· Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. · Elektriline dissotsiatsioon elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees. · Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonidega. - Ioonilised ained vee molekulid rebivad ioonid kristallist välja. - Molekulaarsed ained vee molekulide mõjul lahustuva aine molekulid. Polariseeruvad ja lagunevad ioonideks. · Kristallvõre või molekuli lõhkumisel kulub energiat, ioonide hüdraatumisel vabaneb energia. 1) Kristallvõre lõhkumine kulub energiat (energia neeldub) endotermiline 2) Sidemete moodustumine vabade ioonide ja vee molekulide vahel hüdraatumine (energia vabaneb) eksotermiline > - lahus, endo, tahked soolad < - TH, TA, gaasid · Soojusefektid lahustumisel:
· mille valmistamiseks kasutatakse polüvinüülalkoholist valmistatud kilet, mida kuumutatakse, venitatakse ning kastetakse joodilahusesse. · Polaroidläätsede valmistamiseks kasutatakse CR- 39-t, polükarbonaati, atsetobutüraat tselluloose, kõrge murdumisnäitajaga plastikmaterjale ning värvitut ja fotokroomset mineraalklaasi. · Kõrgekvaliteedilised polariseeritud prilliläätsed valmistatakse lamineerimismeetodil. · Plastikmaterjalist polariseeruvad prilliläätsed valmistatakse vormimise e. valumeetodil. · Mineraalklaasi baasil valmistatud polaroidlääts koosneb mitmest erinevast kihist, mis on omavahel kokku pressitud. · Polaroidläätsedega töötamisel tuleb järgida kindlaid juhtnööre vältimaks läätsede kõlbmatuks muutumist ja taotledes raami asetatud polaroididelt maksimaalset võimalikku efekti. · Temperatuur Valmistajapoolne tähistatud horisontaaltelg ·
·Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentsesidemega ained Elekrolüütiline dissotsiatsioon ·Elektrolüütiline dissotsiatsioon - elektrolüütidejagunemine ioonideks nende lahustumisel vees ·Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine veemolekulide seostumine ioonidega Ioonilised ained - vee molekulid rebivad ioonidkristallist välja Molekulaarsed ained - vee molekulide mõjul lahustuvaaine molekulid polariseeruvad ja lagunevad ioonideks ·Kristallivõre või molekuli lõhkumisel kulubenergiat, ioonide hüdraatumisel vabaneb energiat Elektrolüüdid jamitteelektrolüüdid Soolade ja hüdroksiididedissotsiatsioon Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millisedioonid on elektrolüüdi lahuses peavad olema tasakaalus ja laengute summapeab olema 0 K2CO3 2K+ + CO32-- Zn(NO3)2 Zn2+ + 2NO3 NaOH Na + + OH--
Kuna - orbitaali elektronid on liikuvamad kui - orbitaali omad, on iooniliste piirstruktuuride osakaal siin suurem. Elektronegatiivse aatomi mõju edasikandumist mööda -sidemeid nimetatakse induktsiooniks. · I tüüpi asendajad on vesinikust elektronegatiiv-semad. Need rühmad polariseerivad endaga seotud asendajaid ja omandavad negatiivse osalaengu. · +I tüüpi ehk elektropositiivsed asendajad on vesinikust väiksema elektronegatiivsusega. Need rühmad polariseeruvad elektronegatiivsete asendajate mõjul ja omandavad positiivse osalaengu. 6) Mis vahe on polaarsel ja mittepolaarsel konjugatsioonil? KONJUGATSIOON ON RESONANTSI ALAMLIIK! Mittepolaarne konjugatsioon on sidemete kordsuse osaline või täielik ühildumine -elektronpaaride ümberjaotamise tulemusena. See põhineb p-elektronide võimel moodustada sidemeid mitme naaber -elektroniga ja jääda osaliselt vabaks. Mittepolaarse konjugatsiooni ilmnemiseks vajalik delokaliseeritud orbitaal
jaoks söögikord on lihtsalt toitumine suuremaid naudinguid pakkumata. Teisalt on maailmas tavalisest loomingulisemaid kokki, kellede visioonid on nii huvitavad, et neid soovivad proovida teisedki. Nii võibki tekkida trend, kuid selleks vajatakse veel lisaks meedia abi. Ehkki kokkade töö on aegade algusest lähtunud klientide soovidest, siis kliendid ootavad tihtipeale uudsust, üllatusi. Tuleviku toit: Maitsed polariseeruvad ja rühmituvad, mis mõjutab erinevaid kliente erinevalt. Ühelt poolt soovitakse eksootilisi maitseid, teisalt tuttavaid maitsekombinatsioone. Paikkonna tähendus kasvab, piirkondlike maitsete osakaal tõuseb. Kliendid soovivad ehtsat ja tervislikku toitu. Kvaliteetsete valmistoodete kättesaadavuse paranemine on toonud kaasa ka restoranile suuremaid nõudmisi esitavad kliendid. Kliendid ei nõustu enam maksma kõrget hinda sellise toote eest, mida
pressides filtri mõlemale pinnale osa läätsest. Seetõttu ei saagi polaroidläätsi asetada prilliraamidesse, millede puhul tuleb läätse sisse soon lõigata (nt tamiilraamid) Kihid lihtsalt eralduksid teineteisest ja lääts muutuks kasutuskõlbmatuks. Polaroidläätsede valmistamiseks kasutatakse CR-39-t, polükarbonaati, atsetobutüraat tselluloose, kõrge murdumisnäitajaga plastikmaterjale ning värvitut ja fotokroomset mineraalklaasi. (Eagle Vision) Plastikmaterjalist polariseeruvad prilliläätsed valmistatakse vormimise e. valumeetodil: vormi keskele kinnitatud polaroidfilmi pooltele valatakse monomeer, mis polümeriseerub, tahkub, muutes polaroidi läätse sees olevaks lahutamatuks osaks. Mineraalklaasist valmistatud polaroidlääts koosneb mitmest erinevast kihist, mis on omavahel tihedalt kokku pressitud. 4. POLAROID PRILLILÄÄTSEDE TÖÖTLEMINE Polaroidläätsed ei kannata kõrgeid temperatuure, mistõttu tuleb jälgida, et veevool
klassifikatsiooniga. Käesolevad töös annan ülevaate dielektrikutest ehk (elektri)isoleermaterjalidest.Mõiste dielektrik on siiski mõnevõrra laiem mõiste,kuna lisaks isoleermaterjalidele kuuluvad sinna ka näiteks elektreedid ja piesoelektrikud. 1.DIELEKTRIKUD 1.1 Elektrilised põhiomadused Dielektrikud leiavad kasutust peamiselt elektriisoleermaterjalidena. Dielektrikutel on väga väike elektrijuhtivus ja nad polariseeruvad elektriväljas. Dielektrikuid iseloomustavad järgmised elektrilised omadused: polarisatsioon, elektrijuhtivus, elektriline tugevus ja dielektrikuskaod. . Aine ehituse poolest jagunevad dielektrikud neutraalseteks ja polaarseteks. Neutraalsed dielektrikud koosnevad aatomitest ja molekulidest, mille positiivse ja negatiivse laengu keskmed ühtivad (nt vesinik, inertgaasid). Polaarsed dielektrikud koosnevad molekulidest,mille positiivsete ja negatiivsete laengute keskmed ei ühti ( nt tekstoliit)
Vaid ,,Ceres"(931) küündib sinnamaani. Vaid 250 asteroidil on läbimõõt rohkem kui sada kilomeetrit. Asteroidide kogumassiks hinnatakse 0,0015 Maa massi. 3...9 aastaga teevad nad tiiru ümber päikese. Asteroididel on ka peegeldusvõime. Tavaliselt eristatakse tumedaid ja heledaid, mille parameeter on vastavalt 3 ja 15%. Suure süsiniksisaldusega meteoriitidele sarnanevad tumedad asteroidid (C-asteroidid), heledad aga kivimimeteoriitidele (S-asteroidid). Mõned asteroidid peegeldavad ja polariseeruvad valgust nagu metallid (M-asteroidid). Suurem on asteroide on C-tüüpi, mida on 85%, S-tüüpi asteroide on 13% ja M-tüüpi ainult 2%. Erinevat tüüpi asteroidid ruumiliselt ühtlaselt ei paikne. S-asteroidid on kogunenud asteroidivöö Päiksepoolsesse ossa ja S-tüüp jällegi selle vöö kaugemasse ossa. 9 Laialipillatud asteroidid on olnud lähtekehadeks Maale langenud meteoriitidele.
jäikadeks dipoolideks . polariseerumine toimub jäikades dipoolides sel viisil, et ümber paigutub molekul, kusjuures pöördub väljatugevuse vastassuunas, + väjatugevusest eemale. enamikes dielektrikutes paiknevad dipoolid välise välja puudumisel korrapäratult. kui niisugune dielektrik paigutada elektrivälja, siis elektrivälja mõjul dielektriku molekulid orjenteeruvad välja sihiks. selle tulemusena dielektriku pinnad laaduvad vastasmärgiliselt. tugevalt polariseeruvad ained, mis sisaldavad polaarseid molekule. Need on molekulid, mille pos ja neg laengu kese ei ühti isegi välise eletrivälja puudumisel. Aine polariseerumisvõimet iseloomustb tema dielektriline läbitavus. Polariseerumise tagajärg on välja nõrgenemine aines. Elektrijuhile laengute lisamisel tõuseb tema potentsiaal võrdeliselt lisatud laenguga. Erinevad juhid omavad erinevat võimet laenguid koguda. Sealjuures jääb juhile antud laengu ja potentsiaali suhe
E iseloomustada suurusega , kus ε on elektriline konstant. Veel kehtib D0 0 E +Q ’ kondensaatorile - ( Q 0+ Q ’ ) seos D0 0 . Juhul, kui kondensaatori plaatide vahele asetatakse dielektrik, siis dielektriku molekulid elektriväljas polariseeruvad. Kui plaatide vahele panna dielektrik, siis see polariseerub ja tekipb lisalaeng plaatidele – indutseeritud dipool. Polarisatsiooninähtuse iseloomustamiseks kasutatakse tavaliselt mõistet polariseerumus P. Polarisatriooni sõltuvus E-st: P a E , a - absoluutne dielektriline vastuvõtlikkus. Valemi sulgudesse jäävat osa tähistatakse 1 ja D 1 0 E
Spontaanse polarisatsiooni korral on ioonid spontaanselt (iseenesest) nihkunud veidi kristallvõre sõlmedest välja. Joonisel 5.20 on näidatud, kuidas see toimub ühe tüüpilise ferroelektriku BaTiO 3 korral. Iga polarisatsiooni liik annab oma panuse dielektrilise läbitavuse väärtusesse, mis kaob alates mingist elektrivälja sagedusest, kui see polarisatsioon ei jõua enam toimuda (joonis 3.4). On veel üks liik dielektrikuid, mis polariseeruvad mehaanilise surve toimel. Neid nimetatakse piesoelektrikuteks (näiteks piesokvarts s.o kvartsi monokristall). 3.1.2 Dielektrikute elektrijuhtivus Vaatleme siin ainult tahkeid dielektrikuid, kuigi ka gaasid ja suur osa vedelikke on dielektrikud. Polarisatsiooniprotsessidega, mis on ju laengute liikumine (nihkumine), kaasneb polarisatsioonivool, nagu igasuguse laengute liikumisega. Alalispinge korral esineb polarisatsioonivool ainult pinge sisse- ja
4 r 2 4r 2 q =1/εΣqi Gaussi teoreem elektrostaatilise välja jaoks tähendab seda, vabad laengu kandjad tekitavad välja, keha laetakse, tekib väli, kui sinna asetatakse teisi kehi, siis need polariseeruvad, tekivad polarisatsiooni laengud, mis on seotud, koguväli on seotud kui ka vabade laengute põhjustatud väljade summa. E=E0+E’ ehk kogu väli võrdub algse väljaga, mille põhjustab laetud keha ja polarisatsiooni tagajärjel tekkinud välja summaga. 5. DIELEKTRIKUD ELEKTRIVÄLJAS Dielektrikud on ained, milles vabade laengute hulk on normaaltingimustel kaduvväike. Nende juhtivus on 10 astmel 15- 20 korda väiksem kui tavalistel juhtidel
CxAy Enamus süsinikühendeid CO2 Molekuli polaarsus on seotud ühe või mitme polaarse kovalentse sidemega. Molekuli polaarsust mõjutavad struktuurifaktorid: · aatomite elektronegatiivsused mida suurem on elektronegatiivsuste erinevus, seda polaarsem on aatomitevaheline side; piirjuhud on mittepolaarne ja iooniline side · aatomi polariseeruvus väikeste aatomitega võrreldes polariseeruvad suured aatomid (näiteks jood) kergemini, s.t. rohkem kui tuleneb elektronegatiivsuste erinevusest · molekuli suurus mingi polaarse sideme mõju molekuli polaarsusele väheneb molekuli suuruse kasvades; näiteks etanool on vees lahustuv, kuid geraniool on õli · molekuli sümmeetria vastassuundades asuvate sidemete polaarsused võivad molekulis üksteist kompenseerida; näiteks
Sellistes indikaatorites töödeldakse klaasplaate ühesuunalise lihvimisega nii, et klaasi pinna tekstuurist tingituna asetuvad klaasi pinnaga külgnevad nemaatilised osakesed ühes kindlas sihis. Teisel plaadil on see siht aga 90° nihutatud. Igas kihis on molekulid sel juhul ühesuunalised, kuid pöörduvad kihist kihti. Sellist pöörduvat struktuuri läbides pöördub ka valguse polarisatsioon. Sellistel indikaatoritel on indikaatori mõlemal küljel polariseeruvad kiled. Sõltuvalt sellest, kas kasutatakse samasuunalise polarisatsiooniga või risti- polarisatsiooniga kilesid (polarisaatoreid), on kaks erinevat indikaatori konstruktsiooni võimalust. Joonisel 4.35 on toodud samasuunaliste polarisaatoritega indikaatori ehitus. Langev valgus polariseeritakse ülemises polarisaatoris vertikaalselt (lastakse läbi ainult vertikaalselt polariseeritud valguse osa). Aktiveerimata indikaatori tsoonis läbib
eristatakse purustavaid ja mittepurustavaid katseid (teime). 46) Dielektrikud ja isoleermaterjalid. Nende kasutusvaldkonnad. Dielektrikud leiavad kasutamist peamiselt elektriisoleermaterjalidena; nendele pöörataksegi käes- olevas peatükis põhitähelepanu. Mõiste dielektrik on siiski mõnevõrra laiem, kuna lisaks isoleer- materjalidele kuuluvad sinna ka näiteks elektreedid ja piesoelektrikud. Dielektrikutel on väga väike elektrijuhtivus ja nad polariseeruvad elektriväljas. Dielektrikute hulka kuuluvad kõik gaasid ning osa vedelikke ja tahkeid aineid. Aine ehituse poolest jagunevad dielektrikud neutraalseteks ja polaarseteks. Neutraalsed dielektrikud koosnevad aatomitest ja molekulidest, mille positiivse ja negatiivse laengu keskmed ühtivad (näit. vesinik, inertgaasid, polüeteen). Polaarsed dielektrikud koosnevad molekulidest, mille positiivse ja negatiivse laengu keskmed ei ühti (näit. polü- vinüülkloriid, tekstoliit)
ioonideks. Arvestatakse nii adsorptsiooni põhjustavaid jõudu kui ka elektrilisi jõude. Adsorptsioon toimub eelistatult tahketel polaarsetel adsorbentidel, kuna mittepolaarsetel adsorbentidel ioonid kas ei adsorbeeru või adsorbeeruvad vähe. Adsorptsioonile avaldab olulist mõju ka iooni enda iseloom. Ühesuguse valentsuse korral on suurem adsorbeeritavus ioonidel, mille radius on suurem. Põhjus on selles, et suurema raadiusega ioonidel on hüdratatsioon väiksem ning nad polariseeruvad kergemini. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju. Adsorptsiooni mõjutavad faktorid *lahustuvus (pöördvõrdeline sõltuvus adsorptsiooni ja lahustuvuse vahel) *pH (mõju mitmesugune: lahustunud ainele ja adsorbendile) *adsorbendi iseloomus (adsorbent-adsorbaat vastasmõju, pindala) *temperatuur (adsorbeerunud aine hulk temperatuuri tõustes väheneb) Laetud osakesed
ioonideks. Arvestatakse nii adsorptsiooni põhjustavaid jõudu kui ka elektrilisi jõude. Adsorptsioon toimub eelistatult tahketel polaarsetel adsorbentidel, kuna mittepolaarsetel adsorbentidel ioonid kas ei adsorbeeru või adsorbeeruvad vähe. Adsorptsioonile avaldab olulist mõju ka iooni enda iseloom. Ühesuguse valentsuse korral on suurem adsorbeeritavus ioonidel, mille radius on suurem. Põhjus on selles, et suurema raadiusega ioonidel on hüdratatsioon väiksem ning nad polariseeruvad kergemini. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju. Adsorptsiooni mõjutavad faktorid *lahustuvus (pöördvõrdeline sõltuvus adsorptsiooni ja lahustuvuse vahel) *pH (mõju mitmesugune: lahustunud ainele ja adsorbendile) *adsorbendi iseloomus (adsorbent-adsorbaat vastasmõju, pindala) *temperatuur (adsorbeerunud aine hulk temperatuuri tõustes väheneb) Laetud osakesed
vastassuunaline nihet esile kutsuva väljaga, · U on pinge, mida mõõdetakse siis summaarne väli nõrgeneb ning koos voltides (V) välja nõrgenemisega vähenevad ka sellesse · R on vooluringi lõigu takistus, mida mõõdetakse oomides (). välja paigutatud laengutele mõjuvad jõud. Elektriväljas dielektrikud polariseeruvad, Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: mille tulemusena väli nõrgeneb: voolutugevus vooluringis on võrdeline elektromotoorjõuga ning pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega: dipoolmomenti
polarisatsiooniks. Selle leidmiseks on vaja eraldada lõpmata väike ruumala delta V, leida selles ruumalas paiknevate molekulide dipoolmomentide summa ja jagada see eraldatud ruumala delta V. P ühikuks on C*m/m3 ehk C/m2 12. Gaussi teoreem dielektriku korral. Elektrinihe. Tavaliselt tekitatakse elektrivälju vabade laengute abil. Mingid juhtivatest materjalist kehad laetakse, mistõttu tekib nende ümber elektriväli. Kui sinna asetada teisi kehi, siis need polariseeruvad. Kehade pindadele ilmuvad polarisatsioonilaengud. Need on seotud laengud. Tegelik elektriväli on mõlemate, nii seotud kui ka vabade laengute põhjustatud väljade summa. Seda arvestades näeks Gaussi teoreem välja järgmine: qis on pinna S sisse jäävad polarisatsioonilaengud ja qi sealsamas asuvad vabad laengud. Kuna seotud laengute ruumilist jaotust on raske mõõta, siis vabanetakse suurusest qis. Selleks kirjutatakse Gaussi teoreem ainult seotud laengute välja E jaoks:
mehaanilist vastupidavust. Ükski metall ega kee- 73 3. ELEKTRIMATERJALID materjalidele kuuluvad sinna ka näiteks elektreedid ja piesoelektrikud. 3.1. Sissejuhatus Dielektrikutel on väga väike elektrijuhtivus ja nad polariseeruvad elektriväljas. Dielektrikute hulka kuuluvad kõik gaasid ning osa vedelikke ja tahkeid aineid. Aine ehituse poolest jagunevad dielektrikud Elektrimaterjalideks nimetame materjale, mil- neutraalseteks ja polaarseteks. Neutraalsed dielekt- lede eriomadused avalduvad elektri- ja magnet-
joonis). Vedela dielektriku polarisatsioon: dipoolmomenti omavad molekulid orienteeruvad välja suunas. Mõlemal juhul tekitab laengute nihkumine täiendava elektrivälja, mida nimetatakse indutseeritud väljaks. Et see väli on vastassuunaline nihet esile kutsuva väljaga, siis summaarne väli nõrgeneb ning koos välja nõrgenemisega vähenevad ka sellesse välja paigutatud laengutele mõjuvad jõud. Elektriväljas dielektrikud polariseeruvad, mille tulemusena väli nõrgeneb. Seda vähenemist on kõige lihtsam kirjeldada, viies Coulomb'i seadusesse ning sellest tuletatud elektrivälja valemitesse sisse kordaja . Suurust nimetatakse aine suhteliseks dielektriliseks läbitavuseks; mida suurem on , seda nõrgemaks jääb väli. Tavaliselt on dielektrikute suhteline läbitavus kümne ringis, kõige suurem ( ) on ta puhtal veel. Matemaatiliselt saab dielektrikke kirjeldada:
joonis). Vedela dielektriku polarisatsioon: dipoolmomenti omavad molekulid orienteeruvad välja suunas. Mõlemal juhul tekitab laengute nihkumine täiendava elektrivälja, mida nimetatakse indutseeritud väljaks. Et see väli on vastassuunaline nihet esile kutsuva väljaga, siis summaarne väli nõrgeneb ning koos välja nõrgenemisega vähenevad ka sellesse välja paigutatud laengutele mõjuvad jõud. Elektriväljas dielektrikud polariseeruvad, mille tulemusena väli nõrgeneb. Seda vähenemist on kõige lihtsam kirjeldada, viies Coulomb'i seadusesse ning sellest tuletatud elektrivälja valemitesse sisse kordaja . Suurust nimetatakse aine suhteliseks dielektriliseks läbitavuseks; mida suurem on , seda nõrgemaks jääb väli. Tavaliselt on dielektrikute suhteline läbitavus kümne ringis, kõige suurem ( ) on ta puhtal veel. Matemaatiliselt saab dielektrikke kirjeldada:
Elektrivälja nõrgenemise täpsemaks kirjeldamiseks kujutleme vaakumis homogeenset elektrivälja, mille tugevus on E 0 . Asetame sellesse elektrivälja ristkülikukujulise dielektrikust plaadi, mille paksus on tunduvalt väiksem tema külgtahkude mõõtmetest. Kui tegu on mittepolaarse dielektrikuga, siis venitatakse elektrivälja toimel aatomite elektronkatted välja ja molekulid seetõttu polariseeruvad. Tekkivat olukorda kirjeldab järgnev joonis.
paigalt nihkunud laengud (positiivne naatriumi ioon on nihkunud paremale, negatiivne kloori ioon vasakule) tekitavad täiendava elektrivälja E'. Mõlemal juhul tekitab laengute nihkumine täiendava elektrivälja, mida nimetatakse indutseeritud väljaks. Et see väli on vastassuunaline nihet esile kutsuva väljaga, siis summaarne väli nõrgeneb ning koos välja nõrgenemisega vähenevad ka sellesse välja paigutatud laengutele mõjuvad jõud. Elektriväljas dielektrikud polariseeruvad, mille tulemusena väli nõrgeneb. Seda vähenemist on kõige lihtsam kirjeldada, viies Coulomb'i seadusesse ning sellest tuletatud elektrivälja valemitesse sisse kordaja . Suurust nimetatakse aine suhteliseks dielektriliseks läbitavuseks; mida suurem on , seda nõrgemaks jääb väli. Tavaliselt on dielektrikute suhteline läbitavus kümne ringis, kõige suurem ( ) on ta puhtal veel. Matemaatiliselt saab dielektrikke kirjeldada:
alljärgnev skeem!) δ'+ δ+ δ- δ'- δ- δ+ R CH X R CH H R CH Y 2 2 2 -I I=0 +I s.t. δ+ > δ'+ s.t. δ- > δ'- Lisagem, et kordsete sidemetega orgaanilistes ühendites polariseeruvad induktsiooni- mehhanismi alusel mitte ainult σ-sidemed, vaid ka π-sidemed (π-induktsiooni efekt, Iπ- efekt). 46 Resonants (mesomeerne) efekt (M-efekt) Mesomeersed efektid peegeldavad asendaja võimet tõmmata enda poole elektrone konjugeeritud molekulaarsest π-elektronsüsteemist või anda elektrone sellesse süsteemi. Kuna M-efekt ilmneb ainult konjugeeritud süsteemis, nimetatakse teda ka resonantsefektiks.
nihutusega LCD-d. Sellistes indikaatorites töödeldakse klaasplaate ühesuunalise lihvimisega nii, et klaasi pinna tekstuurist tingituna asetuvad klaasi pinnaga külgnevad nemaatilised osakesed ühes kindlas sihis. Teisel plaadil on see siht aga 90° nihutatud. Igas kihis on molekulid sel juhul ühesuunalised, kuid pöörduvad kihist kihti. Sellist pöörduvat struktuuri läbides pöördub ka valguse polarisatsioon. Sellistel indikaatoritel on indikaatori mõlemal küljel polariseeruvad kiled. Sõltuvalt sellest, kas kasutatakse samasuunalise polarisatsiooniga või risti-polarisatsiooniga kilesid (polarisaatoreid), on kaks erinevat indikaatori konstruktsiooni võimalust. Joonisel 11.3. on toodud samasuunaliste polarisaatoritega indikaatori ehitus. Langev valgus polariseeritakse ülemises polarisaatoris vertikaalselt (lastakse läbi ainult vertikaalselt polariseeritud valguse osa). Aktiveerimata indikaatori tsoonis läbib
(RSV), on hiljem rohkem vastuvõtlikud astma suhtes. (Selle haiguse tõttu muutub tsütokiinide tootmine: ei produtseerita enam nii palju IFN-γ ja suureneb IL-4 tootmine, mis omakorda põhjustab Th2 immuunvastust.) On võimalik, et infektsioonid, mis kutsuvad esile Th1 immuunvastuse, võivad vähendada Th2 immuunvastuse tõenäosust hilisemas elus. Ülekaalulisus RSV viirusinfektsiooni ja võõrantigeenide (toiduallergeenid) koosmõju lastel (Th0 rakud polariseeruvad seetõttu Th2 rakkude tekkele, mis omakorda soodustab allergia kujunemist) Keskkonnafaktorid (diiselkütus, bensopüreenid); SAMAS: Janeway’st => keskkonna saastatus ei kutsu esile ei atoopia ega astma esinemise suurenemist, pigem esineb rohkem atoopiat puhtama õhuga piirkondades (kuigi ei välista saastatud õhu kahulikku mõju kopsudele, kuid see ei olevat enamasti allergeense päritoluga) Antibiootikumide kergekäeline kasutamine (mikrofloora muutus)
annaabi.ee 
