Millal ja mille alusel praegune põhiseadus kehtestati Eestis? Vastu võetud 28.06.1992 Jõustunud 03.07.1992 Põhiseadus võeti vastu rahvahääletuse alusel. Tänane põhiseadus on kehtestatud 1938. Aasta põhiseaduse preambuli alusel 1938. aasta põhiseaduse preambul: Eesti rahvas kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku endamääramise kustumatul õigusel, mis on rajatud õiglusele, seadusele ja vabadusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis jääb rahvavalitsuslikul alusel valitsetavaks vabariigiks, kus kõrgeim võim on rahva käes, ja mida juhib valitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava valitsuse ning kahekojalise rahvaesinduse
Põhiseadus. 1. Millal ja mille alusel praegune põhiseadus kehtestati Eestis? Eesti rahvas võttis 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. 2. Põhiseaduse eesmärk? Üks eesmärkidest on riigi rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade, kindlustada ja arendada riiki, mis on välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril. 3.Proovi kriitiliselt lugeda Põhiseadust ja leia vastuolusid. (peamiselt paragraafid 1-55). Tee 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta
Karli Peegel EP-13 ÜHISKONNAÕPETUSE ARUTLUS Millal ja mille alusel praegune põhiseadus kehtestati Eestis? Eesti rahvas võttis 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. Eesti Vabariigi eesmärk? Eesmärk on riigi rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade. Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,kaitseks sisemisele ja välisele
Ühiskonnaõpetus Millal ja mis alusel kehtestati Eestis tänane põhiseadus? Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade Proovi kriitiliselt lugeda Põhiseaduse I ja II peatükki (paragraafid 1-55) Teha 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta. Arutlustes too näited ja püüa kriitiliselt arutleda, kas paragraaf reaalses elus kehtib või mitte. § 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda.
Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti. Igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Artikkel 11 - § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Artikkel 12 - § 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. § 33. Kodu on puutumatu
Ühiskonna Õpetus Gert Paabut V09 1.Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. 2.Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade 3.Paragrahv 28 lõik 3. Laterikkad pered on omavalitsuste erilise hoole all. Sellest ei ole aru saada et omavalitsused ja riik hoolitseks lasterikkaste perede eest
Minu kokkupuuted kohaliku võimuga Iseseisev töö põhiseadusega Praegune EV põhiseadus on vastu võetud 28,juuni 1992 rahva hääletusel. Seadus jõustus 1992. Põhiseaduse eesmärk on tagada Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. EV on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel, see on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Mina leian, et see paragraf on vastuolus põhiseadusega kuna mingi aeg võeti vastu samasooliste abielu
kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil. § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. § 23. Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda
Ühiskonnaõpetuse kodutöö 2 Töö põhiseadusega 1.Millal praegune põhiseadus kehtestati Eestis? 28 juuni, 1992 2.Millised vastuolud on käesoleva Eesti põhiseaduse üldsätetes (I peatükk)? (Välja otsida vähemalt 3§ ja näiteid tuua kas need kehtivad või mitte) (Mis § ei toimi?) § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Kas metsaraie on säästlik loodusvara kasutamine? Ma ei arva nii. Ma ei ütleks, et Eestis kasutatakse loodusvarasid säästlikult. § 6. Eesti riigikeel on eesti keel
Oluline on eksamitöö sooritamisel silmas pidada seda, et ülesannete lahendamisel tuleb kasutada ka neid õpitulemusi, mida on omandatud teistes ainetes, näiteks geograafias, ajaloos või matemaatikas. Ühiskonnaõpetuse riigieksam on proovikiviks õppija omandatud üldisele keskharidusele tervikuna. See ei tohiks aga kedagi heidutada, sest kaheteistkümne aasta jooksul on koolis omandatud ju väga palju teadmisi ja oskusi, millest ühiskonnaõpetuse riigieksam kontrollib vaid kõige olulisemat. Järgmistelt lehekülgedelt leiavad nii õpilased kui ka ühiskonnaõpetuse õpetajad piisavalt juhiseid ning abiteadmisi, et julgelt minna vastu selle ülipõneva ning väga vajaliku aine riigieksamile. Koostajad 1 ÜLDISI JUHISEID EKSAMITÖÖ HEAKS SOORITAMISEKS 1. Jälgi, kui palju on võimalik mingi ülesande eest punkte saada, ning hinda, kaua nende sooritamiseks
9. Nimetage Eesti riigikeel. 10. Nimetage Eesti riigivärvid, mis on ka Eesti lipu värvideks. 11. Nimetage kaks moodust, kuidas Eesti kodanikud saavad osaleda kõrgeima riigivõimu teostamisel. 12. Kui vanalt saab Eesti kodanik hääleõiguse? VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED: 13. Kes on Eesti Vabariigis kõrgeima riigivõimu kandja? a) Rahvas b) President c) Peaminister d) Riigikogu 14. Mis on kõige tähtsam seadus Eesti Vabariigis? a) Eesti Vabariigi põhiseadus b) Keeleseadus c) Omandiõiguse seadus 15. Kellele kuuluvad Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi Eesti loodusvarad ja loodusressursid? a) Rahvale b) Riigile c) Vabariigi Valitsusele 16. Mis on Eesti riigikeel? a) Eesti keel b) Vene keel c) Mõlemad d) Puudub 17. Kellel on hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel? a) Eesti kodanikel b) Kõigil Eesti elanikel c) Eesti kodanikel ja alalise elamisloaga välismaalastel 18. Kui vanalt saab inimene Eestis hääleõiguslikuks?
PS § 17 rahvuslik või sotsiaalne päritolu, rahvusvähemusse kuuluvus, varanduslik, tohi meelevaldselt sekkuda ega teotada kellegi au ja head nime. Igaühel Kellegi au ega head nime ei tohi teotada. sünni- või muu seisund. on õigus saada seaduselt kaitset sellise sekkumise või teotamise korral. EV Põhiseadus (PS) EN Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon (IÜD) Peamine erisus/võrdlus Artikkel 3. Piinamise keelamine Artikkel 4
8) Mille õhutamine on Eestis seadusega keelatud ja karistatav? (Nimetage vähemalt kolme!) Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav 9) Kellel on õigus riigi ja seaduse kaitsele? Igalühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele 10) Loetlege/Nimetage vähemalt kolm igaühe põhiõigust, mida sätestab Eesti Vabariigi põhiseadus. Õigus elule, õigus säilitada rahvuskuuluvus, õigus südametunnistuse, usu- ja mõttevabadusele. 11) Kas Eesti riik kaitseb oma kodanikku välisriikides? Eesti riik kaitseb om akodanikku ka välisriikides 12) Kelle kohustus on õiguste ja vabaduste tagamine? Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Loomuõiguse mõiste........................................................................................................................4 Loomuõiguse tähtsus........................................................................................................................4 Valgustusajastu loomuõiguskoolkond..............................................................................................5 Kaasaegne loomuõigus.....................................................................................................................5 Inimõigused......................................................................................................................................6 Inimõiguste kolm generatsiooni......................................................................................................
Valdkond: Keskkond Loodusvarad ja nende kasutamine Statistika andmebaas Veekasutus Veekasutus maakonna ja veekasutusala järgi. Valisin kohaks Valga maakonna. Aastate jooksul on hakanud inimesed kokkuhoidlikumalt vett kasutama. Näiteks 1991. aastal kasutasid Valgamaa elanikkond olmeks vett kokku 1 331 tuhat m³, siis 2008. aastal vaid 677 tuhat m³. 2. Elektrooniliselt Riigiteataja leheküljelt www.riigiteataja.ee leia praegu kehtiv Eesti Vabariigi põhiseadus ja leia selle üldosast, millised põhilised ÜRO Inimõiguste deklaratsioonis toodud üldised inimõigused leiavad nimetamist ka EV põhiseaduses. Samuti leia, millised on ainult Eesti kodanike õigused ja kohustused! (Esitada võib need ka tabelina). ÜLDISED INIMÕIGUSED, MIS KAJASTUVAD ÜRO AINULT EESTI KODANIKE ÕIGUSED JA INIMÕIGUSTE DEKLARATSIOONIS JA EV KOHUSTUSED PÕHISEADUSES
§ 16. § 20. vabadusele ja seaduses sätestatud isikupuutumatusele. juhud, mil võib võtta Vabaduse Artikkel 4. Orjus ja orjakaubandus EV Põhiseaduses: Kedagi ei § 29. ükskõik millisel kujul on tohi sundida tema vaba keelatud. Igalühel on tahte vastaselt tööle ega õigus vabalt valida teenistusse, välja tegevusala arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus,
Ühiskond Erakonnad (2.4 lk 46-49) Partei ehk erakond - kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on valimiste kaudu võimule pääsemine, et realiseerida oma seisukohti. Eesti Vabariigis peab erakonna registreerimiseks vähemalt 1 000 liiget. Erakonda võib kuuluda vähemalt 18 aastane Eesti kodanik ($18). Eesti Vabariik on mitmeparteisüsteem, kus on registreeritud ~10 parteid. Poliitilised ideoloogiad (1.5 lk 22-25) Ideoloogia - korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maastik: parteide asetus vasak- p
Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim PS-eelsed dokumendid 15nov 1917. a otsus kõrgemast võimust 24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest 4juuni 1919. a. Asutava kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsuse ajutine kord 1920. a põhiseadus Väga põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel Riigikogusse kuulus 100 liiget Erakorralised valimised said PS kohaselt toimuda juhul, kui mõni eelnõu lükati rahvahääletusel tagasi või rahvahääletusel võeti vastu Riigikogus tagasilükatud seadus. Presidenti ei olnud. Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus 1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a
kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast. Välisriigile võib kodaniku välja anda kurjategijate vastastikuse väljaandmise lepingu täitmiseks vastava seaduse alusel. Igal üksikjuhul teeb otsuse Vabariigi Valitsus, kusjuures see otsus on vaidlustatav kohtus. Kodaniku kohustused Sarnaselt kodaniku õigustega reguleerib ka kodaniku kohustusi põhiseadus. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on samuti kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Peamised kodaniku kohustused on allumine põhiseaduslikule korrale ja osalemine riigikaitses. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes. Kaitseväeteenistusest keelduval noormehel tuleb selle asemel läbida asendusteenistus. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides lisada kodanikele kohustusi
Page 1 of 24 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM 1.2. Erinevad õigussüsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium
Page 1 of 24 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM 1.2. Erinevad õigussüsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks
Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures tähendab, et üksikisikut kui õigussubjekti tuleb võtta tõsiselt. Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures hõlmab ka õigust võtta kohtuistungist osa koos advokaadiga. HKMS § 14 lg 5 sätestab, et protsessiosaline võib halduskohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu. Esindusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid, arvestades halduskohtumenetluse seadustikuga sätestatud erisusi. 10. Keeld sundida ütluste andmisele enda ja oma lähedaste vastu Põhiseaduse § 22 lõike 3 kohaselt, ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedase vastu. Norm keelab üheselt igasuguse, nii psüühilise kui ka füüsilise sunni tunnistuse andmiseks iseenda või oma lähedase vastu. Põhimõte on, et inimväärikust tuleb austada, menetlus ei tohi tekitada inimeses teravat kõlbelist konflikti ja sundida teda
Eesti riigil on ka elektrooniline andmebaas, mis on kättesaadav e-riigi avalehel. Kodaniku mõiste, kodakondsus Kodanik on kodakondsusega isik. Kodakondsuseks nimetataks inimese ja riigi vahelist õiguslik-poliitilist sidet, millega määratakse mõlema poole õigused ja kohustused teineteise vastu. Kodaniku õigused tulenevad küll inimeseks olemisest, kuid nad on riigiti erinevad ja nende omandamiseks peab inimene olema riigi kodanik. Eesti kodakondsuse saamise üldsätted kehtestab põhiseadus. Eesti kodakondsuse saab inimene kas sünniga, naturalisatsiooni või kodakondsuse taastamisega. Õigus saada Eesti kodakondsus sünniga on igal lapsel, kelle vanematest on vähemalt üks Eesti kodanik, Kodakondsuse taastamise taotluse saab esitada inimene, kes elab püsivalt Eestis ja tõendab, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest või tal puudub kodakondsus. Niisiis ei saa kelleltki võtta sünniga omandatud kodakondsust. Kodakondsust ei saa võtta ka isikliku veendumuse tõttu
- inimeste õiguslik võrdsus - identiteedi säilitamine - igaühe õigus ise vabalt otsustada - aus menetlus Üldine vabadusõigus • Igaühel on õigus vabale eneseteostusele (PS § 19 lg 1) • Üldine isikuõigus võimaldab inimesel vabalt isiksuseks kujuneda ning oma isiksust vabalt teostada. • Üldine vabadusõigus võimaldab isikul teha seda, mida ta soovib, ning tegemata jätta see, mida ta ei soovi. • PS § 19 lõikele 1 saab isik tugineda kõigil neil juhtudel, mil põhiseadus ei näe ette spetsiifilist vabadusõigust Üksikud vabadusõigused • õigus elule (PS § 16); • piinamise, julma või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise keeld (PS § 18); • õigus vabadusele ja isikupuutumatusele (PS §-d 20 ja 21); • Perekonna- ja eraelu puutumatus (PS § 26); • kutsevabadus (PS § 29 lg 1); • ettevõtlusvabadus (PS § 31); • omandi puutumatus (PS § 32); • kodu puutumatus (PS § 33); • liikumis- ja elukohavabadus (PS §-d 34 ja 35);
Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välislepingud; 3. Seaduse ja määrused; 4. Halduse üld- ja üksikaktid.
1. Põhiseaduse preambul · Preambul on põhiseaduse koostisosa, olles selle proloogiks. Ta kuulutab konstitutsioonilise võimu allikat ja püstitab põhilised eesmärgid, mida tuleb seda teostades saavutada. Preambulist selgub, et põhiseadus nõuab järgimist mitte vaid tema elegantse lihvituse ja printsiipide väärtuse poolest, vaid just seepärast, et ta on ellu kutsutud ja vastu võetud rahva poolt. · · 1992. aasta põhiseaduse 2007. aastal muudetud preambul: Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24.
süüdistus või hagi peab olema õigus ennast selle vastu kaitsta kas ise või kaitsja (esindaja) abil. Ka see printsiip aitab kaasa vigade vältimisele, kuna võimaldab mõlemal poolel esitada omapoolseid tõendeid ja seisukohti. Samuti aitab selle printsiibi järgimine kaasa sellele, et ka kaotanud pool võtaks otsust kui õiglast ja et üldsus suhtuks süsteemi funktsioneerimisse positiivselt. Põhiseadus näeb ette ainult kuriteos kahtlustatava õiguse viivitamatult valida endale kaitsja ja kohtuda temaga (PS § 21). Seadustega on siiski seda õigust laiendatud ka süüdistatavale ja kohtualusele ning tsiviil- ja haldusmenetluse pooltele. Õigus kaitsele tähendab ka õigust kaitsta ennast ise. Üldreeglina on ise enda kaitsma asumine mittesoovitav, keegi ei ole iseenda jaoks hea kaitsja. Professionaalne kaitsja orienteerub menetluse
..............................................................................................................73 LÜHENDITE LOETELU ASkE- arestimaja sisekorraeeskiri CPT- European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment EIK- Euroopa Inimõiguste Kohus EIÕK- Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon EVR- Euroopa Vanglareeglistik JAS- julgeolekuasutuste seadus KarS- karistusseadustik KrMS- kriminaalmenetluse seadustik PS- Eesti Vabariigi põhiseadus VangS- vangistusseadus VSkE- vangla sisekorraeeskiri 4 LÜHIKOKKUVÕTE Rohtla, H. Vangistuseaduse § 90 lõigetega 3 ja 5 vahistatule seatud piirangute põhiseaduspärasus. Constitutionality of Imprisonment Act Article 90 Sections 3 and 5. Õigusteenistuse eriala lõputöö. Tallinna Majanduskool, Tallinn 2013, 55 lehekülge, 2 lisa, 91 allikat, eesti keeles.
vanainimese pensionist ja ka omavalitsuse mõningane toetus-nii on võimalik tagada selle vanuri igakülgne abistamine tema raskes olukorras. § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Riik korraldab kutseõpet ja abistab tööotsijaid töö leidmisel.Näiteks kui inimene on jäänud töötuks,siis ta peab ennast registreerima Tööturuametisse.Talle
Bunge ja Balti Eraseadus, Vene kohtureform, omavalitsusreform ja seaduste mõju Eesti alal, Tartu ülikooli tähtsus. Vene esimene revolutsioon, Eesti autonoomia ideed, iseseisvumine ja riigi ülesehitamine. Eesti Vabariigi põhiseadused. Tsiviilõiguse reform, karistusõiguse reform. Okupatsioonid ja nõukogude periood. Taasiseseisvumine ja järgnev areng. Rahvaste enesemääramisõigus ja selle rakendamise näiteid ajaloost. Eesti riigi teke rahvaste enesemääramise õiguse alusel Enesemääramisõigus on rahvuslikku teadvust omava grupi õigus rajada riik ja vabalt valida selle valitsemisvorm. Rahvaste enesemääramisest räägiti algselt kui poliitilisest doktriinist. I maailmasõjas tunnustasid liitlased enesemääramist kui eesmärki, mis aitab kaasa rahu saavutamisele. Oma neljateistkümnes teesis loetles Woodrow Wilson enesemääramisõigust kui olulist eesmärki sõjajärgse maailma jaoks.
Antud juhtumil peab olema täidetud kaks tingimust. Esiteks peab olemas olema asjakohane ja kehtiv ning karistusena vangistuse kohaldamise võimalust ettenägev siseriikliku karistusõiguse norm. Teiseks peab olemas olema menetlusõiguslik norm, mis lubab vabaduse võtta. Õiguspärase vabaduse võtmise aluseid on veel mitmeid. Kui isik jätab täitmata kohtu korralduse, on võimalik temalt seaduspäraselt vabadus võtta; kui isikut on vaja sundida mingiks seadusega sätestatud kohustuse täitmisele. Näiteks isik, kellele on kohtu poolt saadetud kutse, kuid isik ei ilmu kohtusse antud tähtajaks, võib rakendada sundtoomist; kui on õiguslik alus isiku vahistamiseks või vahi all pidamiseks; alaealise kinnipidamine järelvalve sisseseadmiseks; nakkushaige, vaimuhaige, alkohooliku või narkomaani kinnipidamiseks või välismaalase kinnipidamiseks.
olema õigus ennast selle vastu kaitsta kas ise või kaitsja (esindaja) abil. Ka see printsiip aitab kaasa vigade vältimisele, kuna võimaldab mõlemal poolel esitada omapoolseid tõendeid ja seisukohti. Samuti aitab selle printsiibi järgimine kaasa sellele, et ka kaotanud pool võtaks otsust kui õiglast ja et üldsus suhtuks süsteemi funktsioneerimisse positiivselt. Põhiseadus näeb ette ainult kuriteos kahtlustatava õiguse viivitamatult valida endale kaitsja ja kohtuda temaga (PS § 21). Seadustega on siiski seda õigust laiendatud ka süüdistatavale ja kohtualusele ning tsiviil- ja haldusmenetluse pooltele. Õigus kaitsele tähendab ka õigust kaitsta ennast ise. Üldreeglina on ise enda kaitsma asumine mittesoovitav, keegi ei ole iseenda jaoks hea kaitsja. Professionaalne kaitsja orienteerub menetluse küsimustes paremini ja isegi kui kaitstav ise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
