemaid osi, milleks võib jagada keemilisi elemente, säilitades tema omadused, nim aatomiteks. Prootonite arv = neutronite arv (neutraalses aatomis). Neutronite arv on massiarvu ja järjekorranumbri vahe. Elektronkate jaguneb elektronkihtideks. Aatom kujutab endast väga väikest planeetide süsteemi (1cm pikkusele joonele mahub ritta umbes 10 astmel 8 elektroni). Elektronid liiguvad ümber tuuma 2000 km/s. Aatomite ioniseerimine Tuumalaeng on +13. Normaalselt on tuumalaeng tasakaalus elektronide laenguga ja aatomis on elektriline tasakaal aatom on neutraalne. Aatomit, mis on ära andnud elektroni ja omandanud positiivse laengu, nim positiivseks iooniks. Elektriteooria kohaselt kaotab keha positiivsel laadimisel osa elektrone, negatiivselt laetav keha aga saab elektrone juurde.
1. Trigerid Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt (seega sültub trigeri väljund ka selle eelmisest väljundist). Trigeril on tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T- trigeriteks, andmesisenditega ehk D- trigeriteks ning universaalsisenditega e. JK
regenereerimist alustada lugemise ega kirjutamise tsükli ajal. Regenereerimishetke kindlaksmääramine, kõigi rea-aadresside etteandmine, lugemise ja kirjutamise blokeerimine jms operatsioonid teevad dünaamiliste pooljuhtmälude kasutamise võrreldes staatiliste mäludega keeruliseks, sest nad nõuavad lisaelemente. Dünaamiliste muutmälude eeliseks on väike hind ja võimsustarve. Neid saab valmistada väga suure integratsiooniastmega, mis võimaldab toota suure mälumahuga kiipe. Seepärast ehitatakse arvutite ja mikroprotsessorsüsteemide suuremad mäluseadmed tavaliselt dünaamilistest mälukiipidest. Kõigi muutmälude üheks oluliseks puuduseks on salvestise hävinemine toitepinge väljalülitumisel. Selle puuduse vältimiseks kasutatakse avariitoidet (katkematu toite allikaid) ning muid mäluseadmeid, kus informatsioon säilib teatud aja ka ilma toitepingeta. Pilet 2 1. Loendurid. 2. Adresseerimise viisid. 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid.
(Näiteks arvuti ENIAC oli realiseeritud 18.000 elektronlambil, tegi 5000 operatsiooni sekundis, kaalus ~50 tonni, ning tarbis elektrivõimsust ~50 kW). Seoses kaasaegse tehnoloogia arenguga elektroonika valdkonnas muutusid ka arvutite gabariidid ja nende tehnilised näitajad. Transistori leiutamisega 1948.a. vähenesid oluliselt arvutite gabariidid, suurenes nende töökindlus ja vähenes energiatarve. Räägiti arvutite teisest põlvkonnast. Järgmine oluline samm oli integraalskeem e. kiip (chip). Kiibi autoriks oli R. Noise (Intel-i firma asutaja) 1959.a. See leiutis võimaldas ühele plaadile asetada nii transistorid kui ka kõik vajalikud ühendused nende vahel. Tulevikus pooljuhtide arv, mida sai asetada ühele kiibile kahekordistus iga aastaga. Esimese integraalskeemidel oleva arvuti laskis välja firma Burroghs 1968.a. Aastal 1970 tehti järgmine samm personaalarvuti loomise suunas. Inteli firma töötaja M.E. Hoff lõi integraalskeemi, milline täitis nn
laotatakse pikkade lengidena tekile, et oleks võimalik otsad kiiresti kaldale anda. Sildumisotste oud viiakse läbi klüüside parda taha ja võetakse tagasi tekile. Oude külge kinnitatakse viskeliinid veeblingu või piraadisõlmega. Sildumisotste nimetused - alustades vöörist -vööri pikiots; põikots; vöörispring; ahtri pikkiots; ahtri spring. Abivahendite nimetused – knaap, pollarid, kepsel, kiip, klüüs, trossipool. • Laeva ettevalmistamine diiselkütuse vastuvõtuks tankerilt. Seda operatsiooni juhib tavaliselt 2 või 3 mehaanik vahitüürimehega. Päeval tõstetakse masti lipp „B”, öösel mastis punane tuli. Tekil piiratakse punkerdamise lähiümbrus lindiga. Nähatavale tuleb panna silt NO SMOKING. Keelata tuleb teise laeva sildumine parda äärde. Ühenduskoha alla tuleb panna vann, et
3 (1985-1996), Office (1983-) Küberkaitse terminid: TURVATEATER - illusoorne turve MALWARE – tarkvara, mis loodud kahju tegemiseks COOKIE – vähene info, mida veebilehed hoiavad sinu arvutis PHISHING – andmepüük, interneripettus (valed e-kirjad ja chatid) SOCIAL ENGINEERING – inimeste manipuleerimine konfidentsiaalse info saamiseks 4. nädal • Eksamiks: Python, html ja http, internet eestis, linux, netscape, usenet, php, päevalehed eestis, palm pilot, google, deep blue, wikipedia, x-tee. PYTHON – 1989. a hakkas Guido van Rossum tegelema Pythoni implementeerimisega, Python 2.0 lasti välja 2000. a ja Python 3.0 lasti välja 2008. a HTML JA HTTP – 1990. a Tim Berners-Lee lõi HTML-i(Hyper Text Markup Language) füüsikute omavaheliseks väga lihtsaks suhtluseks, HTML-i abil sai internet laieneda World Wide Web-iks, kasutades spetsifikatsioone, nagu näiteks URL(ühtne ressursi lokaator) ja HTTP
taimer / counter süsteem. Võimaldamaks taimer ülevoolu katkenud seadke TOIE0 natuke TIMSK0. Taimerid saab seada ja reset salvestades neisse, sel juhul TCNT0 = 0 . Lõpuks sei () funktsio võimaldab katkestada töötlemine. Üks viis seda teha on lesson10.c . Minu versioon ei vilgu kas emaplaadil LED PORTB.5 või kogum LED PORTB.1 - PORTB.3. Lesson 11: Püsiv Storage EEPROM annab arendajatele võime püsivalt andmeid salvestada kiip sees töötava programmi. See ei n lisaseadmeid, mis ei sea programmi koodi ohus nagu kirjutamine flash. Loomulikult EEPROM on palju aeglasem kui RAM ligipääsu. Sa peaksid olema valmis tegelema voolukatkestusi kirjutamise ajal EEPR EEPROM kasutamine on lihtne. Kuna EEPROM on aeglasem mälu, pead kõigepealt kontrollida, et EEPROM on valmis vastu võtma operatsioone. Seal on funktsioon - eeprom_is_ready () - seda teha, ja s on tuum eeprom_busy_wait () funktsiooni
annaabi.ee 
