kaljusaartega. Riarannik-rannikutüüp,mäeahelikud paiknevad rannajoonega risti, kuhje pinnavormid-setete kuhjumisega, lamm-emajõe lammorg,perioodiliselt suurveega üleujutav jõeoru osa. Delta-kasari jõgi,juhjunud setet tõttu hargneb jõgi. Moreen-pinnavorm ning lisaks liustiku kuhjatud sete.Oos-aegviidu oosid,kitsad kruusast ja liivast koosnevad vallid. Mõhn- kruusast ja liivast koosnevad kübkad.Voored-voolujoonelised ja orienteeritud mandrijää liikumise suunas,türi voorestik. Moreenitasandik-pinnavorm,valdavalt moreenist koosnevad pinnakattega tasasndik,kagu-eesti lavamaa.
Harju nõgu Võru orund Nimetus Kuju Tekkeviis Koostis I Mandrijäätekkelised Voored leivapätsikujulised Liustiku kuhjuv ja kulutav Lubjakivi, moreen tegevus Mõhnad ümarad Kujunesid jääpankade vahel Liivakivi, kruus Oosid Piklik Liustikujõe kuhje Kruus, ... Moreenitasandik Piklik/ümar Liustikujõe vana tee Moreen, liiv, kruus II Veetekkelised Vooluveetekkelised Sälkorg Põhjaerosioon Moreen, liivakivi Moldorg -,- -,- Lummorg -,- -,- Terass Veetaseme alanemisel Soot Mereveetekkelised
Voorte ja moreenitasandike pinnakatteks on karbonaatne kollakashall moreen, seetõttu on need alad enamasti põllustatud. Edelaossa ulatub soine (Umbusi soo) Võrtsjärve madalik. Põhjaosas laiub Alutaguse madaliku edelasse ulatuv sopp Endla soostik ning kirdes Mustvee ja Omedu piirkonnas liivane soostunud järvetasandik. Maakonna kaguosa Kodavere, Lümati ja Pala ümbrus asub Ugandi lavamaal. Pedja jõgikonnas paiknev, Vooremaa ja Kesk-Eesti lavamaa vaheline metsane moreenitasandik madaldub laugelt Võrtsjärve madaliku suunas. [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j %C3%B5gevamaa3] 2.2 Mullastik Mullad, mis esinevad Jõgeva vallas: leostunud ja leetjad liivsavimullad (hallikaskollasel moreenil), kahkjad ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (Lõuna-Eestis punakaspruunil, Kesk-Eestis kollakaspruunil moreenil), gleiliiv-, savi-, liiv-, savi, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad,
Voored asuvad kas ühes reas üksteise taga, moodustades voorte ahela, või kerkivad keelisjalt üksteise vahelt nii, et iga naabervoor on eelnevate suhtes nihutatud vähemalt poole pikkuse võrra. Voored võivad olla eri kuju ja mõõtmetega, kuid paiknevad enamasti koos. Paljudes kohtades on nad otsapidi või küljetsi koos, moodustades liitvoori. Mõnes kohas on suure voore lael või nõlval väiksem voor (Saadjärve voor). Kohati aga lahutab voori üksteisest üsna lai platoojas moreenitasandik, mida on käsitletud ka kui moreenilava Nii tasandikult kui ka voortelt kerkib väiksemaid (0,5 2(3)) m kõrgusi voorjaid künniseid või kühmi, mida võib nimetada meereteks. Meerded on orienteeritud voortega samas suunas, paiknevad harilikult kõrval ja koosnevad tihedast liivsavimoreenist (Rõuk 1974). Paljudes kohtades on voortel 15-20 (30) m läbimõõduga ja mõne meetri sügavusi sulglohkusid ehk oitusid, mis on tekkelt termokarstilised nõod ehk söllid. Nende märgi põhju
(kujunenud liikumatus jääs). Kujunemise koha järgi eristatakse liustiku serva taguseid (näiteks voor), liustiku serva esiseid ehk frontaalseid (näiteks otsamoreen) ja liustikuväliseid pinnavorme (näiteks glatsiofluviaalne delta), kujunemise viisi järgi kulutus- ehk eksaratsioonivorme (näiteks kaljuvoor), kulutus-kuhje- ehk eksaratsioonilis-akumulatiivseid (näiteks voor) ja kuhje- ehk akumulatsioonivorme (näiteks moreenitasandik). Eesti kõige silmatorkavamad liustikutekkelised pinnavormid on voored – liustiku liikumise suunalised leivapätsikujulised kulutus- ja kuhjevormid, mille pikkus ulatub mõnesajast meetrist 13 km-ni (Vooremaal Koimula voor) ja suhteline kõrgus mõnest meetrist 79 m-ni (Emumägi 79 m, Laiuse voor 60 m). Eestis on rohkem kui 1000 voort ja voorjat künnist, mis paiknevad enamasti vanade aluspõhjakõrgendike nõlvadel või nende vahetus naabruses, sest need
annaabi.ee 
