Suures vihahoos tunnistas neiu kõikide külaelanike ees, et ta on (liba)hunt. Kui tüdruk oli libahunt, siis miks oli näitsik põgenenud huntide eest oma ema hukkamise päeval, selle asemel, et jääda nendega? Libahundid ja nõiad on kuradi loomad, kuid Tiina oli tänanud just jumalat pärast esimest söögikorda Tammarude juures. Nägemise kaotanud vanaema ei uskunud, et näitsik võib olla libahunt. ''VANAEMA(kummargil surnu üle, loeb juba ammugi pomisedes surnupalvet, aga nõnda, et ainult viimased sõnad kuuldavale tulevad)... Ja võta tema patust puhas hingekene oma auriiki, issand, igavene jumal! Aamen!'' (lk. 46) Tammarude kasutütar oli enne surma haavatuna Marguse kuulist, soninud ning surejatel pole põhjust valetada. ''TIINA (ärgates): Margus! Margus! Huu! Hundid!! - (Õnnelikult.) Süüa andsid minule! (Naeratades) Või jalad harkis all nagu kunagi poisil! See nüüd minu noorik!... (Äkki erutatult.) Mis te tahate minust
võimu ennast vahel hundiks muuta ja siis jälle inimeseks. Tema jaoks oli see nii kindel nagu päike taevas. · Taadi lugu- Vana Juut-Juhan oli olnud soendiks läinud; ta oli mõisa poolt vana Hunt-Märdi juurde teenima pandud(tema juurde ei tahtnud keegi heaga teenima minna, kuna arvati et ta ise ka soendiks käib); kord Hunt-Märdiga kahekesi põllul kündes oli Juhan näinud, kuidas peremees hobuse seisma jätnud, võsikusse läinud, salasõnu pomisedes esiti kolm korda käpakil ümber suure kivi käinud ja siis alles tüki aja pärast lambaga tagasi tulnud; peale seda hakkas Juhan Märdit luurama; kuulas salasõnu ja proovis ka seda ise järgi; asi läks vaid poolenisti korda- väliselt muutus küll hundiks, aga inimese meel jäi pähe (ta ei jaksanud murda, ega ei oskanud ka ennast enam inimeseks tagasi muuta); tagasi hobuse juurde minnes jooksis hobune eest ära; koju minnes
hurtsikus, räägib Amadeo oma naabritega hispaania keelt. Aga džunglis, kui ta aerutab ringi oma puust tahutud kanuus või kütib linde traditsioonilise puhkpüssiga, hakkab ta vahel omas keeles laulma või enesega rääkima. Kurb tõsiloolisus, aga Amadeo on elav näide põlisrahvastest ja põliskeeltest, mida leidub igas maailma nurgas, Põhja-Ameerika indiaanlastest Kõrg-Tiibeti platoode etniliste vähemusrahvasteni välja. Kui palju Amadeo sarnaseid inimesi uitab kuskil džunglis ringi, pomisedes omaette keeles, mida maailm enam kunagi ei kuule?" (8 Languages You’ve Never Heard Of (And Who Actually Speaks Them), Kyle Ellison, 18. mai 2012; 29.10.15) Viimane tauširolane, hispaaniakeelne video kahes osas Object 1 ja Object 2 Ja pisike klipp inglise keeles: Object 3 Kommentaarid:
) James Bond: Piuhhh, piuhhhh! Käivitada vasempoolsed detonaatorid! Kalevipoeg: Ai ma sulle alles äian! Kas sina mingesugune sorts, mul tulnud viimseid rahupäivi rikkuma! James Bond: Mehed, tulge sisse! Ma leidsin dr. X'i salakavala saadiku, ta on varustatud erakordse muskli ja loodame, et mõneti ka andogüünsusega. Kuhu te jääte! Asi on pakiline! Olukord on lausa kriitiline, võiks öelda, et mu sarmist pole siinkohal mingit kasu! Kalevipoeg: (mühisedes, omaette pomisedes, vahetevahel häält tõstes) Mis see siin toimub? Mis nõidusi sa siin korda saadad! Lõpeta! Lõpeta! Mina sulle vaenlase väe veel selga saadan... Sulle alles õige koha näitan kätte! JB: Palun saata lisaväge! Vaenlane on kontrolli alt väljumas! Miks keegi ei vasta! Pagan! Levi ei ole! Mida ma teen! Kp: (püüab mõõgaga JB'le äsada, kuid ei ulata. Räägib ägisedes) Oii, aga siil ütles ju et serviti! Vana Sarvikuraisk! Tule aga ligimaale
Pakistani territooriumil. Kui ta sündis, siis ennustati, et ta hakkab kiitma kiitma Jumalat ning paneb ka paljusid teisi seda tegema. Nanak oli kogu oma elu pühendunud Jumalale ning noore mehena vestles ta usulistel teemadel nii hindude kui ka moslemitega. Ta kutsus kokku rühma, kes hakkas käima jõekaldal palvetamas ning Jumalat austamas. Ühel päeval leiti kaldalt Nanaki riided, kuid Nanak ise oli kadunud. Arvati, et ta uppus, kuid kolm päeva hiljem ilmus Nanak välja, pomisedes uue usundi esimese tõena tuntud lauseid: ,,Seal ei ole ei hindut ega moslemit. Kelle rada peaksin ma siis järgima? Ma järgin Jumala rada. Jumal ei ole hindu ega moslem ning see rada, mida mööda ma lähen, on Jumala rada." RÄNDAMINE JA ÕPETAMINE Seejärel siirdus Nanak pikale rännakule ja pöördus alles elu lõpul tagasi Pandzabisse, et asutada seal esimene sikhide kogukond. Rännates sai ta tuntuks guruna, kes õpetas, et välised kombed ei
Svidrigailovi naine Marfa Petrovna sai asjast valesti aru, viskas Dunja välja ja levitas külas kuulujutte. Svidrigailov oli oma naisele üles tunnistanud. Marfa Petrovna vabandas, summutas kuulujutud ja tõi Dunjale ka peigmehe, kellega Dunja kihlub- Lužini. Kuid kirjas ei jäta ema temast head muljet ja Raskolnikov otsustab abielu nurjata. Pealegi teab ta, et õde abiellub, et Lužin aitaks Raskolnikovi. Ema teatab ka peatsest Peterburgi tulekust. Raskolnikov läheb tänavale, ise endamisi pomisedes ja kõnnib sihitult mööda tänavaid. Ta avastab, et on teel Razumihhini juurde, kuid otsustab 1 siis, et läheb sinna peale kuritegu. Kui ta koju läheb näeb ta turul Lizavetat ja saab teada, et teda pole homme õhtul kodus ning otsustab sellel ajal liigkasuvõtja tappa. Õhtul valmistub Raskolnikov ette. Ta valmistab paki, mida pandi pähe pakkuda. Ta teeb särgi sisse silmuse, kuhu saaks riputada kirve nii et
tegu viisi heaks!" "Muidugi, pagan võtaks!" ütles Athos. "Ma mitte ainult ei kiida tema teguviisi, vaid ka õnnitlen teda sel puhul." "Jah nüüd, härrad,"ütles d'Artagnan, ilma et oleks Porthosel oma käitumist lähemalt seletanud, "meie deviisiks olgu --"kõik ühe eest, üks kõigi eest!"--eks ole?" "Aga," ütles Porthos. "Siruta käsi välja ja vannu!" hüüdsid Athos ja Aramis korraga. Teiste eeskujust haaratuna, ometi tasakesi omaette pomisedes, sirutas Porthos käe ja neli sõpra kordasid ühel häälel d'Artagnani poolt dikteeritud deviisi: "Kõik ühe eest, üks kõigi eest!" Isand Bonacieuxi korterist tehti hiirelõks. See tähendab, et hoiti saladuses , et härra oli kinni võetud ning püüti kinni inimesed, kes tulid Bonacieuxile külla. D'Artagnan oli enda korteri põrandasse kuulde augud teinud. Järgmisel õhtul nägi noormees proua Bonacieuxi koju tulemas, kaardiväelased olid oma valvepostil
Joosti küll ka järele - kust veel kätte saad!... Piinlik vaikus. Peremees tahaks piipu seadma hakata, aga jääb äkki kuulatama - läbi tormi kiunumise on selgemini ja selgemini kuulda, kuidas huntide ulumine lähemale tuleb. PERENAINE (pead tõstes). Kuule, juba tulevad jälle! Keegi ei vasta ega liiguta ennast. Äkki kraapimine ukse taga. Kohkumine, kõik kargavad üles. Mann jookseb savikule püsti. PERENAINE. Issand jumal, sisse tikuvad nüüd! VANAEMA (hakkab pomisedes lugema, siis tulevad sõnad selgemini kuuldavale). .. .Meid kaitse oma vere sees, oh, issand jumal, abimees! Oh, Peeter, püha sulane, pane koerad kale'eie, hurdad ümber rõnga'eie, küüned kütkesse vajuta! Sellega ühel ajal. PEREMEES (kargab üles, toob püssi ja tõmbab ukse lahti. Torm ja tuisk tungivad tuppa ja üle läve kargab LAPS, niisugune, kuidas Jaanus kirjeldanud
! Remargid on tekstis alla joonitud ! Eelmäng Alexa ja Marc istuvad keset põrandat, mängivad kaarte. Riided talulikud ja võimalikult vaesed. Laval on kardinad ees, tegevus toimub kardinaid avamata. Alexa: Hah! Näe jälle minu võit! Marc: Oota, oota, Alexa, veel pole lõpp! Möödub mängides paar sekundit Alexa: Viskab kaardid hõisates käest Ja mis ma sulle ütlesin? Ah? No näed sa, kellel täna pidupäev on! Jälle minu võit! Marc: Tusaselt enda ette pomisedes Jaa, jaa...on küll sinu võit...jälle... Alexa: Lööb vennale patsu õlale Aga ära meelt heida, venna! Tead ju küll seda vanasõna, et kellel kaartides ei vea, eks sellel veab siis armastuses...või oli see õnnes? Igatahes midagi taolist küll! Marc: Sul jah hea öelda ise samahästi kui Tiiduga kihlatud! Aga minul pole isegi...ma ei teagi! Mul pole naissõpragi! Alexa: No kuule! Vaata ennast! Kas sellise mossis näoga saabki üldse õnnelik olla? Marc: Õnn? Mis on üldse õnn, Alexa
Naerdakse ja lobisetakse edasi. (Raamatupidaja Graberg vaatab tapeedialuse ukse vahelt sisse.) Teatab, et Flakstad on koos võtmetega ära läinud ning nüüd nad peavad seda väljapääsu kasutama. Graberg ja vana Ekdal väljuvad kontorist. Werle ehmatab. Külaliste naer ja keskustelu vaikib. Hjalmar võpatab oma isa nähes, paneb klaasi käest ära ja pöörab näo kamina poole. Ekdal läheb silmi tõstmata mõlemale poole kergeid kummardusi tehes toast läbi, pomisedes andeks andu.) Kõik uurivad, et kes too mees küll olnud oli. Hjelmer ütleb, et ta ei tundnud teda. Gregers sai aga aru, et see oli olnud tolle isa. (Mõlemad kõnnivad mööda kabinetti ja lähevad siis teise tuppa.) Hjalmar ruttab koju. Gregers tahab talle külla tulla aga Hjalmer pole sellega nõus, kuna peab oma kodu liiga koledaks ning on nõus temaga kuskil linnas kohtuma. Proua Sorby palub, et too Ginale ütleks, et ta teda mingi päev vaatama tuleb.
Ta ärkab üles ja näeb deemonliku nägu enda pea kohal ja karjub. Frollo anub tema armastust. Kui ta keeldub ronib Frollo naise peale. Esmeralda leiab vile mille Quasimodo talle oli andnud. Ta puhub seda ja küürakas ilmub paari sekundiga kohale. Kuna oli kottpime krabas Quasimodo Frollo ja hakkas teda kägistama, aimamata kellega tegu. Korraga ilmub Kuu pilvede tagant välja ja valgustas Frollo nägu. Quasimodo laseb otsekohe Frollo lahti. Frollo lööb mehe kõrvale ja tormab toast välja pomisedes omaette: ,,Mitte keegi ei saa teda!" 9. raamat Pärast Pierre Gringoire tobedat tänavaetendust ajab Frollo mehe nurka. Ta ütleb Gringoire'le et Parlament otsustas Esmeralda vägivaldselt katedraalist ära viia ja kolme päeva jooksul üles puua. Gringoire'i see ei huvita ja väidab, et jääb vaid kitse igatsema. Frollo tuletab mehele meelde, et Esmeralda päästis ta elu ja et nad olid abielus enne naise arreteerimist. Gringoire oli ikka
karjub. Frollo anub tema armastust. Kui ta keeldub ronib Frollo naise peale. Esmeralda leiab vile mille Quasimodo talle oli andnud. Ta puhub seda ja küürakas ilmub paari sekundiga kohale. Kuna oli kottpime krabas Quasimodo Frollo ja hakkas teda kägistama, aimamata kellega tegu. Korraga ilmub Kuu pilvede tagant välja ja valgustas Frollo nägu. Quasimodo laseb otsekohe Frollo lahti. Frollo lööb mehe kõrvale ja tormab toast välja pomisedes omaette: ,,Mitte keegi ei saa teda!" 9. raamat Pärast Pierre Gringoire tobedat tänavaetendust ajab Frollo mehe nurka. Ta ütleb Gringoire'le et Parlament otsustas Esmeralda vägivaldselt katedraalist ära viia ja kolme päeva jooksul üles puua. Gringoire'i see ei huvita ja väidab, et jääb vaid kitse igatsema. Frollo tuletab mehele meelde, et Esmeralda päästis ta elu ja et nad olid abielus enne naise arreteerimist. Gringoire oli ikka
igaveseks lõpeks. Hirmuga vaatas kaupmees poissi. Ma võin sulle raha laenata, et saaksid koju tagasi minna, mu poeg. Poiss oli vait, aga siis nõustus tema juurde tööle jääma. Ja peale pikka vaikust lisas, et tal on vaja raha, et osta mõned lambad. TEINE OSA Poiss oli Kristallikaupmehe juures töötanud juba kuu aega, aga polnud selle tööga õnnelik. Ja kaupmees oli suur viriseja, kes veetis kogu päeva leti ääres pomisedes, keelitades poissi kristalliga ettevaatlik olema ja mitte midagi lõhkuma. Poiss pakkus välja, et nad võiksid ehitada kristalli jaoks riiuli, mis meelitaks inimesi ligi. Aga kaupmees ei tahtnud midagi muuta ja polnud sellega nõus. Ta ütles poisile, et ta on tänu temale saanud palju edukamaks ja rikkamaks. Ta oli maksnud poisile töö eest alati rohkem kui poiss tegelt vääris, ja seda sellepärast, et too saaks oma lambad ostetud
Kas te ütlesite seda mulle? Vabandage, kuid puhakem omaette, mina ei sega teid ja teie mind. Leppisime kokku? pareerib A ning süveneb taas lugemisse. Partner on paika pandud, kuid ta jätkab tüütamist. A on sunnitud ajalehe kõrvale panema ning ohates ütlema: Ma näen, et te ei puhka vaid närveerite. Mis teiega lahti on? B on kaotanud julguse, talle ei anta põhjust toorutsemiseks, kuid ilma põhjuseta seda teha on kuidagi rumal. Nüüd võib ta anda voli vihale, pomisedes sõimusõnu. A aga vastab sellele: Rahunege maha, nautige parem ilusat ilma ning loeb edasi. Teine näide kokkupõrkest primitiivse partneriga. A istub koos oma sõbrannaga kohvikus. Nende omavaheline vestlus pakub huvi neile mõlemale. Lauda istub B , põledes ihast suhelda. Vestlev paar on tema jaoks objekt, millist võib ära kasutada seda enam, et A välimuses ei ole midagi mida tasuks karta. Ma kuulsin, et te räägite teatrist, aga mina
· inimese mõjutamiseks (kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimissõnad, saunasõnad, sajatused jne); · töö edendamiseks (tulesüütamis-, õlle- ja võitegemissõnad, lüpsi- ja põllusõnad, karja-, jahi- ja kala- jms õnne taotlevad loitsud);· arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks. Loitse esitati poolsosinal pomisedes, poollauldes-poolkõneldes või hõigates. Loeti tavaliselt küllalt kindlas rütmis, mõnikord lõpu poole tempo kiirenes. Osa loitsudest on ilmselt muutunud regilauludeks, loitsude jälgi sisaldavad mõningad kodutööde laulud (lehmalüpsi- ja võitegemissõnad), kalendrilaulud (kiige-, jaani-, vastlalaulud) või vähemalt nende maagilise sisuga algussõnad. 4.6. ItkudItk tähendab eelkõige surmaga, ent ka oluliste elumuutustega (abiellumise või sõttaminekuga) seotud nutulaule
käsi püsti, kuni õpetaja lõpuks nende juurde jõuab. Muud valikud võivad sisaldada kasu- tuma, olemata veel täielikult õpetaja juhtimisstiilist aru saanud). Nad tulevad tagasi (torisedes ja tajasõbralikke töölehti; pooleliolevat projekti; klassiraamatu lugemist. pomisedes). Ma olen olnud klassides, kus mõned õpilased on mossitades ja pomisedes oma kohale On ka muid „süsteeme“, mida õpetajad kasutavad, nagu näiteks värvilised kettad (igal laual), prantsatanud („Džiis, mis s—t tund see on!“). et anda märku, kui õpilane vajab abi. Iga käitumistava puhul on oluline see, et me oleksime Õpetaja seisab klassi ees, libistades pilguga üle klassi, eirates taktikaliselt õpilasi, kes mossitavad,
Samal hetkel aga sööstsid kaks pealtkuulajat peremehe saatel keppide, labidate ja tuletangidega d'Artagnanile kallale. See muutis rünnaku käiku nii ootamatult ja täielikult, et sel ajal kui d'Artagnan ümber pöördus, et hoopiderahet tagasi tõrjuda, torkas ta vastane mõõga hoolikalt tuppe ja muutus võitlejast, kelleks ta peaaegu oleks saanud, vaatlejaks, missugust osa ta täitis tavalise rahulikkusega, ise siiski endamisi pomisedes: «Et need gaskoonlased katku kõngeksid! Upitage ta tagasi oma apelsinivärvi hobuse selga ja saatke ta minema!» «Mitte enne, kui olen su tapnud, argpüks!» hüüdis d'Artagnan, kaitses ennast nii hästi kui suutis ega taganenud 14 mitte sammugi kolme vaenlase ees, kes teda materdasid. «Hoopleb nagu gaskoonlane kunagi,» pomises aadlik. «Jumala eest, need gaskoonlased on täiesti parandamatud! Jätkake siis tantsu, kuna ta seda tingimata soovib.
Nii, see on öeldud nii ausalt, nagu üks mees võib öelda.» «Oh, Joe, sa oled ingel. Õnnistan sind selle eest niikaua kui elan.» Ja Potter hakkas nutma. «Tule nüüd, aitab juba. Praegu pole aeg töinata. Sina mine seda teed ja mina lähen seda. Hakka nüüd liikuma, ja ära jäta jälgi maha.» Potter hakkas sörkides minema, kuid tema samm muutus varsti jooksuks. Segavereline seisis ja vaatas talle järele, pomisedes: «Kui ta on hoobist nii uimane ja rummist nii segane, nagu näis olevat, siis ei tule tal nuga enne meelde, kui ta on nii kaugel, et ei julge sellele üksi enam niisugusesse kohta järele tulla -- argpüks!» Kaks või kolm minutit hiljem olid mõrvatud mees, vaibaga käetud laip, kaaneta kirst ja avatud haud ainult kuu valve all. Ka vaikus oli jälle täielik. 10. PEATÜKK Kaks poissi aina lendasid linna poole, hirmust keeletud. Nad vaatasid aeg-ajalt areldi üle õla
» vastas see. «Pärast surrna saan ma ju näha suuri mehi, nii Pütagorast filosoofide 384 hulgast, Hekataiost * ajaloolaste, Homerost poeetide, Olümpost * muusikute seas.» Ülemdiakon pakkus talle kätt. «Niisiis olete nõus? Tulete siis homme.» See zest tõi Gringoire! tagasi tegelikkusse. «Oh, pagana pihta, ei!» hüüdis ta unest ärkava inimese häälega. «Liiga suur totrus on ennast puua lasta. Ala ei taha.» «Siis jumalaga!» Ja lahkudes lisas preester läbi hammaste pomisedes: «Küll ma su kätte saan!» «Mulle ei tee suurt lõbu, et see neetud mees mu uuesti kätte saab,» mõtles Gringoire ja jooksis dom Claude'ile järele. «Kuulge, ülemdiakonihärra, vanad sõbrad ei tohi tülli minna! Te tunnete huvi selle tütarlapse, tahtsin öelda, mu naise vastu, hüva! Te mõtlesite välja hea sõjaplaani, et teda tervelt Jumalaema kirikust välja tuua, kuid teie plaan on minule, Gringoire'ile, väga ebameeldiv. Mis oleks, kui ma teile teise plaani esitaksin
Oo! Ma ei teinud . . . muud . . . kui ütlesin . . . oo! . . . oo! . . . » Haledus pani Jaanuse südame lõhkema. «Kas külma vett on toas?» küsis ta vanamehelt, kes tuimalt kui puupakk paigal lamas ja vastuse asemel ainult pead raputas. Jaanus tõusis ja vaatas otsides ringi. Ühest nurgast leidis ta ämbri, haaras selle kätte, käskis vanameest linaseid nartsusid otsida ja läkjs ise õue, kaevust vett tooma. Kui ta veega tagasi tuli, oli vanamees üles tõusnud ja tuustis iseenese ette pomisedes kirstu kallal nurgas. Jaanus pani veeämbri aseme kõrvale maha, tõstis poisi pea pisut üles ja sosistas talle vaigistavaid sõnu kõrva sisse. Poiss õhkas, heitis siis kummuli ja jäi vagusalt ootama. «Noh, kas leidsid?» küsis Jaanus vanamehelt, kes ikka veel kirstu ees küürutas j a» selle sisemust soris. «Pagan võtku, mina'p siit leia hilpugi,» urises vanamees. Jaanus läks ise kirstu juurde, otsis ja leidis viimaks tüki peenemat linariiet. 65
annaabi.ee 
