EESTI JA ROOTSI MERENDUSPOLIITIKA VÕRDLUS Essee Antud essee eesmärk on võrrelda, mis on meie valitud riigi ja Eesti merenduspoliitikate sarnasused ja erinevused. Mis on valitud riigi poliitikas prioriteedid, fookused. Kas Eesti peaks midagi üle võtma teiste riikide kogemusest või vastupidi tundub teile, et teiste riikide poliitikates on midagi puudu. Valisime võrdlevaks riigiks Rootsi. Rootsi on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas, kus valitseb konstitutsiooniline monarhia ja 1995. aastast Rootsi on Euroopa Liidu liige. Rootsi majanduse kõige olulisemad sektorid olid 2015. aastal avalik haldus, riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, tööstus ning hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus ja toitlustus. Rootsi merenduspoliitika suund on mere- ja rannikualaderessurse
ja naislukkseppi. Mis tähendaks justkui, et naised ei saa selliste töödega hakkama ja mehed ei sobi lapsi kasvatama. Inimesed on kinni tavades ja ei suuda neist loobuda. Kuigi peab tõdema, et 21. sajandil on Eestis juba küllaltki palju meesjuuksureid ja kokki, seetõttu võime loota, et ükskord lõppeb meeste- ja naistetöödel vahe tegemine. Kui me tahame saavutada võrdõiguslikku ühiskonda, on vaja, et kohalikud omavalitsused võtaksid oma poliitikates täiel määral arvesse sugupoolte aspekti. Nii tänases kui ka tulevases maailmas on naiste ja meeste tegelik võrdõiguslikkus majandusliku ja sotsiaalse edu võti, sest praegusel ajal ei väärtustata meeste ja naiste tööd samaväärselt. Kohe kindlasti ei nõustu ma arvamusega, et mehed teevad rohkem tööd kui naised ning seetõttu saavad ka suuremat palka, kuna pluss- ja miinuspooli on mõlema sugupoole töös. Kahjuks on tänapäeva Eestis naistel
Korduvast ametlikust tunnustamisest ja edusammudest hoolimata pole naiste ja meeste võrdõiguslikkust igapäevaelus veel saavutatud. Naistel ja meestel pole tegelikkuses samu õigusi. Püsib sotsiaalne, poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebavõrdsus, nt palgavahed ja naiste vähene esindatus poliitikas. Kui me tahame saavutada võrdõiguslikku ühiskonda, on vaja, et kohalikud ja regionaalsed omavalitsused võtaksid oma poliitikates täiel määral arvesse sugupoolte aspekti. Nii tänases kui ka tulevases maailmas on naiste ja meeste tegelik võrdõiguslikkus majandusliku ja sotsiaalse edu võti . Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu on mitmete aastate vältel aktiivselt tegelnud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamisega kohalikul ja regionaalsel tasandil. Mõned faktid Eesti võrdõiguslikuse saavutamisest:
nt. Endiste FRA kolooniate Kameruni, Tsaadi ja Sengeli majandus sõltub FRAst. Ülemaailmselt on tunnuseks arengumaade tohutu välisvõlg arenenud maadele. Euroopa integratsiooni süvendamise peamiseks tunnuseks on EL-i institutsioonide tugevnemine, liidu pädevuse laiendamine uutesse poliitikavaldkondadesse. (nt.2007 Lissaboni leping) Euroopa põhiseaduse lepinguga suurendatakse Euroopa Liidu institutsioonide volitusi ning tehakse olulisi muudatusi pädevuste jaotuses ja mitmetes Euroopa poliitikates. Kuigi põhiseaduse leping on oluline Euroopa Liidu tuleviku jaoks, jätsid Prantsusmaa ja Madalmaad selle ratifitseerimata ja leping ei saanud jõustuda. Identiteet kultuuri tekitatud ühiskond, koos ühiste väärtuste, tavade ja käitumisnormide põhjal kujunev ühtsustunne. Multikultuurne ühiskond- domineerivale grupile, kes omab kontrolli ühiskonna ressursside üle, on sellises ühiskonnas mitmeid vähemusgruppe. (saksamaa ehk) Vähemusgrupi tunnused:
Autode kasutusele võtmine tõstis bensiini vajadust. Tänu sellele tuli suurem nõudlus asfaldile ja bituumenile teedeehituse tarbeks. Suurematel tööstusmaadel nagu Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa jt, ei oma naftat. Tööstusriikidest omavad Venemaa ja USA. Ülejäänud varud jäävad vaesemate maade piiridesse. Aasta aastaga tõuseb nafta nõudlus aina. See algas juba peale teist maailmasõda. Nafta on mõjutanud läbi aegade riikide poliitikat. Nafta hinna tõus kajastub kõikjal poliitikates ja tööstustes. Nafta on põhjustanud mitmeid tülisid ja sõdasid. Lahesõda 1990- 1991 oli lääneriikide sekkumine kohalikku konflikti, et säilitada kontroll Pärsia lahe naftavarude üle. Teises maailmasõjas tungisid saksa väed Venemaale, et sealt saada naftat, millest teha energiat. 3. Nafta ja gaasi tootmine Naftat ja maagaasi leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites. Nüüdisajal kasutatakse nafta toomiseks puurauke
kõigisse liikmesriikidesse tööle. Eesti võimalused ja valikud Euroopa Liidus Liikmelisus ELs ja osalemine tema otsustus- ja tööstruktuurides annavad Eestile võimaluse EL poliitikaid kujundada. Võimalused sõltuvad meie suutlikkusest neid ära kasutada. Objektiivne paratamatus on Eesti väiksus ja sellest tulenev piiratud mõju. Kuid EL demokraatlik olemus ja toimimispõhimõtted annavad ka väikestele riikidele praktiliselt piiramatud võimalused EL poliitikates kaasa rääkida. Väikeste riikide tegutsemisviisid on paratamatult teistsugused kui suurtel riikidel, samas on nende võimalused suhteliselt suuremad kui suurtel riikidel, sest väikeriigid on suhteliselt üleesindatud. Rahvusriigi võimalused kaasa rääkida EL poliitikate kujunemisel *ühest küljest ei kujuta Eesti osalus EL struktuurides mingit erilist jõudu *teisest küljest tagab EL liikmeks olemine juba peaaegu automaatselt meiega arvestamise (nn klubiliikme fenomen)
täpsusaste. Kaardi tüüp- ühel kaardil olemas ühed asjad, teisel teised. Topograafilised kaardid, teemakaardid. Info, mida kaart sisaldab. Kaart peab olema värske (DP). Kui pole, tuleb aluskaart teha. · "kasuta tabeleid ja diagramme kriitiliselt" Tabel on info hoidmiseks, mitte esitamiseks. Diagramme kasutatakse esitluseks. 57. Euroopa maastikukonventsioon: Euroopa rahvad soovivad, et nende territooriume mõjutavates poliitikates ja seadustes võetaks arvesse inimeste ootusi ümbritseva keskkonna kvaliteedi suhtes. Avalikud maastikualased projektid ei tohiks enam olla eksklusiivne uurimisvaldkond või teadlaste ja tehniliste ekspertide monopoolne tegevusala. Inimestele ei meeldi ümberkaudse keskkonna muutused tehnika ja majanduse arengu tõttu, kuhu neid pole kaasatud. Konventsiooni üldeesmärk on julgustada avalikke ametiasutusi tarvitusele võtma
Järgmised korralised Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 2019. a.. EL huve tervikuna Proportsionaalne valimissüsteem ÜL: võtab vastu seadusi koos ministrite nõukoguga;võib kaasa rääkida eelarve küsimustes;järelvalve eelarve üle;EU komisjoni liikmete ametissepanemine. Ametisse nimetamise ja vallandamise võim. Järelvaataja roll. Eelarve menetleja ja otsustaja roll. Fraktsioonid on piiriülesed, parlamendi komiteed. Paljudes poliitikates kaasotsustusmenetlus, mis teeb EP-st väga olulise partneri nõukogule õigusloome kujundamisel.. Fraktsioonid: Euroopa Rahvapartei, Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon, Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon, Euroopa Konservatiivid ja Reformistid, Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Ühendatud.Vasakpoolsete liitfraktsioon
2) määratleda erandid üldistest lepingusätetest 3) määratleda üleminekumeetmete iseloom, arv, ajaline kestvus Nende peale läheb läbirääkimiste põhi rõhk, kõige problemaatilisemad. Kui on adekvaatsed põhjused, miks ei suudeta teatud direktiive täita, siis võidakse anda ajapikendust. 4) uue liikmesriigi EL osamaksu määramine 5) struktuuri- ja sidusfondide, muude abirahade eraldiste määramine 6) uue liikmesriigi EL poliitikates osalemise aja ja iseloomu määramine 7) EL ühispoliitikate vajalike muudatuste määratlemine 8) mistahes muud meetmed ühinemise hõlbustamiseks Liitumisläbirääkimiste struktuur ja põhimõtted Sõelumine-võrreldi kandidaatriigi seadusandlust olemas oleva Euroopa seadusandlusega. Tehti kindlaks teatud pidepunktid, kust edasi minna ja mis valdkonnad tuleb täiesti ümber teha. · Suuremas osas sõeluti välja probleeme
õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms. kogu Läbirääkimiste eesmärgid: 1) viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad vajalikud kohandused 2) määratleda erandid üldistest lepingusätetest 3) määratleda üleminekumeetmete iseloom, arv, ajaline kestvus; 4) uue liikmesriigi EL osamaksu määramine 5) struktuuri- ja sidusfondide, muude abirahade eraldiste määramine 6) uue liikmesriigi EL poliitikates osalemise aja ja iseloomu määramine 7) EL ühispoliitikate vajalike muudatuste määratlemine 8) mistahes muud meetmed ühinemise hõlbustamiseks Struktuur ja põhimõtted. SÕELUMINE 20 peatükki 31 töögruppi KORRAS PROBLEEM VAJA LISAINFOT Teemaga rohkem ei tegeleta
õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms. kogu Läbirääkimiste eesmärgid: 1) viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad vajalikud kohandused 2) määratleda erandid üldistest lepingusätetest 3) määratleda üleminekumeetmete iseloom, arv, ajaline kestvus; 4) uue liikmesriigi EL osamaksu määramine 5) struktuuri- ja sidusfondide, muude abirahade eraldiste määramine 6) uue liikmesriigi EL poliitikates osalemise aja ja iseloomu määramine 7) EL ühispoliitikate vajalike muudatuste määratlemine 8) mistahes muud meetmed ühinemise hõlbustamiseks Struktuur ja põhimõtted. SÕELUMINE 20 peatükki 31 töögruppi KORRAS PROBLEEM VAJA LISAINFOT
õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms. kogu Läbirääkimiste eesmärgid: 1) viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad vajalikud kohandused 2) määratleda erandid üldistest lepingusätetest 3) määratleda üleminekumeetmete iseloom, arv, ajaline kestvus; 4) uue liikmesriigi EL osamaksu määramine 5) struktuuri- ja sidusfondide, muude abirahade eraldiste määramine 6) uue liikmesriigi EL poliitikates osalemise aja ja iseloomu määramine 7) EL ühispoliitikate vajalike muudatuste määratlemine 8) mistahes muud meetmed ühinemise hõlbustamiseks Struktuur ja põhimõtted. SÕELUMINE 20 peatükki 31 töögruppi KORRAS PROBLEEM VAJA LISAINFOT Teemaga rohkem ei tegeleta
õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms. kogu Läbirääkimiste eesmärgid: 1) viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad vajalikud kohandused 2) määratleda erandid üldistest lepingusätetest 3) määratleda üleminekumeetmete iseloom, arv, ajaline kestvus; 4) uue liikmesriigi EL osamaksu määramine 5) struktuuri- ja sidusfondide, muude abirahade eraldiste määramine 6) uue liikmesriigi EL poliitikates osalemise aja ja iseloomu määramine 7) EL ühispoliitikate vajalike muudatuste määratlemine 8) mistahes muud meetmed ühinemise hõlbustamiseks Struktuur ja põhimõtted. SÕELUMINE 20 peatükki 31 töögruppi KORRAS PROBLEEM VAJA LISAINFOT Teemaga rohkem ei tegeleta
kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms kogu · Eesm: 1)Viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad vajalikud kohandused; o 2)Määratleda erandid üldistest lepingusätetest; o 3)Määratleda üleminekumeetmete iseloom, arv, ajaline kestvus; o 4)Uue liikmesriigi EL osamaksu määramine; o 5)Struktuuri- ja sidusfondide, muude abirahade eraldiste määramine; o 6)Uue liikmesriigi EL poliitikates osalemise aja ja iseloomu määramine; o 7)EL ühispoliitikate vajalike muudatuste määratlemine; o 8)Mistahes muud meetmed ühinemise hõlbustamiseks 27. Erinevate riikide peamised motiivid Euroopa Ühenduste asutamisel ja EÜ/EL ühinemisel Liikmesriikide EL ühinemise põhjused · Julgeolek · Heaolek · Prestiiz · Sõltumatus Euroopa Liidu eesmärgid · Rahu ja julgeoleku tagamine · Euroopa identiteedi arendamine
3) määratleda üleminekumeetmete iseloom, arv, ajaline kestvus; · majanduslikud ajendid (eelkõige põllumajandustoetused) 4) uue liikmesriigi EL osamaksu määramine Kreeka (1981), Hispaania ja Portugal (1986) 5) struktuuri- ja sidusfondide, muude abirahade eraldiste · tugevdada uut demokraatlikku riigikorda määramine · majanduslikud ajendid 6) uue liikmesriigi EL poliitikates osalemise aja ja iseloomu Austria (1995) määramine · majanduslikud ajendid 7) EL ühispoliitikate vajalike muudatuste määratlemine · vältida isolatsiooni Ida- ja Lääne-Euroopa vahel 8) mistahes muud meetmed ühinemise hõlbustamiseks Soome (1995) · majanduslikud ajendid
Suur majanduslik ala annab võimaluse suuremale geograafilisele ja inimeste mitmekesisusele, mis võimaldab suuremat spetsialiseerumist ja skaala-majandusi, mis omakorda edendavad laiemat toodete ja teenuste ringi, alandavad per capita (kodaniku kohta) avalike teenuste hinda, kõrgemaid tootlustasemeid ja kõrgemat tööhõivet, majanduskasvu ja jõukust. Poliitiline loogika väidab, et demokraatlik valitsus töötab kõige paremini väiksemates ja homogeensemates poliitikates. USA siseriiklik majandus on edukas tänu pluralistlikule ühiskonnale on USA-l ideaalne poliitilis-majanduslik mudel. Kuni viimase poolsajandini lahendas Lääne-Euroopa poliitilis-majanduslikke dilemmasid vastupidiselt Venemaale ja Hiinale: luues väikeseid suveräänseid riike. Enamik nendest riikidest ei olnu majanduslikult omal käel elujõulised, eriti industriaalse ühiskonna arenemisega ja sellega kaasnevate nõudmistega tooraine järele ja suurema tööjõu
Euroopa Parlament Euroopa Parlamendil on 751 liiget(750+president)-(koosneb saadikutest, kes valitakse igast riigist max arv 96, min 6-eestis) MEP-i, valitakse 5 aastaks. EP-l on president (sakslane Martin Schulz) ja 14 asepresidenti.Seadusandlik võim. Ametisse nimetamise ja vallandamise võim. Järelvaataja roll. Eelarve menetleja ja otsustaja roll. Fraktsioonid on piiriülesed, parlamendi komiteed. Paljudes poliitikates kaasotsustusmenetlus, mis teeb EP-st väga olulise partneri nõukogule õigusloome kujundamisel. Järgmised korralised Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 2019. a. Asub Brüsselis, Luxembourgis ja Strasbourgis. EL huve tervikuna. Proportsionaalne valimissüsteem! ÜL: võtab vastu seadusi koos ministrite nõukoguga;võib kaasa rääkida eelarve küsimustes;järelvalve eelarve üle;EU komisjoni liikmete ametissepanemine.
!! Kogemusintervjuud • Pigem tavaliste inimestega, kes ei kuulu ei eliidi/spetsialisti/ekspertide kategooriasse • Harilikult intervjueeritavate arv suurem, kui eliidi-interv. • Eesmärgiks kaardistada inimeste: arusaamu, kogemusi, tõlgendusi, väärtusi, probleeme, jne. Näiteid: • Sind huvitab kuidas saavad erakondade noortekogude aktivistid/liidrid aru poliitikast ja demokraatiast • Sind huvitab, kuidas näevad üksikemad oma probleeme ja mis on senistes poliitikates läinud nende meelest valesti • Intervjuude praktiline pool – üldine: – Väga töö- ja ajamahukas meetod – nii läbiviimine, analüüs, mahakirjutamine – Eeldab korralikku eeltööd teooria ja uuritava kontekstiga, sest muidu ei suuda küsida asjalikke küsimusi – Kõige raskem intervjueeritavaid välja valida ja kätte saada – Eeldab ka teatud komm. oskusi – kogemus tuleb ajapikku Fookusgrupi intervjuu
faktorite olemasolu, mis ei ole Baltri riikide võimuses. Aga kui polnud siseturu devalveerimine, siis mis aitas Balti riikidel 2011 aastal toibuda? Olemas on kolmd faktorit: esiteks Euroopa fondide massiivne kasutamine, geagraafiliselt paindlik tööturg. Teiseks kui Läti väljaränne oli juba suur enne kriisi, siis see ilmselt kiirendas väljarännet kõikidel Blati riikides. Balti riigid on tugevad lihtsates poliitikates. Need kes migreeruvad, on ilmselt parimad ja tergemad, kelle teadmisi oleks vaja koduriigis ära kasutada. Kriisi ajal oli väliste kulude devalveerimine kõrgem kui siseriiklik devalveerimine. Integreerumine Euroopa võrgustikku, mida juhivad mõnikümmend juhtivat eksporti, on järgmine võtmetegur Bati taastumisel. Sellel ple aga mingit pistmist siseriiklike nõudmistega ega poliitiliste meetmetega. Üks põhi
tootmisjäätmete (sh imporditud tänapäevast jäätmete) töötlemine ning tasemeharidust/täiendõpet alternatiivenergia ja energiasäästlike (püügivahendid ja -tehnoloogiad, tehnoloogiate kasutusele võtmine; kalahaigused) ja arendada nendes innovaatiline kalatöötlemine, sh valdkondades rakendusteadust tehnoloogiad tootmises, alternatiivse 3. TA&I poliitikates ei pöörata energia kasutamine; tootearendus) tähelepanu lisandväärtuse 3. Teadus- arendusasutuste võimekuse suurendamisele ja rakendusteaduse suurendamine pakkumaks ettevõtetele arendamisele nn ,,traditsiooniliste" vajalikke lahendusi ja teenuseid sektorite arenguks (vesiviljeluse rakendusteaduse 4. Loodud TA infrastruktuuri ei
UNWTO World Tourism Organisation Rahvusvaheline Turismiorganisatsioon asutati 1975.aastal, peakontor on Madriidis. Organisatsiooni eesmärgid: Aidata kaasa turismi kui vastastikuse mõistmise ja rahu saavutamise vahendi arengule; Turismi olulisuse propageerimine. Selleks tuleb levitada teadmist turismist kui ühest olulisest sotsiaalse ja majandusliku kasvu ning arengu allikast. Suurendada turismivaldkonna osakaalu riiklikes ja rahvusvahelistes poliitikates ning luua võrdsed võimalused turismisektori arenguks ja õitsenguks. 133 Parandada turismi konkurentsivõimet. Luues selleks Maailma Turismiorganisatsiooni liikmesriikides soodasamad võimalused teadmiste loomeks ja vahetuseks, koolitades inimesi ning keskendudes eelkõige sellistele valdkondadele nagu planeerimine, statistika- ja turu-uuringud, tootearendus ning riskijuhtimine.
annaabi.ee 
