ühikutest ( meeridest ) ja tekib polümerisatsioonireaktsiooni vaheastmena. Tavaliselt loetakse polümeerideks aineid, mille ahel koosneb enam kui sajast elementaarlülist. Molekulmass on siis üle tuhande ja võib küündida miljonitesse ( mõõdetakse aatomühikutes). Liitunud monomeeride arvu näitab polümerisatsiooniastme tähis n. Polümeeride omadused sõltuvad elementaarlülide arvust ja nende struktuursest korrastatusest. Polümeeri tavapärane eksisteerimisvorm on statistiline päsmas. Polümeer ei ole kunagi sirge, ta on ümbritsevate molekulide ( õhk, vesi, lahustid) mõjutuste tõttu ebakorrapärase puntra sarnane. Polümeeride puhul on tegemist keskmiste väärtustega: keskmine molekulmass, keskmine polümeeri pikkus jne. Polümeeride klassifitseerimise alused 1. päritolu · looduslikud polümeerid ( biopolümeerid) a) polüsahhariidid tärklis ja tselluloos, koosnevad glükosiidse hapnikusillaga ühendatud
Polümeeri keemiline koostis ja kristallisatsioonivõime Polümeerid... Ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. Nad tekivad monomeeridest polümerisatsiooni või polükondensatsiooni teel. Suur osa igapäevaselt kasutatavaid polümeere on orgaanilised, kuid on ka anorgaanilisi polümeere, näiteks silikoonid on mitte süsiniku-, vaid ränipõhised polümeerid Polümeeri kristallisatsioonivõime oluliselt sõltub tema keemilisest struktuurist. Faktorid, mis seda mõjutavad: ◦ Struktuuri regulaarsus ◦ Molekulidevahelised jõud ja molekulide soojusliikumise (kulgliikumise, pöörlemise, võnkumise) energia ◦ Ahela painduvus ◦ Osakeste pakkimise tihedus Polümeeri ahela struktuur Mida liikuvam on ahel (külgrühmad on väikesed ning korrapäraselt asetatud) seda kiiremini, täielikumalt kristallub polümeer.
· Polüalkeenid o mõiste o esindajad nimetus koostis (valem) iseloomulikud omadused kasutamine · Polüestrid o mõiste o esindajad, omadused, kasutamine o biolagunevad polümeerid ja nende keskkonnakaitseline tähtsus · Polüamiidid o mõiste o esindajad, omadused, kasutamine Ülesanded: · Polümeeri valemi järgi nimetuse ja nimetuse järgi valemi koostamine · Polümeeri valemitestst elementaarlülide äratundmine ja neile vastavate monomeeride valemi väljakirjutamine · Monomeeri valemi järgi polümeeri elementaarlüli ja polümeeri valemi väljakirjutamine · Polümeeri valemi järgi saamisviisi (liitumine, polükondensatsioon) äratundmine · Polümerisatsiooniastme leidmine makromolekuli molekulmassi järgi
kovalentsete sidemetega seotud strutktuurilülidest. Polümeeride moodustumise protsessi nimetatakse polümerisatsiooniks. Polümeerid on näiteks merevaik, tselluloos, tärklis. · Kopolümeer on selline polümeer, mille molekulides esinevad kahele või enamale monomeerile vastavad lülid. Protsessi, milles saadakse kopolümeerid, nimetatakse kopolümerisatsiooniks. · monomeeriks nimetatakse polümerisatsiooni lähteainet ehk ühte molekuli lüli polümeeri ahelas. Kui polümeeri tekkel liituvad omavahel ühesugused monomeerid, siis nimetatakse sellist polümeeri homopolümeeriks. · Polümerisatsiooniaste on arv, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis. · Liitumispolümeer saadakse siis kui kaks alkeeni polümeeruvad, liitudes kaksiksidemete arvel. · Polükondensatsioon on polümeeride saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi
1. Selgitada mõisted : polaarne kaksikside mittepolaarne kaksikside - küllastumata ühend - ühendid, kus süsiniku aatomite vahel esineb kahekordne side ehk kaksikside või kolmekordne side ehk kolmikside küllastunud ühend süsivesink, mis ei sisalda kordseid sidemeid polümeer ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuurühikustest elementaarlülidest. polümerisatsiooniaste arv, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis monomeer madalamolekulaarne ühend, mis võib osaleda polümerisatsiooniprotsessis liitumispolümerisatsioon - seisneb monomeeride järjestikus liitumises polükondensatsioon kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine, mis kulgeb mitmefunktsionaalsete ühendite omavahelisel reageerimisel vee eraldumisega polümeeri elementaarlüli - homopolümeer polümeer, mis koosneb ühesugustest elementaarlülidest kopolümeer polümeer, mis koosneb erisugustest elementaarlülidest
nagu polüpropüleen või polütetrafluoroetüleen (teflon). Polümeeridest saab valmistada järgmisi polümeermaterjale: plastmassid (polümeerid, mida saab valada), kiud, elastomeerid (kummid), liimid (adhesiivid), pinnakattematerjalid, komposiitmaterjalid. Nimetus polümeer viitab sellele, et molekul koosneb paljudest lihtsatest korduvatest osadest, mida nimetataksegi korduvateks ühikuteks. Polümeeri sünteesi lähteained, mis muutuvad reaktsioonil korduvateks ühikuteks, kannavad nimetust monomeerid. Oligomeer, vahel ka prepolümeer, on väikesest arvust korduvatest ühikutest koosnev polümerisatsioonireaktsiooni vaheühend (3). 2 1. POLÜMEERID Ühendid, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest e. elementaarlülidest.
Sulfaadid-väävelhappe estrid Sariin- vedelik, mille molekulid tungivad läbi naha ning halvavad närvisüsteemi,kutsuvad esile ka surma. Binaarrelvad. Asendamatud rasvhapped- kahe või enama kaksiksidemega rasvhapped Rasvad- glütserooli ja rasvhapete estrid Rasvhapped- üle 10 süsinikuga karboksüülhapped Polümeerid- ühendid milleahelas on üle 100elementaarlüli ja molaarmass on alla 1000 Elementaarlüli-polümeeri molekulis korduv struktuuriühik Monomeer- polümeeri lähteaine Polümerisatsiooniaste-elementaarlülide arv polümeeri ahelas Liitumispolümerisatsioon-polümerisatsiooni alaliik ,mis toimub kordsete sidemete arvel Polükondensatsioon-polümerisatsiooni alaliik ,mille käigus eraldub mingi madalamolekulaarne aine (vesi) Detergendid- pindaktiivsed ained, mis lahustuvad teatavad määral vees ja mida kasutatakse pesemisvahendina Seebid moodustavad veega kolloidlahuse
KT nr 5 mõisted. Polümeerid. Sahhariidid. Valgud Polümeer – on ained, mille molekulid koosnevad kovalentse sidemeega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Elementaarlüli – polümeeri molekulis korduv struktuuriühik Polümerisatsiooniaste - elementaarlülide arv polümeeri ahelas Liitumispolümerisatsioon – toimub kordsete sidemete arvel (mol liituvad) Polükondensatsioon – selle käigus eraldub mingi madalmolekulaarne aine (tav H20 ) Plastmass – polümeeri ja vajalike lisandite segu Kopolümeer – erinevte lülide kordumine Homopolümeer – samade lülide kordumine Polüester – hüdroksühapetest või dihappest ja dioolist kondensastiooni teel moodustunud polümeer Polüamiid – aminohapetest või dihapetest ja diamiinist kondesatsiooni teel moodustunud polümeer Monosahhariid – polühüdroksükarbonüülühend Disahhariid – sahhariid, mille molekulis on glükosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki
Ühendid, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest e. elementaarlülidest. Polümeerideks loetakse ühendeid, mille ahelas on üle saja elementaarlüli ja mille molaarmass on üle tuhande. Polümeeri nimetus moodustatakse polümeeri lähteaine (monomeeri) nimest lisades eesliite polü. Polümerisatsiooni e. polümeerumise käigus monomeerid ühinevad omavahel ja moodustavad polümeere, kusjuures igale monomeer molekulile vastab üks elementaarlüli polümeeri molekulis. Polümeeride saamine 1) Liitumispolümerisatsioon polümeer moodustub monomeeride liitumise teel. Protsess kulgeb ahelreaktsioonina. Niimoodi polümeeruvad alkeenid;
aatomite arvude poolest molekulis Isomeerid on liitaine teisendid, mis erinevad stuktuuri ja seetõttu ka omaduste poolest Isotoobid on elemendi teisendid, mis erinevad 1teisest neutronide arvu poolest aatomtuumas Ioonid on laenguga aatomid või aatomite rühmitused Radikaalid on paardumata elektroni sisaldavad osakesed Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest Polümerisatsiooniaste on elementaarlülide arv polümeeri ahelas Elementaarlüli on polümeeri molekulis korduv struktuuriühik Monomeer on polümeeri lähteaine Liitumispolümerisatsioon on polümerisatsiooni alaliik, mis toimub kordsete sidemete arvel Polükondensatsioon on polümerisastiooni alaliik, mille käigus eraldub mingi madalamolekulaarne aine
Nailoni leiutas 1935. aastal USA keemik Wallace Hume Carothers, kes oli sellega eksperimenteerimist alustanud juba 1920.aastal. Kuna seda hakati kasutama siidi odava aseainena, kasutati seda nii igapäevaelus kui ka sõjatööstuses. 1937.aastal valmisid sellest esimesed riideesemed. 1938.aastal hakati nailonit kasutama hambaharja valmistamisel ning 1940. aastal tulid USAs müüki esimesed nailonist valmistatud naiste sukkpüksid. Selle polümeeri valmistamise lähteaineks on naftatööstuse kõrvalproduktid. Lisades kokku erinevaid lähteaineid polümeeri tootmiseks, saab erinevaid tüüpi nailoneid, millel kõigil on erinevad tugevused ja omadused. Polümeeri valmistamiseks ühendatakse väiksemad molekulid, et luua pikad, ahelataolised molekulid. Segu kuumutatakse kuni see muutub vedelaks, seejärel lastakse sel tahkuda. Enim nailonit tootvad riigid on Hiina, USA, India ja Taiwan.
elastsusmoodul (2-4 GPa) Score: 0/3 24. Miks on polümeeride katsetamine paindele ja survele väiksema tähtsusega kui tõmbele katsetamine? Student Response Feedback A. Polümeeride painde ja survetugevus ei ole kriitilised parameetrid B. Tõmbekatsega saab määrata kristalliitide orientatsiooni mõju pikki ja risti suunale C. Polümeeride tõmbetugevus on väiksem kui painde ja survetugevus D. Polümeeri tõmbetugevust saab suurendada tõmborienteerimisega Score: 0/3 25. Kuidas iseloomustab pinge-deformatsiooni sõltuvus tõmbekatsel erinevat tüüpi polümeermaterjale? Student Response Feedback A. kummielastsetele polümeeridele on iseloomulik suur taastuv elastne deformatsioon (kuni 1200%). B. klaasiolekus amorfsed termoplastid (PMMA, PS, PVC) purunevad jõudmata voolamiseni. C. klaasiolekus kristalliinsetele
kui tõmbele katsetamine? Student ResponseFeedback A. Polümeeride painde ja survetugevus ei ole kriitilised parameetrid B. Tõmbekatsega saab määrata kristalliitide orientatsiooni mõju pikki ja risti suunale C. Polümeeride tõmbetugevus on väiksem kui painde ja survetugevus D. Polümeeri tõmbetugevust saab suurendada tõmborienteerimisega Score:3/3 25. Kuidas iseloomustab pinge-deformatsiooni sõltuvus tõmbekatsel erinevat tüüpi polümeermaterjale? Student ResponseFeedback A. kummielastsetele polümeeridele on iseloomulik suur taastuv elastne deformatsioon (kuni 1200%). B. klaasiolekus amorfsed termoplastid (PMMA, PS, PVC) purunevad
Ka vajab läbivas valguses töötav PLM kvaliteetse kujutise saamiseks õhukesi, siledapinnalisi materjali lõikeid (tavaliselt 1 5 m), kuna valgusmikroskoobi sügavusteravus on väike. PLM võimaldab hinnata superstruktuuride kuju, arvu, ringide või Malta risti esinemist ja defekte. Teine oluline ja suhteliselt lihtne superstruktuuride morfoloogia uurimise meetod on väikenurkvalgushajumine (SALS Small-Angle (Laser) Light Scattering). Sarnaselt PLM-ga vaadeldakse õhukest polümeeri lõiget (10 50 m) mis paikneb ristatud polarisatsioonitasanditega polarisaatori ja analüsaatori vahel. Erinevalt valgusmikroskoopiast kasutatakse selle meetodi puhul monokromaatilist laserkiirgust, mis kitsa kimbuna läbi proovi suunatakse. Proovi taha kaugusele l on paigutatud ekraan, millel polariseeritud ja proovis hajunud laserkiirgus tekitab spetsiifilise kujundi. Kui proov sisaldab sümmeetrilisi superstruktuure, nagu sferoliidid, tekib
A. plastkomposiitide B. termoreaktiivplastide + C. termoplastide D. elastomeeride Score: 10/10 2. Milline on valentssidemete arv monomeeri süsiniku aatomis? Student Response + A. neli B. kuus C. kaks D. üks Score: 10/10 3. Kuidas muutub polümeeri teimiku pikkus tõmbeteimil? Student Response + A. pikeneb konstantsel pingel + B. pikeneb pinge suurenemisel C. plastne deformatsioon puudub D. pikeneb pinge vähenemisel Score: 10/10 4. Mis on termoreaktiivplastide (termoreaktiivide) temperatuuri toimest tingitud põhiomadus? Student Response A
POLÜMEERID Mõisted: Monomeer madalmolekulaarne ühend, mis võib osaleda polümerisatsiooniprotsessis. Polümeer Polümeerid on keemilised ühendid, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest). Elementaarlüli kovalentsete sidemetega seotud korduv struktuuri ühik polümeeri molekulis. Polümerisatsiooniaste arv, mis näitab korduvühikute (elementaarlülide) arvu polümeeri molekulis Silikoon räniorgaaniline polümeer Liitumispolümerisatsioon seisneb monomeeride järjestikus liitumises Polükondensatsioon kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine, mis kulgeb mitmefunktsionaalsete ühendite omavahelisel reageerimisel vee eraldumisega. Plastmass sünteetiline materjal Kopolümeer polümeer, mis koosneb erisugustest elementaarlülidest ehk
1. Selgita mõisted: Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid. Polümeer ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. Elementaarlüli on komponent, millest koosneb ahel. Näiteks on polümeeri elementaarlüliks monomeerist kujunenud aatomite rühm, mis polümeeri molekulis kordub. Polümerisatsiooniaste on elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi Polükondensatsioon on polümeeride või polükondensaatide saamine ühest või
Laboratoorsete tööde kollokvium Polümeeride füüsika ja keemia 1. Viskosimeetrilise molekulmassi määramise meetod: 2. Polümeeride lahuste viskoossuste mõõtmisel kasutatavad tähistused. 3. Viskosimeetrilise molekulmassi seos piirviskoossusarvuga. 4. Erinevate kontsentratsioonidega polüstüreeni lahustele tolueenis määrati viskoossused 25 kraadi juures, mille tulemused on toodud tabelis. Määrata selle polümeeri molaarmass, kui selle süsteemi konstandid Tabel viskoossuste mõõtmisel saadud tulemused: Kontsentratsioon l/g 0 2 4 6 8 10 Viskoossus 10-4 kg/m*s 5,58 6,15 6,74 7,35 7,98 8,64 Tselluloosi esterdamisreaktsioonid lämmastikhappe ja äädikhappe anhüdriidiga. 5. Tselluloosi nitreerimisel saadavad produktid ja nende kasutamine. 6. Tselluloosi atsetüleerimisel saadavad produktid ja kasutamine. 7
1. Polümerisatsiooni ehk polümeerumise käigus monomeerid ühinevad ja moodustavad polümeere, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Elementaarlülide arv polümeeris näitab polümerisatsiooniastet. Polüpropeen on propeeni monomeeridest koosnev polümeer. -Polümeeri näiteks on polüpropeen (-CH2-CH(CH3)-), mille monomeeriks on propeen (CH2=CH-CH3). -Tavaliselt mõeldakse monomeeri all orgaanilist ühendit, mille molekul sisaldab küllalt suure aktiivsusega kaksiksidet või funktsionaalset rühma ja on võimeline moodustama polümeerseid molekule. -Elementaarlüli on komponent, millest koosneb ahel. Polüpropeeni elementaarlüli on: -Polümerisatsiooniaste (tähis: n) on elementaarlülide arv polümeeri molekulis. 2
11.04.2013 M.P. Füüsikalise ja kolloidkeemia laboriprotokoll konsentreeritumatele lahustele. Enne uue lahuse käsitlemist valati Töö number 4. Polümeeri molaarmassi viskosimeetriline eelmine lahus välja ning viskosimeetrit loputati järgmise lahusega ning määramine. teostati mõõtmised. Töö eesmärk: Määrata kõrgmolekulaarse ühendi molaarmass, mõõtes Tulemused ja arvutused: Tabel.1 tema lahuse viskoossust erinevatel konsentratsioonidel. Kasutatav
Teeme seebi märjaks, hüdrofoobsed osad on sees ja hüdrofiilsed väljas, viime mustuse juurde, seebi hüdrofoobsed osakesed võtavad mustusest kinni, lisame veel vett/loputame ja see seebi molekul võttis endaga mustuse kaasa. 3. Estrite saamine ja hüdrolüüsimine Kuidas saab estreid teha? Mida selleks peab võtma ja tegema? Mis juhtub estritega kui neile lisatakse leelist? Kirjuta mõni näide ja selgita. 4. Polümeerid b) kuidas antakse polümeerile nimetust? c) kuidas leida polümeeri lõigust monomeer? e) peab teadma kuidas tekib liitumispolümeer ja kuidas kondensatsioonipolümeer; VAATA TESTE ja TUNNIS TEHTUD HARJUTUSI VIHIKUST. MONOMEER – polümeeri lähtaine molekul. POLÜMEER – väga suur molekul, mis on tekkinud järjestikku liitunud monomeeri molekulidest. ELEMENTAARLÜLI – üks korduv osa polümeeris. POLÜMERISATSIOONIASTE – nr, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis, n OLIGOMEER – väike polümeer, kus n on kuni 100
Polümeerid. ühendid, mille molekul koosneb koalentsete sidemetega seotud korduvad struktuuriüksused. monomeer madalmolekulaarne ühend, mis või osaleda polümerisatsiooni protsessis. elementaarlüli kovalentsete sidemetega seotud korduv struktuuriühik polümeeri molekulis. polümerisatsiooniaste arv, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis. Saamine, 1. Liitumispolümerisatsioon. CH2=CH CL (polüvinüülkloriid) > (CHCH(Cl))n (homo). CH2=CH2 + CH=CHCH3 > (CH2CH2CH2CH2(CH3))n (ko). CH2=CHCH=CH2 > (CH2CH=CHCH2)n (homo). liitumispolümeerid ainult oksüdeeruvad. 2. Kondensatsioonipolümerisatsioon. polüestrid. dialkohol +dihape (nuklefiilne asendus) polüester.
ained, mis vees ei lahustu. Loomsed rasvad on tahked, välja arvatud hülge- ja vaalarasv. POLÜMEERID 1. Millest polümeerid koosnevad? Mis on polümerisatsiooniaste? Kuidas polümeeridele nimetused antakse? Polümeerid on keemilised ühendid, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest). Polümerisatsiooniaste on elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Looduslike polümeeride puhul on kasutusel triviaalnimetused, näiteks tselluloos ja tärklis. Nimetusi antakse ka funktsionaalse rühma järgi, mis lähtub koostisest, näiteks polüamiid. Polümeeri nime moodustamisel lisatakse polümeeri lähteainele (monomeerile) eesliide polü 2. Kuidas polümeerid tekivad? (liitumispolümeerid, kondensatsioonipolümeerid) Liitumispolümerisatsioon polümeer moodustub monomeeride liitumise teel
molekul, mis koosneb paljudest korduvatest lülidest; Polümeer on aine (materjal), mis koosneb paljudest erineva pikkusega polümeersetest molekulidest, mille vahel toimivad füüsikalised koosmõjud. Nimetus polümeer viitab sellele, et molekul koosneb paljudest lihtsatest korduvatest osakestest, mida nim korduvateks ühikuteks; Polümeermaterjal plastmassid (plümeerid, mida saab valada), kiud, kummid, liimid, pinnkattematerjalid, komposiitmaterjalid. 37. Ennustage, mis tüüpi polümeeri antud monomeer võib moodustada. Määrake kindlaks polümeeri moodustav elementaarlüli. Alkeenid reageerivad omavahel, moodustades pikki ahelaid. Seda protsessi nim liitumispolümerisatsiooniks. Kondensatsioonireakstioon tüüpiliseks näiteks on polüestrid, mida saadakse dikarboksüülhapete ja dialkoholide kondensatsiooni tulemusena. 38. Selgitage liitumis- ja kondensatsioonipolümerisatsiooni mehhanisme. - Alkeenid reageerivad omavahel, moodustades pikki ahelaid
eo l o i nn a l h ei te n iük i m r kv t k r üt a i -ut v D 3 H ajalugu · Esimene kaubanduslik 3D-printer kasutas stereolitograafia meetodit. Selle leiutas 1984. aastal Charles Hull , kasutab printimise toormaterjalina vedelat polümeeri, mis tahkub teatud lainepikkusega valguse käes. Valgusallikana kasutatakse laserit, ning soovitud detail saadakse jällegi kihthaaval materjali tahkestamisega vastavalt mudeli läbilõikele. Kuna materjal muutub tahkeks ainult laseri fookuses, siis peale ülejäänud vedela polümeeri eemaldamist jääb alles soovitud detail. Detaili valmistamise aeg sõltub selle suurusest ja keerukusest, kuid üldiselt pole see kauem, kui üks päev.
antron, Prantsusmaal nailon R ). Esmakordselt hakati nailonitüüpi kiudainet tootma USA-s 1938. Selle arendas välja Ameerika Ühendriikide keemik Wallace H. Carothers (1896-1937) 1930. aastatel. Nailon oli algselt kavandatud siidi odavaks asendajaks. Nailoni polümeer moodustab kiu, mis on tugevam kui puuvill ja vill. Teda võib segada looduslike kiududega või kasutada puhtalt niidi tegemiseks, millest kootakse kangaid. Varieerides polümeeri lähteaineid polümeeri tootmise ajal, saab valmistada erinevaid tüüpi nailoneid. Mõned on piisavalt tugevad käigukasti hammasrataste ja masinalaagrite valmistamiseks. Need tüübid on ka kuumakindlad ja vastupidavad sööbivatele kemikaalidele.
B. paisuvad valmistamisel C. termoreaktiiv D. kahanevad võrdselt Score: 10/10 8. Millist rolli mängivad plastikutes määrdeained? Student Response Feedback A. kergendavad toodete väljapressimist vormist nende valmistamisel B. lubavad kasutada plastikuid liuglaagrimaterjalina C. kaitsevad tooteid ilmastiku mõjude eest D. takistavad valmistoodete kokkukleepumist Score: 10/10 9. Mis on termoreaktiiv polümeeri kasutamise piirtemperatuur? Student Response Feedback A. 200 ºC B. 100 ºC C. 50 ºC D. 500 ºC Score: 10/10 10. Millist polümeeri nimetatakse termoplastiks? Student Response Feedback A. polümeer, mis tardub pöördumatult B. orgaaniline vaik, mis tardub jahutamisel C. polümeer, mis tardub surve all D. polümeer, mis tardub ja sulab pöörduvalt Score: 10/10
kasvab makromolekul ja eralduvad gaasid Score: 10/10 2. Mille poolest erinevad karboahelaga ja heteroahelaga polümeeride molekulide ehitus? Student Response Feedback A. karboahelaga CmHn, heteroahelaga CmHn+metall B. karboahelaga-CW, heteroahelaga- CWO C. karboahelaga-süsinik, heteroahelaga-Co D. karboahelaga CmHn, heteroahelaga CmHn+mittemetall Score: 0/10 Õige peaks olema D! 3. Kuidas muutub polümeeri teimiku pikkus tõmbeteimil? Student Response Feedback A. pikeneb pinge vähenemisel Student Response Feedback B. pikeneb pinge suurenemisel C. pikeneb konstantsel pingel D. plastne deformatsioon puudub Score: 10/10 4. Millest sõltub kummi elastsus? Student Response Feedback A. väävli sisaldusest makromolekulis B. aatomsidemete iseloomust
hüdrolüüsuvadAreenid ei lahustu vees, vedelikud toatemp. Mürgised, kns, org. lahustid fenoolid lahustuvad hästi vees, mürgised, kns, kantserogeensed omadusedAmiinid, amiidid tahked, kristalsed, värvuseta, narkootilise toimega, aluseliste omadustega.Polümeerid.polümeer- makromolekul, mis koosneb omavahel kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuurühikutest. Oligomeer- polümeet, milled neid korduvaid ühikuid on kümme kuni sada, monomeer- polümeeri lähteaine, elementaarlüli-polümeeri korduv strukutuuri ühik, polümerisatsiooniaste- n. näitab mitmest elementaarlülist polümeer koosneb.polümerisatsioon- keemiline reakt. Kus tekib polümeer, liitumispolümeer- toimub liitumine kaksik ja kolmiksidemete arvelt, kondensatsioonipolümeer- saadusena eraldub vesi.Polüestrid polükondensatsiooni teel, kas. Laialdaselt, monomeere võib olla mitu .
a. Fun.rühmaga/2-sidemetega monomeerid b. Katalüüs/initsieerimine c. Üks mehhanims/erinev mehhanismi sisaldades d. Kõrge/madal polümerisatsiooniaste e. Konstantne kiirus/aeglustuv protsessi käigus 7. Moodustage sobivad paarid lahustuvuste alusel. a. PP süsivesinikud b. CR kloreeritudsüsivesinikud c. PET alused/happed d. EP ketoonid e. PVOH vesi 8. Kumb omadus iseloomustab polümeeri sulami voolamisel. a. Viskoossne/njutoonne voolamine b. Väikesed/suured hõõrdejõud c. Nihkevedeldumine/nihkepaksenemine d. Ahelate lahtihargnemine/põimumine e. Suur/väike soojuse eraldamine 9. Kumb tingimus iseloomustab plasti klaasiolekut võrreldes kummiolekuga. a. Madalam/kõrgem temperatuur b. Kõrgem/madalam tihedus c. Suurem/väiksem elastsusmoodul d. Segmentide liikumine/aatomite vibratsioonliikumine e
· mamdal kuumakindlus - 60...200kraadi · on põlevad (põledes suitsevad, eritades tihti mürgiseid ja lämmatavaid gaase) · väike pinnakõvadus (kasutamisel kriimustuvad kergesti) · toksilisus (vt ka põlevus) · vananevad (vananemine on tingitud ahelate katkemisest plastifikaatorite ja stabilisaatorite eraldumisest aja jooksul jne). 1. Polümeer (sideaine rollis) 2. Täiteaine (vähendab polümeeri kulu, suureneb maht, mass, tugevus. Oluline on, et täiteaine oleks ühtlaselt mahus jaotatud). 3. Plastifikaatorid on lisandid, mis muudavad polümeerse materjali voolavamaks, kergendavad töötlemist. 4. Stabilisaatorid on ained, mis pidurdavad polümeeri vananemist. 5. Pigment annab tootele värvi. Plastide liigitamine Polümeeri tüübi või täitematerjali järgi: · Klaasplastid (täitematerjaliks orienteeritud või orienteerimata klaaskiud,
Seebi molekulid suudavad tungida sügavale riide sisemusse, kuhu puhas vesi ei lähe , tekivad mitsellid, mis takistavad mustuse osakeste raasühinemist. Aminohapped on amoforteensed, kuna neis esinevad nii happelised kui aluselised omadused. Polümeer- hüdroksüülhapetest või dihappest ja dioolist konderatsiooni teel moodustunud plümeer. Monomeer- madalmolekulaarne ühend mis võib osaleda polümerisatsiooniprotsessis. Polümerisatsiooniaste- arv, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis. Liitumispolümeerid saadakse liitumispolümerisatsiooni teel. Kondensatsioonipolümeer- polümeer, mis on saadud polükondensatsiooni teel. Plastmass- sisaldab plümeerseid ühendeid, täiteainet, stabilisaatoreid, värvaineid. Täiteainet lisatakse- vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks ning materjali omaduste kunundamiseks. Stabilisaatoreid- lisatakse plastmassi valgus- ja kuumuskindluse suurendamiseks ning kaitseks oksüdeerumise eest.
eelnevalt paigaldatud kihile. Erinevad tehnoloogiad 3D printimisel: Laserpaagutamine Laserpaagutamistehnoloogia kasutab võimast laserit, mis sulatab plastiku, metalli, keraamika või klaasi pulbri kihthaaval, vastavalt detaili läbilõikele, terviklikuks mudeliks. Stereolitograafia Esimene kaubanduslik 3D-printer kasutas stereolitograafia meetodit. Selle leiutas 1984. aastal Charles Hull, kasutab printimise toormaterjalina vedelat polümeeri, mis tahkub teatud lainepikkusega valguse käes. Valgusallikana kasutatakse laserit, ning soovitud detail saadakse jällegi kihthaaval materjali tahkestamisega vastavalt mudeli läbilõikele. Kuna materjal muutub tahkeks ainult laseri fookuses, siis peale ülejäänud vedela polümeeri eemaldamist jääb alles soovitud detail. Detaili valmistamise aeg sõltub selle suurusest ja keerukusest, kuid üldiselt pole see kauem, kui üks päev. Valmistatud detail on piisavalt vastupidav ning seda
jahtudes tahkestuvad, seega on taaskasutatavad; Jõu mõjul voolavad; Lahustuvad iseloomulikus lahustis; Sõltuvalt molekulaarsest struktuurist on tahkestudes amorfsed või poolkristallilised; Enamlevinud termoplastsed polümeerid PE (polüetüleen) - omadused sõltuvad peamiselt molaarmassist ja ahelate hargnevusest. Molaarmassi kasvades vähenevad polümeeri hõõrdekoefitsent ja vedelvoolavus. PET (Polüetüleentereftalaat) Üks olulisemaid omadusi on PET-il sisemine viskoossus. Materjali sisemist viskoossust mõõdetakse detsiliiter grammi kohta. See sõltub polümeeri ahela pikkusest. PA (polüamiid) äärmiselt vastupidavad, mis pärast kasutatakse neid tekstiilitööstuses ja valmistatakse vaipu ja spordirõivaid. Enamlevinud termoplastsed polümeerid PVC (Polüvinüülkloriid) kasutatakse laialdaselt ehituses, sest on
Score: 2,7/2,7 4. Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PE, PP, P Score: 2,7/2,7 5. Millest koosnevad orgaanilised polümeerid? Score: 0/2,7 6. Nimetage peamised polümeeride makromolekulide kujud: Score: 2,7/2,7 7. Kuidas muutuvad polümeeri omadused nende vananemisel? Score: 2,7/2,7 8. Millist polümeeri nimetatakse termoplastiks? Score: 2,7/2,7 9. Kas kristalliinsed plastid on läbipaistvad? Score: 2,7/2,7 10. Mida tähendab amorfne plast? Score: 2,7/2,7 11. Amorfsetele termoplastidele on iseloomulik:
korduvatest kovalentsete sidemetega seotud strutktuurilülidest. Polümeeride moodustumise protsessi nimetatakse polümeriseerumiseks ehk polümerisatsiooniks. Tavaliselt nimetatakse polümeerideks aineid, mille ahelas on üle saja struktuuri- ehk elementaarlüli ja molaarmass võib ulatuda üle 1000. Seepärast on polümeerid ka kõrgmolekulaarsed ained. Kui elementaarlülisid on alla saja, siis vahel nimetatakse sellist polümeeri ka oligoneeriks. Polümeerid koosnevad elementaarlülidest, millele vastavad monomeerid. Monomeeriks nimetatakse polümerisatsiooni lähteainet ehk ühte molekuli lüli polümeeri ahelas. Seepärast on monomeerid ka madalmolekulaarsed ained. Igale monomeeri molekulile vastab ükselementaarlüli 10 polümeeri molekulis. Kui polümeeri tekkel liituvad omavahel ühesugused
suuri (pikki) makromolekule, nagu polüpropüleen või polütetrafluoroetüleen (teflon). Polümeer- on aine (materjal), mis koosneb paljudest erineva pikkusega polümeersetest molekulidest, mille vahel toimivad füüsikalised koosmõjud. Polümeermaterjal- Polümeeridest saab valmistada järgmisi polümeermaterjale: plastmassid (polümeerid, mida saab valada), kiud, elastomeerid (kummid), liimid (adhesiivid), pinnakattematerjalid,komposiitmaterjalid. 37. Ennustage, mis tüüpi polümeeri antud monomeer võib moodustada. Määrake kindlaks polümeeri moodustav elementaarlüli. Polümeeri sünteesi lähteained, mis muutuvad reaktsioonil korduvateks ühikuteks, kannavad nimetust monomeerid. Kas liitumispolümeeri- Liitumispolümerisatsiooni produkt on korduvatest ühikutest koosnev polümeer, nt polüetüleen -(CH2-CH2)n-. Välja on töötatud rida polümeere, mis põhinevad CHX=CH2 tüüpi monomeeridel.
Valmistatakse boorsilikaatklaasist, millele on lisatud gaasitekitavad ained umbes 1000C juures kuumutades, seejärel jahutatakse aeglaselt ja lõigatakse plaatideks. Gaasiga täidetud poorid on kinnised ja üksteisest eraldatud. Purunedes eraldub poorist väävelvesinikku sisaldavad gaasi. Värvilt must Omadused Ei kahane, ei ima ega lase läbi vett, ei vaja aurutõket, ei põle. Liim Liimidena kasutatakse hea adhesioonivõimega aineid, mis kõvenevad ja annavad kõvad pinnad. Peale polümeeri ja liimaine sisaldavad polümeerliimid veel lahusteid ja kõvendajaid. Lahustitega segatavad liimid tahkestuvad ja kivinevad lahusti aurumise käigus, kõvendajatega liimid kivinevad aga polümeeri struktuuri ümberkujunemise tõttu. HÜDROISOLATSIOONIMATERJALIDE KASUTAMINE Kaetakse katuseid, kusjuures eristatakse kald- ja lamekatuste materjale, piiratud liiklusega ja elava liiklusega katuste katteid. Basseinide ja veemahutite materjale Vee surve all töötavaid hüdroisolatsioone aga ka
Esitage: a) e ajakirja otsivahend: Panin A-to-Z : Tallinna Tehnikaülikoolile avatud e-ajakirjad ja e-raamatud otsingusse ajakirja nime, leidsin Journal of Cellular Biochemistry. b) otsistrateegia: Panin otsingusse artikli nime (võtsin ,,D" ära) ning valisin tulemuste (15) seast ,,Vitamin D and multiple sclerosis" c) artikli autorid: Anita Raghuwanshi, Sneha S. Joshi and Sylvia Christakos 3. (3 P) Leidke TTÜ raamatukogu eraamatust Handbook of Chemistry and Physics polümeeri polycarbonate dielektriline konstant (dielectric constant). Esitage: a) otsivõimalus: Leidsin Handbook of Chemistry and Physics, panin otsinguvälja polycarbonate ja valisin sealt Dielectric Constant of Selected Polymers b) polümeeri polycarbonate dielektriline konstant sagedusel 1 kHz: 2.92 4. (3 P) Leidke andmebaasist SciFinder Scholar aine all transRetinol Esitage: a) otsivõimalus: Kasutasin otsingut EXPLORE SUBSTANCES ning panin otsingusse aine nime b) aine valem: C20 H30 O
Geelküüned Geelküüned on populaarsed just seetõttu,et nad kaitsevad oma küüsi murdumise eest Polümeeri sisaldav geel kõvastub kokkupuutel ultraviolettvalgusega tegemist sellesama UV kiirgusega, mis on kasutusel ka solaariumides, põhjustades nahavähki, sh melanoomi. Kunstlik UV valgus suurendab nahavähi arenguriski ja ka naha enneaegset vananemist. Teiseks probleemiks on nii lakis kui ka geelküünte eemaldamisvahendites sisalduvad kemikaalid. Sellised ühendid võivad põhjustada dermatiiti, allergiaid ja nahakuivust. Kunstküüntega võib kaasneda ka
MOLEKULAARMOOTORID 1) Motoorsete valkude (=molekulaarmootorite) mõiste, funktsioneerimise põhimõte, esindajad ja molekuli ehitus. Motoorsed valgud e. mootorvalgud - valgud, mis transformeerivad ATP-energia liikumisenergiaks. ATP hüdrolüüs kutsub esile ja kontrollib mootorvalgu konformatsiooni muutusi, mille tulemusena toimub ühe molekuli libisemine või sammumine teise suhtes. Suunatud liikumise tekkeks peavad mootorvalgud pöörduvalt assotiseeruma/dissotsieeruma valgu (polümeeri), pinna või rakuorganelliga. Molekulaarmootorid on lineaarsed või roteeruvad. Lineaarsed - libisevad/roomavad mööda polümeeri; roteeruvad - töötavad rootor-staator põhimõttel. Mootorvalgud on nt. müosiin, düneiin, kinesiin. Müosiin koosneb 2 raskest ja 4 kergest ahelast (vt. pilt slaidilt 24) 2.) Mikrotuubulite koostis (NB! tubuliin), ehitus, geomeetria, polaarsus . Millised rakustruktuurid on neist ehitatud ja kuidas töötavad. Düneiini ja kinesiini
11.b Viljandi 2009.03.30 I Polümeeridega seotud mõisted 1. Polümeer Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest 2. Monomeer - Monomeer on keemiline aine, millel on kalduvus moodustada polümeere. 3. Elementaarlülide arv ahelas arv, mis näitab mitu elementaarlüli on polümeeri ahelas ehk polümerisatsiooniastet (tähis n) 4.Oligomeer vahel ka prepolümeer (kreeka keelest oligos-vähe) koosneb mõnedest korduvatest ühikutest (meeridest ) ja tekib polümerisatsioonireaktsiooni vaheastmena. 5. Polümerisatsiooniaste elementaarlülide arv polümeeri ahelas 6. Liitumispolümeer polümeerid mis moodustuvad monomeeride liitumise teel. Nt alkeenid polümeeruvad kaksiksidemete arvel. Protsess kulgeb ahelreaktsioonina.
Alkaanid on süsivesinikud, milles on üksiksidemed(CnH2n+2). Alkeenid on kaksiksidemega küllastumata süsivesinikud(CnH2n). Alküünid on kolmiksidemega ühendid(CnH2n-2). Isomeerid on ained, millel on ühesugune molekulvalem, kuid erinev struktuur ja omadused. Monomeer on üksiklüli, millest tekib polümeer. Polümeerisatsioon on polümeeri teke monomeeridest. Fünktsionaalne rühm on aatom või aatomite rühm, mis määrab aine omadused. Radikaal on vaba elektroniga osakesed; reaktsiooni võimelised. Nukleofiil on vaba või osaliselt vaba elektronpaariga negatiivselt laetud osake. Elektrofiil on tühja või osaliselt täitmata orbitaaliga positiivselt laetud osake.
Värvid ja lakid Gertrudh Reinsoo 11.C Küünelakk Küünelakk võib sisaldada kuni 90% ulatuses ainult mingit lahustit Kuni 50% ulatuses mingit polümeeri Plastifikaatoreid Värvaineid (pigmente) Lisaaineid Põrandalakk Ei ole naturaalsetest materjalidest On keskkonda koormav Võib olla elektristaatilise laenguga Ei ole osaliselt parandatav On hea kuni väga kõrge kulumiskindlusega On vananedes inetu On külma pealispinnaga (ehk suure soojajuhtivusega) Bakterite levimiseks soodsam pind kui õlil Suurendab oluliselt pinnatugevust Põranda lakkide jaotus: Vee baasil lakid. Polüuretaanlakid. Õlipolümeerlakid.
Polüstüreen Struktuurivalem Kasutusalad Polüstüreeni toodavad laias valikus tooteid, mis on peamiselt kasutatud kodumajapidamist inimtegevuses Näiteks: Ühekordsed nõud, pakendamine, mänguasjad jne Kasutakase samuti ehituses: soojustus plaadid, alaline raketist paneeli Ka dekoratiivmaterjalidena: lae liistud, laeplaadid, polüstüreen helineelavad elemendid, liim aluspolümeeriks, polümeeri kontsentraadid Meditsiini suunas: vereülekande süsteemis, abipersonali ühekordset vahendid Minu poolt tehtud piltid Kuidas saab teada, et tegemist on Polüstüreeniga? Viited http://i.kinjaimg.com/gawkermedia/image/upload/sCtFQdYxn http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D0%B http://dustbowl.files.wordpress.com/2008/06/plastic6ps_main.jp http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Polystyrene.svg?uselang TÄNAN TÄHELEPANU EEST
Polümeeride omadused sõltuvad makromolekulide kujust: Lineaarse või hargnenud ahelaga polümeerid tahkestuvad paljudes orgaanilistes lahustites, pehmenevad või sulavad kuumutamisel ja hanguvad jahtumisel uuesti. Ruumiliste makromolekulidega polümeerid ei lahustu orgaanilistes lahustites ega pehmene kuumutamisel. Polümeeride supermolekulaarne struktuur. Polümeerid ei saa oma supermolekulaarse struktuuri tõttu olla gaasilises olekus, sest keemistemperatuur on üldjuhul kõrgem polümeeri lagunemistemperatuurist. Polümeerid võivad olla ainult vedelas või tahkes agregaatolekus. Supermolekulaarse struktuuri põhimõisted on kristallilisus ja amorfsus. Polümeersetel materjalidel esineb nii kristallilisus kui amorfsus. Kristallilisus on kolmedimensionaalne korrastatus atomaarsel tasandil, kus aatomid võrepunktidena moodustavad määratud parameetritega kristallivõre. Polümeerid ei ole absoluutselt kristallilised, vaid poolkristallilised
Märgista küsimus Küsimuse tekst Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PC, PA, PET, PMMA? Vali üks: a. Eriplastid b. Konstruktsioonplastid c. Tarbeplastid Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PE, PP, PVC, PS? Vali üks: a. Konstruktsioonplastid b. Eriplastid c. Tarbeplastid Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas muutuvad polümeeri omadused nende vananemisel? Vali üks: a. ei muutu b. halvemaks c. paremaks d. algul paranevad, hiljem halvenevad Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist polümeeri nimetatakse termoplastiks? Vali üks: a. polümeer, mis tardub pöördumatult b. polümeer, mis tardub pöördumatult c. polümeer, mis tardub surve all d. polümeer, mis tardub ja sulab pöörduvalt Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus
Ometi toimivad need põhimõtte poolest samalaadselt sülje kui ka “liimainega”. Selleks kasutatakse tehisainete molekulid, niinimetatud polümeerid on äärmiselt pikad ahelad, mis ei seostu mitte ainult omavahel, vaid liituvad kindlalt peaaegu igasuguse pinnaga. Seda nähtust võib võrrelda ka keedetud makaronidega, mis jahtumisel tihti üksteise ja keedupoti külge kleepuvad. Enamik liimidest on mingi polümeeri lahused. Liimimise järel lahusti aurub ja siis pääseb mõjule “makaroniefekt”. See on ka põhjuseks, miks niisugust tüüpi liimid oma anumas tasapisi kõvenevad- eriti juhul kui kaas või tuubikork kauemaks lahti jäetakse. Teisiti käituvad niinimetatud sekundliimid, enamjaolt tsüanoakkülaadid. Nendes tekivad liimivad polümeerimolekulid alles hetkel, kui mass tuubist välja surutakse. Esialgu koosneb see suhteliselt lihtsatest molekulidest, mis aga reastuvad
Metanaal Metanaal Metanaali keemiline valem on HCHO. Metanaali molaarmass on 30,03 g/cm3. Ta esineb ka trimeeri trioksaanina C3H6O3 ja polümeeri paraformaldehüüdina. Metaan on värvitu gaas. Tema tihedus on 1.38 g/cm3, sulamistemperatuur on 92 °C ja keemistemperatuur on 21 °C. Tema leekpunk on +64 °C ja isesüttimistemperatuur on +430 °C. Metanaal Metanaali vesilahus on formaliin. Formaliinis reageerib metanaal veega, moodustades metaandiooli. Esimesena sünteesis metanaali vene keemik Aleksandr Butlerov ja esimesena määras selle kindlaks August Wilhem von Hofmann.
valmistamiseks. Plastmasse kasutatakse isegi maja vundamendi ehituses ning värvi tootmisel. Plastmassid on suurepärased isolaatorid ja kattematerjalid, aidates nõnda kaasa energiatõhususe suurendamisele ning ohtlike C02 emissioonide vähendamisele. Plastmasside ja polümeeride erinevad liigid ja nende kasutamine : Polüetüleen argielus tuntud polümeer, mida saadakse eteeni polümeerimisel. Polümeerimine polümeerimisel liituvad üksikud eteeni molekulid ja moodustavad polümeeri, mida nimetatakse polüetüleeniks. Polümeeride eelisomadused väike tihedus, nad on veest kergemad, ei korrudeeru ega ei juhi elektrit. Polümeeride miinused vähene temperatuurikindlus, vananemine, looduse saastamine. Polüetüleeni kasutatakse isolatsioonimaterjalina, valmistatakse kilet kasvuhoonele, mahuteid, pakkematerjale, sampoonipudeleid, tuube, mänguasju jne. Polüvinüülkloriidist (PVCst) valmistatakse lehtmaterjale, torusid,
annaabi.ee 
