Lõuna-Eesti telliskiviehitisi. Üks omapärane moodustis on linnuse hoovil asuv suur lohk, mida on paljude uurijate poolt peetud veetankiks - joogiveereservuaariks. Tegemist on Eesti keskaegses arhitektuuris unikaalse rajatisega - vaid Sangaste(Keeni) linnamäel on olemas midagi sellele sarnast. 13. sajandi lõpul ümbritseti ringmüüriga ka alumine platoo, mis sel moel kujunes jällegi eeslinnuseks. Veel hilisemal ajal poolitati eeslinnus vahemüüri ja torniga kaheks. Otepää piiskopilinnuse hävitas ordu 1396 ja hiljem seda enam ei taastatud. Piirkonna majanduskeskus siirus seejärel arvatavasti linnuse lähistelt kahe kilomeetri jagu kirdesse, hilisema Vana-Otepää mõisa paikkonda. Otepää linnuse varemetest on tänu selle varajasele hävimisele ning varemetesse jäämisele leitud väga palju unikaalseid esemeid, millest silmapaistvaim on Otepää püss- täpselt dateeritud Euroopa püssidest senini vanim.
Austraalias).1.MS muudatused maailma kaardil: Venemaa nõrgenes- soome ja baltimaad iseseisvusid. Venemaal revolutsioon- riigipööre tekkis Nõukogude liit. Austria-Ungari kadus kaardilt tekkis hoopis: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäi väiksemaks. Tekkis uus riik Poola(kunagi ammu oli olnud). Tekkis jugoslaavia. Saksamaa jäi ilma kolooniatest. 2.MS muudatused maailma kaardil: NSV liit suurenes baltimaade + Lääne-Poola ja Lääne- Ukraina arvelt. Saksamaa poolitati-Berliini müür. Pani aluse koloniaal süsteemi lagunemisele.kaardil 20.saj lõpul: märksõnad: natsionalism- rahvuse tähtsustamine pani tõuke iseseisvumis liikumisele. Demokraatia- hakkas süvenema riikides 1. riik Uus-Meremaa kus said naised poliitikas sõna. Kartongis tuli see alles 2o. Saj teisel poolel. Inglismaal kuni 2. ms polnud võimalik omada. pangakaarti. Kiire majanduslik areng Saksamaal ja USA-l. 2.ms tõi kaasa uusi tehnoloogilisi saavutusi
võlve ning muutes akna ja ukseavasid. Põhjatiivas paiknev kirik oli jäänud sõjas suhteliselt terveks, kuid mõisal säärast kõrget saalruumi vaja ei läinud. Seetõttu poolitati kirik vahelaega ning tükeldati seintega väiksemateks ruumideks. Kloostri lõunatiib jäi tõenäoliselt aga juba tollal varemetesse. Alates mõisahoone ehitamisest jäid kloostriehitised hoopiski mõisa majandusruumideks. 1860. aastal ehitati kivist mõisahoone kahekorruseliseks ja fassaadile lisati klaasveranda. 19. Sajandist pärinevad
Lõuna-Chungchoni provintsi keskele Yeongi-Kongju alale uus pealinn. Ehituse alustamist planeeritakse 2007. aastale ja lõpetamist 2030. aastale. Ehitus läheb maksma 45 miljardit USA dollarit. Riigivõimuasutuste üleviimine ei alga enne 2012. aastat. Uude linna viiakse üle valitsusasutused, võib-olla ka parlament ja ülemkohus. Jaapani mere ning Kollase mere vahel paikneval Korea poolsarel asunud endine Jaapani koloonia poolitati pärast II maailmasõda piki 38.paralleelil poolsaare lõunaosa hakkasid kontrollima Ameerika Ühendriigid, iseseisev vabariik moodustati 1948.aastal, mil pärast ÜRO korraldatud valimisi võeti vastu põhiseadus. Riigi nimi tuleb Koryo dünastia nimest. USA Princetoni ülikoolis õppinud tuntud Korea iseseisvuslane Syngman Rhee sai 73-aastaselt maa esimene president. Kaitseks Põhja-Korea kommunismi eest kehtestasid Lõuna-Korea liidrid väga tugeva keskvõimu
Laia tänava äärsel väravahoonel (praegune Lai 14) oli aitelamule iseloomulik välisarhitektuur, seal paiknes nn pruudikamber ja gilditeenri korter. Selle hoone hoovikülg oli omapärane - ta toetus nimelt kahest kandekaarest moodustatud kaaristule. Kaaristu on säilinud, kuid uuemate ehitistega osalt varjatud. Hoone 15. sajandi algul omandatud sise- ja väliskuju on säilinud põhiliselt tänini, kuigi väikeste ümberehitustega. 1612-13 poolitati suur eeskoda vaheseinaga, millega selle põhjapoolne osa eraldati väikeseks gildisaaliks. 16. ja 17. sajandil rikastus hoone interjöör nikerdpaneelide ja ehistahvlitega, mis on aga nüüdseks kõik hävinud. 19. sajandi keskpaigas ehitati Laia tänava poolse hoovimaja fassaad ümber klassistsislikus stiilis, sellisena on ta säilinud ka praegu. 19. sajandi lõpul ehitati neogooti päraselt teravkaarseteks ka hoone algselt neljakandilised aknad. Neogooti sisekujundus anti tollal ka eeskojale
Kuidas sügoodist (1 rakk) areneb eri rakkudega organism? 1. sügoodi tase - avaldub ca 98% geenidest, see loob arengulise aluse Mis tegurid suunavad arengut? Sügoodi arengut suunavad sügoodisisesed tegurid. Tõestati kannuskonnal - sügoodil on pigmendimärk (hall sirp). Tehti 2 katset: a) võeti sügoot ja jagati pooleks nii, et halli sirpi jäi kumbalegi poole. Tagajärjena arenes 2 täisväärtuslikku identset kullest. b) võeti teine sügoot ja poolitati nii, et ühele poole jäi sirp ja teisele poole ei jäänud. Halli sirbiga alast arenes kulles, teine pool lõpetas arengu rakukobara tasandil. Järeldus: Sügoodi tsütoplasma eriosad on erineva tähtsusega edasiseks arenguks. Tsütoplasma eriosad kontrollivad ja suunavad geenide avaldumist. 2. hulkraksuse tase Tulevad muud faktorid: a) teiste rakkude mõju (kontaktid, signaalid) b) hormoonmõjud (areneva organismi enda omad või emaorganismi mõjud)
a. Korea jäi jagatuks ja on seda siiani, samuti pole kahe riigi vahel sõlmitud rahulepingut. Lisaks jättis sõja ebamäärane 5 lõpptulemus võimaluse seda suvaliselt tõlgendada. Kõik sõja osapooled kuulutasid valjuhäälselt oma võitu, kuid tegelikult olid kaotajad kõik ja tundsid end ka vastavalt. VIETNAM 1964-1973.a 1954.a pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu poolitati Vietnam: 1) põhjas loodi kommunistlik Vietnami Demokraatlik Vabariik 2) lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik. Põhja-Vietnamis oli olukord äärmiselt raske: rohkem kui miljon vietnamlast elas peaaegu näljas. Riigi juhtkond võttis kursi sotsialismi ülesehitamisele ja suhete loomisele Moskvaga. USA toetusel ametisse seatud valitsus kuritarvitas Vietnami Vabariigis võimu, oli korrumpeerunud ning piirkonda kimbutasid majandushädad. Probleeme tekitas ka poliitiline
*reparatsioonid *kaotajate sõjaväe suurust piirati *Sm kohta oli eraldi punkt: võeti ära Reini parem kallas (demilitariseeritud tsoon) ja Habsburgide dün. keelati võimule saada, keelati Suure Sm idee ja Sm kaotas kõik kolooniad. Territ. muutused: 1) Belgia sai: Malund ja Eipen, hiljem Saarland. 2) Poola sai: Ülem-Sileesia, Poznan, Pomer. Lisaks tehti Poolale pääs merele (poola koridor) Galiitsia. 3) Kolooniad said enamuses Inglismaa, aga ka USA ja Jaapan. 4) Schleswig-Holsteini ala poolitati Taani ja Sm vahel. Moodustati 2 uut riiki: Tsehhoslovakkia (endised A-U alad) ja Jugoslaavia (Serbia, Montenegro, Horvaatia, Sloveenia, Bosn-Hertseg, Makedoonia). 5) Tirooli ala sai endale Itaalia. 6) Vene kaotas Trapetzundi ja Ertzerumi kindlused Türgis. Eur-s jäi püsima konfliktikoldeid: 1) Poola vallutas 23a Vilniuse. Kuni 39a oli Leedu pealinn Kaunas, kuni MRP järgi Vilniuse vallutasid ja Leedule andsid. 2) Ahvenamaal elasid rootslased, aga see oli Soome piirides
jooksul. Rahu maailmas sõltus vaid kahe üliriigi juhi isiksustest ja otsustest. Kuigi konflikt oli väga pingeline, saavutati rahvusvaheliste suhete tulevikku silmas pidades ka positiivseid lahendusi: kahe suurriigi vahel loodi pidevalt töötav telefoniliin ehk nn. kuum liin, teiseks märkimisväärseks saavutuseks oli 1963. a sõlmitud tuumarelvade atmosfääris katsetamise lõpetamise leping. VIETNAM 1964-1973.a 1954.a pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu poolitati Vietnam: 1) põhjas loodi kommunistlik Vietnami Demokraatlik Vabariik 2) lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik. Põhja-Vietnamis oli olukord äärmiselt raske: rohkem kui miljon vietnamlast elas peaaegu näljas. Riigi juhtkond võttis kursi sotsialismi ülesehitamisele ja suhete loomisele Moskvaga. USA toetusel ametisse seatud valitsus kuritarvitas Vietnami Vabariigis võimu, oli korrumpeerunud ning piirkonda kimbutasid majandushädad. Probleeme tekitas ka poliitiline
väljaehitamisega pärast silla valmimist alustati. Kitsad Karlova tänavad viisid linnaplaneerijad üsna varsti mõttele Karlova läbimurdest. Uus läbimurre pidi sillalt tuleva liiklusvoo juhtima läbi Karlova linnaosa ja tekitama nii otseühenduse Võru tänavaga. Alanud perestroika tõttu plaan takerdus ja paberile see jäigi. Mõnda aega huvitas tartlasi ka sõudekanali saatus, mis uue silla ehitamise järel oma esialgse mõtte kaotas. Vahetult enne silla avamist sõudekanal poolitati. Ametlikult põhjendati kanali poolitamist sellega, et sanitaartöötajad avastasid kanali linnavälises osas veereostuse. Täidetud kanali lõik pidi tõkestama reovete pääsu ujulapoolsesse otsa. Juhul kui tegemist oli tõepoolest objektiivse, mitte otsitud põhjusega, võimaldas see silla avamise eel tartlaste tähelepanu, sõudekanali kasutuks muutumisest seoses silla ehitamisega, eemale juhtida. 1981. aastal rajatud muldvall eraldab Anne kanalit tänaseni
progressiivseks kommunistlikuks leeriks.3 Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks, kus võideldi kõikide muude vahenditega peale relvade. Sõditi ähvarduste keeles, ja üha suurendati oma relvajõudude võimsust. Mõlemad riigid ajasid kokku tuumarelvade varu. Katkesid ka Ameerika ja Nõukogude Liidu kodanike rahumeelsed ja sõbralikud suhted. NSV Liit isoleeris end relvajõudude abiga peaaegu täielikult muust maailmast.4 Selline suhtmine viis Berliini blokaadini, kus Saksamaa poolitati läänelikuks ja kommunistlikuks pooleks. Edasised sündmused tõid mitmeid kriise, kus võimupooled üritasid üksteisest üle olla. 1 Eesti sõjamuuseum. Külm sõda. Kättesaadav: http://www.esm.ee/kulm-soda/? id=10761&album_id=10781 (11.01.2015) 2 Külm sõda. (2006) Külma sõja kujunemine. Kättesaadav: www.kooligaseotud.pbworks.com/f/Külm%20sõda.doc (11.01.2015) 3 Eesti sõjamuuseum. Külm sõda
Narva linn koos ümbruskonnaga - Peterburi kubermangu all, Setumaa - Pihkva kubermangu all. Pärast Katariina surma halduskord likvideeriti, linnasi ei muudetud. Kreisid jaotati kihelkondadeks, tegutsesid kihelkonna kohtud. Kihelkonnad jagunesid mõisa valdusteks ja edasi küladeks. 1917a.- Eesti sai I korda ühtseks territooriumiks nim. EESTIMAA RAHVUSKUBERMANGUKS: pealinn Tallinn; Vabadussõjas tuli juurde (Tartu rahulepe): 1.Narva tagused; 2. Petserimaa; 3. Valga poolitati. 17. Eesti haldusjaotus 1918- Peale vabadussõda 1918 nov oli Eestis maakondi 9:Saare, Harju, Lääne Viru, Viljandi, Tartu, Viru, Järva. EV ajal tuli juurde Valga MK ja Petseri MK. EV alguses hakati lahutama üksusi, tehti väiksemaid üksuseid. 1938 Jälle hakati valdasi liitma. EV-s tulid alevid oma omavalitsustega. 1920-1938 tekkis aleveid rohkesti, 1938- linnadeks ümbernimetamise kampaania nn Põltsamaa, Keila, Antsla. 1952 tulid oblastid- 3tk Tallinn, Pärnu, Tartu
Tallinn, Tartu, Haapsalu, Narva, Viljandi, Paide, Rakvere Pärnu KuressaareValga, Paldiski (1783 Katariina poolt), Võru (1784 Katarina poo Narva linn koos ümbruskonnaga Peterburi kubermangu all Setumaa Pihkva kubermangu all 1917a. Eesti sai I korda ühtseks territoorumiks nim. EESTIMAA RAHVUSKUBERMANGUKS: pealinn Tallinn; Vabadussõjas tuli juurde(Tartu rahulepe): 1.Narva tagused; 2. Perterimaa; 3. Valga poolitati 17. Eesti haldusjaotus 1918 Eestis Vabariigis on põhiüksusteks maakonnad, linnad ja vallad. Eesti NSV haldusjaotuse üksused on rajoonid, vabariigi alluvusega linnad, rajoonilise alluvusega linnad, linnarajoonid, alevid ja külanõukogud. Eesti territooriumi jagunemist haldusüksusteks nimetatakse haldusterritoriaalseks korralduseks. Maaasustuse kujunemist on oluliselt mõjutanud eri aegadel toimunud maareformid. 1920
Tallinn, Tartu, Haapsalu, Narva, Viljandi, Paide, Rakvere Pärnu KuressaareValga, Paldiski (1783 Katariina poolt), Võru (1784 Katarina poo Narva linn koos ümbruskonnaga Peterburi kubermangu all Setumaa Pihkva kubermangu all 1917a. Eesti sai I korda ühtseks territoorumiks nim. EESTIMAA RAHVUSKUBERMANGUKS: pealinn Tallinn; Vabadussõjas tuli juurde(Tartu rahulepe): 1.Narva tagused; 2. Perterimaa; 3. Valga poolitati 17. Eesti haldusjaotus 1918 Eestis Vabariigis on põhiüksusteks maakonnad, linnad ja vallad. Eesti NSV haldusjaotuse üksused on rajoonid, vabariigi alluvusega linnad, rajoonilise alluvusega linnad, linnarajoonid, alevid ja külanõukogud. Eesti territooriumi jagunemist haldusüksusteks nimetatakse haldusterritoriaalseks korralduseks. Maaasustuse kujunemist on oluliselt mõjutanud eri aegadel toimunud maareformid
· ,,Lahkusuliste oese", teine Rhode Island 9. Maryland 1630.aastatel · Rajati usulistel põhjustel katoliiklaste pelgupaigaks lord Baltimore omandina ja tema eestvedamisel · Esimese 200 asuniku hulgas oli võrdselt katoliiklasi ja protestante · Usuline sallivus (kat. eelisõigused kaotati 1689) · Tubakaistandused ja orjad (nagu Virginias) 10. Virginia 1587/1607 (vt eelmine loeng) 11.-12. Põhja- ja Lõuna-Carolina algus 1650.aastatel, poolitati 1729 · Rajasid Inglise aadlikud majandusliku kasu saamise eesmärgil · Puhvertsoon Hispaania vastu · Põhiseaduse üks autor J.Locke · usuvabaduse tõttu heterogeenne rahvastik: inglased, waleskased, sotlased, sakslased, prantslased · Riisiistandused · USA neegerorjuse häll: 1720: 6000 valget ja 12 000 musta 13. Georgia 1732 · Rajati Hispaania alade piirimaile: esialgu olid seal katsetatud hispaanlased ja prantsuse hugenotid
Karksi-Nuia ristini üht ja sama maanteed pidi. Samas kui varem toimus nii Pärnu kui Viljandi suunaline liiklus Valgast väljudes erinevat aga samas otsemat marsruuti pidi. Esimestel iseseisvusaastatel tundus linna olukord ühenduse pidamisel Eesti suunal olevat eriti keeruline, kuna lisaks loodesuunalise ValgaKarksi maantee läbilõikamisele katkes ajutiselt ühendus ka põhja poole viival ValgaViljandi maanteel. Tallentsi 1920. aasta otsus, millega Paju vald poolitati nii, et piir kulges ValgaViljandi teest ida pool, jättis vahetult Valgast väljuva lõigu Viljandi maanteest Läti poolele.68 Ühendus Helme suunas toimus nüüd läbi Sooru mõisa, mis muutis teekonna umbes viie kilomeetri jagu pikemaks. See omakorda tõstis päevakorrale uue tee ehitamise Sooru valla piirist põigiti Paju mõisa peale.69 Valga maavalitsus jättis siiski uue tee ehitamise plaani kuni piiriküsimuste lõpliku
kujuga vallad. Alevite ja linnade õigused võrdsustati, kõiki hakati nimetama linnadeks. Seejärel oli Eestis 11 maakonda, 31 linna ja 238 valda. Nõukogude perioodi algul muudeti kujunenud haldusjaotust tihti. Ometi pöördus see pärast mitmeid vapustusi jälle tagasi 1938. aasta jaotusele lähedase skeemi juurde. Suurem osa Petserimaad anti Venemaale, Eestile jäänu liideti Võrumaaga. Mitu maakonda poolitati. Maavallad jagati külanõukogudeks, luues juurde haldusjaotuse kolmanda astme. Uuesti taastati alevi kategooria; senistelt linnadelt küll seda nimetust ära ei võetud ja aleviteks said mõned suuremad maavaldadesse kuulunud asulad. 1950. a. otsustati Eesti haldusjaotus ühtlustada Vene omaga. Maakonnad ja vallad kaotati, Eesti jagati 39 maarajooniks ja 6 rajooniõigustega linnaks. Maarajoonid jagati külanõukogudeks, aleviteks ja väiksemateks linnadeks
Kuigi sõjategevus jätkus veel kümmekond aastat, ei muutnud see juba kujunenud jõudude vahekorda. Venelaste kätte langes ka Soome. Rootsi-vastase koalitsiooniga liitusid Preisimaa ja Hannover. 1716. aastaks olid liitlased vallutanud kõik Rootsi kindlused väljaspool Skandinaaviat. Kuningas Karl XII langemine 1718. aastal Norra sõjakäigul avas tee rahuläbirääkimistele. rahuläbirääkimistele. 1719. aastal Stockholmis Preisimaa ja Hannoveriga sõlmitud rahulepinguga poolitati Ees-Pommeri Peene jõe kohal: idapoolne osa (Stettin) läks Preisimaale, läänepoolne (Stralsund, Greifswald, Rügeni saar) jäi edasi Rootsi valdusesse. Läänemere lõunaranniku teistest valdustest jäi Rootsile alles Wismar, Bremen-Verden tuli loovutada Hannoverile. 1720. aastal Taaniga sõlmitud Frederiksborgi rahuga kohustus Rootsi maksma Taanile väinatolli. Viimasena sõlmis Rootsi 1721. aastal rahu Venemaaga. Selle lepingu järgsed territoriaalsed kaotused
Elasid mõne kuu ühiselt, aga verseke ründas siis sakslasi ja ajas nad minema palus abi polotski vürstilt,enne jõudsid kohale riiast ristisõdijad,lasi ise maha põletada oma linnuse. Albert sai ka enda valdusesse Koknese. 1209 sai ta aga veelgi suurema alla Jersika., ka tolle vürstiga oli sõlmitud leping,tollest hoolimata ründas ja vallutas , võttis vangi vürsti naise ja perekonna, lõppes rahumeelselt lepinguga, kokkuleppe põhitingimused ristimine ja preesrtid, Jersika poolitati ,pool nendest läks Riia piiskopile ehk Albertile. Pärast Valitseja surma läksid ka nood alad Riiale. 1200 algas ristisõda ja 1209 oli suutnud Albert ristiusustada ja endaga liitlassuhetesse sundida suure maa ala, liivlased, latgalid, seelid järele olid veel jäändu kaks iseseisvast hõimu semgalid ja kuralased. 1212 sõlmis polotski vürstiga kokkuleppe,loobus varasematest õigustetst latgalide aladel.
Kuigi sõjategevus jätkus veel kümmekond aastat, ei muutnud see juba kujunenud jõudude vahekorda. Venelaste kätte langes ka Soome. Rootsi-vastase koalitsiooniga liitusid Preisimaa ja Hannover. 1716. aastaks olid kõik Rootsi kindlused väljaspool Skandinaaviat liitlaste poolt vallutatud. Kuningas Karl XII langemine Norra sõjakäigul 1718 avas tee rahuläbirääkimistele. 1719. aastal Stockholmis Preisimaa ja Hannoveriga sõlmitud rahulepinguga Ees-Pommeri Peene jõe kohal poolitati: idapoolne osa (Stettin) läks Preisimaale, läänepoolne (Stralsund, Greifswald, Rügeni saar) jäi edasi Rootsi valdusesse. Läänemere lõunaranniku teistest valdustest jäi Rootsile alles Wismar, Bremen-Verden tuli loovutada Hannoverile. 1720. aastal Taaniga sõlmitud Frederiksborgi rahuga kohustus Rootsi maksma Taanile väinatolli. Viimasena sõlmis Rootsi 1721. aastal rahu Venemaaga. Siin olid Rootsi territoriaalsed kaotused
annaabi.ee 
