Planeetide kaaslased Sissejuhatus Planeedi kaaslane ehk igapäevaslt kuu all mõeldakse planeedi looduslikku kaaslast. Meie Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil. Kaaslased puuduvad ainult kahel kõige Päikese poolsematel planeetidel- Merkuuril ja Veenusel. Mitmetel planeetidel on kaaslasi aga hulganisti. Näiteks Jupiter (suurim planeet Päikesesüsteemis) omab tervelt 63 kaaslast ning Saturn 61 kuud . Meie siin kohal anname ülevaate ainult kõige eriskummalistemast ja huvitavamatest planeetide kaaslastest. Planeet Maa kaaslane LUNA Meile kõige tuttavam ja kõige lähem kuu on Luna. Nimetus tuleneb ladina keelest, kus Luna tähendab Kuud. Tema keskmine kaugus Maast on 384 400 km.Ta on ainuke looduslik kaaslane, mis tiirleb ümber Maa. Maa on ainuke planeet meie
Füüsika, vastatud on järgmistele küsimustele: Millistel planeetidel ei esine aastaaegu? Põhjenda; Miks ei toimu kuu- ja päikesevarjutust iga 30 päeva pärast?; Mille eest kaitsevad Maad atmosfäär ja magnetväli?; Milles seisneb kasvuhooneefekt ja kuidas see mõjutab planeedi pinnase temperatuuri
kukkus. Saint-Exupéry järgi on nimetatud Lyoni rahvusvaheline lennujaam ja asteroid 2578 Saint-Exupéry. Väikese printsi järgi on nime saanud asteroidkuu Petit-Prince. Pilgrim kirjastus on taasavaldanud tema tähtteose „Väike prints“. Lugu on Väikesest Printsist, kes läks tülli oma imepisikesel planeedil kasvava roosiga, sest ta oli uhke ja pirtsakas. Prints lahkus planeedilt, et leida midagi paremat. Tegevuspaikadeks on kosmos, erinevad asteroidid ja planeet Maa. Ta kohtab planeetidel erinevaid tegelasi- kuningat, uhkeldajat, joodikut, ärimeest ja geograafi. Kõik keda prints kohtab on peegeldus meie ühiskonna inimestest. Planeet maale jõudes sattus ta Aafrika kõrbe. Seal kohtas ta Lendurit, kes väiksena tahtis kunstnikuks saada kuid täiskasvanud võtsid temalt selle julguse. Väike prints oli esimene kes nägi tema joonistusi avarama pilguga ja lendur kinkis talle karbis oleva lamba. Kohtas rebast kelle ta taltsutas ja tänu kellele ta
Oletatavalt on 55 Cancri üheksa korda suurema massisga kui Maa ja kaks korda suurema raadiusega. Ümber tähe on tekkinud asteroididest vöö. 55 Cancri sisemus koosneb kuuma temperatuuri tõttu vedelatest metallidest. Pealispind on kivine ning võib oletada, et seal on ka nii öelda teemant vulkaane. Arvatavasti koosneb õhk süsinikust. Ilma täheta planeete nimetatakse Pettur planeetideks. Oletatakse, et kosmoses uitab Pettur planeete rohkemgi kui ümber tähe keerlevaid planeete. Nendel planeetidel võib samuti olla elu, kuigi neil pole energiat andvat tähte. Planeedile võib toiteks olla planeet ise, kui ta maha jahtub. Energiat võib anda planeedi elementide radioaktiivne lagunemine. Lisaks toodavad energiat tohutute pindaladega ookeanide looted. Kõigil planeetidel on vett. Planeedid mis asuvad kaugel oma tähest on kattunud jääga, neid kutsutakse Jää maailmaks. Kõige tuttavam näide on meile Pluto. Pluto pealispinnalt võib leida kuni kolme kilomeetri kõrgusi jää mägesid
.........................................................................5 Virmaliste värvid.........................................................................................................................8 Virmaliste ovaal ja värvilised kardinad.............................................................................. 8 Virmaliste kuju..........................................................................................................................10 Virmalisi teistel planeetidel ..................................................................................................... 13 Kokkuvõte.................................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................16 3 Sissejuhatus
Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Päike on suurim keha Päikesesüsteemis. Nii nagu kõik tähed, annab ka tema tohutu palju soojust ja valgust. Päike tekitab ka tugeva külgetõmbuva jõu, mida nimetatakse raskusjõuks. Raskusjõud ei lase planeetidel kosmosesse laiali lennata. Ümber Päikese tiirleb üheksa planeeti. Päikesele lähim planeet on Merkuur, kõige kaugemal on Pluuto. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto.
Sarnaselt Saturniga tiirleb ka ümber Neptuuni kolm nõrka rõngast. Need võivad koosneda jäätunud osakestest. Neptuun teeb ühe tiiru ümber Päikese 164,79 Maa aastaga. See tähendab, et üks Neptuuni aasta kestab 164,79 Maa aastat. Joonis 5. Maa ja Neptuuni suuruse võrdlus Kokkuvõte 6 Selgus et kõik planeedid on väga erinevate omadustega. Võrreldes meie planeet Maaga on osad planeedid väga suured. Kõikdel planeetidel on väga erinevad temperatuurid ja tuulte tugevused. Suurte plaanetide aastad kestavad võrreldes Maa aastaga väga kaua. Kõik planeedid koosnevad erinevatest ainetest ning osadel planeetidel puudub võrreldes Maaga üldse tahke pind. Kasutatud allikad et.wikipedia.org opik.obs.ee nasa.gov 7
lendamisega. Ta hukkus, kui ta lennuk luurelennul merre kukkus. Saint-Exupéry järgi on nimetatud Lyoni rahvusvaheline lennujaam ja asteroid 2578 Saint- Exupéry. Väikese printsi järgi on nime saanud asteroidkuu Petit-Prince. Pilgrim kirjastus on taasavaldanud tema tähtteose „Väike prints“. ▫Kas teose pealkiri annab viiteid teose mõistmiseks? Jah annab küll. Teos räägib väikese printsi seiklustest teistel planeetidel. Ta kohtab planeetidel erinevaid tegelasi- kuningat, uhkeldajat, joodikut, ärimeest ja geograafi. Kõik keda prints kohtab on peegeldus meie ühiskonna inimestest. Planeet maale jõudes sattus ta Aafrika kõrbe. Seal kohtas ta Lendurit, kes väiksena tahtis kunstnikuks saada kuid täiskasvanud võtsid temalt selle julguse. Väike prints oli esimene kes nägi tema joonistusi avarama pilguga ja lendur kinkis talle kastis oleva lamba. Kohtas rebast kelle ta taltsutas ja tänu kellele ta mõistis
2. Loetleda planeedid alates päikesest. Planeedid alates päikesest: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter , Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. 3. Millised on maarühma planeedid? Selle rühma olulisimad tunnused. Maarühma planeedid: Merkuur, Veenus, Maa , Marss. Olulisimad tunnused: koosnevad peamiselt silikaatkivimitest, enamasti kihiline ehitus, koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest, keskmeks on rauast tuum, mõndadel maarühma planeetidel on koore kohal atmosfäär. Ka läbimõõt, mass ning keskmine tihedus on Maa omadele lähedased. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Selle rühma olulisimad tunnused. Päikesesüsteemis on 4 hiidplaneeti: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Olulisimateks tunnusteks: puudub tahke pind, koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind, sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 5
Merkuur Kuude hulk: 0 Veenus Pöörlemistelje kalle: 0° Maa Veenus: Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun Keskimine kaugus Päikesest:108,2 Osadel planeetidel on ka milj.km kaaslased mida nimetatakse Läbimõõt:12104 km Tõnis Petersell Pinnatemp.:480°C 9D kuudeks. Ööpäev: 117 Ma päeva Aasta pikkus:225 Maa päeva Kuude hulk:0 Püürlemistelje kalle:2°
suureneb. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt allapoole, siis tema kaal väheneb. Kui keha langeb vabalt, siis tekib kaalutus. Kaalutuseks ehk kaaluta olekuks nimetakse keha kaalu puudumist aluse liikumisel vaba langemise kiirendusega. · SEEGA: Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks. Raskusjõu erinevus erinevatel planeetidel Keha mass on võrdne nii Maal kui Kuul. Erinev on aga keha kaal, sest raskusjõud Kuul on 6 korda väiksem, kui Maal. Keha kaal Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha mõjutab tuge. Raskusjõul ja keha kaalul on üks erinevus raskusjõud mõjutab keha, keha kaal aga tuge. Sageli on keha kaal võrdne raskusjõuga, kuid mitte alati. MINU KAAL TEISTEL PLANEETIDEL Minu oma kaal =>68
kasutama igapäevaste ülesannete lahendamisel. On loomulik, et pikaajaliste taevavaatluste jooksul püüdsid nad luua ka ettekujutust maailmast kui tervikust. Tänapäeval on universumi uurimine lihtsam, kuna on vajalikud aparaadid ning meie teadmised on edasi arenenud. Uuritakse universumi, kuna kardetakse ohte, mis võiksid meid tabada ning miks võiksid ka universumit kahjustada ning tänu uurimisele saab neid ennetada. Samuti tuntakse huvi planeetide vastu. Uuritakse, mis planeetidel peale Maa võib olla elu ja millistel ei saaks elu olla. Planeetide uurimisest saame teada erinevaid looduskatastroofe ning saame neid siis ennetada. Investeeritakse aina paremate kosmoseteleskoopide arendusse, mille abil loodetakse leida miljoneid objekte, mis seni jäävad nähtava valguse spektriosas avastamiseks liiga tuhmiks. Usutakse, et uute ja paremate teleskoopidega õnnestub avastada sadu tuhandeid Päikesesüsteemis ringi hulkuvaid asteroide ja miljoneid tähti ja galaktikaid.
4 PÄIKESESÜSTEEMI LIIGITUS Päikesesüsteemi liigitatakse koostise, suuruse, asukoha järgi päikese ja maa suhtes ja ajaloolise liigituse alusel. Koostise järgi: 1. Maasarnased ehk kivised planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, and Marss Kiviplaneedid koosnevad peamiselt kivist ja metallidest. Nad on suure tihedusega ja neil on tahke pind ning nad pöörlevad aeglaselt. Sellistel planeetidel on vähe satelliite. 2. Gaasilised planeedid: Jupiter, Saturn, Uraan, and Neptuun: Gaasilised planeedid koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Nad on hõredad, paksu atmosfäärikihiga ja pöörlevad kiiresti. Neil on palju kaaslaseid. Suuruse järgi: 1. Väiksed planeedid : Merkuur, Veenus, Maa, Marss and Pluuto. Väikeste planeetide läbimõõt ei ületa 13000 km. 2. Suured planeedid: Jupiter, Saturn, Uraan and Neptuun.
Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil ja need puuduvad kahel – Merkuuril ja Veenusel. maa Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Maal on kaaslaseks Kuu, üks suuremaid kaaslasi Päikesesüsteemis. *Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, * Keskmine kaugus maast on 384 400 km, *Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, *Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena, *Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa, marss
Osa sellest valgusest on meile nähtav Protsess toimub koguaeg, paljasilmaga alati ei näe Norra teadlase Kristian Birkelandi teooria (1908) Virmaliste värvid Atmosfääris leiduvad gaasid Hapniku aatom roheline Lämmastiku aatom punane Päikese seisund virmaliste helendus Mida aktiivsem on Päike, seda paremini näeb Maal virmalisi. Virmaliste kuju Kaar Vöö Kardin Spiraal Pööris Kroon Kiir Diffuussed virmalised Mustad virmalised Virmalisi teistel planeetidel 1994.95. aastal Jupiter atmosfäär Ei ole põhjustatud päikesetuultest Saturn KÜSIMUSED Kuidas virmalised tekivad? Mis maa teadlane avastas teooria, et Maa juhib virmalisi ? Nimetage virmaliste värvid. ( 3 ) Tänan tähelepanu eest !
● Raadius oli sarnane Maa raadiusele ● https://www.youtube.com/watch?v=H3ApaabcgMc. Kepler 186f ● 500 valguaasta kaugusel ● tiirlemisperiood 129,9 päeva ● Atmosfääri omadused tundmatud (ei teata veel, kas seal on elu) Lähim eksoplaneet ● Alpha Centauri Bb ● 4,37 valgusaasta kaugusel ● Ei pruugi reaalne olla TRAPPIST-1 ● Tähesüsteem ● Tema ümber tiirlevatel planeetidel on elu tunnused ● Asub 39 valgusaasta kaugusel ● 12 korda vähem massiivsem kui Päike ning ainult veidi suurem kui Jupiter ● Vähemalt 7 planeeti orbiidil 7 hiljuti avastatud planeeti ● https://www.youtube.com/watch?v=bnKFaAS3 0X8 Kasutatud allikad ● https://et.wikipedia.org/wiki/Eksoplaneet ● http://forte.delfi.ee/news/kosmos/nasa-tahtis-a vastus-leiti-seitse-uut-maa-sarnast-planeeti-ko lm-neist-asuvad-elusoosivas-tsoonis
Raua aatomi järjenumbrist on 26 ja täisarvuni ümardatud aatommassist 56 järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil : Fe : +26 / 2)8)14)2) Pehme hallikasvalge plastiline ja magnetiline siirdemetall, mis looduslikult esineb vaid ühenditena. Ehedalt leidub rauda Maale langenud meteoriitides. Rauda leidub Kuu pinnases ja teistel planeetidel. Levimuselt on raud maakoores neljandal kohal. Tähtsamad rauamaagid on magnetiit ehk magnetrauamaak , limoniit, sideriit ja hematiit ehk raud(III)oksiid. Raua tihedus on 7,9 g/cm Raud reageerib õhuniiskusega moodustades rooste. Rauapuru põleb õhus ja reageerib lahjendatud hapetega. Kõrgtemperatuuril reageerib veeauruga. Reageerib ka hapetega. Sulas olekus reageerib piiramatult lihtainetega. Raua sulamis temperatuur on 1539 kraadi.
tasandil. Lähtudes evolutsiooni teooriast, julgen arvata, et 10 000 aasta pärast on inimene pikem ja suurem. Sellest tulenevalt on ka füüsilised võimed paremad. Samuti suureneb inimese ajumaht ja õpitakse kasutama suuremat osa ajust kui inimesed praegu. Tänu sellele, aga suurenevad inimese vaimsed võimed ja suudetakse luua praegu kujuteldamatuna tunduvaid asju. Näiteks suudetakse luua abivahendid, mille abil saab elada teistel planeetidel, või koguni teises galaktikas. Tegelikkuses ei pruugiga 10 000 aasta pärast inimkonda üldse eksisteerida. Inimkonna hävinemise võib põhjustada inimene ise kui ka mõni looduskatastroof. Inimese enda poolt põhjustatud katastroof võib olla kõige tõenäolisemalt mõni tuumakatastroof. Looduskatastroofe, mis võivad põhjustada inimkonna hävimise on aga mitmeid. Näiteks mõne suure meteoriidi kokkupõrge maaga, katastroofiline kliimamuutus või laiaulatuslik vulkaaniline aktiivsus
sademete ja muude meteoroloogiliste elementidega. Kliimamuutus Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. Kliimamuutus võib piirduda konkreetse piirkonnaga või hõlmata kogu Maad. Tänapäeval uuritakse kliimamuutusi ka osadel päikesesüsteemi planeetidel. Mandriline kliima Mandriline kliima on mandrite sisealade kliima. Kliimat ei mõjuta mered, ookeanid ja järved. Palav suvi, külm talv, kevad ja sügis lühikesed. Mäed ja madalikud on tuulte takistuseks. Kliima karm, sest õhutemperatuuri amplituud on suur. Mereline kliima Mereline kliima on rannikualade kliima ja mandrite äärealade kliima. Kliimat mõjutavad ookeanid, mered ja järved.
sarnasus on hämmastav. Ka Merkuuril näeme kraatreid ja meresid. Mitmest kraatrist lähtuvad kiired. Niisamuti on Merkuur kahepalgeline üks poolkera on tihedalt kaetud kraatritega, teisel poolkeral leidub aga ulatuslikke tasaseid alasid, mis sarnanevad Kkuu meredega. Loomulikult pole neis tilkagi vett, nagu arvasid kunagised kuu-uurijad, vaid tegemist on tardunud laavaväljadega(1). Mariner 10 avastas, et Merkuuril on proportsionaalselt tunduvalt suurem metallist tuum, kui teistel planeetidel. See fakt viis George Wetherilli mõttele, et Merkuur oli kunagi kaks korda suurem kui praegu, katastroofilised kokkupõrked hööveldasid selle lihtsalt tunduvalt väiksemaks. (3) Merkuuri ja teiste planeetide ning nende kaaslaste pinnal on tekkinud kokkupõrgetel meteoriitidega kraatrid. Kraatreid ümbritsevad vallid on moodustunud põrkel väljaheidetud ainest. Umbes 4 miljardit aastat tagasi toimunud pommitamisele on
aastat vana. Suurima meteoriidikraatri, Meadi läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. Lisaks meteoriidikraatritele, mägedele ja orgudele, mida tavaliselt leidub Maatüüpi planeetidel, võib Veenuselt leida ka teisi, ainult Veenusele iseloomulikke pinnavorme. Nende hulgas on näiteks ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad, mida kutsutakse farradeks ning mis on läbimõõdult umbes 2050 km ja kõrguses 1001000 m. Lisaks on Veenusel veel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse novaedeks. Lõhedesüsteemid, kus esineb korraga nii radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid,
punkt Kopernikuse planeetide liikumise heliotsentrilise teooria kasuks; Galileo avameelse toetuse pärast Kopernikuse teooria kasuks arreteeriti ta Inkvisitsiooni poolt. Teda sunniti lahti ütlema oma veendumustest ja vangistati kogu tema ülejäänud eluks. Jupiteri külastas esimesena Pioneer 10 1973 aastal ja hiljem Pioneer 11, Voyager 1, Voyager 2 ning Ulysses. Kosmoselaev Galileo on parajasti orbiidil ümber Jupiteri ja saadab Maale andmeid vähemalt järgmised kaks aastat. Gaasilistel planeetidel ei ole tahket pinnast, nende gaasiline materjal lihtsalt läheb sügavamal tihedamaks Neid planeete vaadeldes näeme, et nende pilvede ülaosad on kõrgel nende atmosfääris. Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Saturn'il on sarnane koostis, aga Uraan'il ja Neptuun'il on palju vähem vesinikku ja heeliumi.
Kui veel neli-viis aastat tagasi võis mõni üksindusearmastaja arvata, et Päike on ainuke planeedisüsteemiga täht, siis nüüd on need lootused purunenud. Üsna kindlaid vihjeid planeetide olemasolule on saadud juba kümnekonna tähe ja 2-3 pulsari juurest. Hubble'i Kosmoseteleskoobi vaatlused on näidanud, et vähemalt kolmandikul noortest tähtedest on ümber gaasi-tolmukettad, milles võivad tekkida planeedid. Kas leidub kaugetel planeetidel ka elusolendeid, kes oma päikest jälgivad, seda me ei tea. Meile piisab teadmisest, et Päike ei jäta meid maha enne viit miljardit aastat. PÄIKESE ANDMED: Kaugus maast - 150 miljonit km Läbimõõt - 1,4 miljonit km Mass - 1,99x10(aste)30 kg Temperatuur - 5800K
mööda välja venitatud ellipseid. Suurem osa komeete seevastu liigub piki ülimalt elliptilisi, paraboolseid või isegi hüperboolseid orbiite. Mida kaugemal planeet või vöö asub Päikesest, seda suurem vahemaa on temast järgmisena asuva objektiga kui eelnevaga (mõne üksiku erandiga). Näiteks: Veenus asub Merkuurist 0,33astronoomilise ühiku kaugusel (AU), Saturn, aga 4,3 AU kaugusel Jupiterist ja Neptuun asub 10,5 AU kaugusel Uraanist. Enamikel planeetidel on oma alamsüsteem: Ümber planeetide tiirlevad kuud ja rõngad. Peaaegu kõik kuud tiirlevad sünkroonis planeediga ehk neil on alati sama poole planeedile pööratud (nagu Kuul). Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto). Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. 4 Päikesesüsteemi tekkimine
väikeplaneeti, asteroidi, komeete, planeetide kaaslased, meteooset ainet. *planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nim orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujuteldava telje. Kepleri seadused: 1) iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike 2)Planeedi raadiusvektor katab võrtsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Aastaajad on nendel planeetidel, mille pöörlemistelg on tiirlemistasandiga kaldu. *pöörlemistelg oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste muutust ja aastaaegade vaheldumist poleks,sest mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrdses seisus.(veenus, jupiter). Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. Kui Kuu satub täielikult või osaliselt Maa varjukoonusesse, toimub kas täielik või osaline kuuvarjutus. Päikesevarj.-leiab aset siis kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates
Maa tüüpi planeedid-Marss,Kuu,Veenus,Merkuur.Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Neid iseloomustab väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine..Maa tüüpi planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Merkuur on Päikesele lähim ja Maa-tüüpi planeetitest väikseim.Maalt on Merkuuri halb vaadelda,kuna ta asub päikesele lähedal ja jääb Maast suhteliselt kaugele. Atmösfäär Merkuuril puudub ja ta meenutab Kuud.Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil ebaühtlane.Tuum on suurem kui Maa tuum. Välimine koor on silikaadist. Merkuuril puuduvad kaaslased. Nõrk magnetväli. Marss-kaks kaaslast,1/10 Maa massist.Marsil vahetuvad aastaajad
Eesti asukoht Eesti osa kliima muutumises Kasvuhoonegaasid Kuidas võib vähendada reostumine Kliima – paljude aastate keskmine ilmastik. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. See võib olla muutus keskmistes ilmastikutingimustes või muutus ilmastikunähtuste jaotuse suhtes keskmiselt.Tänapäeval uuritakse kliimamuutusi ka osadel päikesesüsteemi planeetidel. • Üleujutuste risk suureneb. • Mulla kvaliteet halveneb • Ökosüsteemid muutuvad, osa liike ja elupaiku hävib. • Põhjapoolses piirkonnas metsa kasvutempo kiireneb, lõuna pool aeglustub. • Suureneb metsatulekahjude oht. • Kalanduse potentsiaal väheneb. • Mõju transpordile, energiasektorile ja tööstussektorile on suhteliselt väike. • Muutub turismi potentsiaal. • Tekib mitmesuguseid mõjusid inimtervisele.
Läbi teleskoobi paistavad Marsi polaarsed jäämäed, mis sisaldavad külmunud vett. Aastaid tagasi uskusid astronoomid, et Marsil võib olla arukas elu, kuid praegu teame, et see pole õige. Marsi pind on väga külm ja kaetud igas suurusjärgus kaljudega. Marsil on palju erinevaid pinnavorme - kraatreid, mägesid ja orge ning kõrgeid vulkaane. Marsil on kaks kuud. Jupiter Väljaspool väikeplaneetide piirkonda asub Jupiter - suurim planeet Päikesesüsteemis. Nagu teistelgi gaasilistel planeetidel, puudub ka Jupiteril tahke pind. Jupiteri vaadeldes on näha planeeti ümbritsevad pilvevööndid. samuti on näha kuulus Suur Punane Laik, mis arvatakse olevat hiiglaslik keeristorm Jupiteri atmosfääris. Jupiteri ööpäev on väga lühike: ühe täispöörde tegemiseks ümber oma telje kulub vähem kui kümme tundi. Jupiteri ümbritsevatel orbiitidel tiirleb kokku kuusteist kuud. Saturn Saturn on suuruselt teine planeet Päikesesüsteemis. Saturni ümbritsevad
Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. See võib olla muutus keskmistes ilmastikutingimustes või muutus ilmastikunähtuste jaotuse suhtes keskmiselt. Kliimamuutus võib piirduda konkreetse piirkonnaga või hõlmata kogu Maad. Tänapäeval uuritakse kliimamuutusi ka osadel päikesesüsteemi planeetidel. Kliimamuutuse all peetakse tavaliselt silmas statistiliste keskmiste muutumist, mis aga ei pruugi nii olla. Oletame, et meil keskmine sademetehulk ei ole muutunud, küll on aga muutunud sademete jaotus aasta sees varasema ühtlase sademetejaotuse asemel on nüüd näiteks talved vihmasemad, kuid suved põuasemad. Kahtlemata on see kliimamuutus, kuigi keskmine ei ole muutunud. Kliimamuutuste põhjused Päikesekiirgus;
Päikeselaike põhjustavad keerulised ja mitte väga hästi arusaadavad Päikese magnetvälja mõjud. 7. Siseehitus- Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse, aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel. Tingimused Päikese tuumas on äärmuslikud. Temperatuur on 15.6 miljonit Kelvin'it ja rõhk on 250 biljonit atmosfääri. Tuuma gaasid on kokku surutud 150 korda tihedamalt kui vesi. 8. Protuberantsid- e. loited kaasnevad päikese laikudega ning on aine paiskumine 100de- 1000dete km kõrgusele. Enamus ainet langeb Päiksele tagasi, osa sellest aga kiirgub maailma ruumi. Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa magnetvälja
Pilvekihid on küllaltki keerulise ja kihilise struktuuriga. Arvatavalt asuvad metaanipilved ülemises ja veepilved alumises osas. Vähesel määral leidub atmosfääris ka süsivesinikke. Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst. Sarnaselt teiste hiidplaneetidega on ka Uraanil rõngad, magnetosfäär ja palju kaaslaseid. Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid ligi kaheksa kraadi, mistõttu planeedi põhja- ja lõunapoolus asuvad seal, kus enamikul teistel planeetidel on ekvaator. 1986. aastal Voyager 2 poolt tehtud fotodel on Uraan ühtlaselt sinakasroheline, erinedes Jupiteri ja Saturni atmosfäärides eristatavatest pilvemassiividest ja tormidest. Maapealsete vaatluste ajal on viimastel aastatel märgatud ka aastaaja vaheldumist ja kliimamuutuste kasvu, kuna Uraan lähenes oma pööripäevale. Tuule kiirused planeedil võivad ulatuda kuni 250 m/s (900 km/h). Uraanil on avastatud 27 looduslikku kaaslast, mis on oma nimed saanud
3) Mille poolest erinevad Maa-tüüpi planeedid hiidplaneetidest? Hiidplaneedid on Maaga võrreldes on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun mõõtmetelt ja massiga suuremad ning hõredad ning pöörlevad nagu gaasilised kehad, s.t pöörlemisperiood on poolustel pikem kui ekvaatoril. 5) Millest koosneb Marsi polaarmütsike? Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikhappelume kiht ( see paistab nn polaarmütsidena). 6) Millistel planeetidel esineb suur punane laik? Jupiteril. 7) Kõige tumedam planeet (peegeldab ainult 6% Päikese valgusest) on ... Merkuur 8) Maa-tüüpi planeetidest VEENUS on väga paks ja ühtlane pilvekiht. 9) Milline planeet on oma mõõtmetelt ja massilt kõige lähedasem Maa mõõtmetele ja massile? Marss 10) Milliste planeetide keskmine tihedus on väiksem vee tihedusest? Veenus Lk 136 -1)2)3) 1) Mida nim. galaktikaks? Linnuteed
PLANEEDID MAA ON üks üheksast hiigelsuurest ja peaaegu ümmargusest taevakehast, mis tiirlevad ümber Päikese. Need on planeedid - tohutu suured kivi-, metalli- ja gaasikerad. Mõnda neist, näiteks Maad ja Veenust, ümbritseb atmosfääriks nimetav gaasikiht. Suurimatel planeetidel - Jupiteril, Saturnil - on ümber tolmuosakestest rõngas. Planeetide temperatuur on väga erisugune : Päikesele lähim planeet Merkuur on planeedi päeva ajal kuumem kui ahi, kuid Päikesesüsteemi servaalal paiknev Pluuto 10 korda külmem kui öine pakane. Kõik planeedid liiguvad elliptilist(ovaalkujulist) orbiiti mööda ümber Päikese. Nad tiirlevad ja pöörlevad kõik samas suunas. Läbi teleskoobi vaadates paistavad planeedid valguskettaina, mis liiguvad öösel üle taevalaotuse
keeruline, kuid samas ise raamat on päris kerge ja selle läbi lugemine ei nõua suurt vaevu. Enda mõte edastamiseks on autor kirjutanud meile juttu ühest väikesest poisist keda nimetati Väike Printsiks kuna tal oli enda planeet. Ta elas planeedil, mis oli vaevu maja suurune. Seal oli kolm vulkaani, ahvileivapuud, mida tuleb välja juurida, et nad planeeti lõhki ei ajaks ning roos, mida väike prints armastas. Tahtes leida midagi paremat, läheb ta reisima. Ta kohtub teistel planeetidel erinevate tegelastega. Ta kohtub kuningaga, kes usub end kõiki ja kõike valitsevat, ent nõuab oma alamatelt vaid seda, mida on võimalik täita. Ta kohtub uhkeldajaga, kes näib elavat vaid selleks, et ennast imetleda ja teistele pakkuda samat asja. Kolmandana kohtub prints joodikuga, kes joob selleks, et unustada oma häbi joomise pärast. Neljandal asteroidil näeb väike prints ärimeest, kes hoolib vaid varanduse kokku ajamisest.
iseloomustus Ekvatoriaalne 26 diameeter on 49532 km ja mass 1,0243×10 kg. Neptuuni kaugus Päikesest on umbes 4,5 miljardit kilomeetrit ja planeedi pöörlemisaeg on 16 h ja 7 min. Mõõtmetelt on Neptuun üsna lähedane Uraanile ja ka välimuse poolest on need sarnased. Neptuun on Maast suurem nii massilt kui ka ruumalalt. Juba esimesed ülesvõtted näitasid, et Neptuuni atmosfäär on väga tormiline. Neptuun on gaasiline planeet ja nagu tüüpilistel gaasilistel planeetidel, on Neptuunil tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Neptuuni sinine värvus on punase valguse neelamise tulemus metaani poolt atmosfääris. Sinise metaanatmosfääri taustal torkasid kõigepealt silma kaks tumedat laiku. Suurem neist, maakera läbimõõduga laik, sai kohe nimeks Suur Tume Laik. 1994. aastal Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud piltidel oli Suur Tume Laik aga kadunud
Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja kõik, mis tiirleb tema ümber: planeedid ja nende kuud, suured kaljukamakad, hulk gaasi ja tolmu. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3. Maa rühma planeedid ja nende tunnused? Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Hiidplaneedid ja olulisemad tunnused? Pärast Marssi on Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab hiidplaneetide piirkond. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus
783 km/s. Kõige huvitavam objekt Jupiteri nähtaval pinnal on Suur Punane Laik. Seda on nähtud juba üle kolmesaja aasta. Esimesena märkas laiku itaalia rahvusest prantsuse astronoom Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse Suurt Punast Laiku pidevalt. Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu - 50 000 kilomeetrit, lühem 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ära ei kao ta kunagi. Jupiteril ja teistel gaasilistel planeetidel liiguvad suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel. Külgnevatel vöötidel puhuvad tuuled vastupidises suunas. Tühised keemilised ja temperatuurilised erinevused nende vöötide vahel on vastutavad värviliste vöötide eest, mis domineerivad planeedivälimuses. Heledavärvilisi vööte kutsutakse vööndideks; tumedaid vöödeks. Vöötide olemasolu Jupiteril teatakse mõnda aega, aga liitkeeriseid
sest paljud teised planeedid teevad talle oma suurusega silmad ette. Siiani olin vaadanud vaid taevasse ja näinud sealseid tähti, kuid tegelikult peituvad kaugustes veel paljud suured ja väikesed erinevad taevakehad. Planeetide uurimine oli väga huvitav, mulle meeldis eriti vaadata nende pindu ning erinevaid värve. Kõige võimsamaid pilte võib leida kogu Galaktikast korraga. Minu arvates oleks väga huvitav, kui ka teistel planeetidel oleks 2 mingisugune elu ning neid saaks külastada. Selle referaadi koostamine on olnud füüsikas nende kolme aasta jooksul kõige huvitavam töö, vähemalt minu jaoks kindlasti. ...................20 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................21 LISAD.....................
ümber planeedi. Aga pilved on äärmiselt ähmased, nähtavad ainult kujutiste täieliku suurendamisega Voyager 2 piltidelt (hilisemad vaatlused HST-ga näitavad suuremat ja palju selgemaid jutte). Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Seal võib olla värvilisi vööte nagu Jupiteril, aga nad on vaatlemise eest peidetud pealasuvate metaanikihide poolt. Nagu teistel gaasilistel planeetidel on ka Uraanil rõngad. Sarnaselt Jupiterile, on nad väga tumedad aga koosnevad nagu ka Saturnil üsna suurtest osakestest, mille diameetrid ulatuvad kuni 10 meetrini ja lisaks peenikesest tolmust. Teatakse 11 rõngast, kõik väga ähmased. Uraani rõngad oli esimesed, mis avastati pärast Saturni rõngaid. See oli märkimisväärse tähtsusega, kuna sellest ajast alates me nüüd teame, et rõngad on planeetide üldiseks (tavaliseks) tunnuseks, mitte üksinda Saturnile omane iseärasus.
on kehale mõjuv raskusjõud, m on keha mass ja g on tegur, mille väärtus maapinnal on g = 10 N/kg ( ligikaudu ). Maapinnast eemaldumisel g väheneb. Tegur g sõltuvus kõrgusest maapinna kohal : Kaugus maapinnast Tegur g 0 kilomeetrit 9,8 N/kg 2000 kilomeetrit 9,7 N/kg 4000 kilomeetrit 3,7 N/kg 6000 kilomeetrit 2,6 N/kg 8000 kilomeetrit 1,9 N/kg 100000 kilomeetrit 1,5 N/kg Tegur g väärtus planeetidel : Planeet Tegur g Merkuur 4 N/kg Veenus 9 N/kg Maa 10 N/kg Marss 4 N/kg Jupiter 26 N/kg Saturn 11 N/kg Uraan 10 N/kg Neptuun 14 N/kg
koosneb seitsmest kihist(A;B;C;D;E;F ja G).Rõngaste diameeter on umbes 250000 km, paksus 1,5 km ja nad koosnevad põhiliselt jääst. · Saturnil on 18 kaaslast . Uraan · Päikesesüsteemi seitsmes planeet. · Keskmine kaugus Päikesest on 2,8 x 1012m. Tiirlemisperiood on 84 Maa aastat ja pöörlemisperiood on 16 tundi. · Raadius on 24500 km, mass 8,6 x 1025 kg, tihedus 1,58 g/cm3. · Nagu teistel gaasilistel planeetidel on ka Uraanil rõngad. · Uraanil on 15 kaaslast. Tuntumad on Ariel, Umbriel, Titania ja Miranda. Neptuun · Päikesesüsteemi kaheksas planeet. · Keskmine kaugus Päikesest on 4,5 x 1012m. · Tiirlemisperiood 164,8 Maa aastat ja pöörlemisperiood 15 tundi ja 48 minutit. · Raadius on 25100 km, mass on 1,03 x 1026 kg, tihedus 2,3 g/cm3. · Neptuuni ümbritsevad tumedad rõngad. · Neptuunil on 8 kaaslast , tuntumaks kaaslaseks on Triton.
Otsese soojusproduktsiooni osakaal globaalses soojenemises pole seniajani arvatavasti oluliselt suurem kui 10%. Otsene soojusproduktsioon muudab Maa energiabilanssi eelkõige siis, kui kasutatakse taastumatuid energiaallikaid ja tuumaenergiat. Maavälise soojenemispõhjusena on oletatud Päikese aktiivsuse nüüdisaegset tõusu ja selle määravat osa praegu tõdetavas temperatuuri tõusus nii Maal kui ka mõnedel muudel Päikesesüsteemi planeetidel Väikese jääajana tuntud eelnenud kliimapessimumi ajal oli alanenud Päikeseaktiivsusele lisandunud ebaharilikult kõrge vulkaaniline tegevus. Arvatavasti oli ka see üheks faktoriks, miks selle tegevuse lakkamisele järgnev temperatuuri tõus oli tavalisest kiirem ja seekordne tsükli miinimumaeg kogu holotseeni aegseist külmim. Kasvuhoonegaasid on rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekulid
kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga. Selline veider käitumine tuleb sellest, et Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse, aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel. Tingimused Päikese tuumas on äärmuslikud. Temperatuur on 15.6 miljonit Kelvin'it ja rõhk on 250 biljonit atmosfääri. Tuuma gaasid on kokku surutud 150 korda tihedamalt, kui vesi. Andmeid Päikesest: · läbimõõt on 1, 4 miljonit kilomeetrit · kaalub umbes sama palju kui 300 000 Maad · vanus- umbes 4, 5 miljardit aastat · välispinna temperatuur on umbes 6000 °C Keemiline koostis: · vesinikku 92, 1% · heeliumit 7, 8% · hapnikku 0, 061%
esimeseks rakenduseks. Newtoni gravitatsiooniseaduse suur edu planeetide ja nende kaaslaste liikumise seletamisel, täpsel kirjeldamisel ja ennustamisel äratas seniolematu usalduse teadusliku meetodi vastu. Järgnevad teaduse ja tehnika edusammud olid suuresti tingitud enesekindlusest, mille andis taevakehade liikumise tõlgendamine. Kummatigi olenes edu esmajoones tõsiasjast, et Päikese mass on väga palju(743 korda) suurem kui kõikidel planeetidel kokku. Kui päikesesüsteemis oleks teisi, massilt Päikesega võrreldavaid kehi, oleks planeetide liikumine nii keeruline ja ettearvamatu, et Newtoni üritus oleks määratud läbikukkumisele; tema käsutuses olevate vahenditega olnuks tal praktiliselt võimatu arvutada ja rahuldavalt ennustada planeetide asendeid taevavõlvil, ehkki gravitatsiooniseadus oleks täpselt samavõrd kehtinud. Inimteaduse edenemise õnneks on meie Päikesesüsteemi ehitus küllalt lihtne, et selle
lendava tulejuti - langeva tähe. 2.Loetleda Planeedid alates päikesest Merukuus,Veenus,Maa,Marss,Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3.Maarühma planeedid ja nende tunnused Maarühma planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Olulisimad tunnused: koosnevad peamiselt silikaatkivimitest, enamasti kihiline ehitus, koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest, keskmeks on rauast tuum, mõndadel maarühma planeetidel on koore kohal atmosfäär. Läbimõõt, mass ning keskmine tihedus on Maa omadele lähedased. 4.Hiidplaneedid ja selle rühma planeetide olulisemad tunnused Päikesesüsteemis on 4 hiidplaneeti: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Olulisimateks tunnusteks: puudub tahke pind, koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind, sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 5
konvektsiooni tsoon. Tuumast vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude - konvektsiooni teel. Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse, aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel. Tingimused Päikese tuumas on äärmuslikud. Temperatuur on 15.6 miljonit Kelvin'it ja rõhk on 250 biljonit atmosfääri. Tuuma gaasid on kokku surutud 150 korda tihedamalt kui vesi. 8. Mis on protuberantsid? Protuberantsid e. loited kaasnevad Päikeselaikudega ning on aine paiskumine 100-1000 km kõrgusele. Enamus ainet langeb Päiksele tagasi, osa sellest aga kiirgub maailma ruumi. Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa magnetvälja häired (Päikese magnettorme) ja
Satelliite ei saa saata tiirlema ümber Merkuuri, sest Päike tõmbab oma gravitatsiooniga satelliidid sealt ära. Samuti ei saa satelliidid Merkuuri gravitatsiooni välja nii lihtsalt, sest nad peavad kõigepealt ületama Päikese gravitatsioonivälja, kuid see nõuab meeletuid kütuse koguseid. Tänu sellele, et Merkuuril puudub atmosfäär, ei saa satelliidid maanduda nende seadmetega, millega on Marsil ja mujal Maa sarnastel planeetidel maandutud. Merkuuri uurivaid satelliite on käinud hektel kaks ja 2013 aasta augustis läheb kolmas. Mariner 10 Startis 3. novembril 1973 Lendas Merkuurist aastatel 1974 ja 1975 kolm korda mööda Üle 2700 fotoga kaardistati 45% Merkuuri pinnast Avastas, et Merkuuril on magnetväli Missiooni lõpus saadeti jälgima päikest MESSENGER MErcury Surface, Space ENvironment, GEochemistry and Ranging Startis 3
Ööpäeva vaheldumine: näiliselt liigub päike meie suhtes. Aastaaegade vaheldumine: näiliselt liigub Päike suvel pikema distantsi pikema ajaga kui talvel. 3. Taevakehade tegelik liikumine ei klapi näiva liikumisega. Tegelikust liikumisest saadi aru alles 1543. aastal. Päike tõuseb idast ja loojub läände. Päikese asemel Maa liigub ehk pöörleb ümber oma telje tekitades ööpäeva vaheldumise. Teoreetiliselt võiks ööpäeva vaheldumine olla kõigil Päikesesüsteemi planeetidel. Suvel on päeva pikkus ajaliselt kauem kestev kui talvisel prioodil, sest Maa on Päikese suhtes sellise kalde all, et suvel näeme me kauem Päikest kui talvel. Päike tõuseb ja loojub erineva ajavahemiku jooksul. Päikese asemel Maa liigub ehk tiirleb ümber tähe tekitades aastaaegade vaheldumise. 4. Täht kerakujuline ülikõrge temperatuuriga termotuumareaktsioone enda sisemuses läbi viiv taevakeha. Tähe ümber tiirlevad tavaliselt planeedid. Kaks lähimat tähte Maale on Päike ja
pakkuda inimestele. Satelliite ei saa saata tiirlema ümber Merkuuri, sest Päike tõmbab oma gravitatsiooniga satelliidid sealt ära. Kosmoseaparaadid Samuti ei saa satelliidid Merkuuri gravitatsiooni välja nii lihtsalt, sest nad peavad kõigepealt ületama Päikese gravitatsioonivälja, kuid see nõuab meeletuid kütuse koguseid. Tänu sellele, et Merkuuril puudub atmosfäär, ei saa satelliidid maanduda nende seadmetega, millega on Marsil ja mujal Maa sarnastel planeetidel maandutud. Mariner 10 Startis 3. novembril 1973 Lendas Merkuurist aastatel 1974 ja 1975 kolm korda mööda Üle 2700 fotoga kaardistati 45% Merkuuri pinnast Avastas, et Merkuuril on magnetväli Missiooni lõpus saadeti jälgima päikest ning hetkel peaks ta siiani tegema seda, kuid tema elektroonika on saanud kannatada päikese kiirguse käes Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Messenger
joone. Pluutol on kuu Charon ning enne selle avastamist arvati, et Pluuto on palju suurem, kuni 1978.aastani, kui James Christy avastas Charon'i. Pluutol on teadaolevalt veel 4 kaaslast Nix, Hydra, P4 ja P5. Pluuto raadiust pole täpselt teada, kuid diameeter on umbes 2390 kilomeetrit ja mass on Maast 10 korda kergem. Pluuto orbiidi periood on täpselt 1.5 korda pikem kui Neptuuni om ja orbiidi kalle on samuti palju kõrgem kui teistel planeetidel. Sellele vaatamata, et Pluuto orbiit paistab ületavat Neptuuni orbiidi, ei põrka nad kunagi kokku, kuigi Pluuto orbiit on väga ebatavaline mõnikord on ta lähemal Päikesele kui Neptuun. Pluuto pöörlemisperiood kestab 6 päeva 9 tundi ja 8 minutit ning ta pöörleb oma telje vastupidises suunas. Ta pinnatemperatuur on 35-45 Kelvinit. Ceres Ceres on suurim ja esimesena avastatud asteroid. See avastati 1. jaanuaril 1801. aastal astronoomi Giuseppe Piazzi poolt. 1596
annaabi.ee 
