Magnus-Martin Mesi 9B Laose lipp ja vapp Üldist • Laose pealinn on Vientiane. • Laose president on Choummaly Sayazone ja peaminister Thongsing Thammavong. • Laose esimene kuningas oli Sisavang Vong. • Laos sai iseseisvaks 19. juulil 1949. • 1955 sai Laos ÜRO liikmeks. • 1960-1973 kodusõda kommunistide ja parempoolsete vahel. • 1995 sõlmiti diplomaatilised suhted Eestiga. • Alates 2008 aastast, Laos on kõige enam pommitatud riik. Vaatamisväärsused • Vat Phou- templikompleks Champasakis. • Pha That Luang – Laose sümboliks olev kuldne stuupa Viangchanis. • Si Phan Don (neli tuhat saart) – saarestik Mekongi jões. Info • http://et.wikipedia.org/wiki/Laos • http://wiki.gomaailm.ee/wiki/laos/
Miks puhkes külm sõda? Teine maailmasõda ületas ohvrite arvu ning purustuste poolest mitmekordselt. Räägitakse 50 miljonist hukkunud inimesest. Teises maailmasõjas võitjaid ja kaotajaid eriliselt välja pole toodud. Küll aga lahkusid nii Nõukogude Liit, USA, Inglismaa ja ka Prantsusmaa sõjast sirge seljaga. Raskemas muutus elu nii purunenud Saksamaal, pommitatud Jaapanil kui ka Itaalial. Edasi soovisid Prantsusmaa ja Inglismaa, sõjast loobuda ning taastada majandus, elutase jne.. Esile tõusid USA, kes jäi pääses sõjast väheste kahjudega ja Nõukogude Liit, kes saavutas ülemvõimu Ida-Euroopas. NSV Liit piiras Lääne mõju nn raudse eesriidega ehk eraldas Ida teisest maailmast. USA ja NSV Liit asusid teineteise vastu toetades erinevaid leere, kes oma vahel sõdisid ja algas teineteise ületrumpamine. Keskmeks sai Berliin. Saksamaa ja
,,Aeg antud elada, aeg antud surra" Raamat räägb Saksa sõduripoiss Ernst Graeberist, kes on olnud juba ligi kaks aastat ilma puhkuseta sõjatandril II Maailmasõjas Venemaa vastu. Tal on kadunud usk sellesse, et ta lähiajal koju pääseb. Viimaks kõigi üllatuseks saabub tema puhkusepääse. Kodus loodab noormees eest leida oma vanemad ja sooja kodu, millest ta kaua unistanud on. Pärale jõudes selgub aga, et kodus ei ole asjad sugugi nii korras, kui loodetud. Linna on mitmeid kordi pommitatud. Tänavad on õhku lastud ja alles on vaid varemed ning paaniliselt rusude alt inimhingi tagaotsivad omaksed. Graeber leiab oma lapsepõlvekodu eest varemetena. Pole jälgegi vanematest. Ta jätab teate maja varemete vahele ning kohalikule kadunute-otsimis uksele. Lootuses enda vanemad leida, asub Graeber mööda ametiasutusi käima, kus igalt poolt teda edasi juhatatakse ja mingit teadet ei anta. Graeber kohtub paljude koolivendadega. Suureks abiks saab tal olema parteilasest
2. TEGEVUSAEG- I Maailmasõja ajal. (1914-1918), Prantsusmaal. 3. TEGEVUSPAIGAD- Tegevuspaiku oli palju. Põhiline sõjaline tegevus toimus: Kaevikutes, mürsulehtrites ja eesliinil. Eesliin oli sõjas kõige ohtlikum piirkond. Teised tegevuspaigad: Tagala- Ehk köögitoimkond, seal valmistati toitu rindele viimiseks. Sealt sai ka esmaabi. Mahajäetud vabriku hoone ja armetu kolka asula- seal said poisid peavarju. Autori kirjeldusest sain aru, et enamus kohtadest oli üle pommitatud. Kõik oli hästi räbal ja must, mahajäetud. Poiste magamiskohad olid külmad ning kõvad. Kalmistu oli ka üks jube koht aga poistele elupäästev. Poisid peitsid end laipade varju. Kõik oli verine ja surnud said veelkord surma. Laibad olid kõik laiali ja tükkideks. 4. ÜLEVAADE SÜNDMUSTIKUST- Julm ja mõtetu tapmine. Nende klassijuhataja(KONTOREK) on selles süüdi, et nad hukka said. Poleks klassijuhataja neid tagant utsitand oleksid nad väga palju elus saavutanud
illusioonitraditsiooni. 1910. aastate lõpus pöördus Picasso mõneks ajaks tagasi naturalistlikuma kujutuslaadi juurde ning 1920. aastatel sai teatavaid mõjutusi sürrealismist. 1930. aastatel kirjutas Picasso peamiselt luuletusi ning loobus mõneks ajaks kunstiga tegelemisest sootuks. Siiski pärineb 1930. aastate lõpust tema teine kuulsaim maal ülalmainitud ,,Avignoni neiude" kõrval. Selleks on Hispaania kodusõjas puruks pommitatud Baski väikelinna järgi nimetatud ,,Guernica", mis ekspressionistlikus vaimus kujutab ilmekalt sõjakoledusi. Avalikkuse eest varjul tegeles Picasso ka skulptuuriga, mis sai üldteatavaks alles pärast tema surma. 1940. aastate lõpul elas ta Vahemere ääres ja tegeles põhiliselt keraamikaga. Kuulus on tema joonistatud rahutuvi 1949. aastast, mida kasutati Wroclawis peetud Maailma Rahukongressi plakatil.
Hiina sõjas Kindral MacArthur tahtis sõda levitada Hiinasse. Truman ja teised liidrid aga keelasid sõda laialdasemaks muuta ja MacArthuril oli kästud olla väga ettevaatlik Hiina piirile lähenedes. Paraku MacArthur keeldus kuuletumast, tuues väiteks, et PõhjaKorea väed olid varustatud Hiina poolt ja seega peaks pommitama Hiina baase, kes varustasid PõhjaKorea vägesid. Vaatamata kõigele erinevatel asjaoludel siiski Hiinat terve sõja vältel ei pommitatud. 8. oktoorbil 1950, kui Ameerika väed olid Korea vahelise piiri ületanud, saatis Mao Zedong Hiina Rahva Vabatahtlike Väed Yalu jõe äärde. Nad oli valmis piiri ületama. Mao nõudis kohe abi ka Nõukogude valitsuselt ja nägi sekkumist olevat vaid kaitsva eesmärgiga. Mao ütles Stalinile, et kui nad lasevad USA'l terve Korea okupeerida, peavad nad valmis olema selleks, et USA Hiinale sõja kuulutab. Mao lükkas plaanitud rünnaku edasi 13. oktoobrilt 19. oktoobri peale, oodates
Heilbronni elanikel. Liitlaste õhujõudude juhatajad õigustasid neid massimõrvu kui jätkuvat,, Saksa tööstuse ja majanduse purustamist". See oli eesmärk, mille suhtes liitlaste riigipead oli Casablancas konverentsil kokku leppinud. Kuid Dresdeni pommitamisel olid hoois teised eesmärgid. Dresden, mida kutsuti Elbe- äärseks Firenzeks, oli Saksamaa kaunimaid linnu. 1945. aasta algul oli linna raidteejaamu ja vabrikuid pommitatud kahel korral. Et Dresden asus Inglise lennuväljadest kaugel, näis ta olevat õhurünnakute eest kaitstud ning seepärast evakueeriti sinna lapsi ohustatud linnadest. 1945. aasta veebruari algul hakkasid linna voorima läände tungivate Vene vägede eest põgenevad saksa naised ja lapsed. Dresdenis oli loendamatu arv laatsarette ja sidumispunkte, kus võeti vastu idarindel haavatasaanuid. linna lähedal laagrites hoiti aga tuhandeid sunnitöölisi Belgiast, Prantsusmaalt ning teistest maadest
Tartut hakati taastama ja oli palju klassitsismi. Iga suur vallutaja (ka Napoleon) armastan klassitsismi. Tartut hakatakse ülikooli pärast nimetama teaduselinnaks. Üliõpilastest peetakse lugu ja saadakse aru ,,rebaste" naljast. Tänu ülikoolile saavad ka inimesed tööd juurde kojamehed, riidehoiutädid, õpetajad, professorid. Eestlased hakkasid rohkem koolis käima (K.J. Peterson, Masing, Faehlmann, Kreutzwald) Aleksander I lõpetab pärisorjuse ja tema auks Ingli sild. Puruks pommitatud toomemäe asemele tehakse inglise stiilis park. Sakslased toovad Eestisse kartuli, mustavalged lehmad. Kui läheb aeg edasi ja inimesed arenevad mõistuselt, luuakse Õpetatud Eesti Selts. Koole tekib juurde ja talurahvas läheb kooli. Koolikatsumused võrreldi koolide tasemeid. Eesti talupoeg kuulutati kõike paremini lugevaks talurahvaks Euroopas. Rahvustlik liikumine 19saj II poolel ja ärkamisaeg avastati, et oleme eestlased, lätlased, prantslased jne.
· Kaotati 11 õpilast Sakslaste okupatsioon: muutus palju · Rahvuslikud sündmused/sümbolid lubatud · Sakslased panid marmorvahvli tagasi · Poiss pandi püsti 19 poissi läks Soomepoisteks, 44 lend. Aasta 43- 44ndal aastal lõppes õppetöö märtsikuus. Märtsi pommitamine, 1944. Saksa võim oli Eestis. Narva, Tapa (raudtee sõlm) pommitati maatasa. Tartu ja Tallinna sai ka pihta. Vanalinn jäi terveks, kuid kesklinn oli suht pommitatud läbi. Viadukt, Olümpia, Ülemiste. 44ndast tuli venelaste 2. okupatsioon. Õpetati Eesti keeles, kuid õppekavad, õpetajad jne. Muutusid sarnaseks sellega, mis oli 1. okupatsiooni ajal.
- õed tulid vennaga hüvasti jätma, loodavad, et tuleb ikka elusana tagasi, kurvad - tädi tuli ka Antsu saatma, kudus talle kindad, tädi pime, mustri kudumine mälus, kaotas on mehe I MS-s - pere arutab, et keeruline sõdida, sest ei tea kelle poolelgi olla ja kelle eest sõdida, laulavad koos lõpetuseks, Ants lahkub 10. märts - tädi oli keldris peidus, Tallinnat pommitati, linn põles, üks lennuk kukkus alla, 700 maja purustati ja tuhat inimest vigastatud, pommitatud ka Helsingit, Narvat, Rakvere - Irma ja Magda Tallinnas, emad muretsevad, kas nad on ikka elus, isa ütles, et pommitati kesklinna, tüdrukud elavad Meriväljal - Ell on palgiveol, Krõõt normivasikat viimas, Leida kodus ristluuvalus sõnnikuvedust, ema ja tädi ketravad vokiga takku - Krõõt tõi kirja Irmalt, kus tütar palub süüa, Krõõt läheb viima ja vaatama kas õde ja täditütar elus - tädi muretseb, et on perele koormaks, isa eitab, saabub Ell, kes teatab esimesest lõokesest,
- õed tulid vennaga hüvasti jätma, loodavad, et tuleb ikka elusana tagasi, kurvad - tädi tuli ka Antsu saatma, kudus talle kindad, tädi pime, mustri kudumine mälus, kaotas on mehe I MS-s - pere arutab, et keeruline sõdida, sest ei tea kelle poolelgi olla ja kelle eest sõdida, laulavad koos lõpetuseks, Ants lahkub 10. märts - tädi oli keldris peidus, Tallinnat pommitati, linn põles, üks lennuk kukkus alla, 700 maja purustati ja tuhat inimest vigastatud, pommitatud ka Helsingit, Narvat, Rakvere - Irma ja Magda Tallinnas, emad muretsevad, kas nad on ikka elus, isa ütles, et pommitati kesklinna, tüdrukud elavad Meriväljal - Ell on palgiveol, Krõõt normivasikat viimas, Leida kodus ristluuvalus sõnnikuvedust, ema ja tädi ketravad vokiga takku - Krõõt tõi kirja Irmalt, kus tütar palub süüa, Krõõt läheb viima ja vaatama kas õde ja täditütar elus - tädi muretseb, et on perele koormaks, isa eitab, saabub Ell, kes teatab esimesest lõokesest,
ajalehtedest, tapeedid, kangad pildid. Kubismi loojateks P. Picasso, Georges Braque. Pablo PICASSO (1881-1973) Hispaanlane Tunneb huvi Aafrika kunsti vastu, Elab Pariisis ~ 80 a. Varases loomingus 2 perioodi: sinine periood 1901-04 roosa periood 1905-06 (tütarlaps pallil) Järgneb kubistlik looming: I kubistlik töö 36 Avignoni naised 1907 37 Quernika - 1937, Hispaania kodusõjas maatasa pommitatud küla auks. Kunsti ei looda elu kaunistamiseks. Kunst on võitlusvahend vaenlase ründamisel ja võitmisel. 38Futurismi olemus. Riik. Kuidas anti edasi liikumist? Balla 1 töö. Ladina keeles ,,futurum" - tulevik Kujuneb ITAALIAS 1909 a. paiku. Püüti luua uut ,,tuleviku kunsti". Kiire elutempo ja liikumise ülistajad. Uue aja, tehnika ja tööstuse ülistamine. Maalil püüti edasi anda liikumist ja kiiret elutempot, aja kulgu. Samal maalil esinevad
USAga. 3) Idarinne. Saksamaa poolt Leningradi blokaad jätkus, aga reaalset edu polnud saavutatud; Moskva lähistel, lõunas liiguti Kaukaasia suunas Saksa vägede peamine kampaania oli jõuda Kaspia mereni. Taheti Volgogradi (hiljem Stalingrad) enda alla, et saada Volga jõgi enda kätte, Volga oli see veetee, mille abil varustati NSVLi naftaga. Reaalselt kogu Stalingradi sakslastel vallutada ei õnnestunud. Linn oli puruks pommitatud- ei saanud eriti tanke kasutada. Novembris 1942 läksid NSVLi väed vastupealetungile, piirasid ümber Saksa väed ning veebruari alguses (43) andsid saksa väed alla. Algas saksa vägede taandumine, NSVLi pealetung. 43.aasta suvel üritasid sakslased veel pealetungi Kurski linna juures, aga ei õnnestunud. 1943.a lõpuks jõudis NSVL oma II MSi eelsete piirideni (Narva jõe taha). Nov-dets.1943
2. Miks ründas Saksamaa NSVLi? NSVLis nähti ohtu endale ja konkurenti baltikumi peale 3. Kuidas said vahepealsetest liitlastest Saksamaast ja NSVList vaenlased? Mõlemad olid enda utoopiaunelmates ja siis avastasid, et segavad üksteist ja teine tuleb kõrvaldada. Lahkhelid. 4. Millistel tingimustel/juhuste kokkusattumisel oleks võinud Hitler NSVLi võita? · Kui saksa tööstusi poleks pommitatud · Kui oleks olnud rohkem varustust · Rohkem mehi · Suurem vastupanu NSVLile Baltikumist ja Soomest. · Kui... 5. Mis tõendab, et NSVL valmistus ise Saksamaad ründama ja viimane vaid ennetas teda? · 1939 hakkas punaarmee kindralstaap välja töötama plaane Saksamaa ründamiseks · Vägede kogumine · · 6. Mis oli Jaapani eesmärk Vaikse ookeani piirkonnas/miks ründas Jaapan USAd?
praktiliselt vaid tuuma enda mõõtmetes. Tuumajõudude tugevusele vaatamata võib juhtuda, et sõltuvalt konkreetse tuuma ehitusest tuum iseeneselikult muundub või laguneb, need protsessid toimuvad pidevalt loodusliku radioaktiivsusena. Prootoni olemasolu ennustas Rutherford 1913.a. aga see avastati kuus aastat hiljem.Rutherfordi arvutused näitasid, et tuumas peavad olema ka teatud laenguta osakesed, mis avastati alles 1932.a. J.Chadwiki poolt uuringutes, et -osakestega pommitatud berülliumis tekkinud kiirgus kujutab endast neutronite voogu ( Nobeli preemia 1935 ) . Massilt prooton 1,672623 neutron 1,674929 10 -27 kg elektron 9,109534 10 - 31 kg Tuuma massi esitatakse aatommassiühikutes ( u ) , mille aluseks on võetud neutraalse süsinikuisotoobi 6 C 12 mass, mis on täpselt 12 u ehk 1 u on 1 / 12 nimetatud aatomi massist. 1 u = 1,6605402 10 -27 kg Sellel skaalal m p = 1,007276 u ning m n = 1,008665 u .
Vaherahu tehakse 24. juuniks 1940. Selles oli kirjas, et Saksamaa okupeerib Prantsusmaa põhja ja lääneosa, Kesk- Prantusmaad kontrollib Vichy valitsus, hallates umbes 1/3 Prantsusmaast. Valitsuse eesotsas marssal Petain. Inglased evakueerivad juba juuni alguses Dunkerque'i kaudu enamiku oma vägedest, jättes kogu tehnika sakslastele. Arvati, et Hitler uskus, et tal olevat võimalus Inglismaaga leping saavutada, et saada mandril vabasid käsi ja selle tõttu ei pommitatud tule all evakueeruvaid inglasi. Inglismaal saab alguse vaherahu mittetunnistav liikumine Vaba Prantsusmaa, mille juhiks on Charles de Gaulle. Kuna Prantsusmaa alistati, muutus asi raskemaks ka Suurbritanniale. Juunis 1940 kinnitab Hitler operatsiooni ,,Merilõvi" ja augustis algavad õhurünnakud Briti linnadele, millele järgneb meresõda. Britid kardavad Saksa invasiooni, aga Saksa dessanti lükatakse edasi, sest õhusõjas ei suuda Luftwaffe õhus edu saavutada
Valencia jaoks oli sõda huvitav, kuid Billy jaoks oli sõda hirmus ja kohutav ning seetõttu ei tahtnud ta ka väga oma mälestusi ja saladusi jagada. 22. Jälgi, kuidas jutustaja kirjeldab Dresdenit erinevate tegelaste kaudu. Milline mulje tekib kirjelduste põhjal sellest linnast? Mulle jäi mulje, et Dresden oli väga ilus ja kultuurne linn. Raamatus oli mainitud Dresdeni fantastilist arhitektuuri ja aktiivset elu. Väidetavalt oli Dresden üks ainukesi suurlinnu, mida polnud pommitatud, kuna seal ei olnud sõjatööstusi ja tähtsamaid vägede kogunemisi. Enamus ameeriklaste jaoks oli Dresden üks ilusamaid linnasid, mida nad elu jooksul näinud olid. 23. Kas Billy meelest on sõda naljakas? Kas Vonnegut kirjeldab sõda humoorikalt? Põhjenda näidete abil. Billy jaoks ei olnud sõda naljakas, kuna ta pidi pidevalt võitlema oma elu eest. Näiteks see, et ta oli riides nagu kloun oli seetõttu, et tal oli vaja igalt poolt omale riideid korjata, sest muidu
Sõrve jätkuv kaitsmine eeldas talveks kolme kuu varustusbaasi loomist, sest merevägi hindas laevaliikluse võimalikku jätkumist olemasolevate vahenditega ainult 15. detsembrini. Talv tulnuks läbi ajada varem kohale viidud varudega. Veel novembri alguses peeti plaani transpordi poolest teoreetiliselt teostatavaks, kuid probleem oli, et polnud, mida viia, ning Sõrves polnud ka kohta, kuhu viia kogu poolsaar oli vastase tule all ning segi pommitatud. Kaevuda maa alla põhjaveeni oli kohati kõigest pool meetrit (BA MA, RM 45 I/79). Kuni 20. oktoobrini juhtis Nõukogude poolel lahinguid Saaremaal 8. Eesti Laskurkorpuse staap, pärast seda 109. laskurkorpuse (ülem kindralleitnant Ivan Alferov) staap. Korpusele alluva 131. laskurdiviisi (ülem kindralmajor Pjotr Romanenko) väeosad vahetasid välja 249. laskurdiviisi, mis määrati teise eseloni. Koos korpuse suurtükiväeosadega anti 249. diviis 109.
Kodutänava poole jalutades hakkab Ernst kõrbelõhna tundma. Esmalt ei tee ta sellest suurt välja, haisu tugevnedes aga hakkab miski tema sees kripeldama. Jõudnud kodutänavale, leiab ta eest kaose: enamus maju on varemeis, osa veel leekides, inimesed jooksevad abitult ning pööraselt ringi. Kuna on öö, ei suuda ta tuvastada enda vanematekodu. Paanikas hakkab ta rusude alt kedagi otsima, ent asjatult. Järgmisel päeval saab ta teada, et tema kodulinna juba nädalajagu on pommitatud, tema vanematest ei teadnud keegi aga midagi. Algavad vanemate otsingud. Keset otsinguid kohtub Ernst samuti puhkusel oleva Hermann Böttcheriga, kes otsib oma naist. Sõdurid sõlmivad kokkuleppe, et levitavad sõna ka teineteise kadunukeste kohta, vastavalt siis Ernst Böttcheri naise ning viimane Ernsti vanemate kohta. Ent ega sellestki väga kasu ole. Kõik kolm paistavad kui maa pealt pühitud olevat. Puht juhuslikult põrkub Graeber kokku oma kunagise klassiõe Elisabethiga. Neiu isa on
Selle romaani peategelane on Remarque'i loomingus uudne tegelane, siis too proovib muuta midagi ja proovib võtta vastutust toimunu eest. See meest Ernst on olnud sõjas sõja esimsetest päevadest peale. Sõdur täidab käsku. Nüüd on ta Veemaal ja seal toimus pööre suures lahingus Stalingradi. Tema pääses sealt eluga ja vangilangemisest ka. Hakkab elu ja Saksamaa saatuse üle järgi mõtlema. Antakse puhkust ja sõidab koju, sest tema kodulinna on mitu korda pommitatud ja tema kodumaja polegi enam. Ei suuda üles leida oma vanemaid, ei saagi teada, kas vanemad on elus või ei. Kohtub kooliõega, siis kohe suur ja võimas armastus. Ikkagi on mure, et mis saab. Ernst on aru saanud, et Saksamaa kaotab sõja. Aga mis juhtub peale sõda? Kuidas sakslased oma süü lunastavad? Peab minema tagasi rindele. Tegeleb mõttega, kuidas oma süüd lunastada, püüab ise vastuse saada ja ise tegusteda. Peategelane ja veel üks sõdur peavad valvama. Otsustab partisanid
Selle romaani peategelane on Remarque'i loomingus uudne tegelane, siis too proovib muuta midagi ja proovib võtta vastutust toimunu eest. See meest Ernst on olnud sõjas sõja esimsetest päevadest peale. Sõdur täidab käsku. Nüüd on ta Veemaal ja seal toimus pööre suures lahingus Stalingradi. Tema pääses sealt eluga ja vangilangemisest ka. Hakkab elu ja Saksamaa saatuse üle järgi mõtlema. Antakse puhkust ja sõidab koju, sest tema kodulinna on mitu korda pommitatud ja tema kodumaja polegi enam. Ei suuda üles leida oma vanemaid, ei saagi teada, kas vanemad on elus või ei. Kohtub kooliõega, siis kohe suur ja võimas armastus. Ikkagi on mure, et mis saab. Ernst on aru saanud, et Saksamaa kaotab sõja. Aga mis juhtub peale sõda? Kuidas sakslased oma süü lunastavad? Peab minema tagasi rindele. Tegeleb mõttega, kuidas oma süüd lunastada, püüab ise vastuse saada ja ise tegusteda. Peategelane ja veel üks sõdur peavad valvama
raha- ja finantsvandenõulaste aktsiaportfelle, siis ka see rahvas kaasvastutusele võetakse, kes selles mõrvarlikus võitluses tegelikult süüdi on — juudid! Edasi ei jäta ma kedagi selgusetusse sellest, et seekord ei ole mitte ainult miljonid Euroopa aaria rahvaste lapsed nälga surnud, miljonid täiskasvanud mehed surma saanud ja mitte ainult sajad tuhanded naised ja lapsed koos linnadega põletatud ja surnuks pommitatud, vaid ka tõeline süüdlane, kui ka humaansemate vahendite läbi, on pidanud lunastama oma süü. Pärast kuue aasta pikkust võitlust, mis hoolimata kõigist tagasilöökidest ajalukku läheb kui ühe 110 rahva inimtahte kuulsusrikkaim ja vapraim manifestatsioon, ei saa ma enam lahkuda linnast, mis selle riigi pealinn on. Et jõud on liiga väikesed, et vaenulikule pealetungile just siin veel kauem vastu