Taimedeks on puud, samblad, seened jne. Puu liigid : tamm, kask, saar, haab ja sanglepp, esineda võib ka okaspuid. Põõsastest on tavaliseim sarapuu. Samblarinne on liigivaesem kui rohurinne. 1. Rohurindel esinevad paljud kaitseall olevad taimed : lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihei, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir. Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir. Puisniidus elab tüüpiline pargi linnustik: metsvint, salu-lehelind, aed-põõsalind, käosulane, rästad,tihased 2.Puisniidud tekkisid karjatamise käigus.Tingimused peavad soodustama rohttaimede ja puude kasvu. Piisavalt valgust, vett ja toitaineid. Toitained saadakse sademetest ja mullast
· Ta on umbes leopardi suurune. · tüvepikkus 120150 cm, sabapikkkus u 90 cm, mass 2341 kg · Kere on pikk, jalad üsna lühikesed,saba pikk ja karvane · Neid leidub peamiselt KaguAasias ja Himaalajas. · suvel elab enamasti lumepiiri lähedal,talvel laskub sõraliste järele 1800 meetrini. · Aasias võib elada 6001200 m kõrgusel, puude vöötmes. · Lumeleopardid toituvad mitmesugustest sõralistest,jänestest,ümisejatest ja teistest pisiimetajatest. · poegivad suvalistel aastaaegadel · tiinus kestab u 90 päeva · pesakonnas on 35 järglast. · http://et.wikipedia.org/wiki/Lumeleopard
keskmiselt on perekonnas kuus kutsikat. Tavaliselt sureb üle poolte kutsikatest enne täiskasvanuks saamist. Kutsikad sünnivad pimetatena ja kaaluvad sündides umbes 250 grammi. Põhiliselt toitub koiott pisiimetajatest, lindudest, madudest, sisalikest, suurtest putukatest ja muust sarnasest Koiotid on väga järjekindlad kütid. Edukas jälitus võib kesta 14 minutist 21 tunnini ning isegi luhtunud jahiretkel on mõnikord saaki jälitatud kuni kaheksa tundi. Keskmiselt läbib koiott öisel jahiretkel 4 km. OPOSSUM Mõõtmetelt on opossum kassi suurune. Värvuselt on enamasti hall, harva tuleb ette ka musti isendeid.
MINK Mink on Eestis võõrliik, kes on siia levinud naaberaladelt, kuhu teda on lahti lastud. Looduslikult on mingid levinud pea kogu PõhjaAmeerikas, kus ta puudub ainult mandri kirde ja lõunaosas. Euroopasse on teda toodud karusloomafarmidesse ja loodusesse lahti laskmise eesmärgil. Söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke, limuseid. Ära ei ütle aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Toidukülluse perioodil soetab endale toiduvarusid. Kaasajal on ta kogu Euroopas laialt levinud ja oma leviala pidevalt laiendav liik. Ta oleks muidu igati sümpaatne, kuid tema tõttu on väljasuremise äärele langenud euroopa naarits. Seetõttu on kaasajal lubatud minke jahtida aastaringselt. Mink on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Euroopa naaritsast erinevalt on tal valge ainult alalõug.
Saarmas Nimetus Ladina keelne nimetus (Lutra Lutra) Eesti keele nimetus (Saarmas) Rahvapäraseid nimesid (Udras) Looma kirjeldus Kehamõõtmed Tüvepikkus 60...90 cm, sabapikkus 26...55 cm Kehamass 8...15 kg Pruuni värvi karv Toitumine Toidu hangib peamiselt veest. Toitub kaladest, vähkidest, pisiimetajatest jt. loomadest, kellest jõud üle käib. Suvel on peatoiduseks kalad. Sööb ka veeputukaid ja nende vastseid. Elupaik Elab veekogude ääres. Eelistab järskude kallaste ning piisavate varjevõimalustega jõgesid, mis ka talvel on osaliselt jäävabad. Võib elada ka järvede kallastel. Saarmad elavad kaldasse uuristatud urus, mille suue avaneb vette. Nad võivad kasutada ka teiste loomade poolt kaevatud urge, mis asuvad veekogu ääres. Ujub ja
võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi. Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata. Kudemise ajaks kogunevad haugid gruppidesse, kuhu
Elupaigaks valib naarits kiire vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede või ojade kaldaid. Pesa rajab ta puuõõnsusesse, mille väljapääs võib viib vee alla. Naaritsad elavad üksi ja on öise eluviisiga. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad. Naarits ei eemaldu veest kunagi kaugemale kui 100 meetrit. Ühe looma territoorium on 2632 hektarit. Naaritsad söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke ja limuseid. Ära ei ütle aga ka lindudest ning pisiimetajatest. Maksimaalne eluiga küündib neil vangistuses üle 10 aasta, looduses aga ei ela nad tavaliselt üle 4 aasta. Jooksuaeg on naaritsatel märtsis ja aprillis. Pojad sünnivad peale 40-43 päeva kestvat tiinust mai lõpus või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 3-4 poega. Pojad on sündides abitud, pimedad ja paljad. Nägema hakkavad pojad umbes kuu aja vanuselt. Emapiimast toitumise lõpetavad 10-nädalaselt. Noored loomad on sügiseks juba iseseisvad ja järgmisel kevadel
Elupaiga valik sõltub suuresti toidu kättesaadavusest. Toituvad põhiliselt kaladest- vikerforellist, Ameerika angerjatest, valgest sägast, lõhest, Vaikse Ookeani tursast, Atka makrellist, kuid söövad meelsasti ka loomset mereheidist, teine suur osa nende toidust koosneb teiste lindude poegadest ja munadest sealhulgas lõunatirk, suur sinine haigur, väike-lumehani, Ameerika laugud jpt. Eriti talvel, toituvad imetajate loomakorjustest (põdrad, muulad, hirved, piisonid, hundid) ja pisiimetajatest (oravad, uruhiired). Looduses elavad nad kuni 25 eluaastani. Munevad 1-3 muna ühes hooajas, elujooksul võivad anda kuni 36 järglast. Nende surm on sageli põhjustatud inimteguritest- elektriliinidest saadavad elektrilöögid, kokkupõrked sõidukitega, kus sõidukite tuled on linde pimestanud, püüniste ja mürgituste tagajärjel. Looduslike surmapõhjuste hulka kuuluvad- suremused nälga, haigused ja traumad ning karmid ilmastikuolud. Nende liigi kaitsmiseks on loodud pesapaikade ümber
pakkuvatesse paikadesse. HAUGI TOITUMINE Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi. HAUGI KUDEMINE Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata
Naarits ei eemaldu veest kunagi kaugemale kui 100 meetrit. Ühe looma territoorium on 2632 hektarit. Naaritsad on üksikeluviisiga ja peamiselt öise aktiivsusega. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad jäädes vee alla kuni kaheks minutiks. Toitumine Söövad naaritsad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke, limuseid. Ära ei ütle nad aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Toidukülluse perioodil soetab endale toiduvarusid. Sigimine Jooksuaeg on naaritsatel märtsis ja aprillis. Pojad sünnivad peale 40-43 päeva kestvat tiinust mai lõpus või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 3-4 (maksimaalselt 7) poega. Pojad on sündides abitud, pimedad ja paljad. Nägema hakkavad pojad umbes kuu aja vanuselt, emapiimast toitumise lõpetavad 10-nädalaselt. Noored loomad on sügiseks
Noorloomad iseseisvuvad sügisel ja on võimelised järglasi tooma juba kevadel. Euroopa naaritsa emaslooma võib viljastada ka mingi isasloom. Sel juhul looted hukkuvad enne sündi. Selle halb külg on see, et antud emasloom on sellel aastal sigimisest väljas. Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks naaritsad välja surevad. Naaritsad on lihatoidulised ning söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke, jne. Ära ei ütle aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Naaritsad koguvad ka toiduvarusid. Peamiseks vaenlaseks on ameerika naarits, keda on pea kõikidesse Euroopa riikidesse introdutseeritud ja sealt, kus ta elab, kaob euroopa naarits. Huvitavaid tähelepanekuid: Hiiumaal on alustatud euroopa naaritsate taasasustamist Eestis. Arvatakse, et eraldatud paikades suudavad euroopna naaritsad uuesti hakkama saada ning meie loodusesse püsima jääda. Kehapikkus: 28 43 cm Sabapikkus: 12 19 cm.
Seenestik on liigirikas ja mitmekesine. Palju on mükoriisaseeni. Sagedasemad liigid on sirge kühmik, siidpunalehik, kevadpõldseen, mitmed pilviku ja riisikaliigid. Loomastik Imetajad Puisniitude jaoks iseloomulikku loomastikku välja kujunenud ei ole ja seega sõltub puisniidul kohatavate loomaliikide hulk peamiselt seda ümbritsevate alade loomastikust. Tavalisemad on põder, metskits, halljänes, rebane. Pisiimetajatest on teada kasetriibiku, leethiire ja juttselghiire esinemine. Linnustik tüüpiline pargilinnustik, millest peamise osa moodustavad mitmesugused värvulised. Tavalisemad liigid on metsvint, salulehelind, aed põõsalind, käosulane, rästad, tihased jt. Lammipuisniitudel võib arvukalt leida ka luhaniitudele iseloomulikke liike nagu tikutaja, rukkirääk, täpikhuik. Roomajad teada arusisaliku, nastiku, rästiku ja vaskussi esinemine.
Euroopa naaritsad elavad üksi ja on öise eluviisiga. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad. Euroopa naarits ei eemaldu veest kunagi kaugemale kui 100 meetrit. Ühe looma territoorium on 26–32 hektarit. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad jäädes vee alla kuni kaheks minutiks. Toitumine Euroopa naaritsad söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke, limuseid. Ära ei ütle aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Maksimaalne eluiga küündib neil vangistuses üle 10 aasta, looduses ei ela nad tavaliselt üle 4 aasta. Sigimine Jooksuaeg on neil märtsis ja aprillis. Pojad sünnivad pärast 43 päevast tiinust mais. Tavaliselt on pesakonnas 4…5 (maksimaalselt 10) poega. Euroopa naaritsa emaslooma võib viljastada ka mingi isasloom. Sel juhul looted hukkuvad enne sündi. Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks naaritsad välja surevad.
väiksemate jõgede või ojade kaldaid. Kaldale rajavad nad uru, mille väljapääs viib tavaliselt vee alla Parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad KOIOTT Koiott on laialt levinud terves Põhja- ja Kesk-Ameerikas. Koiotid on valdavalt loomtoidulised - sõltuvalt aastaajast moodustab liha kuni 90% toidust. Põhiliselt toitub koiott pisiimetajatest, lindudest, madudest, sisalikest, suurtest putukatest ja muust sarnasest. Kuigi on täheldatud suurte rühmadena rändlevaid koiotte, siis jahti peavad nad peamiselt paarikaupa. Poolkõrbed ja kõrbed KAAMEL Kaamleid on kahte liiki:üksküürkaamel ja kaksküürkaamel. Kaamelid on kuni 2m kõrgused ja kaaluvad kuni 800g, neil on üks
Samal ajal saavad kasehiired ka nägijateks ning kõigest 2 nädalat hiljem, suudavad nad oma eluga ise toime tulla. Niisiis lõheneb pesakond umbes augustis. Järgmisel kevadel on loomad juba suguküpsed, olles umbes aastased. Kasetriibiku keskmine eluiga on umbes poolteist aastat, kuid võib ulatuda isegi kuni kolme aastani. 4. Ohustatus ja kaitse Kasetriibiku põhilisteks ohtudeks on põllumajandus, sobivate elupaikade hävitamine. Looduslikud vaenlased on enamasti pisiimetajatest toituvad röövloomad. Võib langeda kärbi, nirgi, kakuliste, kure ning ka kodukassi saagiks. 5 Kuna kasetriibik on nii Euroopas kui ka Eestis laialt levinud, siis ei ole ta looduskaitse all. Siiski võiks kaitsta nende elupaiku niisketel aladel ja veekogude ääres olevates metsades. KASUTATUD KIRJANDUS 1.David W. MacDonald ja Priscilla Barrett. Euroopa imetajad. 1993 2. http://et
Puisniidu taimekooslus on metsa ja rohumaa koosluse vahepealne. Ühest küljest oleks nagu niit, aga sarnaneb metsega, sest seal leidub puid-põõsaid.Teiselt aga nagu mets, kuid sarnaneb niiduga,sest metsa kohta paiknevad puud liiga hõredalt. Puisniitude jaoks iseloomulikku loomastikku välja kujunenud ei ole ja seega sõltub puisniidul kohatavate loomaliikide kulk peamiselt seda ümbritsevate alade loomastikust. Tavalisemad on põder,metskits, halljänes,rebane. Pisiimetajatest on teada kasetriibiku,leethiire ja juttselg-hiire esinemine. VEREV KUREREHA Leidub Eestis paiguti.Kasvab kuivadel lubjarikastel muldadel. Valguslembene taim. Kurerehaliste sugukonnast, mitmeaastane. Kasvab puhmikutena, mille kõrgus on 15 kuni 60 cm. Kogu taim pikkade harali karvadega.Lehed sõrmjagused (seitsme- või rohkemaharulised) ja sügisel värvuvad tihti veripunaseks. Kroonlehed üle 1 cm pikad, punased, pügaldunud tipuga.
elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi. Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata. Kudemise ajaks kogunevad haugid gruppidesse, kuhu kuulub üks
Tavalisim jahipidamisviis kakkude jaoks on oodata heas varitsemis paigas, kuni mõni sobib saakloom end reedab. Siis tabada teda lühikese sööstlennuga. Avamaastikul jahti pidavad kakud saalivad madallennul toitumiskoha kohal ja ründavad saaki õhust. Kõige rohkem Eestis pesitsevatest kakkudest kasutavad saalimislendu kõrvuk- ja sooräts. Teised kasutavad peaaegu alati ootamistaktikat (Kontkanen jt, 2004:68). Pilt 4 Händkakk saagiga (Savisaar, 2008) Kakud toituvad põhiliselt pisiimetajatest, aga nad kütivad ka linde, kahepaikseid ja roomajaid, selgrootutest limuseid, usse ja lülijalgseid (Allas jt, 2007:12). Kakudele sobib söögiks tegelikult kõik, kellest jõud üle käib (Pappel, 2001). Kuigi on ka kitsamalt spetsialiseerunud kakke nagu kõrvukräts, sooräts ja karvasjalg-kakk, kes sõltuvad peaaegu täielikult uruhiirlastest (Kontkanen jt, 2004:69). Kakkude söögikohtades enamasti saakloomade jäänuseid pole. Puu otsas kistakse suled ära,
vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi. SIGIMINE http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata
elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi. Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata. Kudemise ajaks kogunevad haugid
· peamiseks põhjuseks, miks naarits välja sureb peetakse ameerika naaritsat, keda on pea kõikidesse Euroopa riikidesse introdutseeritud ja sealt, kus ta elab, kaob euroopa naarits · ühtlaselt tumepruuni värvi, tömbi sabaga · valged nii mokad kui ka alalõug · elavad vaikse vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede ja ojade kallastel · söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi, ära ei ütle ka lindudest ja pisiimetajatest · kaitsealuste loomade esimesse kategooriasse ! ILVES Felis lynx L. · söövad kõike, mis liigub ja millest jõud üle käib · ilvesed elavad paarikümne aasta vanuseks · tüvepikkus 80...130 cm · 12...25 (32) kg · Eestis ligikaudu 700...1000 isendit · meie metsade ainukene kaslane · kõrgete jalgadega ja ümara peaga
kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi. Karpkala Karpkala ja sasaani all mõeldakse tegelikult ühte ja sedasama kala, kuid sasaan elab looduselt vabalt, karpkala on aga tema kultuurvorm, keda inimene on kasvatanud juba aastaid. Eestisse toodi karpkala 1893. aastal ning praegu kasvatatakse teda mitmetes kalakasvatustes. Lisaks on teda asustatud ka paljudesse järvedesse.
Nad on poolveelise eluviisiga imetajad ja elavad veekogu äärsetes urgudes. Saarmad on kiired, väledad ujujad. Levinud pea kogu palearktilises vööndis v.a. äärmised põhjapoolsed ning stepi- ja 15 kõrbealad. Eestis levinud kogu mandril. Arvukust Eestis peetakse praegu kuni 2000 isendini. Toidu hangib saarmas peamiselt veest. Enamasti toitub kaladest, vähkidest, konnadest ja pisiimetajatest. Eestis ja suuremas osas Lääne-Euroopas on saarma olukord praegu üsna hea, kuid paljudes riikides mujal maailmas on tema arvukus kahanenud. Peamine põhjus arvukuse vähenemisel on elupaikade kadumine inimtegevuse tagajärjel. Vaatamata sellele, et Eestis on saarmate arvukus praegu hea, kuuluvad nad kaitsealuste liikide III kategooriasse. KIRJANDUS 1. Aul, J. jt. 1967. Eesti NSV imetajad. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. 2
Nii tuleb karjäärides, kus kõre on kindlaks tehtud, peatada rekultiveerimistööd. (Eesti Loodus, Riinu Rannap, 1998) Pärandkoosluste imetajad Andmeid imetajate kohta on vähe. Suurulukid tulevad neile küllaltki harva ja juhuslikult. Suurtematest ulukitest võib rannaniite asustada vaid halljänes, teised kasutavad neid peamiselt toitumiseks. Uue, Eestis hästi kodunenud võõrliigina leiab rannikult ja rannikuveekogudest toitu mink. Pisiimetajatest võivad rannaniidud elupaigana sobida mügrile. Linnuloenduste aeg on kõige arvukamalt kohatud metskitse ja halljänest ning enamasti ka põtra. Kõikjalt on leitud metssigade jälgi, harva on nähtud ka rebast. Halljänes eelistab kadastikulisi ja põõsarikkamaid niite, põdrad seevastu metsadele ja roostikele lähemaid alasid. (Kukk T 2004 Pärandkooslused õpik-käsiraamat Tartu:Pärandkoosluste kaitse ühing 255) Halljänes (Lepus europaeus)
lähemas ümbruses (alal, millest liigid ulatuvad levima) floora ei vaesu. Sellest järeldub, et kaitstes pindalalt väikest liigirikast puisniitu, on vaja selle ümber küllalt ulatuslikku kaitsetsooni. Loomastik Puisniitude jaoks iseloomulikku loomastikku välja kujunenud ei ole ja seega sõltub puisniidul kohatavate loomaliikide hulk peamiselt seda ümbritsevate alade loomastikust. Tavalisemad on põder, metskits, halljänes, rebane. Pisiimetajatest on teada kasetriibiku, leethiire ja juttselg- 6 hiire esinemine. Linnustik on tüüpiline pargilinnustik, millest peamise osa moodustavad mitmesugused värvulised. Tavalisemad liigid on metsvint, salu-lehelind, aed-põõsalind, käosulane, rästad, tihased jt. Lammipuisniitudel võib arvukalt leida ka luhaniitudele iseloomulikke liike nagu tikutaja, rukkirääk, täpikhuik
Sõralistest võib Murakal kohata põtra, metskitse, metssiga. Kiskjatest on esindatud karu hunt ja ilves (nad kõik eelistavad sooservade mitmekesist maastikku ja päris rabasse satuvad nad harva). Lisaks levib seal ka lendoravad, kuid nende leviku eelduseks on Alutaguse metsad. Soostikus leidub neile sobivaid elupaiku ürgmetsalistel ja valdavalt lehtpuudega kaetud rabasaartel. Rabasaartel on omale sobivad pesitsus ja elupaigad leidnud ka mäger, rebane, orav, metsnugis, kärp ja nirk. Pisiimetajatest võib soistest metsadest leida peamiselt uruhiiri. [], [] Joonis 6 Põder ( http://www.postimees.ee/foto/2/8/33782444712d8879e8_3.jpg ) Joonis 7 Lendorav ( http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/PTEVOLs.jpg ) Joonis 8 Karu ( http://www.etv24.ee/failid/91532_01.jpg ) Linnustik Muraka linnustik on Eesti üks väga väärtuslik linnuala. Soostik on olnud juba ammust aega erinevate kotkaste kodukohast
võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi. Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata. Kudemise ajaks kogunevad haugid
kandevõime ümber. Samas võivad tihedusest sõltumatud tegurid võimendada tihedusest sõltuvate tegurite mõjusid populatsiooni suurusele. Lisaks: 1. Tsüklilisi populatsioone on leitud väga paljudel pisinärilistel, kokku vähemalt 50 liigil. Nende seas on uruhiired, leethiired, lemmingud, hiired, mügri, ondatra, suslikud, jänesed, küülikud jne. Näiteks Eestis elavatest pisiimetajatest peaaegu kõigil on kusagil nende areaali piires andmeid tsüklilisuse kohta (peale näriliste ka karihiirte ja pisikiskjate kohta). 2. Sama liigi ühed populatsioonid võivad olla tsüklilised, teised mitte. Kui Skandinaavias on uruhiirte ja leethiirte arvukus valdavalt tsüklilises muutumises, siis samadel liikidel Kesk-Euroopas seda mustrit tavaliselt ei kohta. Ent ka keset Kesk- ja
annaabi.ee 
