Tähtede tekkimine ja evolutsioon Aleks Post Tähtede põhikarakteristikud Karakteriistikud on tähtede mass, ajaühikus kiiratav koguenergia (absoluutne heledus L), raadius ja pinnakihi temperatuur. Temperatuur määrab tähe värvuse ja spektri: 2000 4000 K punakas täht 6000 7000 K kollakas täht 10000 12000 K valge või sinakas täht. Tähtede tekkimine Tekivad tähtedevahelises keskkonnas asuvates suurema tihedusega regioonides Vastavaid regioone nimetatakse molekulaarududeks Koosnevad peamiselt vesinikust ~2328% ulatuses heeliumist mõne protsendi ulatuses raskematest elementidest
detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 12. Millest sõltub detaili läbikarastuvus? Student Response Feedback A. Detaili ristlõikest B. Jahutuskeskkonnast C. Terase keemilisest koostisest D. Austeniseerimise temperatuurist Score: 0/2 13. Mis on tsementiitimine? Student Response Feedback A. Pinnakihi kõvaduse suurendamine karastamise teel B. Pinnakihi rikastamine lämmastikuga Student Response Feedback C. Pinnakihi rikastamine lämmastiku ja süsinikuga ja sellele järgnev karastamine ning noolutamine D. Pinnakihi rikastamine süsinikuga ja sellele järgnev karastamine ning noolutamine Score: 2/2 14. Mis järgus tehakse detaili töötlus? Student Response Feedback A
tsementiitimine on madala ssiniku sisaldusega 0.2...0.25% terase pinnakihi rikastamine ssinikuga. saadakse selle tulemusena krge pindkvadus.ssiniku koostis ei tohi letada - 0.8...1.0% sellisteks detailid on nt. kolvisrm,jaotusvll,raskelt koormatud hammasrattad jne. (tsementiitimine,nitreerimine,tsaniidimine) Selle termokeemilise ttlemisega hoiame kokku lekeeritud teraseid. detailid asetatakse kastidesse, vahedega 20-25mm. kaste kuumutatakse temp. 860-920C ja hoitakse sellel temp. 8-10h. tsementiitimine jrgneb karastamine ja noolutamine.
Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Detaili ristlõikest b. Jahutuskeskkonnast c. Terase keemilisest koostisest d. Austeniseerimise temperatuurist Score: 2/2 Küsimus 13 (2 points) Mis on tsementiitimine? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Pinnakihi kõvaduse suurendamine karastamise teel b. Pinnakihi rikastamine lämmastikuga c. Pinnakihi rikastamine lämmastiku ja süsinikuga ja sellele järgnev karastamine ning noolutamine d. Pinnakihi rikastamine süsinikuga ja sellele järgnev karastamine ning noolutamine
kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 12. Millest sõltub detaili läbikarastuvus? Student Response A. Detaili ristlõikest B. Jahutuskeskkonnast C. Terase keemilisest koostisest D. Austeniseerimise temperatuurist Score: 2/2 13. Mis on tsementiitimine? Student Response A. Pinnakihi kõvaduse suurendamine karastamise teel B. Pinnakihi rikastamine lämmastikuga C. Pinnakihi rikastamine lämmastiku ja süsinikuga ja sellele järgnev karastamine ning noolutamine Student Response D. Pinnakihi rikastamine süsinikuga ja sellele järgnev karastamine ning noolutamine Score: 2/2 14. Mis järgus tehakse detaili töötlus? Student Response A
(väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 12. Millest sõltub detaili läbikarastuvus? Student Response A. Detaili ristlõikest B. Jahutuskeskkonnast C. Terase keemilisest koostisest D. Austeniseerimise temperatuurist Score: 2/2 13. Mis on tsementiitimine? Student Response A. Pinnakihi kõvaduse suurendamine karastamise teel B. Pinnakihi rikastamine lämmastikuga C. Pinnakihi rikastamine lämmastiku ja süsinikuga ja sellele järgnev karastamine ning noolutamine D. Pinnakihi rikastamine süsinikuga ja sellele järgnev karastamine ning noolutamine Score: 2/2 14. Mis järgus tehakse detaili töötlus? Student Response A. Peale karastamist ja noolutamist traaterosioon või mahterosioon meetodil B
Score: 2/2 12. Millest sõltub detaili läbikarastuvus? Student Response A. Detaili ristlõikest B. Jahutuskeskkonnast C. Terase keemilisest koostisest D. Austeniseerimise temperatuurist Score: 0/2 13. Mis on tsementiitimine? Student Response A. Pinnakihi kõvaduse suurendamine karastamise teel B. Pinnakihi rikastamine lämmastikuga C. Pinnakihi rikastamine lämmastiku ja süsinikuga ja sellele järgnev karastamine ning noolutamine D. Pinnakihi rikastamine süsinikuga ja sellele järgnev karastamine ning noolutamine Score: 2/2 14. Mis järgus tehakse detaili töötlus? Student Response A
(väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 12. Millest sõltub detaili läbikarastuvus? Student Response A. Detaili ristlõikest B. Jahutuskeskkonnast C. Terase keemilisest koostisest D. Austeniseerimise temperatuurist Score: 2/2 13. Mis on tsementiitimine? Student Response A. Pinnakihi kõvaduse suurendamine karastamise teel B. Pinnakihi rikastamine lämmastikuga C. Pinnakihi rikastamine lämmastiku ja süsinikuga ja sellele järgnev karastamine ning noolutamine D. Pinnakihi rikastamine süsinikuga ja sellele järgnev karastamine ning noolutamine Score: 2/2 14. Mis järgus tehakse detaili töötlus? Student Response A
põhjapoolkeral tekib olukord, kus Ekmani transport (mis on Coriolis’i jõu tõttu 4 pööratud 90º tuule suunast paremale) on suunatud avamerre, see tähendab, et vee pinnakiht hakkab liikuma rannikust avamerre, merepind ranniku lähedal hakkab langema, mille tulemusena rõhu gradient tekitab süvaveevoolu ranna suunas, et taastada tasakaalu. Kui tuul on vastassuunaline tekkib vastupidine protsess ehk pinnakihi veed hakkavad liikuma ranna suunas, merepind rannikul tõuseb, tekib rõhugradient, mis paneb pealisveed sukelduma.Tuulest põhjustatud veekerke maht oleneb tuule karakteristikutest, täpsemalt tuule kiirusest, suunast, kestusest, puhangulisusest, hoovõtust. [7,9] Upwelling võib olla tingitud samuti pealisveemasside rannikust ära kihutamisest, lahknevatest või maismaalt äraminevatest hoovustest. Suured ning väikesed
Katsetamisel surutakse otsik materjalisse eeljõuga ja fikseeritakse asend. Seejärel surutakse otsik materjalisse suurima jõuga ning taastatakse esialgne jõud. Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungimise sügavuste vahe. Kõvaduse määramine Vickersi meetodil: Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjalisse. Meetod võimaldab määrata igasuguse kõvadusega metallide ja sulamite kõvadust ning sobib ka metalli õhukese pinnakihi kõvaduse määramiseks. Kõvaduse arvutamiseks kasutatakse valemit: HV= Kus: F rakendatud jõud, kgf püramiidi tipunurk (=136°) d jälje diagonal Arvutused: Katsekeha nr. 1 TERAS 1. HV= 2. HV= 3. HV= Katsekeha nr.2 NIHIK 1. HV= 2. HV= 385, 26 3. HV= Katsekeha nr.3 VIIL 1. HV= 2. HV= 3. HV= Kokkuvõte: Kõvaduste määramine oli aega nõudev, kuid väga mugav Rohkem aega nõudvamad olid Brinelli
kurvides, suur veeremra, ebahtlane kulumine, krge veeretakistus. Erinevasuunalised sooned: piki soone keskel, pikisoone rtel. Kompriomiss lahendus piki- ja pikisuunalise haardevime osas. Lamellid: sooned asetsevad tihedalt, mustril on haardehambad. Hea pidurdus- ja veovime, hea haardevime mudasel/lumisel teel, suur veeretakistus, kiire kulumine.Kummimaterjalid: snteetiline kautuk, vvel, tsinkoksiid, ssinik, plastifikaator. Adhesioon e. liimumine: domineerib puhtal siledal teekattel, sltub pinnakihi temp. ja kontaktpinna pindalast. Pinnakihi deformatsioon: domineerib ebatasasel teekattel, sltub kummimaterjali temp., materjali hstereesist, konakuste kaldenurgast. Pinnakihi mahalikamine e. kulumine: sltub pinnakihi temp. ja lbilibisemise kiirusest, kummimaterjali omadustest, teekatte abrasiivsusest. Pikisidestustegur: vljendab rattale mjuva vertikaalju ja rehvi- ja teekatte kontaktpinnas mjuva pikiju suhet. Sltub siirdenurgast ja lbilibisemisest
Looded on Balti meres alla 10 cm. Balti mere veereziimi kujundavad läbi Taani väinade toimuv veevahetus ja mageda vee juurdevool jõgedest. Veevahetust toimub aastas 440 km³. Balti meri on selgepiiriliselt kihistunud, madala soolsusega üla- ja suhtelistelt suure soolsusega süvakihi järsk üleminek ( 8 isohaliini juures) on mere lõunaosas 30-50, Soome lahe suus umbes 70m sügavus takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist. Taani väinades on pinnakihi soolsus 8-10, Balti mere avaosas on aga pinnakihi soolsus 6-7 ning väheneb Soome ja Botnia lahe sopi suunas (väikseim 1- 2). Balti mere ääres asuvad riigid nagu näiteks Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Talvel jäätuvad Botnia, Soome ja Riia laht peaaegu täielikult, mere keskkohas on aga jääd harva, Botnia lahe põhjasopis püsib jää üle poole aasta, Neeva lahes 5 kuud, Eesti lääneranniku lahtedes 4-5 kuud.
vähem kui kümnendiku olemasolevast. Nähtamatu massi rolli Universumis me veel täielikult ei mõista, kuid tähtede osa on unikaalne iga aatom, millest me koosneme, on pärist tähtedest. Tähtede põhikarakteristikud Karakteriistikute all mõistetakse tähtede põhiomadusi nagu mass, ajaühikus kiiratav koguenergia (absoluutne heledus L), raadius ja pinnakihi teperatuur. Temperatuur määrab tähe värvuse ja spektri: 2000 4000 K punakas täht 6000 7000 K kollakas täht 10000 12000 K valge või sinakas täht. Tähtede värvuse iseloomustamiseks kasutatakse värvuseindeksit, mis võrdub
Karastunud piirkonna sügavust iseloomustab terase läbikarastuvus. See võib olla täielik või pindmine. Läbikarastuvus sõltub: · jahutuskeskkonnast · detaili mõõtmetest · terase keemilisest koostisest (legeeritud terased karastuvad paremini) Levinuim jahutuskeskkond on vesi. Kraanivesi jahutab soolade tõttu paremini kui vihmavesi. Jahutuskeskkonnana kasutatakse veel õli. Pindkarastamist kasutatakse selleks, et tõsta detaili pinnakihi kõvadust, mis annab suure kulumiskindluse; samal ajal säilib sitke südamik, mis tagab detaili vastupanu dünaamilisele koormusele. . Karastustemperatuur Süsinikteraste karastustus temperatuuri valikul on aluseks Fe ja Fe3C faasi-diagrammi teraste osa (sele 1.30). Selle järgi võetakse alaeutektoidteraste (0,2...0,8% C) karas- tustemperatuur 30...50 °C üle faasipiiri A^ (s.o. täiskarastus), üleeutektoidterastel (C > 0,8%) 30...50 °C üle Ac1 (s.o. poolkarastus).
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/eesti_veekogud.htm Suvel moodustub järvedes sooja ülemise kihi all temperatuuri hüppekiht, kus vertikaalne segunemine on tiheduse suure vertikaalse gradiendi tõttu takistatud ja soojusjuhtivus alumistesse kihtidesse on vähem intensiivne. Seetõttu võib suvel alumine kiht olla väga jahe. Madalates järvedes ulatub suvine soojenemine ka alumistesse kihtidesse. Kevadel rannaäärsed madalad veed soojenevad kiiresti. Järve keskel pinnakihi soojenev vesi segatakse läbi allpool olevate külmemate vetega ning seetõttu pinnakihi soojenemine ei ole seal nii kiire. Kui järve keskel tekib stabiilne stratifikatsioon, siis sügavamate kihtidega segunemine on takistatud ning pinnakihi edasine soojenemine toimub järve keskel peaaegu sama kiiresti kui ranna ääres. Järve rannaäärse ala ning keskosa erineva soojenemise tõttu tekib püsiv tiheduse horisontaalne gradient ranna lähedal on kergem vesi ja järve keskel tihedam vesi
ja 12 tundi. · Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu pind Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on hea paakuvusega, meenutades selles osas märga liiva. Automaatjaama "Surveyor 3" poolt pinnakihi uurimiseks kaevatud transheed olid suurepäraselt säilinud ka kahe ja poole aasta pärast, kui maandumiskohta külastasid "Apollo 12" astronaudid. Regoliidi on tekitanud Kuu pinna pommitamine pisimeteoriitide ja Päikeselt lähtuva laetud osakeste voo poolt (nn. päikesetuul). Ka pinnal seni lebavad kivid pekstakse aja jooksul meteoriitide poolt puruks. Regoliidi paksus ulatub mõnest meetrist noortel meredel kuni mitmekümne meetrini kõige vanemates mandri piirkondades.
Mida suurem onmaterjali kõvadus (ka tugevus), seda väiksem on tekitatud jälg. Elastsete materjalide korral, mis on plastselt vähe deformeeruvad, mõõdetakse kõvadust koormuse mõjudes.Kõvaduse mõõtmise meetodi valikul lähtutakse detaili/materjali eeldatavast kõvadusest (otsaku kõvadus peab olema mõõdetava materjali kõvadusest märgatavalt suurem), pinnaviimistlusest (pinnakareduse mõju), paksusest (kuni kümnekordne jäljesügavus), pinnakihi paksusest (nt pindkarastatud, tsementiiditud materjalid), ligipääsetavusest mõõtekohale (võimalus kasutada statsionaarsetvõi kaasaskantavat masinat).Nagu edaspidi näha, on kasutusel mitmed kõvaduse määramisemeetodid ja skaalad (joonis 2.4, tabel 2.3). Kuigi paljude materjalide kõvadust on võimalik mõõta mitmete meetoditega, pole mõõdetavad kõvadusarvud omavahel üks ühele võrreldavad. Vale kõvadusmeetodi valik viib mitteusaldusväärse
auramine suurem ja ka soolsus suurem. Sademete hulgast Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, aurumine väike) Jõgede sissevoolust merre ja Merejää /liustike sulamisest Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul Sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub ja umbes 2 km sügavusest alates on soolsus püsivalt vahemikus 34,6-35 promilli Nendel laiustel kus pinnakihi soolsus on keskmisest suurem-soolsus põhjas väheneb ja laiustel kus soolsus on keskmisest väiksem- soolsus suureneb! Millest sõltub merevee soolsus? Soolsus Soolsus väiksem, sest väiksem, sest sademed lisandub ületavad jääsulavett aurumise ja jõed toovad magedat
3.Maailmamere vett iseloomustab: 1)temperatuur, 92% veele langenud päikesekiirgusest neeldub, 8% peegeldub. 2)soolsus, mis näitab 1liitris vees lahustunud soolade massi grammides. 3)tihedus, suurim tihedus on pooluste lähistel. 4)toodetud orgaaniline aine, fütoplanktoni hulk. 4.Maailmamere keskmine vee temperatuur on umbes 3,8 kraadi, pindmise veekihi temperatuur on pooluste lähedal negatiivne, kuni -1,8 kraadi, suurtes sügavustes umbes 4 kraadi. 5.Põhjapoolkeral on pinnakihi temperatuur 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral. Kuna: 1)maismaal ja maailmamerel on erinev vahekord. 2)lõunapoolkera polaaralade temperatuur on 10-15 kraadi madalam kui põhjapoolkeral, mis jahutab vee ja õhu temperatuuri rohkem. 3)hoovuste mõju. 6.Maailmamere vee keskmine soolsus on 35promilli. See on tingitud lahustunud sooladest: 1)Kloriidid (NaCl osa 78%) 2)sulfaadid 3) karbonaadid Soolsus mõjutab elustiku liigirikkust, suurim 35-40promilli. 7
soot Seisuveekogu. koolmekoht Veekogude madalaimad kohad. kaskaad mitmeastmeline looduslik v. tehislik juga psühromeeter Mõõteriist õhu suhtelise niiskuse mõõtmiseks. 6. Kuidas liigitatakse hoovusi pindmiste veekihtide liikumise järgi? a. Triihoovused b. Äravooluhoovused c. Maailmamere hoovused 7. Mis on El Nino? Millised muutused toimuvad sel perioodil ilmastikus? Nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises, millega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga. El Niño nähtuse põhjustab püsivate tuulte suunamuutus. 8. Mis moodustavad pinnavee ja millest toituvad? a. Jõed, järved, liustikud ja atmosfäär b. Sademetest, põhjaveest 9. Kuidas jaotatakse liustike? a. Mäestikud b. Mandriliustikud 10. Kuidas liustikud mõjutavad kliimat ja pinnamoodi? a. Reljeefi kujund b. Veepinna taseme tõus c
Kõvadusarv saadakse otsaku sissetungimissügavuse järgi uuritavasse materjali. Mida suurem see on, seda väiksem kõvadus. Eristatakse mitmeid erinevaid skaalasid. Metalsete materjalide korral leiavad kasutamist enamasti A-, B- ja C-skaala, pehmete sulamite ning plastide puhul H-, R-, M-28 skaala. Vickers - Põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Tüüpilisteks kasutusaladeks on õhukesed materjalid, pinded, tsementiiditud, nitreeritud pinnakihid ja pindkarastatud terased. Barcol - Eelkõige mõeldud komposiitmaterjalide kõvaduse määramiseks. Võimalik on määrata ka pehmete metallide ja sulamite ning kõvemate plastide kõvadust. Barcoli seade on kaasaskantav. Kõvaduskatsete tulemused Materjali Viili katse Meetod Jälje Kõvadus HV Tugevus
V: Kui õhus on veeauru nii palju kui üldse võimalik. Küllastunud auru tihedus sõltub T-st. 8.Mida tähendab kastepunkt? V: Õhu jahtumisel suhteline niiskus suureneb. T mil suhteline niiskus jõuab 100%ni 9.Mis on suhteline õhuniiskus? V: Absoluutse niiskuse ja küllastunud auru tiheduse suhe ehk tegeliku veeauru sisalduse ja max võimaliku sisaldus suhe kindlal T-il. 10.Defineeri pindpinevust. V: Vedeliku ja gaasi piiripinna omadustega seonduv nähtus, mida põhjustab pinnakihi molekulide vaheliste molekulaarjõudude tasakaalustamatus. 11.Kuidas seotud märgamine ja Kapillaarsus? V: Märgamine põhjustab kapillaarsust. 12.Mida nim. Faasiks aineehituses? V: Ainekogus, mis on tervikuna ühesuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega 13.Mis on faasisiire? V: Aine olekute muutused ja minekud ühest faasist teise. 14.Mis on siirdesoojus? V: Soojushulk, mis aine üleminekul ühest olekust teise neeldub või eraldub aine ühe massiühiku kohta.
NIHKEMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, ajamõõtja, keerdvõnkumisest. tehnilised kaalud. Töö teoreetilised alused. Pindpinevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. Kui vedeliku sees olevale molekulile on teda ümbritsevate molekulide poolt mõjuv keskmine jõud võrdeline nulliga, siis pinnakihi molekulile mõjuv summaarne jõud on nullist erinev. Pinnast ühele ja teisele poole jäävate keskkondade erinevusest tingitud jõud tõmbavad pinnamolekule vedeliku sisse. Seetõttu on uute molekulide tootmiseks pinnakihti, s.t. pinna suurendamiseks, vaja teha tööd. See töö läheb molekulide potensiaalse energia suurendamiseks: molekulide potensiaalne energia on pinnal suurem, kui vedeliku sees. Püsivas tasakaaluolekus on iga süsteemi potensiaalne energia minimaalne.
Pipett 2. Kraan 3. Anum 4. Mõõtemikroskoop 5. Nihutatav tuubus Töö teoreetilised alused. Pindpinevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. Kui vedeliku sees olevale molekulile on teda ümbritsevate molekulide poolt mõjuv keskmine jõud võrdeline nulliga, siis pinnakihi molekulile mõjuv summaarne jõud on nullist erinev. Pinnast ühele ja teisele poole jäävate keskkondade erinevusest tingitud jõud tõmbavad pinnamolekule vedeliku sisse. Seetõttu on uute molekulide tootmiseks pinnakihti, s.t. pinna suurendamiseks, vaja teha tööd. See töö läheb molekulide potensiaalse energia suurendamiseks: molekulide potensiaalne energia on pinnal suurem, kui vedeliku sees. Püsivas tasakaaluolekus on iga süsteemi potensiaalne energia minimaalne.
..5 m ja pikkus kuni 150 m. Erinevalt heliostaatidest saab paraboloidrennidel muuta päikese järgimisel üksnes kaldenurka, mitte aga rõhtsat suunanurka. Seetõttu on päikesekiirguse kasutustegur selles süsteemis väiksem (tavaliselt 10...12 %),. Tiik-elektrijaam Päikesetiik kujutab endast madalat (tavaliselt sügavusega ligikaudu 3 m) veega täidetud basseini, mille põhjakihi vee tihedus on mingi soola lahustamise teel muudetud suuremaks kui ülemiste kihtide oma. Pinnakihi läbipaistvuse ja põhja tumeda pinnakatte tõttu neeldub päikesekiirgus vee põhjakihis, mistõttu selle temperatuur tõuseb väärtuseni 90 oC või isegi kõrgemale, pinnakihi temperatuur jääb aga tavaliselt tasemele ligikaudu 30 oC. Konvektiivset soojusülekannet põhjakihist pinnakihti takistab põhjakihi suurem tihedus. Kuumenenud soolalahust saab kasutada madala keemistäpiga soojuskandja aurustamiseks, kusjuures aur suunatakse sellekohase eriehitusega auruturbiini (joonis 3)
*tiheduse, suurim tihedus on pooluste lähistel *toodetud orgaanilise aine, fütoplanktoni hulga 4.Milline on maailmamere keskmine vee temperatuur, pindmise veekihi temperatuur ja temp. suurtes sügavustes? Maailmamere keskmine vee temperatuur on umbes 3,8 kraadi, pindmise veekihi temperatuur on pooluste lähedal negatiivne, kuni -1,8 kraadi, suurtes sügavustes umbes 4 kraadi. 5.Miks põhjapoolkeral on maailmamere vee temperatuur kõrgem kui lõunapoolkeral? Põhjapoolkeral pinnakihi temperatuur 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral, sest maismaal ja maailmamerel on erinev vahekord, llõunapoolkera polaaralade temp. on 10-15 kraadi madalam, kui põhjapoolkeral ning lisaks ka hoovuste mõjul. 6.Milline on maailmamere vee keskmine soolsus ja millest see on tingitud ning kuidas see mõjutab elustikku. Maailmamere vee keskmine soolsus on 35promilli. See on tingitud lahustunud sooladest: 1)Kloriidid (NaCl osa 78%) 2)sulfaadid 3)
Tulemus loetakse otse masina skaalalt. Puuduseks on nõutav katseobjekti hea pinnaviimistlus, samuti ka korralik baseerimine töölauale. Katseobjekti läbivajumine või liikumine koormuse toimel ei ole lubatud, üks kõvadusarvu ühik vastab otsaku liikumisele 1...2 m. Kõvaduse määramine Vickersi meetodil Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Tüüpiline kasutusala õhukesed materjalid, pinded, tsementiiditud, nitreeritud pinnakihid ja pindkarastatud terased; keevisõmbluste termomõjutsoonid (nt terase S235J2G3 korral ei tohi kõvadus ületada 350 HV10 ühikut), kõvasulamid, keraamika. Meetodi puuduseks on kõrgendatud nõuded pinnaviimistlusele, sisuliselt on nõutud poleeritud pind. Kõvaduse arvutamine Vickersi meetodi korral toimub järgmise valemi järgi: Kõvaduse määramine Barcoli meetodil
kulmuiskindlaks Si: >0,5%, ↑kõvadust, tugevust; >3% teeb rabedaks; 4% Si on vaja trafoterase jaoks, Cr: > 0,5% ↑kõvadust, tugevust, ↓sitkust; 13% Cr teeb korrosioonikindlaks, Ni: >0,5% ↑tugevust, kõvadust, parandab väsimustugevus ja korrosioonikindlust, W: > 0,5% ↑kõvadust, tugevust, kuumakindlust, kiirlõiketeraste põhikomponent., Mo: kiirlõiketerastes ja roomekindlates erastes, V: kiirlõiketerastes, Al: nitriiditavais terastes kõva pinnakihi saamiseks., Co: magnetterastes 9. Legeerteraste liigitus. Liigitakse eelkõige legeerimisastme järgi, mis on riigiti mõnevõrra erinev, samuti sisalduvate legeerel-tide, otstarbe, kvaliteedi ja struktuuri järgi. Toodetakse ainult rahulike/täielikult taandatud kvaliteet- või kõrgkvaliteetterastena. Struktuuri järgi normaliseeritud olekus: a) Perliitterased – need on madallegeerterased (2…
mõjutab karastuvus. W – on legeerelemendiks sisaldusel üle 0,5%. Annab kõvadust, tugevust ja kuumakindlust, on kiirlõiketeraste põhikomponent. Teisi legeerelemente ei kasutata omaette, vaid lisandeina peamiselt mitmesugustes eriterastes. Näiteks: Mo – kiirlõiketerastes ja roomekindlates teraster, suurendab sitkust ja kuumuskindlust; V – kiirlõiketerastes, vedruterastes, suurendab kuumuskindlust ja sitkust; Al – nitriiditavaid terastes kõva pinnakihi saamiseks; Co – magnetterastes; S – muudab terase rabedaks, kasutatakse legeerelemendina üksnes hea lõiketöödeldavusega terase saamiseks; Pb – suurendab rabedust hea lõiketöödeldavusega terases; Nb – roomekindlates roostevabades terastes; B – läbikarastuvuse suurendamiseks (kuumuskindlates terastes); 9 LEGEERTERASTE LIIGITUS Legeerterased liigitatakse eelkõige legeerimisastmete järgi, mis on riigiti mõnevõrra erinev,
Sulawesi, Sulu meri). 6. Iseloomusta vee soolsuse erinevusi maailmameres. Põhjused. Merevee soolsus oleneb sademete ja aurumise vahekorrast ning ranniku lähedal mageda vee juurdevoolust. Polaaraladel mõjutavad merevee soolsust merejää tekkimine ja sulamine. Magedam on vesi merelahtedes, kuhu suubuvad suured jõed. Kuuma ja kuiva kliimaga piirkonnas asuvate sisemerede vesi väga soolane. 7. Iseloomusta temperatuuri erinevusi maailmameres. Põhjused. Ekvaatori piirkonnas püsib vee pinnakihi temperatuur kogu aasta 27-29 kraadi ringis, kuna seal on vee aurumine suur ja palju päikest. Liikudes ekvaatorist pooluste suunas, temperatuur langeb, kuna seal on vähem aurumist ning piirkondades, kus talvel pinnakiht tugevasti jahtub, kattub meri jääga ja jää sulamisel muutub vesi jahedamaks. 8. Nimeta maailmamere piirkondi, mis talvel jäätuvad. Põhja-Jäämeri, Antarktika, Läänemeri. 9. Kuidas tekivad soot ja delta? Suurvee ajal võib juhtuda, et jõgi kujundab endale
N skaalale omane konstant (koonuse puhul N = 100; kuuli puhul N = 130); c skaalajaotis 0,002 mm; 0,001 HRN ja HRT puhul Koonuse kasutamisel loetakse kõvadusarv indikaatori mustalt skaalalt (A- ja C-skaala), kuuli puhul punaselt skaalalt. Kõvaduse määramine Vickersi meetodil Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Meetodi puuduseks on kõrgendatud nõuded pinnaviimistlusele, sisuliselt on nõutud poleeritud pind. F jõud N, S jälje pindala mm2, püramiidi tahkudevaheline nurk ( = 136o), d jälje diagonaal mm Kõvaduse määramine Barcoli meetodil Meetod on eelkõige mõeldud komposiitmaterjalide kõvaduse määramiseks. Võimalik on määrata ka pehmete metallide ja sulamite (HB <200) ning kõvemate plastide kõvadust. Barcoli meetodil (ASTM
materjalide sisemistel põhjustel (ebasobivad koostisosad). Soolad tekivad ehituskonstruktsiooni materjalidesse mitmel viisil: - algusest peale, mobiliseerudes mitmesuguste protsesside tagajärjel; - õhust, pinnaseveest, pinnasest; - remondimaterjalidest. Sagedasemini väljalöövad soolad on sulfaatsed soolad (80% juhtudel), nagu näiteks - Tenardiit Na2 SO4 (40 % juhtudel) - Kips CaSO4 x 2H2O (25 %) Soolade kahjustused ilmnevad ehituskivide juures järgmisel kujul: - pinnakihi kestendamine ja koorumine; - pragunemine; - liivast täitematerjali väljapudenemine (krohvid); - sidematerjali või kivi struktuuri purunemine 30. Betooni karboniseerumise kiirus ja kuidas määrata? Betooni karboniseerumine suuremas osas elementidest ulatub ainult 5-20mm sügavuseni. Kiiremis sademete eest kaitstud pindadel. Korrosiooni intensiivsust iseloomustab korrosioonikiirus – ajaühikus korrodeeruva metalli hulk pindalaühiku kohta. Püsivatel
hüdroisolatsiooni funktsiooni. Seda tüüpi hüdroisolatsiooni nimetatakse ka "valgeks vanniks", kuna kasutatav tsement on heleda värvusega. * Pinnasega kokkupuutuvate tarindite kaitseks kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni: niiskust tõkestav; rõhuvaba ehk mittesurvelist vett tõkestav; rõhulist ehk survelist vett tõkestav. Välishüdroisolatsioon koosneb ühest või mitmest omavahel ühendatud isolatsioonikihist, moodustades vee eest kaitsva pinnakihi. Hoone maa-alune osa on pidevalt niiskes keskkonnas ja vastavalt vee koormusjuhtumile tuleb valida sobiv hüdroisolatsioonisüsteem. Vertikaalne hüdroisolatsioon koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga peavad moodustama veetiheda vanni. Eriti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon saaksid omavahel ühendatud ja et nad ka omavahel sobiksid. Kõik läbiviigud, vuugid ja liited tuleb veekindlalt tihendada.
· Üksikutest viimistlemata parketilippidest mustriline põrandakate. · Paigaldamise lihtustamiseks on eelnevalt valmisplokkides alusvõrgule liimitud. · Servades puuduvad punnsoonühendus. 17. LIPP e. LIISTPARKETT · Kõikidest külgedest sulundatud massiivsest puidulippidest põrandakate. 18. KILPPARKETT · Igast küljest sulundatud kihiline kate, mille pinnakiht on vastupidavast täispuidust. · Vahe ja aluskiht täispuidust või puiduplaadist. · Pinnakihi muster moodustub ühest või 4 ruudust. 19. TAFTING MEETOD mitmenõelalisel masinal vaiba kudumine, mille puhul kudumismasina nõelad lükkavad lõnga läbi esimese alusriide nong tekkivad silmused fikseeritakse. 20. AXMINISTER VAIP · Masinal kootud vaipkate. · Koelõng kinnitatakse ning paigutatakse aluskangale mustri järgi. 21. VELUURVAIP · Kootud või taftingmeetodiga valmistatud vaipkate. · Silmused on pealt läbi lõigatud.
Vedelike omadused-Vedelike molekulid asuvad tihedalt üksteise kõrval,kuid nad võivad oma asukohta muuta. See põhjustab vedelike voolavuse. Neil on ruumala, kuidpuudub kuju. Vedelike ei saa kokku suruda.(auto pidurid) Pindpinevus-...seiseneb vedeliku omaduses kokku tõmbuda ja omada võimalikult väikest pindala. Vedelike pinnakihi molekule tõmmatakse resultantjõuga R. Seega vedeliku vabapind toimib justkui pingule tõmmatud kile. Jõudu, mis mõjub risti vedeliku pinda vähendada nim. pindpinevus jõuks. Fp = (sigma) * l (Sigma) - pindpinevustegur(N/m) Fp -pindpinevus jõud (N) l= pinna piirjoone pikkus (m) l = d m= l /g Märgamine- Kui vedelik toetub vastu tahkekeha pinda ja tekinud nurk on väikem kui 90 kraadi, siis öeldakse vedelik märgab
Munavalged peaksid olema soojenenud toatemperatuurini ja nende sekka ei tohiks sattuda rasvarikkaid rebujääke. Suhkru puhul on tähtis eeskätt kristallide väiksus, sest nii saavutatakse suurem kokkupuutepind. Vahustamise tulemusena vangistatakse õhk valkkiledest kujunenud ja suhkru stabiliseeritud ruumidesse. Väga oluline on beseetoodete valmistamisel nende küpsetamise temperatuur ja aeg. Ülemäära suur kuumus ja lühike küpsetusaeg viivad pinnakihi liiga kiire kuivamiseni, suhkrute karamellistumiseni ja lõpuks isegi valkude kõrbemiseni. Kuivanud pinnakiht ei lase niiskusel seestpoolt auruda ja nii on selliste beseede sisemus niiskelt nätske ja kleepuvalt sitke. Sama probleem tekib ka suurte ja paksude beseeküpsetiste valmistamisel. Õhkkuiva besee saamiseks on vajalik pigem soojas kuivatamine kui küpsetamine. Kerge ja õhuline Vaatamata kuivusele, on beseede mõlemad koostisosad – nii
Katsetamisel surutakse otsak materjalisse eeljõuga F0= 10 kgf (98 N) ja fikseeritakse asend. Seejärel suurendatakse seda põhijõuni 60 kgf (588 N), 100 kgf (980 N) või 150 kgf (1470 N) ja taastatakse esialgne jõud F0. Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungi uise sügavuste vahe. Vickersi meetod meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. Sobib nii metalli kui sulami kõvaduse määramiseks ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Tüüpiline kasutusala õhukesed materjalid, pinded, tsementiiditud, nitreeritud pinnakihid ja pindakarastatud terased. Meetodi puuduseks on kõrgendatud nõuded pinnaviimistlusele. Materjali pinda surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136° ja jõuga 1- 100 kgf (98- 980 N). Jälje diagonaal mõõdetakse optilise mikroskoobi abil. Kõvaduse arvutamise valem: HV= kus F jõud N
Õhuniiskus- õhus oleva veeauru sisaldus. tekkeks peamiselt madal temp ja vihmane ilm, Tilk? Vedelik, täidetud veega. Mull? Gaas, ümbritsetud veega Kohesioonijõud? Tingitud seos samaaine molekulide vahel (vihmapiisas, elavhõbetilk). Adhesioonijõud? Tingitud seos erineva ainete molekulide vahel (vihmapiisk akna peal hoiab kinni molekulaarjõud) Pindpinevus? Nähtust mis avaldub vedeliku pinnakihiomaduses kokku tõmbuda (ehk võtta võimalikult väike välispindala). Tekib? Pinnakihi molekulide vahel valitsevad tõmbejõud (vt kohesioon), mis on suunatud vedeliku sisse. Pindpinevustegur? Näitab, kui suur pindpinevusejõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebimisjoone ühikulise pikkuse kohta. Märgamine? Vedelik valgub mööda tahke keha pinda piiramatult laiali. Kapillaarsus? Vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes, võrreldes vedeliku tasemega jämedates torudes ja suuremates anumates, millega peenikesed torud on ühendatud.
Metalsete materjalide korral leiavad kasutamist enamasti A-,B- ja C-skaala, pehmete sulamite ning plastide puhul H-, R-, M28 skaala. Tüüpiline kasutusala terase puhul on C-skaala, Al-sulamite korral B-skaala, kõvasulamitele korral A-skaala ning plastide puhul M-skaala. Vickersi meetod Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Tüüpiline kasutusala õhukesed materjalid, pinded, tsementiiditud, nitreeritud pinnakihid ja pindkarastatud terased; keevisõmbluste termomõjutsoonid, kõvasulamid, keraamika. Meetodi puuduseks on kõrgendatud nõuded pinnaviimistlusele, sisuliselt on nõutud poleeritud pind. Materjali pinda surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136o ja jõuga 1...100 kgf (9,8...980 N). Jälje diagonaal mõõdetakse optilise mikroskoobi abil. Barcoli meetod
vedeliku pinda vähendada Vedelikupinna piirjoonele mõjuva pindpinevusjõu ja selle piirjoonepikkuse suhe on java suurus mida nim pindpinevus teguriks s=F/l Kuna vedeliku pinnakihis on molekulid erilises olekus, siis on neil seal lisaenergia võrreldes molekulidega vedeliku sees http://www.abiks.pri.ee Vedeliku pinnakihi suurendamiseks näiteks seebimulli puhumisel tuleb teha tööd Vedeliku pinnaosa lisaenergia ja selle pindala suhe on võrde pindpinevusteguriga s=..U/..S MÄRGAMINE ja KAPILLAARSUS Vedeliku ja tahke keha piirpinnal esineb märgamis nähtus. Märgamine tekib vedeliku ja tahke keha molekulide vastastikmõjul ja põhjustab vedeliku pinna kõverdumise tahke keha lähedal Tahke kehaga piirneva vedeliku kuju sõltub sellest, kummad jõud, kas vedeliku ja tahke keha või
Siinkohal on tegemist kõrgnoolutusega, mis on eriti sobilik konstruktsiooniteraste puhul, suurema sitkuse ja tugevus saavutamiseks, eesmärgiks suurim kõvadus. 4. Antud noolutatud terase põhilised omadused muutuvad järgmiselt: sitkus suureneb, tugevus suureneb ning kõvadus suureneb. 5. Tüüpdetail hammasratas Rm=1000N/mm2 ja HRC=62(pind) Sobiv mark:16NiCr4 Karastamisel kasutatakse pinnakihi rikastamist süsinikuga. Pärast tsementiitimist termotöödeldakse otsekarastamisel, ühekordsel karastamisel või kahekordsel karastamisel. Suuri detaile saab karastada õlis või õhus. Legeeritakse molübdeeni või volframiga, mis stabiliseerib allajahutatud austeniiti ja lubab karastada õhus. Kasutatakse ühekordset karastamist peale tsemetiitimist ning kahekordne
üksusi; c) biotsiidi vabastavad polümeerid - toimivad kandjatena biotsiididele, mis viiakse rünnatavate mikroobide rakkudesse. 7. Kas nanohõbe on inimesele kahjulik? AML-s (antimikroobsed lisaained) kasutatav nanohõbe ja metalsed lisandid on toksilised veekeskkonna ökosüsteemile, lagunevad väga aeglaselt ning on kahjulikud inimorganismile. 8. Mida teeb hüdrofobiseeriv lisand? Kivimaterjalide hüdrofobiseerimisega tõstetakse pinnakihi vastupanuvõimet veele nii, et muud krohvi omadused (värvus, auruläbilaskvus, jm) ei muutu. Ei taga veekindlust. 9. Mis on kulumiskindlus? Kulumiskindlus on materjali omadus säilitada etteantud tööea jooksul hõõrduvate pindade vajalikud mõõtmed. 10. Mis on nanotehnoloogia? Nanotehnoloogiat nimetatakse järgmiseks tööstusrevolutsiooniks. • See tähendab tavaliselt skaala vahemikus 1 kuni 100 nanomeetrit (nanomeeter on üks miljardik meetrist).
Keskmisest madalam on soolsus suuremaks kujuneb äravool. Jõgede äravoolu e valglad jagunevad: ekvatoriaalvööndis, kus on palju sademeid. Suurematel laiustel on soolade 1) Perifeersed äravoolualad- jõgede vesi jõuab maailmamerre. sisaldus väiksem veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul. Nendel laiustel, kus 2) Sise-äravoolualad-jõgede vesi jõuab mandrisisestesse pinnakihi soolsus on keskmisest suurem, soolsus väheneb koos sügavuse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus suurenemisega. Ning vastupidi- pinnakihi väiksemale soolsusele vastab selle kasv maailmamerega puudub. sügavuti. Mandrisisestel äravooluta aladel esineb püsivaid ja ajutisi jõgesid ning nede alade Merevee soolsus mõjutab liikide arvu
sellepärast, et ta paikneb meile palju lähemal.(Robin Kerrod "Tähetark") Päike, kaheksa planeeti ja kõik nende kaaslastega pöörlevad ümber oma telje nagu vurrkannid. Maakera teeb ühe täispöörde ööpäeva jooksul, keereldes hämmastava, 1670 kilomeetrise tunnikiirusega.(Heikki Oja "Põhjanael") Päike on kõigist teistest Päikesesüsteemi kehadest erinev tulikuum gaaskera. Päikese pinnakihi temperatuur on u 5500°, tema keskmes tõuseb temperatuur 15 miljoni kraadini. Päike kiirgab kosmosesse tohutult energiat valguse ja soojusena. Väikese osa kogukiirgusest moodustavad nähtamatud röntgenikiirgus ja ultraviolettkiirgus. Päike on ainuke Päikesesüsteemi taevakeha, mis kiirgab ise valgust, teised vaid peegeldavad päikesevalgust.( Robin Kerrod "Tähetark") Päikese keskmes on temperatuur 15 miljonit kraadi ja rõhk üle
1. Hammasratta hamba PAINDEVÄSIMUS: · hambale mõjub ühe- või kahepoolne tsükliline paine; · hamba jala üleminekuraadius on pingekontsentraator; · tagajärjeks on väsimusprao teke ja hamba eraldumine; 2. Hammasratta hamba PINDVÄSIMUS (pitting): · hamba kontaktpindadele mõjub tsükliline survepinge ning materjalis sellest tingitud tsükliline nihkepnge; · pinnakihi alla tekivad praod ning kontaktpinnalt eralduvad materjali väikesed tükid; · väiksem hammasratas kahjustub kiiremini; · suuremad kahjustused on jaotusringjoonel; 3. Hammasratta hamba KULUMINE: · hambumises on alati suhteline libisemine; · olulisemad on adhesioon- ja abrasioonkulumine; · vale määrimise korral võib adhesioonkulumine edasiareneda sööbeks (scuffing galling);
Theial on vähem, kui 1% 5 4. KUU PIND JA ATMOSFÄÄR Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on hea paakuvusega, meenutades selles osas märga liiva. Automaatjaama "Surveyor 3" poolt pinnakihi uurimiseks kaevatud augud olid suurepäraselt säilinud ka kahe ja poole aasta pärast, kui maandumiskohta külastasid Apollo 12 astronaudid. Arvata võib, et astronautide poolt Kuu pinnale jäetud erakordselt selged jalajäljed säilivad seal miljoneid aastaid. Kuna Kuul pole atmosfääri, siis pole seal midagi, mis temperatuure ühtlustaks ja kontrastid on selles osas väga suured. Keskpäeval tõuseb ekvaatoril temperatuur 110°C, öösel enne Päikese tõusu langeb aga -180°C
kgf (588 N), 100 kgf (980 N) või 150 kgf (1470 N) ja taastatakse esialgne jõud Fo. Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungimise sügavuste vahe. Kõvaduse määramine Vickersi meetodil Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks Materjali pinda surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136͒ ja jõuga 1…100 kgf (9,8…980 N). Jälje diagonaal mõõdetakse optilise mikroskoobi abil. Kõvaduse määramine Barcoli meetodil Meetod on eelkõige mõeldud komposiitmaterjalide kõvaduse määramiseks. Võimalik on määrata ka pehmete metallide ja sulamite (HB < 200) ning kõvemate plastide kõvadust
Puurimine, avardamine, hõõritsemine, keermestamine. Spiraalpuur, avardi, hõõrits, süvisti, keermepuur. 9.Terase karastamise meetodid ja nende kasutusala. Tavakarastus - Mitte legeer- ja legeerterastest lihtsate detailide karastamisel. Katkendkarastus Mittelegeerterastest tööriistade valmistamisel. Astekarastus Austentiit muutub martensiidiks. Isotermkarastus Beiniidi saamiseks. Pindkarastus Detaili pinnakihi suure kõvaduse saavutamine. 10.Terase noolutamise meetodid ja nende kasutusala. Kõrgnoolutus Kasutatakse teraste noolutamisel 450...650 kraadil konstruktsioonterastel. Kesknoolutus - Vedruteraste noolutamisel 300...400 kraadil. Parendamine Kõrgnoolutuse järeltöötlemine, saadakse sorbiitstruktuur.
kapillaari abil. vedelikuga, katetomeeter. r1 r2 h h2 h' h1 3. Töö teoreeltilised alused Vedeliku pind anuma seinte lähedal on tavaliselt kõvelrdunud. Sellist kõverdunud vedeliku panda nimetatakse meniskiks. Vedelike pinnakihi kõverdumine on tingitud vedeliku ja anuma seina molekulide vahelisest mõjust. Pindpinevusjõudude tõttu avaldab kõverdunud pinnakiht lisarõhku pinnalusele vedelikule. Seepärast vedeliku tase peenikestes torudes(kapillaarides) muutub: märgava vedeliku korral see tõuseb, mittemärgava korral aga langeb. Lisarõhust tingitud vedeliku taseme muutumist kapillaarides nimetakse kapillaarsuseks. Laiemas mõttes mõistetakse kapillaarsuse all aga kõiki pindpinevust tingitud nähtusi.
0,1 °C võrra. Väiksema panuse lisas sellesse alates 1990. aastatest muutunud põllumajandusmeetoditest tingitud metaaniheitmete vähenemine. Siiski ei piisa sellest nähtud soojenemise aeglustumise täielikuks selgitamiseks, mis sunnib põhjuste ringi laiendama. Viimastel aastatel ilmunud töödes on peamiste võimalike põhjustena nähtud soojuse süvaookeanis talletumist ja La Niña põhjustatud Vaikse ookeani pinnakihi jahenemist. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Osooniauk http://et.wikipedia.org/wiki/Osoonikiht http://teadus.err.ee/v/uudis/b7d763b7-5efa-48a2-a7d3-ddebbfc1af86
annaabi.ee 
