Pirnipuu. Lehed on ümmargused või ovaalsed, 3-8 sentimeete- rit. Lehed pealt läikivad ning kasvavad tihedalt. Kuivamisel muutuvad lehed mustaks. Pirnipuu leht. Pirnipuu õitseb mais. Õied valged, umbes 3 sentimeetri läbimõõduga. Tavaliselt 6 kuni 9 õie kaupa. Pirnipuu õis. Viljad on pirnikujulised, ümmargused. Tavaliselt roheli- ne või kollane. Viljad on magusad ja mahlased. Pirnid valmivad septembri või oktoobrikuus. Viljades on seemned millest võib kasvatada uusi pirnipuid. Pirnipuu vili Pirnipuu eluiga on kuni 300 aastat. Juured on tihedad ja sügavale tungivad. Puu on mitte väga suur, kasvab püsti. Herbaarleht. Kasutatud kirjandus: http://www.neevaaed
Nakkus võib levida ka lapsele (nt tüdrukutel tuppe). Meestel ei esine tavaliselt sümptomeid. Üksikjuhtudel võib siiski esineda kusiti põletikku, millega võib kaasneda valge eritis peenisest. Parasiidid võivad kusiti kaudu levida põide, eesnäärmesse või munandimanustesse ja põhjustada ka nende organite põletikku. Diagnoosimine Ägeda nakkuse korral võib vooluse põhjal panna esialgse diagnoosi. Tupest või kusitist võetud proovi uurimisel on näha pirnikujulised, viburitega mikroorganismid. Diagnoosi kinnitamiseks võib osutuda vajalikuks mikroorganismi kasvatamine laboris või spetsiaalne värving. Ennetamine ja ravi Parim kaitse trihhomonoosi eest on ohutu seks. Nakkuse saab tavaliselt kiiresti kontrolli alla antibiootikumidega, nt tablettide manustamisel. Naistel võib antibiootikume manustada tupesiseselt (ravimküünlad). Hilistüsistuste ja nakkuse leviku ennetamiseks tuleb alati ravida ka seksuaalpartnereid.
liikide eellane, sellel kui Paranthropus boisei ja teised sarnased liigid välja surid. Olduvai kuristikust leiti samast kihist nii Homo habilis 'e kui ka Paranthropus boisei fossiilluid. Osavinimene oli sihvakam ning tema ajukolju maht oli tunduvalt suurem. Osavinimese tööriistad olid väga lihtsad. * teravaotsaline kaevamiskepike- kasutati söödavate juurte ja näriliste urgude lahtikaevamiseks. * puunui ja käepärased viskekivid- jahipidamiseks. * ovaalseid või pirnikujulised kivid- lihalõikamiseks Habilise põhimenüü moodustasid puuviljad, marjad, seened, tõugud, putukate vastsed, teod, söödavad juured ning mugulad, linnumunad ja muud. Lisaks kütiti väiksemaid ja ohutumaid loomakesi nt. närilised, kilpkonni, linde.
Küdoonia ehk aiva (Cydonia) Mõnel pool tuntakse teda ka kreeta õunapuu. Leviala Küdoonia kodumaa on KeskAasia, Kaukaasia, Kreeka, Iraan, Jaapan ja PõhjaAmeerika mõõduka pehme kliimaga alad. Kirjeldus *Kuni 6m kõrguse *Õuna või pirnikujuline *Õunakujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga *Pirnikujulised küdooniad on pehmemad, aromaatsemad ja sisaldavad rohkem helepunast mahla *Suuremad viljad võivad kaaluda kuni 1 kg *Intensiivne meeldiv aroom *Seemnekambrites on 816 õhukest punakaspruuni seemet *Viljaliha sisaldab suhkruid, orgaanilisi happeid, tanniini, mineraalaineid KASUTAMINE Küdoonia mahl koos meega on ravivahendiks külmetushaiguste puhul ja seedetegevuse korrastamisel. Kleepuva seemneümbrise leotamisel
Jaapan hapukasmagusa, C- puuviljasalatile, väiksemad Iisrael tugevalt vürtsika vitamiini, segasalatitele, tsitrusviljad Lõuna- apelsinimaitsega kaaliumit ja magushapudele Aafrika mõnevõrra kastmetele ka vaske. Pomelon Pärilt pirnikujulised, valgud 0,7; Pomelokoorte õli pompelmuusi Iisraelist nende koor on süsivesikud kasutatakse ja greibi paks,valkjaskolla 9,6; vesi pagaritööstuses. ristamisel kas või -rohekas. 89%, saadud vili. energia 37kcal.
Kõige kuulsam tulnukhumanoidi tüüp on greyd ehk hallid. Nende kasv varieerub umbes 110 cm-st 180 cm-ni. Neil puuduvad kehakarvad, nahk on halli värvi ning üldjuhul kannavad nad ka hõbeda- ja/või halli värvi kombinesooni. Nende pead on suured ja pirnikujulised. Silmade suurus varieerub, kuid need on üldiselt tunduvalt suuremad inimsilmadest ning kaetud musta valgustundliku membraaniga, mis töötab ka öise vaatlusvahendina ja kaitseb silmi muude vigastuste eest. Nina asemel on 2 auku, suu on väga väike. Kõrvad kas puuduvad või on rudimentaarsed
Tegutsemise iseärasused Päeval seisab puhketundidel sageli mätta varju peitunult, pea õlgade vahel. Toitumise ajal on tikutaja väga elav (jookseb, haarab putukaid). Pesa ja munad. Pesa asukoht Pesapaiga valikul on tikutaja vähenõudlik. Talle sobivad mitut tüüpi sood ja niisked niidud, sageli metsaharvudki. Pesa asub enamasti mõnel mättal, see on kuivade rohukõrtega vooderdatud lame süvend. Täiskurnas on neli muna, mõnikord kolm või viis. Munad on pirnikujulised, oliivrohelised või helepruunid hallikaspruunide laikudega. Toitumine Tikutaja toitub ussidest, nälkjatest, kahetiivalistest, mardikatest ja nende vastsetest, mõnikord nokib ka taimeseemneid. Veel olulist Monogaamne, kevadel moodustuvad paarid, ent isalind ei võta ei pesa rajamisest ega munade haudumisest osa. Nende toimetustega tegeleb emalind. Vaenlased Tikutaja vaenlasteks on kõik kullilised, samuti kärp. Tikutaja on jahilind, keda kütitakse tunduvalt vähem, kui varasematel aastatel
· Suurus sõltub raku vanusest ja keskkonnatingimustest. · Kujult on selle rakud ümarad, paksu tselluloosse kestaga (kaitseb kuivamise eest). · Paljuneb ainult pooldudes e. vegetatiivselt (Aprillikuus, kui puud pole veel lehtinud, lähevad tüved roheliseks, st., et pleurokokid paljunevad intensiivselt. Kerasviburlane · Elab koloonias, mis on umbes nööpnõela suurune st. palja silmaga nähtav. · Keraja koloonia moodustavad kümned tuhanded pirnikujulised kahe viburiga rakud, mis sarnanevad koppvetikatele. · Kerasviburlased paiknevad kolooniate välispinnal, sest sees on poolvedel sültjas aine. Koloonias on nad ühendatud tsütoplasmaväätidega (See aitab neil koos töötada, et nad saaksid kergemini ujuda sinna, kus on soodsamad tingimused). · Ehituselt ja eluviisilt on koloonialine kerasviburlane üheks vahevormiks ühe- ja hulkraksete vetikate vahel. · Nad pole võimelised kasvuperioodil paljunema.
(1) Foto 2 ümarmudil autor: unforth Kudemine Ümarmudil koeb mai algusest septembri lõpuni portsjonitena, eelistades selleks 15- kraadist veetemperatuuri. Marjakogumit hooldavad ja kaitsevad isaskalad. Viljakus kala kohta on umbes 2003900 marjatera. Suguküpsus saabub ümarmudilatel kahe- kuni kolmeaastaselt. Veekogu põhja iseloomu suhtes ümarmudilal erilisi nõudmisi ei ole, kuid kudemisajal eelistab ta kivist põhja, sest ta koeb oma pirnikujulised kleepuvad marjaterad kivide alumisele küljele. Ilmselt esineb kalal ka mudilatele iseloomulik pulmamäng, kuid täpsemalt seda ei teata.(1) Foto 3 ümarmudil autor: Ohio sea grant and stone Laboratory Ümarmudila kahjulikus Ümarmudilat peetakse kahjulikuks põlisliikidele ja ta on tunnistatud invasiivseks liigiks Austrias, Kanadas, Saksamaal, Kasahstanis, Poolas, Usbekistanis ja Ameerika Ühendriikides. Mujal maailmas, kus kehtib kalastiku järelevalve kord, on keelatud
tuhmi kestaga, pehmeid ja liigselt läbikuivanud laime. Pruunid täpid kestal laimi maitset ei riku.Ereda valguse käes muutub laim kollaseks ja kaotab iseloomuliku hapu maitse. Pomelo Suur, pirnikujuline, värvuselt kollane, kareda kuiva viljalihaga tsitrusvili. See on sarnane greibile ja kutsutakse suure suuruse tõttu greipide isaks. Pomelo on pompelmuusi ja greibi ristamisel saadud vili, pärit Iisraelist. Üldiselt on pomelo vili pompelmuusist väiksem, greibist aga suurem. Pomelod on pirnikujulised, nende koor on paks, valkjaskollakas või -rohekas. Pomelod on maitselt hapukad.Euroopas müüakse pomelot vähe. Pomelokoorte õli kasutatakse pagaritööstuses.Vilja siseehitus sarnaneb ainult üldjoontes apelsini omaga. Kasutatud kirjandus Käisime Pärnu Rimi hüpermarketis, puuvilja osakonnas. Informatsiooni leidsime: www.eeva.ee www.saunamaailm.ee www.wikipedia.org www.toidutare.ee www.google.ee
Kartulimugulaid kasutatakse tavaliselt lihtsalt toiduks või loomasöödana. Samuti saab kartulist valmistada tärklist, piiritust, siirupit, mitmesuguseid poolfabrikaattooteid jm. 1 Peruna 3 1 PIRN 1.1 Botaaniline iseloomustus Pirn on pirnipuu perekonda kuuluvate liikide vili. Botaaniliselt on pirn õunvili. Hariliku pirnipuu2 sortide viljad on pirnikujulised, liiv-pirnipuu omad aga pigem ümarad, õunakujulised. Nagu õunalgi, moodustab pirni söödav lihakas viljaliha hüpantiumist (õiepõhja servadest). Viljaliha sisadab rohkelt puitunud seintega kivisrakke (brahhiosklereiide). Seemned on tavaliselt kahekaupa viies õõnsuses. Ühe pirni mass 60-300 grammi ja rohkemgi, keskmine mass on 150-180 g. Südamiku, seemnete ja kesta massi osakaal pirni kogumassist on 10%. Pirni
19 Sören Sakkeus Sõpruse Rimi Hüpermarket Draakonivili- Iseloomustus: Fuksiaroosa koor, viljaliha on valge või lillakas.Väikesed mustad seemned. Toiteväärtus: - Kulinaarne kasutamine: Jookide ja magustoitude maitsestamiseks, puuviljasalatites. Baklazaan ehk pommu- Iseloomustus: Viljad on kujult ümmargused, ovaalsed või pirnikujulised, suuruselt 40-1000 g, värvuselt kollased, valkjad, rohelised, punased või violetsed. Toiteväärtus: Viljalihas on palju B1- ja B2-vitamiini, kõrge kaaliumisisaldusega. Kulinaarne kasutamine: Baklazaani täidetakse, gratineeritakse, püreestatakse, hautatakse ja grillitakse vardas ja praetakse õrnalt wokiroogades.Mõnda sorti süüakse ka toorelt salatites. Pomelo- Iseloomustus: Pompelmuusi ja greibi ristamisel saadud vili.Pomelo vili pompelmuusist väiksem ja greibist suurem
Legendi järgi toovat artisoki söömine paremini esile armutundeid. 1.9 Küdoonia Küdoonia kodumaa on Kesk-Aasia, Kaukaasia, Kreeka, Iraan, Jaapan ja Põhja-Ameerika mõõduka pehme kliimaga alad. Mõnel pool tuntakse teda ka kreeta õunapuu nime all. Küdoonia on kuni 6 m kõrguse tiheda võraga puu või põõsas vili, mis võib olla kas õuna või pirni kujuline. Õuna kujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga. Pirnikujulised küdooniad on pehmemad, aromaatsemad ja sisaldavad rohkem helepunast mahla. Viljad on erineva suurusega, suuremad võivad kaaluda kuni 1 kg. Tal on intensiivne meeldiv aroom. Seemnekambrites on 8-16 õhukest, punakaspruuni, kleepuvat seemet. Viljaliha sisaldab suhkruid, orgaanilisi happeid, tanniini, mineraalaineid ning, mis eriti oluline, þeleede valmistamiseks vajalikku pektiini. Küdoonia mahl koos meega on ravivahendiks külmetushaiguste puhul ja seedetegevuse korrastamisel
Legendi järgi toovat artisoki söömine paremini esile armutundeid. Küdoonia Küdoonia kodumaa on Kesk-Aasia, Kaukaasia, Kreeka, Iraan, Jaapan ja Põhja-Ameerika mõõduka pehme kliimaga alad. Mõnel pool tuntakse teda ka kreeta õunapuu nime all. Küdoonia on kuni 6 m kõrguse tiheda võraga puu või põõsas vili, mis võib olla kas õuna või pirni kujuline. Õuna kujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga. Pirnikujulised küdooniad on pehmemad, aromaatsemad ja sisaldavad rohkem helepunast mahla. Viljad on erineva suurusega, suuremad võivad kaaluda kuni 1 kg. Tal on intensiivne meeldiv aroom. Seemnekambrites on 8-16 õhukest, punakaspruuni, kleepuvat seemet. Viljaliha sisaldab suhkruid, orgaanilisi happeid, tanniini, mineraalaineid ning, mis eriti oluline, eleede valmistamiseks vajalikku pektiini. Küdoonia mahl koos meega on ravivahendiks külmetushaiguste puhul ja seedetegevuse korrastamisel
Ühiskonnas on lai uskumus maavälise elu kohta. Enamik usub, et maavälise elu olend on humanoid ning nad suudavad galaktilisi reise ette võtta enda lennumasinatega. Usutakse ka, et tulnukad külastavad meie planeeti. 3.6 Humanoidid Kõige kuulsam tulnukhumanoidi tüüp on greyd ehk hallid. Nende kasv varieerub umbes 110 cm-st 180 cm-ni. Neil puuduvad kehakarvad, nahk on halli värvi ning üldjuhul kannavad nad ka hõbeda- ja/või halli värvi kombinesooni. Nende pead on suured ja pirnikujulised. Silmade suurus varieerub, kuid need on üldiselt tunduvalt suuremad inimsilmadest ning kaetud musta valgustundliku membraaniga, mis töötab ka öise vaatlusvahendina ja kaitseb silmi muude vigastuste eest. Nina asemel on 2 auku, suu on väga väike. Kõrvad kas puuduvad või on rudimentaarsed. 4. Kokkuvõte Vahel on tunne, et me ei ole oma toas üksi või kõnnib õues keegi su kõrval. Kas kummitused, hinged ning muud paranormaalsed olevused on reaalsed või kõigest meie fantaasia vili
NATASA ROSTOVA Natasa on raamatus üks peategelastest, esmalt mainitakse teda alles tema nimepäeval, kus ta oli alles kolmteist aastat vana. Nimepäevaks sai neiu Marja Dimitrijevna (kes kutsus natasat kasakaks) käest pirnikujulised rubiin kõrvarõngad, mille üle neiu äärmiselt õnnelik oli. Kolme tistkümne aastasena ei olnud natasa veel tüdruk, kuid ka mitte laps. Ta oli väga elava, ning elurõõmus ning eriti uudishimulik. Sel ajal oli tema joaks tähtis nuku nimega mimi ning poiss nimega boriss, kes oli tema nn noorpõlve armastus. Neiu oli juba varases nooruses Borissiga kokkuleppinud, et poiss palub neiu kätt nelja aasta pärast, kokkuleppe tehti alles peale suudlust, mis oli natasale esimene
11. Milliseid eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad? Närvirakkude põhitüübid on motoorne, sensoorne ja interneuron. Täidavad erinevaid ülesandeid ja koonduvad rakukobarateks ehk ganglionideks ja muudeks eristatavateks närvisüsteemi struktuurideks. Motoorne neuron seljaajus, püramidaalneuron hippokampuses, purkinje rakk väikeajus.. graanultakud väikeajus on ümmargused ja läbimõõduga 6-8 mikromeetrit (10 astmel -6).purkinje rakud sealsamas aga pirnikujulised ja läbimõõduga 60-80 mikromeetrit 12. Mis vahe on virgatsainel ja hormoonil? Hormoonid on mitmesugustes keha sisenõrenäärmetes toodetud ained, mis vabanevad verre ning kanduvad selle kaudu laiali erinevatesse kehaosadesse. Hormoonide toime avaldub vaid sellistes kudedes, kus leidub nende suhtes tundlikke rakke. Hormoonide vahendusel reguleeritakse väga suurel määral sigimis- ja paljunemis- ning järglaste üleskasvatamise protsessi. Hormonaalse
Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Küdoonia Küdoonia kodumaa on Kesk-Aasia, Kaukaasia, Kreeka, Iraan, Jaapan ja Põhja-Ameerika mõõduka pehme kliimaga alad. Mõnel pool tuntakse teda ka kreeta õunapuu nime all. Küdoonia võib olla kas õuna või pirni kujuline. Õuna kujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga. Pirnikujulised küdooniad on pehmemad, aromaatsemad ja sisaldavad rohkem helepunast mahla. Viljad on erineva suurusega, suuremad võivad kaaluda kuni 1 kg. Tal on intensiivne meeldiv aroom. Seemnekambrites on 8-16 õhukest, punakaspruuni, kleepuvat seemet. Viljaliha sisaldab suhkruid, orgaanilisi happeid, tanniini, mineraalaineid ning, mis eriti oluline, zeleede valmistamiseks vajalikku pektiini. Küdoonia mahl koos meega on ravivahendiks külmetushaiguste puhul ja seedetegevuse korrastamisel
Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Küdoonia Küdoonia kodumaa on Kesk-Aasia, Kaukaasia, Kreeka, Iraan, Jaapan ja Põhja-Ameerika mõõduka pehme kliimaga alad. Mõnel pool tuntakse teda ka kreeta õunapuu nime all. Küdoonia võib olla kas õuna või pirni kujuline. Õuna kujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga. Pirnikujulised küdooniad on pehmemad, aromaatsemad ja sisaldavad rohkem helepunast mahla. Viljad on erineva suurusega, suuremad võivad kaaluda kuni 1 kg. Tal on intensiivne meeldiv aroom. Seemnekambrites on 8-16 õhukest, punakaspruuni, kleepuvat seemet. Viljaliha sisaldab suhkruid, orgaanilisi happeid, tanniini, mineraalaineid ning, mis eriti oluline, zeleede valmistamiseks vajalikku pektiini. Küdoonia mahl koos meega on ravivahendiks külmetushaiguste puhul ja seedetegevuse korrastamisel
Sellele võib kallata kastet ja süüa kahvliga. Värskeid artiokke säilita 2-5 soojakraadi juures. Kauplustes on saadaval ka grillitud ja õlis marineeritud artiokisüdamed ning sügavkülmutatud artiokisüdamed. 12. Papaia ingl papaya, ladina Carica papaya, soome papaija, vene Kirjeldus Mõnikord ka troopikameloniks kutsutav puuvili, mis kasvab Kesk-Ameerikas, Lääne- Indias, Havai saartel ja Aafrikas. Papaia on rohttaim nagu banaangi. Papaia viljad on pirnikujulised, küpsenult rohekaskollased. Viljaliha on mahlane ja magus, meenutades melonit või kõrvitsat, aga hapete puudumise tõttu läägevõitu. Viljaliha söödav kiht on ainult mõne sentimeetri paksune; kogu vilja sisemus on täidetud mustade mittesöödavate seemnetega. Ostmine Papaia on väga tundlik põrutuste ja vajutuste suhtes, seepärast tuleb teda käsitseda väga ettevaaltikult ning enne ostmist hoolikalt kontrollida. Säilitamine Papaiat sobib säilitada nagu mangot. Kasutamine
Selgub, et isaspuid on kaks korda rohkem kui emaspuid. Tavaliselt kasvavad kummastki soost puud rühmiti, kusjuures ühte sugu puuderühm võib hõivata isegi kuni hektarisuuruse ala. Õitsemise algus oleneb ilmastikuoludest: enamasti õitseb haab aprilli teisel poolel, tolmlemine vältab keskmiselt kuus päeva. Seemnete valmimiseks kulub umbes viis nädalat. Lendkarvadega seemned arenevad kupras, mis valminult lõhkeb kaheks poolmeks. Seemned on pirnikujulised, väga väikesed: 1000 seemet kaalub keskmiselt 0,12 g. Rikkalikul seemneaastal on haab väga viljakas: saja-aastane puu võib toota 54 miljonit seemet [12], puistus võib aga viljakus väheneda: 400–500 miljonit seemet hektari kohta. Kuigi haava seemnete arv ületab mitu korda mõne teise metsapuu oma, näeme looduses siiski väga harva seemnest kasvanud noori haabu. Varem peeti selle põhjuseks haavaseemne halba idanevust. Tegelikult idaneb värskelt valminud haavaseeme hästi (85–100%)
pungad tumepruunid, koonilised, võrsest eemale hoiduvad. Lehed:vahelduvad lihtlehed, 3-8 cm pikad, ümmargused või ovaalsed, teritunud või ümara tipuga, ümardunud alusega, terve või peensaagja servaga, leheroots lehelaba pikkune või pikem. Leherood väga tihedalt. Kuivatamisel lehed mustuvad. Õied ja viljad:õitseb mais lehtede puhkemise ajal. Õied valged, 6-9 kaupa kännastes, õied suured, kuni 3 cm läbimõõdus. Viljad valmivad septembris- oktoobris, pirnikujulised või ümmargused, rohelised või kollased, 3-4 cm pikad, lihakad. Viljaliha sisaldab kivisrakke. Seemned tumepruunid, piklikud, ümardunud tipuga. Kasvutingimused:mõõdukalt külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid viljub paremini viljakatel, värsketel muldadel. Kasvab ka poolvarjus, kuid viljakandvuseks vajab täisvalgust. Juurestik hästi arenenud, sügavale tungiv. Eluiga kuni 300 aastat. Kasutamine:puit on kõva, hinnatud nikerdustöödeks. Kultuursorte kasvatatakse viljade
Pungad pungad tumepruunid, koonilised, võrsest eemale hoiduvad vahelduvad lihtlehed, 3-8 cm pikad, ümmargused või ovaalsed, teritunud või ümara tipuga, ümardunud alusega, terve Lehed või peensaagja servaga, leheroots lehelaba pikkune või pikem. Leherood väga tihedalt. Kuivatamisel lehed mustuvad Õied õied valged, 6-9 kaupa kännastes, õied suured, kuni 3 cm läbimõõdus viljad valmivad septembris-oktoobris, pirnikujulised või ümmargused, rohelised või kollased, 3-4 cm pikad, lihakad. Viljad Viljaliha sisaldab kivisrakke Õitsemisaeg õitseb mais lehtede puhkemise ajal Kasvukoht: valgus valgusnõudlik, kuid talub ka poolvarju niiskus niiske muld eelistab viljakat mulda Kasutamine puit on kõva, hinnatud nikerdustöödeks. Kultuursorte kasvatatakse viljade saamiseks. Vähesel määral ka haljastuses Sordid Märkused juurestik hästi arenenud, sügavale tungiv
· Õied heledad valged, roosad, kollased, violetsed · Vili on kaksikseemnis, valminud viljad on kerajad, piklikümmargused kollakashallid, pruunid · 1000seemne kaal 7- 10 g · Eeterõli 0,2-1,2%on kanalites, viljade seinte siseküljel, igal viljal 2 kanalit · Rasvõli 18-20% Aniis · Üheaastane, 25-60 cm · Sammasjuureline · Vars ülalt hargnev · Juurmised lehed on pikarootsulised, varre keskosas kolmetised · Õisik on liitsarikas, värvuselt valge · Viljad on munajad või pirnikujulised, koosnevad kahest mittepakatuvast seemnisest · Viljadel on 10 heledat pikiribi, milles eeterõli kanalikesed · 1000 s kaal 3,5 4 g · 2,5-3% aniisiõli, 25-30% rasvõli Köömen · Kaheaastane · Vars 30 -80 cm · Õisik liitsarikas · Viljad on lapergused h.pruunid koosnevad kahest viljakesest · Vilja pinnal on 10 õlgkollast pikiribi, milles on eeterõli kanalikesed · Viljad sisaldavad 4-6 % eeterõlisid ja 14 -16 % · 1000 vilja kaal2,3-2,5 g Piparmünt
Valmistati teravakannalisi kirveid. Tulekiviesemetel teatav järjepidevus. Tulekivist sirbid, tulekivist pistikteradega sirbid. Luust ja sarvest kirved. Tunti vaske, sellest tehti kirveid ja käevõrusid. Vasetööstuse aluseks on peetud Transilvaania ja Doonau vahelisest piirkonnast pärit vasemaaki. Kultuuri lõpuosas kasvas karjakasvatuse tähtsus. Pealikuühiskond. Rohked naisekujukesed. Tripolje keraamika oli valdavalt lamedapõhjaline. Suured pirnikujulised nõud (säilitati vilja), väikesed kausid ja tassid, kaksiknõud. Ornament: meander, spiraalid, loomad. Vahemere piirkonna neoliitikum Ajal, mil Lääne- ja Kesk-Euroopas levis maaviljelusega tegelev paelkeraamika kultuur, hakati ka Vahemere ümbruses tegelema viljeleva majandusega. Maaviljelus jõudis siia u 5000 eKr. Tähtis osa oli kaubandusel, üle Vahemere basseini vahetati merikarpe, obsidiaani, eksootilisi kive, mõnevõrra hiljem ka vaske
annaabi.ee 
