Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Planeet Maa". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maakoor, vahevöö, välistuum, planeedid, litosfäär, kivimitest, 2900, koosneva, vedela, sisetuum, mandriline, ookeaniline, univ, magma, ehkki, paksem, õhem, moho, atmosfäär, 1039, hüütakse, planeediks, maailmaks, mütoloogiast, nimesid, tsivilisatsiooniga, epohh, evolutsiooniline, moodsa, platon, aristoteles, filosoofid, kujutasid, keranaMaakoor Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist (graniidist). Mandriline maakoor on paksem (2570 km) kui ookeaniline, keskmine paksus on umbes 40 km. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse 4 miljardile aastale. Oluliselt paksem on maakoor mäestike ehk orogeensete vööndite piires. Keskmisest õhem on mandriline maakoor mandriliste riftivööndite, kilpide ja mandrite äärealade all. Reeglina koosneb kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist lasuvast settelisest pealiskorrast, lamavast kristalsest aluskorrast ja selle all olevast gabroidse koostisega kivimkiht. Viimast nimetatakse vahel basaldikihiks, ehkki see on ebasobiv nimetus, sest vulkaanilist kivimit basalti ei saa sellises sügavuses kuidagi olla. Ülemine korrus ehk setteline pealiskord võib ka puududa, nii on see näiteks kilpidel
palet pidevalt. Maa pealispinda muutvad jõud tekivad maakera pideva jahtumise tõttu. Temperatuur Maa sisemuses on kõrgem kui pealispinnal, mille tagajärjel tekib soojusevoog Maa keskmisest osadest tema pealispinna suunas. Maa kaotab pidevalt oma energiat, aga tema sisemuses tekib pidevalt juurde uut energiat. Aegade jooksul maakera paisub ja siis jälle kõhnub. Kui tuleb periood, mil Maa maht suureneb, peab venima ka maakoor. Maa praegune ehitus on pika ajaloolise protsessi tulemus. Arvatakse, et maa eksisteerib juba umbes 7 miljardit aastat. Kogu selle aja vältel toimub Maa välise kuju ümbermoodustumise protsess. Maakera arenemisprotsess ei ole kaugeltki lõppenud. Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused (sügavus km-tes): 0- 40 Maakoor 40- 400 Vahevöö ülaosa 400- 650 Ülemineku piirkond 650-2700 Vahevöö alaosa
Inimeste eluasemena nimetatakse teda Maailmamere tasemest maailmaks. kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks. Kokku moodustavad need maismaa. Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 m. Maa kui inimese kodu Laamad Maa on inimese ainsaks Maa pealmine kiht ehk koduks. Peale Maa on litosfäär on jagunenud inimene külastanud ainult paarikümneks üksteise Kuud. Inimese valmistatud suhtes liikuvaks plaadiks kosmoseaparaadid on ehk laamaks. Maa on uurinud kõiki ainus teadaolev Päikesesüsteemi planeete taevakeha, kus esineb ning mõned neist on laamtektoonika.
Elu säilimiseks vajalikku vedelas olekus vett ei leidu teadaolevalt ühelgi teisel planeedil. Maa ainuke looduslik kaaslane on Kuu. Maa ja teised kosmose objektid mõjutavad üksteist vastastikku, eriti Päike ja Kuu. Maa saab Päikeselt ühe ööpäeva jooksul energiat 1,49×1022 J. Kuu on ainus Maa looduslik kaaslane. Kuu keskmine kaugus Maast on 3,844×105 km. Maa täpset vanust on keeruline kindlaks teha, sest Maal ei leidu tollest ajast pärinevaid kivimeid. Maakoor oli esimese miljardi aasta jooksul vedel või plastiline. Maa moodustus koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Maa on Päikesesüsteemi suuruselt viies planeet, Päikesesüsteemi Maa-tüüpi planeetide seas on Maa suurim. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Päikesesüsteemi Maa-sarnased planeedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss
Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid arvatavasti tekkisid esimesed eluvormid miljard aastat pärast Maa teket. Maa tiirleb ümber Päikese, kulutades ühe tiiru tegemiseks 356,26 päeva ehk ühe aasta. 3 Maa siseehitus ja koostis Maa kõige välimist kihti nimetatakse maakooreks ja see jaguneb 17 osaks, mida nimetatakse laamadeks. Need laamad ei püsi paigal, vaid triivivad aeglaselt sulanud kivimitest moodustunud kihil, mida nimetatakse astenosfääriks. Aeglased voolused astenosfääri pinnal panevad liikuma ka laamad. Kui laamad põrkuvad kokku, eemalduvad või nihkuvad teineteise suhtes, võib juhtuda tugevaid maavärinaid ja sündida vulkaane ning tekkida võimsaid mäeahelikke. Sellist Maa laamade liikumist nimetatakse tektoonikaks. Maa pealispinda muutvad jõud tekivad maakera pideva jahtumise tõttu. Maa sisemuses on kõik pidevas liikumises
Kordamine KTks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? Maakoore siseehituse kohta saadakse andmeid kivimite ja kivististe uurimisega, puuraukude tegemisega, vulkaanide ning maavärinate uurimisega ja seismiliste lainete uurimisega. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades? Seismilised lained on lained, mis levivad maa sees ja maa pinnal. a. Pinnalained ehk Llained aeglasemad lained, mis levivad maa pinnal ja ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest b. Pikilained ehk Plained kivimiosakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui ka tahkes keskkonnas(kuni 13 km/s) c. Ristilained ehk Slained kivimiosakesed võnguvad risti lainete levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas(67 km/s) 3.Maa siseehitus, erinevate osade
Planeet Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu.Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega, mis moodustab maailmamere. Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks. Maa on geoloogiliselt elav planeet, mille selgeks tõendiks on väga väike impaktstruktuuride arv võrreldes näiteks geoloogiliselt surnud Kuuga. Kuu on meteoriidikraatreid tihedalt täis, ehkki ta ei suuda väiksema massi tõttu tõmmata ligi nii palju taevakehi kui Maa. Maal olevad impaktstruktuurid on
on Kuu. Maa ja teised kosmose objektid mõjutavad üksteist vastastikku, eriti Päike ja Kuu. Kuu põhjustab ookeanides loodeid. Koostis Levinumad Maad moodustavad keemilised elemendid on: raud 34,6% (massiprotsent) hapnik 29,5% räni 15,2% magneesium 12,7% nikkel 2,4% Väävel 1,9% Maa on gravitatsiooniliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (Fe, Ni) peamiselt Maa tuumas. Maakoor koosneb valdavalt aga kergematest elementidest: hapnik 46% räni 28% alumiinium 8% raud 5% kaltsium 4% naatrium 3% kaalium 3% Magneesium 2% Peamiselt neist kaheksast maakoort moodustavast elemendist koosnevad kõik enamlevinud mineraalid ja kivimid. Elu Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb elu (kui mitte arvestada inimtegevust väljaspool Maad). Praeguse teadmiste põhjal võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel
Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Kosmosest vaadatuna on Maa sinine pall, millel on pruunid, rohelised laigud. Pall on kaetud ebaühtlase valge kihiga (pilved). Maal on üks kaaslane Kuu. Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega, mis moodustab maailmamere ja 29 % on kaetud maismaaga. Vedela vee olemasolu Maa pinnal on meile tuntud elu esinemise jaoks hädavajalik tingimus. Teiste teadaolevate planeetide pinnal vesi vedelal kujul ei esine. 3. Maa siseehitus 1. Sisetuum on tahke, koosneb peamiselt niklist ja rauast, ulatub umbes 5100 kuni 6378 kilomeetri sügavusele. 2. Välistuum koosneb samuti peamiselt niklist ja rauast, kuid on vedelas olekus, ulatub
järeldusi Maa struktuurist ja eri kihtide tihedusest. http://ares.nlib.ee/HORISONT/1999/07/lk_ 04.jpg Seismiliste pikilainete (vp) ja põikilainete (vs) levimiskiirus Maa sisemuses. Tuuma piiril, 2800 km sügavusel, pikilainete kiirus langeb järsult, põikilained aga ei läbi tuuma üldse. vulkaanipursked - annavad teavet vahevöö ülemise mõnesaja km osa koostisest Katsed äärmiselt kõrge rõhuga annavad uue pildi Maa sisemusest! (teadusuudis 2011, Imeline Teadus nr 5/2011) Katse - teemantalasikamber kui teemantteravike vahele paigutada testmaterjal ja laseritega kuumutada tuhandete kraadideni 2002 - 2004.a. prof. Kei Hirose Uue kihi avastamine vahevöö ja
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü
keskkondades Pindlained e L-lained - levivad maapinnal on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitust. Pikilained e P-lained kivimiosakeste võnkumine on samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuna 13 km/s Ristilained e S-lained kivimiosakeste võnkumine on risti laine levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas. 1. 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50 km ookeanide all, 200 km mandrite all. Koosneb tahketest kivimitest. Siin sfääris kaotavad kivimid neile rakendatava pingete tulemusena sidususe (nidususe) ja purunevad), jaotub laamadeks. Astenosfäär ülejäänud ülemine vahevöö litosfääri all. Koosneb osaliselt ülessulanud kivimitest (viskoosne, voolav aine, ei ole vedel, sest S lained levivad) Pikaajaliste pingete tulemusena ei purune, vaid hakkab voolama. Alumine piir vaieldav, ulatub sinna, kuhu
Pindlained e L-lained - levivad maapinnal on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitust. Pikilained e P-lained kivimiosakeste võnkumine on samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuna 13 km/s Ristilained e S-lained kivimiosakeste võnkumine on risti laine levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas. 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50 km ookeanide all, 200 km mandrite all. Koosneb tahketest kivimitest. Siin sfääris kaotavad kivimid neile rakendatava pingete tulemusena sidususe (nidususe) ja purunevad), jaotub laamadeks. Astenosfäär ülejäänud ülemine vahevöö litosfääri all. Koosneb osaliselt ülessulanud kivimitest (viskoosne, voolav aine, ei ole vedel, sest S lained levivad) Pikaajaliste pingete tulemusena ei purune, vaid hakkab voolama. Alumine piir
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum: Päikesesüsteem: planeedid (elemendid), sfäärid on süsteemid. Süsteemid võivad olla avatud (järv, põld, mets) ja suletud. Avatud süsteemi iseloomustab energia ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Suletud süsteemis puudub energia ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. (isoleeritud. NB! Täielikult suletud süsteeme looduses ei leidu.) Maa on energeetiliselt avatud dünaamiline süsteem, kuhu lisandub pidevalt energiat
kokku. Tihedamaks ja kuumemaks muutuva ainese temperatuur tõusis kümnete miljonite kraadideni ja pilve sisemuses algasid termotuumareaktsioonid (moodustus protopäike). Reaktsioonil vabanev mass muudetakse soojusenergiaks, mis ongi päikeseenergia aluseks. Osa esialgse pilve ainesest jäi protopäikesest eemale, ümbritsedes seda gaasi ning tolmu ketastena, millest moodustusid hilisema arengu käigus planeedid. Protopäikese ümber pöörlev aines hakkas kondenseeruma tahketeks osakesteks ja koonduma gravitatsiooni mõjul rõngaste kesktasapinna poole (hakkasid moodustuma kettad), osakeste kokkupõrkumise ning kokkuliitumise tulemusena moodustusid gaasi- ning tolmupilves väikesed kivikamakalaadsed lokaalsed agregaadid e. planetesimaalid. Planetesimaalide pideva kokkupõrkumise ja liitumise tulemusena moodustusid üha suuremad kehad, millele langesid väiksemad kehad ning
· Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine. · Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja lähim (384 000 km) naaber. · Tähed - pilvitus öises taevas helendavad punktikesed. Inimene näeb taevas korraga umbes 800 tähte. Mõtteliselt ühendatakse tähed tähtkujudeks. · Planeedid - tiirlevad ümber Päikese ja kuuluvad Päikesesüsteemi. · Asteroidid - väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel. · Komeet - sabatäht, väike ja väga hõreda ehitusega külaline Päikesesüsteemi ääremailt. · Meteoor ehk lendtäht - väike ainekilluke, mis Maa atmosfääri sattudes enamasti ära põleb. · Tehiskaaslased - inimese poolt orbiidile lennutatud tehnika. Enamik neist pole siiski palja silmaga nähtavad.
Litosfäär Iseloomusta Maa siseehitust Maakoor kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid,graniit,basalt, tahke, temp 0-600 Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö.
1. Päikesesüsteemi teke ja Maa oletatav vanus? Nebulaarhüpotees: (Immanuel Kant) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ning kiiremini pöörlevaks kettaks. Keerleva ketta keskele tekkis päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsentrifugaaljõud rebis välja ainese pilve (protsess kordus 9 korda) millest moodustusid planeedid. Maa vanus: ~4,6 miljardit aastat. 2. Maa gravitatsioonijõud, selle sisu ja sõltuvus Maa geoloogilisest ehitusest. Kõikide kehade (ka Maa) vahel mõjub vastastikune külgetõmbejõud mis on võrdeline nende masside ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Maa iga osake tõmbab mistahes keha igat osakest enese poole jõuga ja selle külgetõmbejõu füüsikalist välja nimetatakse gravitatsiooniväljaks. Lisaks Maa külgetõmbejõule mõjub igale Maal asetsevale kehale Maa
Hüdrogeoloogia uurimisojektiks on maapinnaaluse vee liikumine, põhjavees sisalduvad keemilised ühendid ja nende liikumine, põhjavee vastastikumõju ümbritsevate kivimitega jne. Hüdrogeoloogia on rakenduslikult tähtis teadus, sest suur osa inimkonna poolt tarbitavast mageveest on põhjavesi. 3. Maa kui planeedi ehituse põhijooned(kolmikjaotus), Maa kuju. Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor on tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakoreks. Vahevöö koosneb kuumast ja tihedast kivimasstist ning see ulatub kuni 2900 km sügavuseni. Vahevöö jagatakse üla- ning alavahevööks. Vahevöö ehk mantle ülemist osa nimetatakse astenosfääriks. Alavahevöö on tahke ja koosneb peamiselt ränist. Maa tuum asub Maa keskmes. See on metallilise koostisega. Tuuma siseosa ehk sisetuum on tahke, välisosa ehk välistuum aga vedel
Litosfäär 1.MAA SISEEHITUS 1.MAAKOOR Ookeaniline maakoor: · 5 - 20 km · vanus ~ 180 milj aastat · õhem, lasub madalamal, suhteliselt ühtlane, suurema tihedusega, · tekkinud basaltse magma tardumisel 2 kihti: basalt, settekivimid Mandriline maakoor: · vanus ~ 4 miljardit aastat · kergem, väga muutlik, erineva paksusega · mandrite all 25-80 km (80 - kõrgmäestike piirkonnas) · 3 kihti: basalt, graniit, settekivimid 2.VAHEVÖÖ Kivimid vahevöös on kõrge rõhu ja temperatuuri all. Vahevöö jaguneb: a) ülemine vahevöö astenosfäär ehk ülamantel b) alumine vahevöö süvavahevöö ehk alusmantel a) ASTENOSFÄÄR (ülamantel) · vahevöö kivimiline piirkond, kivimite osalise ülessulamise ala.
Tarkivimid jagunevad veel omakorda kaheks: 1)Süvakivimid tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Levinud süvakivimid on graniit, granodioriit, dioriit, gabro, peridotiit, süeniitjne. 2) Vulkaanilised e. purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Levinud vulkaanilised kivimid on basalt, andesiit, datsiit,trahhüüt, pimss, rüoliit, obsidiaan, tuff jne. Settekivimid tekivad murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisel ja kivistumisel. Viimases protsessis liituvad mineraaliterade üksteisega tugevalt. Nii sünnib liivast liivakivi, merepõhja lubimudast aga lubjakivi jne. Levinuimad settekivimid on savikilt, liivakivi, lubjakivi, kivisüsi, põlevkivi jne. Moondekivimid tekivad maakoores eelnevalt eksisteerinud kivimitest. Selleks protsessiks on vaja kõrgenenud rõhku ja temperatuuri (üle 100-200ºC), et sette- ja
MAAKERA EHITUS Maakera on jaotatud mitmeks üksteise sees olevaks sfääriks ja on seega kihiline. 3 peamist erinevate füüsikaliste omadustega selgelt piiritletud sfääri: 1) õhuke maakoor 2) mantel ehk vahevöö 3) tuum 1) MAAKOOR Maakoor ei ole kõikjal ühesuguse ehituse ja paksusega. Jaguneb kaheks: a) ookeaniline maakoor · 5 - 20 km · vanus ~ 180 milj aastat · õhem, lasub madalamal, suhteliselt ühtlane, suurema tihedusega, · tekkinud basaltse magma tardumisel 2 kihti: basalt, settekivimid b) mandriline maakoor · vanus ~ 4 miljardit aastat · kergem, väga muutlik, erineva paksusega · mandrite all 25-80 km (80 - kõrgmäestike piirkonnas) 2) VAHEVÖÖ Kivimid vahevöös on kõrge rõhu ja temperatuuri all. Vahevöö jaguneb:
Litosfäär Eleryn raudsepp 10 K-2 1. Maa siseehitus Maa kuulub Päikesesüsteemi ,,kiviste" planeetide hulka, mis koosnevad põhiliselt hapniku-, räni- ja rauaühenditest. Kaugemad planeedid, alates Jupiterist , koosnevad seevastu eelkõige vesinikust, heeliumist ja teistest kergetest, põhiliselt gaasilises olekus olevatest elementidest. Maapinna ja Maa tuuma omavaheline kaugus on rohkem kui 6000km aga isegi tänapäevane tehnika ei anna meile võimalust puurida sügavamale kui 15 km. Nagu teada jagatakse ma neljaks suureks kihiks: makoor, vahevöö, välistuum ning sisetuum. On ka kaks erinevat maakoore tüüpi:
Kordamine Litosfäär 1) Kuidas saadakse andmeid maa siseehituse kohta? Puuraukude tegemisel uuritakse maavärinate, vulkaanide tugevuse tulemusel maapinnale jõudnud kivimeid(erinevad kivistised, seismilised lained). Paljanditelt ja kaevandustest. Raskusjõu iseärasuste, maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiiruse, temperatuuri muutusi puuraukudes, vulkaanipurskeid, meteoriite jms. andmete põhjal.
Maa on kolmas planeet Päikesest ja suuruselt viies. Teadaolevalt on Maa ainuke planeet, kus leidub elu. Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Päikese süsteem ja seega ka Maa tekkis umbes 4, 6 miljardit aastat tagasi. Maa kaugus Päikesest on 150 miljanit km, Maa läbimõõt on 40 000 km ja pindala on ligikaudu 510 miljonit km2. Maa pind on 71 % ulatuses kaetud soolase vedela veega, mis moodustab maailmamere. Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks. Maa on geoloogiliselt elav planeet, mille selgeks tõendiks on väga väike impaktstruktuuride arv võrreldes näiteks geoloogiliselt surnud Kuuga.Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks. Maa on ainus teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika. Maa kuju iseloomustab kõige paremini geoid
aastal Moho piiri. Kuidas teatakse, kui sügaval paikneb Maa tuum? Mineraakse struktuuri muutust nimetatakse faasiüleminekuks. Sellest tingitud kivimite tiheduse muutus kajastub hüppelises seismilite lainete levikukiiruse kasvus. Allpool 460 km sügavust kasvab S- lainete levimise kiirus jätkuvalt seoses kivimite üldise tiheduse kasvuga. 700 km all pool sügavust S-lainete kiirus kasvab ühtlaselt vastavalt kivimite tiheduse kasvule. Umbes 2900 km sügavusel on Maa vahevöö välistuuma piir. Vahevöö koosneb peamiselt Mg-Fe silikaatidest, tuum aga koosneb valdavalt rauast. Nii teatakse, kui sügaval asub Maa tuum. Kuidas teatakse, kui paks on välistuum? Välistuuma paksus arvutati välja S- ja P- lainete varjuvööndite mõõtmete alusel. Mille järgi tehti kindlaks, et seismograafini jõuavad esimesena just P-lained? Kuna P- lained leidsid lühima tee ja seismograaf registreeris ennem just P-lained kui S-lained,
· Kaugemad hiidplaneedid(alates Jupiterist) koosnevad seevastu suures osas vesinikust, heeliumist ja teistest enamasti gaasilises olekus olevaist elementidest. · Kõikide Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiididest vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. · Maa kivimiline koor on praegu 5- 80 km paksune ja jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks: 1. ookeaniline maakoor 2. mandriline maakoor · Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis omn tekkinud basaltse magma tardumisel. · Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb erinevatest tard,-sette- ja moondekivimitest. · Kuni 2900 km sügavuseni asetseb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. · Vahevöö ülaosas laiub mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär.
silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Maakoor Maakera pindmine kiht. Mandrite kohal paksust 40km, ookeanide all aga 5 km. Temperatuur
Litosfäär 1 Maa mõõtmed: · ekvatoriaalne ümbermõõt 40 075 km · polaarne (meridionaalne ümbermõõt 40 008 km · ekvatoriaalne diameeter 12 756 km · polaarne diameeter 12 713 km · kaugus Päikesest 150 000 000 km · pindala 510 100 000 km² sh · maismaa pindala 148 300 000 km² · maailmamere pindala 361 800 000 km² Maa siseehitus, vt Koolibri õpik 1997.a. lk 34 35 või Avita 2002 lk 68 75 ja 77; H.Nestor, Rändav ja uuenev maakoor, Horisont, 7-8/1999 www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html Horst Rast, Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988 http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Sissej_geof_2000.PDF Mõisted: tuum, vahevöö ehk mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, kontinent, laam, laamtektoonika, subduktsioonivöönd, rift Ülesanne: Tee joonis Maa siseehituse kohta kohta (sisetuum, välistuum, vahevöö e mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, subduktsioonivöönd, süvik)
Tahkete kehade kogupindala päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Valisin selle teema, kuna tahtsin rohkem teada saada päikesesüsteemist. Leian, et tegemist on väga huvitava teemaga. Oma referaadis käsitlen planeetide ajalugu, liigitamist, nende olemust ja omadusi. -3- 1. KUIDAS LIIGITADA PLANEETE Meie päikesesüsteemi üheksat planeeti saab liigitada mitmel viisil. Tutvustan lähemalt 5 viisi. 1.1 Avastamise ajaloo järgi: · Klassikalised planeedid: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn. Neid planeete tunti juba antiikajal. · Kaasaegsed planeedid: Uraan, Neptuun, Pluuto. Avastatud kaasajal, ei ole palja silmaga nähtavad. 1.2 Koostise järgi: · Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe
Mõisted Mineraal- tahke kristalliline looduslik aine, millel on kindel või kindlates piirides varieeruv keemiline koostis ja sellest tulenevalt ka kindlad füüsikalised omadused kivim – looduslik tahke ainekogum, mis koosneb enamasti mineraalidest, kuid võib sisaldada ka mittemineraalseid aineid (nt orgaanika); kivimitest koosneb valdav osa Maast ja teistest kiviplaneetidest settekivimid – kivimite murenemisel tekkinud setteosakestest moodustunud kivim tardkivimid – magma või laava tardumisel tekkinud kivim moondekivimid – kivim, mille algsed koostismineraalid või nende kristallstruktuur on kõrge rõhu ja/või temperatuuri mõjul muutunud kivimiringe – ringahel protsessidest, milles kivimid muutuvad: tardumine, murenemine, settimine, moondumine ja sulamine
Geoloogia 1.Aktualismi printsiip- meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus need toimusid, seda rohkem need protsessid erinevad. Tõestuseks on näiteks vired. 2.Maa siseehitus: Maa pindmine kest on maakoor, mille paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all kuni 80 km-ni mandrite kõrgmäestike all. Ookeaniline maakoor, mis on tekkinud pinnale tõusnud vahevöö ülaosa ülessulanud kiviainese tardumisel. Mandriline ehk kontinentaalne maakoor on mandrite alune maakoor, mille ülemine kiht koosneb settekivimitest ja alumine on basaltne kiht ning nende vahel graniitne kiht. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga (kivimite mineraalse koostise erinevusest tulenev piir)
LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; mandriline Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alune maakoor. maakoorr Ookeaniline maakoor - ookeanide alune, peamiselt basaltsetest ookeaniline maakoor kivimitest koosnev maakoor. maakoorr litosfäär Litosfäär - Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfäär plastiline astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on vahevöö liigendunud laamadeks
annaabi.ee 
