Holokaust Holokaust = juutide tagakiusamine ja hävitamine = täiesti + põlenud 1933-1945 Holokausti algus Juutide mõjukas positsioon 1932 - NSDAP (Adolf Hitler) võimuletulek Juutide alavääristamine ja vaenlaseks nimetamine 1933 massiline vallandamine, loomingu hävitamine 1935 Nünbergi seadused Juutide poliitliste ja kodanikuõiguste ära võtmine Keeld abielluda mittejuudiga Keeld heisata Saksa lippu Kutsealade kvoodid Kes täpselt on juut? 10.nov 1938 Kristalliöö Rüüstamine Tapmine Koonduslaagrid (30 000 juuti) Getod = erikorraga linnaosad juutidele Poolas Koonduslaagrid 1941 alustati hukkamist Poolas (Auschwitz jt) 1942 ,,Juudiküsimuse lõpplahendus" 5-6 mln juudi hävitamine Euroopas
INGLISMAA Geograafiline asend ■ Pindala: 133396 km² Rahvatik ■ Rahvaarv: 53012456 in. ■ Rahvastikul tihedus: 396in./km² ■ Pealinn: London ■ Religioon: Anglikaani kirik ■ Poliitliste organisatsiooni kuulu- vus: Juhtkond- Suurbritannia pe- aminister Theresa May ■ Majandusliku organisatsioon kuuluvus: Oluline roll on põllu- majanduses, tööstustootmises, kõrgtehnoloogilises tööstuses ja spordisektoris. (27,7% SKTst) ■ Enamik territooriumist on madalal kohal ■ Suurbritannia keskmine temperatuur on kõrgem kui teistes sama laiusega piirkondades. Aasta keskmine sademete hulk riigis varieerub vahemikus 3000 mm kuni 553 mm
· võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon · lubati erakondade tegevus · võeti kasutusele rahvuslik sümboolika · saavutati MRP tunnustamine NL poolt · kuulutati välja üleminekuperiood Majanduses: · mindi üle turumajandusele · IME teostamine riikliku poliitikana · erasektori areng · pankade tekkimine Ühiskondlik elu/rahvaalgatus · omaalgatuslike organisatsioonide, seltside, erakondade teke, · poliitliste massiürituste korraldmaine,rahvussümboolika kasutuselevõtt · Balti kett · Laulev revolutsioon 8. Rühmita ENSV-d puudutavad märksõnad. Kirjuta sobivasse lahtrisse vastav num- ber. Märksõnad ei jaotu perioodide vahel ühtlaselt. Kõik õige 3p, 8-9 õiget 2p, 6-7 õiget 1p. 1) laulev revolutsioon 2) aktiivne metsavendlus 3) K.Vaino saab EKP juhiks 4) ,,Kuldsed 60-ndad" 5) Uus venestuslaine-kakskeelsus 6) Interrinne 7) EK(b)P VIII pleenum
rõhutamine kodanikud pidid olema kombekad ; kiriku tähtsust püüti vähendada, patirosmi rõhutamine pidi näitama prantsuslust SPR-i positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? plussid: murdnud vana feodaalsüsteemi, kaotanud aadli ja vaimuliku eesõigused, kukutanud monarhia ja loonud vabariigi, kaotati seisused, inimesed muutusid võrdseks, üks kaugeleulatuvamid tagajärgi on võimas rahvustunde tõus, miinused: vägivald, poliitliste vastaste massiline hävitamine, terror Kuidas mõjutas SPR eestalsi?- tänu revolutsiinolie tõusis eestlaste rahvustunde tõus, mis pani paljuski aluse eestlaste-lätlaste rahvuslikule liikumisele 19 saj., see levitas ka eestisse valgustusideid, eestisse jõudsid üllad mõtted inimeste võrdsusest, vendlusest, vabadusest
ja püüdeldi iseseisvu eseisvuse poole, mida keskvõim püüdis lämmatada. Järjest mõjukamaks muutus Vene Föderatsioon eesotsas Jeltsiniga. Hakati koostama uut liidulepingut, mida vanameelsed üritasid takistada (augustiputs). 1991 sõlmiti SRÜ, millega NSVL oli lõplikult lagunenud. 4.Idabloki lagunemine- põhjused- NSVL mõju taandumine Ida-Euroopas, Varssavi Lepingu Organisatsiooni lagunemine, I-Euroopa sotsialismimudeli ammendumine, poliitliste olude leevenemisel ja ideoloogilise surve vähenemisel ei suutnud kom.reziimid enam rahuldada ühiskonna vajadusi, majanduse allakäik. Probleemid- Berliini müüri lagunemine- Saksa DV vanameelne juhtkond ei läinud kaasa I- Euroopa uuenemisp uuenemisprotsessiga ja püüdis valitsevat reziimi kindlustada, lõpuks Ida-Saksamaal 89.ulatuslik massiliikumine. Saksa DV sisepoliitilist arengut mõjutas Ungari-Austria piiri avamine, see lihtsustas idasakslaste pagemist läände. 89
Valgustus periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni; seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning tradsitsioonide ja autoriteetide hülgamine Valgustatud absolutism monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide teostamise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas Varanduslik tsensus teatud jõukuse tase, mis on eeltingimuseks poliitliste õiguste, eeskätt valimisõiguse saamiseks Vasallriik mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse
Eesti-sisesed regionaalsed erinevused vähenevad, iga Eesti piirkond on leidnud sobiva viisi enda kui elu- ja tööpaiga väärtustamiseks. Indikaatorid: sissetulekute jaotus ja vaesusriski määr regiooniti, koolikatkestajaid ja ülikoolidesse sissesaanuid regiooniti, regionaalsed eelistused elu- ja tööpaiga valikul. 3. Tugev kodanikuühiskond. Riigi ja erasektori kõrvale on kujunenud tegus kodanikeühenduste võrgustik. Kolmas sektor osaleb võrdväärse partnerina nii poliitliste otsustuste kujundamisel kui mitmete (sotsiaalse suunitlusega) teenuste pakkumisel. Indikaatorid: kodanikeühenduste arv ja liikmelisus, kolmanda sektori poolt algatatud seaduseelnõud, kolmanda sektori rahastamise dünaamika. Eesti ühiskonna sidusust ohustavad tänases olukorras eelkõige: 1. Majandusliku ebavõrdsuse kõrge tase. Gini indeks on Eestis olnud viimastel aastatel ca 0,37, mis on oluliselt lähemal Venemaa kui EL vastavale näitajale. 2
ibsen oli XIX sajandi esimesi kirjan ikke, kes nii jõuliselt ja julgelt näitas naise õiglusetut seisundit tollases ühiskonnas. tänapäeva skandinaavia ühiskondades mõjukas feministlik liikumine hindab ibsenit kui oma varajast mõttekaaslast. alahoidlikke ringkindi, nagu ka nendega seotud kriitikuid ibseni teoste terva probleemiasetus aga aina ärritas. tema uut suunda esindas kõigepealt "metspark" 1884- see on tänapäeval üks kõige lavastatumaid ibseni näidendeid. norra tolleagsete poliitliste erakondade võitlust kajastab draama "rosmersholm" 1886. naise iseloomu ja hinge vastu tunneb autor huvi ka näidendis "hedda gabler" 1890. 1891 olles 27 aastat võõrsil naasis ibsen tagasi kodumaale. kuni surmani elas ta tagasitõmbunult kristiaanias. kirjaniku viimased näidendid olid "ehitusmeister solness" 1892, "väike eyolf" 1894 ja "kui me, surnud, ärkame" 1899. kõigis neis draamades kohtame andekaid ja tugevaid ekstsentrilisi inimesi, kes
-1991). Riiklikus poliitikas · demokratiseerimine · võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon · lubati erakondade tegevus · võeti kasutusele rahvuslik sümboolika · saavutati MRP tunnustamine NL poolt · kuulutati välja üleminekuperiood Majanduses: · mindi üle turumajandusele · IME teostamine riikliku poliitikana · erasektori areng · pankade tekkimine Ühiskondlik elu/rahvaalgatus · omaalgatuslike organisatsioonide, seltside, erakondade teke, · poliitliste massiürituste korraldmaine,rahvussümboolika kasutuselevõtt · Balti kett · Laulev revolutsioon
Venemaal. Ta kasutas osavasti emotsionaalseid elemente, mis ei vajanud suuri näitlemisoskusi. 20. sajandi esimene kümnend oli shimpa teatri kõrgaeg, teisel kümnendil aga shimpa läbis raskeid aegu. Pärast teist maailmasõda shimpa konkureeris shingeki teatriga ja paljud shimpa näitlejad suundusid üle shingeki teatrisse. Shingeki oli rohkem süvenenud tõsisemale uurimusele lääne draamase kui zanrisse erinevalt shimpast. Kui shimpa oli kujunenud poliitliste vastasseisude tulemusena siis shingeki oli loodud kahe suurima Tokyo ülikooli poolt. Kohe algusest peale süveneti lääne draamakirjandusse ja selle esitamisse ning tõlkimisse, et seda kasutada Jaapani draamakirjanduses. 1906. aastal asutati kirjandusühing Waseda ülikoolis ja 1909. aastal Liberaalne teater Keio ülikoolis. Neid kahte sündmust peetakse shingeki alguseks. Need kaks liikumistesindasid erinevaid suundi aga ühist eesmärki, milleks oli Jaapani teatri moderniseerimine
Üliõpilasliikumine Saksamaal ei hirmutanud mitte üksnes kohalikke võimukandjaid, vaid ka teisi Euroopa riike. 1818 aasta sügisel toimunud Püha Liidu kongressil töötati välja abinõud selle liikumise vastu võitlemiseks. Nende mõjul vaibus üliõpilasliikumine Saksamaal 1820. aastate alguses. (Tannberg, T 2003) 3.4.1 Liberaalne liikumine Saksamaal 1830. aastate algul elavnes Saksamaal taas võitlus valitsevate poliitliste olude vastu. Kesksete probleemidena kerkisid üha enam päevakorrale küsimused Saksamaa ühendamisest ja kodanluse poliitilisest võimust. 1830.-1840. aastad olid Saksamaa riikides rahvusliku eneseteadvuse tõusu ajaks. Olulist rolli selles etendas kirjanduslik rühmitus Noor-Saksamaa, mille üheks vaimseks juhiks oliluuleklassik Heinrich Heine. (Tannberg, T 2003) 3.5 Revolutsioon Saksamaal 1848. aasta veebruari lõpul algas revolutsioon Saksamaal, kulmineerudes 18. märtsi
Saab liigitada selle alusel KUS TOIMUVAD 1) Inimeste sisesed – sotsiaalsete parameetrite pidevad muutumises (eneseharimine). 2) Omavahelistest suhetest tulenevad protsessid (kestev sõprussuhe), 3) Indiviidi ja grupisuhetest tekkivad (huvigrupist pidev vastuvõtt) 4) Organisatsiooni või kooslust muutuvad protsessid (sündide vähesus suurendab vanurite osakaalu). 5) Gruppide suhteid muutev protsess (välisoht muudab etnliste ja poliitliste koosluste suhteid riigis). 6) Globaalselt ühiskonna struktuuri ja organisatsiooni muutvad protsessid (lepped ja sõjad). 2 Sotsiaalsed muutused ja neid esile kutsuvad faktorid (262-264) Sotsiaalne muutumine on sotsiaalsete süsteemide, koosluste, institutsioonide ja organisatsioonide üleminek ühest seisundist teise. Sotsiaalsed muutused toimuvad protsesside ja sündmuste kaudu pidevalt ja inimeste kooselu kõikides sfäärides
suvepuhkusele sai valitsus kogu võimu. Vaikiv ajastu algab Siseministriks sai Karl Einbund kes kujunes kolmandaks võtmefiguuriks Eesti poliitlise kursi hoidmisel Kaitseseiskuorda pikendati 1 aasta võrra septembris ja kokku tulnud Riigikogu pidi alluma K. Einbundile. Parlament jäi vaikivasse olekusse kus nad enam koos ei käinud, kuid ametlikult polnud lahku ka saadetud. 1935 keelustati poliitliste erakondade tegevus- loodi Isamaliit milles kujunes ainupartei, loodi kutsekodasid mis pidid koodama kõik ühe eluala esindajad ja vahendama nende soove valitsusele. Trükitoodete tsensuur, loodi Riiklik Propagana Talitus Kehtestati riigi kontroll kõikvõimalike eluaaldele 1935a asendus demokraatlik kord autoritaarse diktatuuriga. Võitlus opostitsiooniga
· Liikuv põllumajanduslik ühiskond · Paralleelselt kapitalismi areng: heaolu garantii (Alexander Hamilton) · Eraettevõtluse ja tööstuse soosimine (kaitsetollid) · Väga soodne majandusareng, mida toetab kasvav immigratsioon ja odava ja viljaka põllumaa olemasolu (Kesk-Läänes) · Dünaamilisus ja innovatiivsus (nt. Naiste (kõrg)kooliharidus, viljalõikusmasin) · Ühiskonna olulised kujundajad: kristlus, kapitalism, demokraatia (Sotsiaalsete ja poliitliste võimaluste võrdsus) · Ameerika idealism (T.Jefferson): rõhtutue paradiis: tavainimeste väärtused ja kultustamine eliidi asemel · Populism · Ameerika ,,naiivsus" · Euroopa kultiveeritud eliidi nägemus: Ameerika kultuuritus USA majanduselu 1783-1804 · Hamilton soovis rajada riigile keskpanga, mis kontrolliks pangandust: oluline saavutada rahaline stabiilsus: õnnestus 1797 · Tegevusluba vaid 20 a · 1811 ei uuendatud, vastu antiföderalistid
Geoõpetus. Ruumiuuringutes (Geoõpetus) uuritakse ja kasutatakse maakera tasapinnalist ja ruumilist (maailmaruum, päijesesüsteem) geoprojektsiooni selle praktilise ärakasutamise eesmärkidel. Tasapinnaline geopoliitika on traditsioonile ja seal uuritakse maailma või selle regioonide geograafiat tasapoinnaliselt. Ruumiline geopoliitika ilmus peale selle, kui inimkond pääses õhu-, ja maailmaruumi ning süvitsi maapinna sisemusse ning hakkas seda ärakasutama oma poliitliste huvide realiseerimiseks. Ruumiuuringud on suunatud tuelvikku ja need riigid kes oskavad nii õhu-, kui maailmaruumis (kosmos) ja maakera sisemuses avastada geograafilis fenomeene poliitika teostamiseks on tulevikuriigid ja edukad. Selles ruumis kus käib poliitiline ja sõjaline tegevus nimetatakse teatriks (sõjalis- poliitiline teater). Geoprojektsioonide uurimisel kasutatakse kujutavat geomeetriat, mis võimaldab vaadelda, uurida ja ärakasutada ühe ja sama objekti
kitsi vanamees (noormehe isa), jonnakas ja õel naine, salakaval (mõnikord ka heasüdamlik) hetäär, leidlik ori (noormehe abiline), väle ümmardaja või vana ustav amm (naistegelase abiline), priileivasööja ja libekeelne kokk. 66. Kirjelda kõnekunsti ehk retoorika rolli kreeka kultuuris. Kõnekunst saavutas suure olulisuse demokraatlikus Ateenas, kus kõik kodanikud võtsid osa poliitilisist koosolekuist. Poliitliste kõnede kõrval olid olulised ka kohtukõned, kuna igaüks pidi kohtus enese eest ise kõnelema. Tihti peale kirjutasid kuulsad oraatorid logograafidena tasu eest teistele kõnesid. Samuti kirjutati kõnesid kellegi ülistamiseks või tähtsate sündmuste puhul 67. Kes olid sofistid? Sofistid olid antiikses Kreekas rändavad kõneõpetajad, kes olid mitmekülgselt haritud ja panid aluse nii süstemaatilisele kooliharidusele kui ka kreeka retoorika õitsengule 5.
mõjutatud nende esitaja võimupositsioonist või tema muudest ressurssidest. Osalusdemokraatia kanalid on koostöökogud ja teised partnerluse vormid, avalikud diskussioonid, demonstratsioonid, kodanikualgatus, jm. Seega on mõtekas siis, kui on suhteliselt väha isikuid, kes selles osalevad ja kui tuleb teha küllalt vähe otsuseid. 8. Kuidas kritiseerib Platon demokraatiat? Õiged poliitilised otsused vajavad eksperte. Riigi huve puutavate poliitliste otsuste tegmine tuleks jätta asjatundjata hooleks. Platoni meeelst oli eelkõige filosoofiline ettevalmistus valitsemise hädavajalik tingimus. Kuigi Platon oli demokraatia vastu , pooldab ka tema, et inimeste huvid peaksid olema valitsejate südames. Demokraatias aga rahvas sellist omadust ei oma. Seega võib demokraatia tagajärjeks anda lolli poliitilise süsteemi. 9. Kritiseerige demokraatiat kahel mitte-platonlikul viisil!
konstruktsiooni. Põhiseadustes esitleb end õigusriigina enamik tänapäeva arenenud riike. Õigus ja poliitika on omavahel tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu. Riik on poliitise võimu organisatsioon. Poliitika hõlmab kõiki neid suhteid, mis tekivad seoses riigivõimu omandamise, selle kasutamise ja säilitamisega. Ta on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus. Õigusaktis väljendatud riigi tahe on poliitliste jõudude kompromiss→õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus. Oma poliitika teostamisel kasutab riik õigust ühiskonnaliikmete käitumise suunamiseks ja riigi ülesande täitmisele→õigus on riigi poliitika teostamise vahend. Õiguse ja majanduse omavahelise seose ning majandusliku regulatsiooni ulatuse ja iseloomu igas konkreetses riigis määrab selle riigi sotsiaalpoliitline ja majanduspoliitiline orientatsioon,
Ratsionaalselt läks vastuollu , kreeklaste hadesest või hinge ümber kujutamisest. 5 saj keskpaiku hakkasid osa mehi õpetlasi arutlema loogiliselt ka eetiliste küsimuste üle. Sophistes- õpetlane, mehed, kes õpetasid neile kes õpetust kuulda tahtsid ja selle eest maksta tahtsid , praktiliselt tarvilikke asju, peaasjalikult kõik mis puudutas poliitikat ja kõnekunsti.Hakkasid ühelt poolt kõnekunsti reeglitega tegelema, filoloogia ja grammatikaga, hakkasid arutlema poliitliste probleemidega mis olid seotud eetilise probleemidega. Hakkasid loogikat kasutama ka nendes. Kõige kuulsam mees Protagoras, kes tuli ateenasse periklese ajal ja palkas ta oma poegade õpetajaks. Ja tema programmiliselt tõi filosoofia sellistelt maailmakorraldust teemadelt inimlike teemade juurde.Inimestel on tarvidus ja vajadus kokkulepet kujundaja ja muuta ka vastavalt inimlikule tarvidusele, nägi eesmärki selles et õpetada. Õpetada head mõõtu leidma. Sobivad
täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust. Õigus ja poliitika on omavahel tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu. Riik on poliitise võimu organisatsioon. Poliitika hõlmab kõiki neid suhteid, mis tekivad seoses riigivõimu omandamise, selle kasutamise ja säilitamisega. Ta on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus. Õigusaktis väljendatud riigi tahe on poliitliste jõudude kompromissõigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus. Oma poliitika teostamisel kasutab riik õigust ühiskonnaliikmete käitumise suunamiseks ja riigi ülesande täitmiseleõigus on riigi poliitika teostamise vahend. Õiguse ja majanduse omavahelise seose ning majandusliku regulatsiooni ulatuse ja iseloomu igas konkreetses riigis määrab selle riigi sotsiaalpoliitline ja majanduspoliitiline orientatsioon,
annaabi.ee 
