Vana-Kreeka muusika · Informatsiooni tolle ajastu muusika kohta on meil võimalik saada kujutava kunsti, säilinud kirjutiste ja antiigi hilisema perioodi muusika ülestähenduste kaudu. · ,,muusika" tuleneb kreekakeelsest sõnast musiké ja tähendab muusikate kunsti. · Muusikut peeti jumaliku andega prohvetiks, samas kujutavasse kunsti suhtuti kui käsitöösse. · Lahutamatu seis poeesiaga määrab Kreeka muusika omapära. · Rütm on Kreeklaste jaoks muusika põhialus. · Muusika on seotud tantsuga · Pajaan- (apolloniauks) lauldav palve, sõnad ja muusika integreeritud, lauldi nii eraüritustel(lõunasöökidel või pulmades) kui ka avalikel(festivalid või lahingud) · Ditüramb-Vana-kreeka kultuslik flöödisaatega koorilaul Dionysose auks · kõrgelennuline · oodiga sarnanev luuleteos
Meie käime kaasas teoste aja ja tegelastega, tunneme kaasa, jagame nende tundeid ja elamusi. Kirjandus võib saata lugejat kaugesse minevikku ja samuti fantastilisse tulevikku ning mõlemal kohal tunneb lugeja ennast nagu praegusel hetkel. Sooviks eraldi rõhutada poeesiat. Poeesia omab rütmi, mille abil seonduvad sõnad muusikasse. Poeesial on selline muusikaline harmoonia, mis edastab selliseid värve ja emotsioone, millega ei saa mõnikord isegi proosa hakkama. Kui tegemist on poeesiaga, siin omavad sõnad kõrgust ja kestvust, varjundeid. Just poeesias avaldub kirjanduse tõeline kunstipotentsiaal. Kokkuvõtteks tahaks öelda, et kirjandus võtab endasse kokku paljude teiste kunstiliikide omapärasid, kujunedes eraldiseks ainulaadseks kunstiliigiks. See on võimeline joonistada pilte, mängida meloodiaid ja näidata kujusid. Kirjandus kasutab kõiki imelisi vahendeid, et luua suurepäraseid ja unikaalseid meistriteoseid ja üllatada oma lugejaid ikka ja jälle.
Loodusrahvastel puudub professionaalne muusika, muusika on nende jaoks rituaalne keel, eelkõige ühenduse võtmiseks kõrgemate jõududega Kultuurrahvad on kõik suhtunud muusikasse teadlikult ning loonud omad muusikateooriad Muusika on kõigi vanade kultuurrahvaste jaoks olnud kõrgeim kõikidest kunstidest, talle on omistatud jumalikku päritolu Muusika abil püüti universumi korrast aru saada Muusika ei eksisteerinud iseseisva kunstiliigina, vaid koos tantsu ja poeesiaga Kaugete aegade muusika kohta võib teha vaid oletusi. Varaseimad loetavad muusika üleskirjutused pärinevad alles Vana-Kreeka kultuuri hilisest järgust, viimaseist sajandeist enne Kristust. Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast musik (muusade kunst), mis hõlmas poeesiat koos muusika ja tantsuga. Alles hellenismiajastul (330-146 eKr) võib rääkida poeesiast ja muusikast eraldi. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid.
Loodusrahvastel puudub professionaalne muusika, muusika on nende jaoks rituaalne keel, eelkõige ühenduse võtmiseks kõrgemate jõududega Kultuurrahvad on kõik suhtunud muusikasse teadlikult ning loonud omad muusikateooriad Muusika on kõigi vanade kultuurrahvaste jaoks olnud kõrgeim kõikidest kunstidest, talle on omistatud jumalikku päritolu Muusika abil püüti universumi korrast aru saada Muusika ei eksisteerinud iseseisva kunstiliigina, vaid koos tantsu ja poeesiaga Kaugete aegade muusika kohta võib teha vaid oletusi. Varaseimad loetavad muusika üleskirjutused pärinevad alles Vana-Kreeka kultuuri hilisest järgust, viimaseist sajandeist enne Kristust. Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast – musikē (muusade kunst), mis hõlmas poeesiat koos muusika ja tantsuga. Alles hellenismiajastul (330-146 eKr) võib rääkida poeesiast ja muusikast eraldi. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid.
Traditsiooniliselt lauldakse püsti seistes. Ernesaks on kirjutanud kokku umes 200 koorilaulu. Üle poole neist meeskoorile. Meeskoorilaulud :temaatika oli poeetiline, olustikuline, patriootiline ja ka naljalaul. Meeskoori juhina tundis ta just seda zanrit täiuslikult."Hakkame mehed minema","Näärisokk"Segakoorilaulud:temaatikakas kodumaa, loodus ja armastus."Tartu valgel ööl" Naiskoorilaulud:temaatikaks loodus, kodu, maainimeste töö ja tegemised, tegelemine kunsti ja poeesiaga."Sireli, kas mul õnne" Peale koorilaulude on kirjutanud ka soolo-ja ooperilaule. On kirjutanud 5 ooperit. Ajalooline ooper"Pühajärv". Tema kõige tuntum ooper on J.Smuulilt tellitud libretole"Tormide rand",lavale jõudis 1949. Tema loomingu stiil lähtub rahvuslikust helikeelest. Kasutab oma loomingus uuemat rahvalaulu.
peab kokku viima elutee, et kusagil käib kurtes ringi ka tema kallis kaaslane. Ta uskus: vangiraudu kandma ja laimajale hoopi andma on sõbrad valmis tema eest. Ta uskus kõigest südamest, Et surematu sihi poole meid viivad suured nägijad, et õnneukse avavad maailmale ja inimsoole kord vaimukiirte varal need humaansed mõttehiiglased." ,,Kaastunnet, põlastavat viga, molaarseid aateid, hingetuld ja kipitavat kuulsusiha ta tundis juba varakult. Kui kanneldades tutvus aga ta Schilleri poeesiaga ja rändas Goethe taeva all, siis kõrgel kunstiallikal ei tulnud muusal häbeneda. Uus lüüra uhkelt helises: Neis vaimustatud värssides ei jätnud iial maha teda ta mõtelnud, ta tundearm ja lihtsuse autentne sarm." Oneginit valdas ka suur vabadusearmastus. Maal püüdis ta teha ümberkorraldusi pärisorjade elus. Jevgeni Onegini peamine tragöödia seisnes aga ikkagi hingelises tühjuses, ilma sihita elus. Jevgeni ja Vladimir olid mõlemad poeedid. Lenski oli pea 10 aastat temast noorem
mõistame. See hõlmab poeesiat ja muusikat lahutamatus ühtsuses – musike on lauldes ettekantud luule, mis kreeklaste jaoks tõusist tõeliselt jumalike kõrgusteni. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid, kujutavat kunsti vaadati hellenismiajastuni vaid kui kunstkäsitööd. Alates hellenismiajastust võib rääkida luulest ja muusikast omaette kunstidena, sest nende ühtsus oli lagunenud. Lahutamatu seos poeesiaga määrab kreeka muusika omapära. RÜTM - kreeklaste jaoks muusika põhialus, lähtub värsi ja lühikeste silpide vaheldumisest. Värsi ehitusega on seotud ka MELOODIA, mille elemendid on Platoni (427-347 a. e. Kr) järgi logos (SÕNA), HARMOODIA (kreeklaste jaoks helide järgnevus) ja RÜTM (liikumise kord). Musikē on vahetult seotud ka tantsuga. Muusiku oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga, sest esimesteks muusikuteks pidasid nad Zeusi poegi Apollonit ja Amphioni
kunstitöösse peidetud ja siis amüsantse sokolaadiglasuuriga kaetud. Kunsti praktiline roll ühiskonnas on heita kriitiline pilk sellele, kuidas elame, ja pakkuda heale elule uusi definitsioone. Puhas mõistus ei päästa meid, kuid nüüdiskunst pole siin selleks, et mõistuslikkusele vastu astuda, vaid selleks, et seda kaugemale viia, nii sirgjoonelise, täielikult sõnadesse pandud ratsionaalse diskursi vormis kui ka viisidel, kus seda diskurssi on poeesiaga saastades rikastatud. Tarbimine kui fetis Vajame tõesti mõlemat, sest viis, kuidas praegu elame, pole ei eriti ratsionaalne ega ka eriti poeetiline. Me jälestame sõda, kuid sõjatööstus on meie suurim tööstus. Ihkame pikka elu terves kehas, kuid samal ajal piiname oma keha hävitavate harjumustega. Tahame vabadust ja unistame kammitsematust hedonismist, kuid orjastame endid lõputu palgatööga ning tootmise ja tarbimise tandril võistlemisega.
milles korraldati pillimeeste ja kooride võistlusi. · Kreeka muusika on lahutamatult seotud poeesiga ja see määrab ka vanakreeka muusika omapära. · Kreeka muusika põhialuseks on rütm. · Rütm lähtus värsi pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest. · Värsi ehitusega on seotud ka meloodia. · Meloodia elemendiks on sõna ja harmonia harmoonia ei ole kreeklaste jaoks mitte kooskõla, vaid helide järgnevus. · Muusika oli tihedalt seotud poeesiaga · Tekkisid uued kunstivormid: komöödia, tragöödia · Armastatud pillideks said: aulos, lüüra, forminks, barbiton, kitara. · Hakati korraldama kontserte, kus kõlas laulu- ja pillimäng ilma tantsu ja näitemänguta · Kujunes välja heliastmik, kus oktaav jagunes seitsmeks astmeks (varem viieks astmeks - pentatoonika) · Helilaadid koondati ühtseks süsteemiks Tekkisid 3 helilaadi - dooria, früügia, lüüdia
Lisaks ühendasid teatrisse kogunenud kodanikke jagatud emotsioonid ja kaastunne. Tragöödia ja kirjasõna Nagu oraalse traditsiooni esitajad, nii lõid ka tragöödiate autorid enamasti oma teosed suuliselt ning õpetasid need selgeks näitlejatele ja koorile. Siiski näib olevat kirjasõna ja tekstide kirjutamine tragöödia struktuuri seisukohalt möödapääsmatult vajalik. On ehk vastuoluline seostada tragöödiat, mis ühendab visuaalse ettekande nii mõjuvalt muusika ja poeesiaga, köites tuhandetesse küündivat rahvahulka, tumma ja kahvatu kirjasõnaga. Ometi peitub kirjasõnas see jõud, mis võimaldab ühendada nägemise, kõne ja kuulmise terviklikuks multimeedia etenduseks. Nii kirjutamine kui ka tragöödia etendamine nõuavad tõlgendamise aktiivsust. Tragöödia erakordne võim võib vähemalt osaliselt tuleneda tõsiasjast, et ta tekkis Kreeka kultuuris teatud üleminekuhetkel, mil müüdi võim ei olnud veel õõnestatud kriitilisest
iseloomustati kui ekstaatilist ja meelelist Müütide järgi jäi nende kahe muusikalise alge omavahelises võistluses Apollon alati peale VANAKREEKA PILLE ÜHENDKUNST MUSIK Vanakreeka kultuuris oli muusikal, poeesial ja tantsul eriline koht ja neid nähti ühtsena Termin musik tähendab lauldes ettekantud luulet ning ainult seda peeti tõeliseks kunstiks Kujutavasse kunsti seevastu suhtuti kui käsitöösse Vana-Kreekas peeti muusikut jumaliku andega prohvetiks Lahutamatu seos poeesiaga määrab kreeka muusika omapära. Rütm muusika põhialus , lähtus värsi pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest . Värsi ehitusega on seotud ka meloodia. NELI AJAJÄRKU KULTUURIS Arhailine 8.-6.sajand eKr Klassikaline 5.sajand 330-ndad eKr (Makedoonia vallutused) Hellenistlik 330-ndad 146 eKr (Rooma vallutused) Rooma võimu ajajärk 146 eKr 395 pKr (Rooma riigi jagunemine) ARHAILINE AJAJÄRK Sellel ajal kujunes rahvaluule ja rändlaulikute looming
See on lauldes ettekantud luule, kus muusika teenis poeesia huvisid ja ainult seda peeti tõeliseks kunstiks. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks väga hinnatud inimesed – jumaliku andega prohvetid. Seevastu kujutavasse kunsti suhtuti (kuni hellenismiajastuni) kui käsitöösse. Muusika kõlas unisoonis või oktaavis, harmooniat (meie mõistes) ja mitmehäälsust ei tuntud. Kreeka muusika omapära määrab lahutamatu seos poeesiaga. Kreeklaste jaoks oli muusika põhialuseks rürm, mis lähtus värsi pikkadest ja lühikestest silpidest. Värsi ehitusega on seotud ka meloodia (melos), mille elemendid on Platoni järgi: sõna (logos), harmoonia (helide järgnevus) ja rütm (liikumise kord). Rütm oli muusika hingeks, meloodia mateeriaks. KREEKA MUUSIKAAJALUGU SAAB JAOTADA KAHTE TÄHTSAMASSE EPOHHI: 1) MÜÜTILINE e. JUMALATE JA MUUSADEGA SEOTUD (küsim. 16)
sõnast ja tähendab muusade kunsti. See on lauldes ettekantud luule, kus muusika teenis poeesia huvisid ja ainult seda peeti tõeliseks kunstiks. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks väga hinnatud inimesed jumaliku andega prohvetid. Seevastu kujutavasse kunsti suhtuti (kuni hellenismiajastuni) kui käsitöösse. Muusika kõlas unisoonis või oktaavis, harmooniat (meie mõistes) ja mitmehäälsust ei tuntud. Kreeka muusika omapära määrab lahutamatu seos poeesiaga. Kreeklaste jaoks oli muusika põhialuseks rürm, mis lähtus värsi pikkadest ja lühikestest silpidest. Värsi ehitusega on seotud ka meloodia (melos), mille elemendid on Platoni järgi: * sõna (logos), * harmoonia (helide järgnevus) ja * rütm (liikumise kord). Rütm oli muusika hingeks, meloodia mateeriaks. KREEKA MUUSIKAAJALUGU SAAB JAOTADA 2 TÄHTSAMASSE EPOHHI: 1) MÜÜTILINE e. JUMALATE JA MUUSADEGA SEOTUD (küsim. 16) 2) AJALOOLINE, MIDA HAKATAKSE VAATLEMA ALATES KREEKA
Suund on süvenemisele, enamatele seostele ja samas lihtsusele. Suures osas on kogumiku kujundiks meile lähedane loodus, luuletaja annab need seosed meile lähedase looduse ja inimeste kaudu. Luuletaja otsib iseend oma maa ja selle looduse kaudu. Iga ta luuledetail on leid selle otsimises, iga kujund osake iseenda defineerimisest. Luulekogus on valdav assotsiatsioonidele ehituv luule, eriti värsiraamatu alg- ja lõpposas. Tegemist on intiimselt vahenditu ja endamisi mõtiskleva poeesiaga Tunnetatud loodusesideme kaudu tunnetame omakorda Ellen Niidu ühtsust eesti luule kauaste ja olemuslike traditsioonidega, rahvaluuleni välja. (Mallene, 1970) 7 Kohati on ,,Linnuvoolijas" täheldatav libastumine proosa piirimaile, luulekujundid nagu pageksid autori käest, kes nende puudumist püüab korvata värvika kirjeldamisega (,,Seisatus Tõnismäe künkal", ,,Kurbrõõmus lugu mu isa punase tutiga mütsist")
Modifitseerides traditsioonilist vormi, kasutades ajuti ka vabavärssi, uusriime, püüdles Under oma sisenägemuse võimalikult täpsele väljendamisele. Sellega kaasnes pidev süvenemine eesti keelevaramusse, abiliseks Wiedemanni sõnastik. Kasvavat väljenduslikku meisterlikkust näitab seegi, kuidas luuletaja ise oma värsse ulatuslikult redigeeris. Uued arengud eesti luules 1930. aastate teisel poolel ei asunud opositsiooni Underi poeesiaga, mõnd selle tahku arendasid arbujad edasi. Underi sotsiaalselt orienteeritud kannatusluule ühendas teda aga luule sisulise uuenemise teistegi lätetega. Kõigel järgneval on aga juba Teise maailmasõja vari. 1930. aastate teisel poolel ei avaldanud Under ühtki uut luulekogu. Ilmusid küll valikkogu ,,Ja liha sai sõnaks" (1936) ning kümnendi lõpul ,,Kogutud teosed" I-II (1940), kuid uueks värsikogumikuks Under otsekui ei leia sobivaid luuletusi.
ja teravaks kultuuripoliitiliseks esinejaks ning ühiskonnakriitikuks. Kassetipoeetide hulka kuuluva, isamaalise tonaalsusega luuletaja Hando Runneli esik- Doris Kareva ja Kalju Lepik. Doris Kareva esimene luulekogu ilmus 1978. aastal ja ta tõusis kiiresti Eesti luule- tajate esiritta. Naiseliku tundelisuse poolest on Kareva luulet võrreldud Marie Underi poeesiaga. Kalju Lepik oli Rootsi eestlaste seltsi- ja kultuurielu juhtfiguure ja silmapaistev väliseesti luuletaja. Tema esikkogu ilmus 1946. aastal ja kustumatu loomejõud saatis teda kuni 1990. aastate teise pooleni. (Foto: Kalju Suur, Tuglase Selts) 1970. aastatel stagnatsiooni tõusu õhkkonnas sai eesti luule oma enfant terrible i, mitmekülgselt andeka näitleja Juhan Viidingu ehk Jüri Üdi. Selle pseudonüümi all avaldas ta oma luulet 1960. aastate lõpust alates, aga 1978
Tema teatriilmas elab surm kummutisahtlis, puukulbid muutuvad tegelasteks, keda vihatakse ja armastatakse, sukad ja villasokid lähevad vastu igasugustele seiklustele ning vana vihmavari võib olla nii kaitseks pimeduse jõudude vastu kui lendava nahkhiire tiib, mille küljes võib läbi öö rännates rippuda. Staffan Westerberg kirjutab, lavastab, valmistab dekoratsioonid ja nukud, laulab ja näitleb. Nii täiskasvanute kui laste jaoks kombineerib ta naiivseid riime parima poeesiaga. Westerbergi jaoks pole midagi võimatut ning sageli kirjutab ta klassikalisi näidendeid ümber, et neid omal moel ette kanda. August Strindbergilt inspiratsiooni ammutades kirjutas ta "Kummitusspinati" (parafraas "Kummitussonaadile") ning "Väikese unenäomängu", kus pidevalt aknavahesid kinni kleepiv Kristin on muudetud ämblikuks. FILM "Liikuvatel piltidel on meie kultuuris suur ja oluline osa. Loomulikult annavad TV-
Mapist puuduvad praegu veel laulumängud. Ma tegin sellise valiku, kuna lasteaedades on eraldi muusikaõpetajad, kes neid mänge läbi viivad. Samas täiendan ma kindlasti seda mappi ning tõenäoliselt lisan tulevikus ka need. Mapi lõpus on ka lisad. Need on osade mängude vahendid, et need oleks olemas, kui on kiiresti mängu vaja. NÄPU- JA SÜLEMÄNGUD Eesmärgid: areneb peenmotoorika ja kõne, laps puutub kokku poeesiaga EMA KEETIS PUTRU Näpulastel on kõht tühi. Ema keetis putru, (ringita näpuga lapse peopesas) pani võid sisse, pani soola sisse, (imiteeri) puder sai valmis. Andis süüa Pöialpoisile, (anna pöidlale) andis süüa Kotinõelale, (nimetissõrmele) andis süüa Pikk-Peetrile, (keskmisele sõrmele) andis Nimeta-Matsile, (sõrmusesõrmele) andis Väike-Atsile. (väiksele sõrmele) Andis sinule, andis minule, nämm-nämm-nämm! KIISUKÕDI Miilu-maalu, miisu,
18. Antiikaja andmed briti-keldi jumalatest. Kolm tähtsat jumalannat rooma ajal Britannias: Brigantia, Coventina, Sulis (kõige olulisem). Britannias oli eriti levinud animism. Oluline loom metssiga. Epona e hobujumal oli siin väga levinud. Brigantia (teiste nimedega Bride, Brighid ja Bridindo) nimi tähendab "kõige kõrgem". Ta oli Põhja-Inglismaal enne roomlaste sissetungi valitseva hõimu, brigantide, peajumalanna. Brigantia seostati veega, sõjaga, ravitsemisega, poeesiaga, aga ka jõukusega. Teda kummardati terves keldi maailmas, Iirimaal tunti teda Brigidi, Gallias Brigindo nime all. Brigantiat seostati ka viljakusega, ta kontrollis lammaste poegimist. Coventina oli suuresti kohaliku tähtsusega keldi jumalus. Ta tõusis esile põhiliselt Rooma võimu ajal. Ta esindas rikkust, inspiratsiooni ja prohvetlikkust. Keldid kujutasid teda sageli veenümfina.On tõendeid selle kohta, et teda kummardati ka
vallandunud alateadvus; näitlejad pidid olema hieroglüüfid, kes signaliseerivad läbi leekide. Tema ideed: kritiseerib kogu Lääne teatrit, kes näeb ainult dialogiteatrit, mis peaks kuuluma raamatusse; rõhutab, et lava füüsiline ja konkreetne koht, mille peab millegagi täitma, peab olema oma keel; tuleb tehe orjalikule sõltuvusele tekstist, tuleb leida oma keel, mis seisab zesti ja mõtte vahepeal; keele poeesia tuleb asendada ruumi poeesiaga; ruumipoeesia sisaldab muusikat, tantsu, plastikat, pantomiimi, miimikat, arhitektuuri, dekoratsioone jne kõike teater on märgiline, zestid väljendavad ideid, vaimseid hoiakuid; zestidega saab manada esile looduslikke objekte; artikuleeritud keelt tuleb kasutada uuenduslikul viisil; keel peab füüsiliselt vapustama, peab midagi puruks rebima. Sõnadele tuleb anda selline tähtsus nagu neil on unenägudes; rõhutab
ka improviseerida, tekst pole fikseeritud ja võib etendusest etendusse muutuda. Shakespeare'ile eelnenud Hamletid olid juhuslikud, tekst allutatud tegevusele. Shakespeare'i tekst juba poeetiliselt iseväärtustav, tema väärtus seisneb temas eneses, Shakespeare'i puhul juba tegemist autoritekstiga, iga asi on omal kohal. See püstitab teatri ette uue esteetilise ülesande, trupp peab nüüdsest kandma teksti vaatajani, olema vahendajaks, vaatama, et midagi kaduma ei läheks, et tekst kogu oma poeesiaga vaatajani jõuaks. Näitlejateater tegeleb ju aind iseendaga ja näitab iseennast, see on nende normaalne kanooniline seisund, aga kui sellisesse näitlejateatrisse ilmub tõeline dramaturg, siis ta tahab, et näitlejad alluksid temale. Dramaturg väljendab oma loomingulisi ideid, mille abil dramaturg kehastab mõnda oma võtet, nüüd juba vahendid mingi kõrgema eesmärgi jaoks. Miks teater selle aksepteerib? Sest teater tajub, et tema koostöös
Teiste sõnadega pääsuke sümboliseeris ka eesti folklooris uue elu algust ja pääseteed. Luike seostati eesti folklooris tema valgele ja graatsilisele välimusele vaatamata surmaga. Usuti, et luik laulvat enne surma ning sureb varsti see, kes laulu kuuleb. Regilauludes on luik tihtipeale neiu sünonüüm46. Käesoleva usu juured võivad olla Kreeka muinasloos, kus luik laulab enne oma surma ebamaiselt kauni laulu. See tugevdas veelgi tema ühendust poeesiaga ja sidus ta surma sümboolikaga, nagu ka soome legend Toonela luigest, kelles on personifitseeritud allilma veed (Tresidder 2002: 124). Vene mütoloogias assotsieerub lind samuti naiseliku ilu ja kevadega, luik tähendab puhtust ja valgust ( 1995: 176). Kajakas on mere eraldamatu osa ja assotsieerub inimeste mentaliteedis just sellega. Hauakividel liugleb kajaka kuju tavaliselt kas laeva või merelainete kohal. Vaadates eesti folkloori, ranna-
lainete lakkamatut kohinat, ookeani hingust, alustas mileedi oma puhta, harmoonilise ja väriseva häälega esimest salmi vaimulikust laulust, mis tollal oli nii moes puritaanide juures: «Suur Jumal, meid hülgad, et proovile panna me truudust, me ustavaid südameid. Kuid hiljem, siis tasuks Sa meile annad palmioksa ja ise õnnistad meid.» Need värsid ei olnud just hiilgavad, sellest jäi isegi üsna palju puudu. Kuid, nagu teada, puritaanid poeesiaga eriti ei uhkustanud. Lauldes mileedi kuulatas: vahisõdur tema ukse juures oli peatunud, nagu oleks ta muutunud kiviks. See näitas mileedile, missuguse mulje ta oli jätnud. 547 Seeparast jätkas ta väljendamatu kirega ning tundmusega oma laulu. Talle tundus, et helid kanduvad kaugele võlvide alla ja pehmendavad võluvõimuga valvurite südameid. Näis siiski, et vahisõdur, kahtlemata äge katoliiklane, raputas endalt maha selle võlu, sest läbi ukse kostis: «Vaikige ometi, proua
annaabi.ee 
