Veenus Üldised andmed Läbimõõt 12100 km Keskmine tihedus 5,25 g/cm³ Tiirlemisperiood 225 päeva Pöörlemisperiood 243 päeva Planeet pöörleb vastassuunas Keskmine kaugus päikesest 80 miljonit km Maale lähim planeet vähim kaugus 42 miljonit km Veenuse uurimine Planeet on nii ere, et on taevast kergesti leitav Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal Veenuse pinnaehitust on uuritud radaritega Koostis Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt-laavast Veenuse kõrgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu Pinnavormid Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega Üldiselt tasane Suurim kõrgustevahe 12 km Pinnalt on leitud 100000 väikest ja mitusada suurt vulkaani Suur hulk meteoriidikraatreid Üsna sageli toimuvad maavärinad Pinna keskmine vanus on miljard aastat
maailmakirjeldustest? Seepõhinebastronoomilistelvaatlustelja füüsikaseadustelnagu relatiivsusteooria.Arvestatakse soojusenergiat,ilmaruumipaisumistja lõputust. 2) Milline on Maa atmosfäär? Erinevteisteplaneetideomasttänuveeja elusorganismide olemasolule. Rõhk 1atm,koostis lämmastik 78%,hapnik21%,CO2 0,03%,veeaur4%, inertgaasid0,95% 3) Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele? Objektidilmuvadsilmapiiri tagantjärk-järgultnähtavale. 4)Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Laamadepõrkumineja eraldumine 5)Miks on tähtede asend taevasfääril püsiv? Tähtedevahelisedkaugusedon vägasuured,selleks,et pilt muutuks, 6) Kirjelda kuuvarjutust. Kuuvarjutus,siis kui maaon kuu ja päikesevahel. 7)Mida saab teada tähtedelt tulevat valgust uurides? 8)Millest on tingitud aastaaegade vaheldumine(erinevus Maal)? 9)Miks on maa lapik, st. poolustelt kokkusurutud? 10)Mis on sodiaak? Päikeseja Kuu teedtähistavad12 tähtkuju
Atmosfäär o Tiheda armosfääri tegi kindlaks juba Lamonossov o Süsihappegaas 96,5% o Lämmastik 3,4% o Vingugaas, vääveldioksiid, veeaur o Põhjalikumad analüüsid : hapnik, vesinik o 100 korda tihedam Maa atmosfäärist Pilved · Pilved katavad Veenuse täielikult · Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest · Liiguvad kiirusega 350 km/h · Veenuse uurimine · Põhjalikult on uuritud kosmosest · Veenuse pinnaehitust on uuritud radaritega · Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli "Mariner 2" 1962 aastal Andmed Veenusest: o raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust) o mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi) o keskmine tihedus: 4, 95 g/cm3 (0, 81 Maa tihedust) o raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 (0,88 Maa raskuskiirendust) o paokiirus: 10,3 km/s (0, 92 Maa paokiirust) Veenuse pinnareljeef (arvutigraafika automaatjaama Magellan mõõtmiste põhjal). Veenuse pind
täiskuu ajal. · Kuuvarjutus toimub siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule. 8 Astronoomia · Astronoomia ehk täheteadus · Noomia-kreeka sõnast nomos-seadus · uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna Astronoomiline tehnika · Teleskoop - taevakehade vaatlemiseks ning mõõtmiseks kasutatav aparaat. · Võimaldab näha taevakehade faaside muutusi ning pinnaehitust. 10 Kosmos · Tähendab maailma, täpsemalt korrastatud maailma · Kosmos-kaos · Akamoonide uskumus- kõige kõrgem maailm on kosmos. Observatooriumid Kaasaegsed observatooriumid rajatakse kosmosesse ning sellel on kaks põhjust: · Võimaldab lähemaid taevakehi uurida. · Võimaldab uurida Maad kui planeeti. 12 Taevakaardid ja -kataloogid
Ka Maa ookeanide üsna ühtlane sügavus kõigil laiuskraadidel viitab Maa kerakujulisusele. 8. Mida on teada Maa sise-ehituse kohta? Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, mida nimetatakse mantliks, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja kõige keskel tahke tuum, täenäliselt sama koostisega, mis vedel, aga rõhu tõttu tahkeks pressitud. 9. Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Maa pinnaehitust kujundavad järgmised protsessid(tähtsuse järjekorras): mandrilaamade triiv, erosioon, vulkanism, inimtegevus, kosmilised mõjud. 10. Milline on Maa atmosfäär? Maal on eriline atmosfäär. Atmosfääri koostis on järgmine: 78 % lämmastikku, 21 % hapnikku, 0,03 % süsihappegaasi, kuni 4% veeauru, 0,95 % intertgaase. Rõhk pinnal on 1 atm. Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav
Ka Maa ookeanide üsna ühtlane sügavus kõigil laiuskraadidel viitab Maa kerakujulisusele. 8. Mida on teada Maa sise-ehituse kohta? Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, mida nimetatakse mantliks, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja kõige keskel tahke tuum, täenäliselt sama koostisega, mis vedel, aga rõhu tõttu tahkeks pressitud. 9. Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Maa pinnaehitust kujundavad järgmised protsessid(tähtsuse järjekorras): mandrilaamade triiv, erosioon, vulkanism, inimtegevus, kosmilised mõjud. 10. Milline on Maa atmosfäär? Maal on eriline atmosfäär. Atmosfääri koostis on järgmine: 78 % lämmastikku, 21 % hapnikku, 0,03 % süsihappegaasi, kuni 4% veeauru, 0,95 % intertgaase. Rõhk pinnal on 1 atm. Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav
vastaspoolele välja. Maakoore all asub 2900km paksune tahke kiht, mantel (koosneb rauda ja magneesiumi sisaldavatest mineraalidest). Mantli all aga 2200km paksune vedela aine kiht ja kõige all tahke tuum (püsiv magnetväli hüpoteesi järgi), mis on sama koostisega kui vedel kiht aga suure rõhu tõttu on tahke. Maakera pinnal olevad kortsud peegeldavad tema sisemist aktiivsust, seda kinnitab mandrite triiv, maavärinad ja vulkaanipursked. 9. Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Maa pinnaehitust kujundavad mandrilaamade triiv, erosioon, vulkanism, inimtegevus, kosmilised mõjud. 10. Milline on Maa atmosfäär? Maa atmosfäär erineb teiste planeetide omast (vee ja elusorganismide olemas olu). Selles on valdavaks lämmastik (78%) ja hapnik (21%). Hapnik on Maal tänu süsihappegaasi keemilise sidumisega vee abil. Tänu sobivale kaugusele Päikesest ning paraja suurusega massile eksisteerib vesi Maa pinnal vedelas olekus. Vesi
toimunud katastroofil läks vesi kaduma Elu Veenusel võib leiduda elu õhuke pilvekiht, mida kaitsevad väävliühendid bakter, mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes evolutsioon pilved on maapinnast kõrgel võib leida veekomponente, kuid kontsentreeritud väävelhappe näol Veenuse uurimine pinnaehitust on uuritud radaritega kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon kihiline pinnas meenutab settekivimeid settimine toimub atmosfääris, mitte vees 1962 Mariner 2, USA lähedane möödalend 1970 Verena 7, NSVL laskumine Kasutatud kirjandus Enn Pärtel, Jaak Lõhmus ,,Füüsika IX klassile. Soojusõpetus. Aatom ja Universum" http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus Rein Veskimäe ,,Universum" David McNab ja James Younger ,,Planeedid"
· Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele? Objektid ilmuvad silmapiiri tagant järk-järgult nähtavale. · Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja kõige keskel tahke tuum, täenäliselt sama koostisega , mis vedel, aga rõhu tõttu tahkeks pressitud. · Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Laamade põrkumine ja eraldumine · Milline on Maa atmosfäär? Erinev teiste planeetide omast tänu vee ja elusorganismide olemasolule. Rõhk 1atm, koostis lämmastik 78%, hapnik 21%, CO2 0,03%, veeaur 4%, inertgaasid 0,95% · Kuidas mõjutab inimtegevus Maa kui planeedi seisundit? Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadvale, tõuseb Maa temperatuur. · Millised muutused leiavad aset taevas? Öö ja päeva vaheldumine, pilved, lumi, vihm, virmalised, vikerkaar.
km), mida tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit). Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Temperatuur planeedi pinnal on 460 °C.
42 milj. km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse uurimine Veenust on korduvalt uuritud. Esimesena maandus 15. detsembril 1970. aastal Veenusele Nõukogude Liidu automaatjaam "Venera 7". Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Tavapärasele pildistamisele lisaks on Veenuse pinnaehitust uuritud radaritega. "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. "Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku
relatiivsusteooria. Arvestatakse soojusenergiat, ilmaruumi paisumist ja lõputust. 7. Objektid ilmuvad silmapiiri tagant järk-järgult nähtavale. 8. Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja kõige keskel tahke tuum, tõenäoliselt sama koostisega , mis vedel, aga rõhu tõttu tahkeks pressitud. 9. Maa pinnaehitust kujundavad protsessid on mandrilaavade triiv, erosioon, vulkanism, inimtegevus ja kosmilised mõjud. Laamade põrkumine ja eraldumine. 10. Maa atmosfäär erineb teiste planeetide omast, erinevusi saab seletada vee ja elusorganismide olemasoluga. Rõhk 1atm, koostis lämmastik 78%, hapnik 21%, CO2 0,03%, veeaur 4%, inertsgaasid 0,95% 11. Inimtegevus mõjutab Maa kui planeedi seisundit inimeste arvu, süsinikdioksiidi osakaalu ning keskmise temperatuuri kasvuga
Pinnal on heledamad ja tumedamad laigud. Heledad laigud on künklikud ja seal on palju kraatreid. Tumedad laigud on tasased. Tumedaid laike Kuul on näha ka palja silmaga, astronoomid kutsuvad neid meredeks. Heledaid alasid seevastu nimetatavad nad mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes päriselt ei leidu, oma nime on nad saanud 17. sajandil sarnasuse põhjal. 3. Kuu väga nõrga raskusjõu tõttu pole seal atmosfääri , tuult ega ilmastikku. 4. Pinnaehitus Pinnaehitust iseloomustab rõngasmägede ja meteoriidikraatrite rohkus. Juba väikese teleskoobiga vaadates avaneb Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid, mille poolest Kuu nii tuntud on. Kuu kraatrite läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini ja neid on tohutult palju. Ainuüksi Kuu nähtavalt poolelt on leitud umbes 17000 üle 3,5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrit
Veenus Sissejuhatus Veenus on teine planeet päikesest. Ta on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Eestis on rahvakeeli nimetatud hommikutaevas nähtavat Veenust Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Uurimine ja tähtsamad avastused Esimesena maandus Veenusele Nõukogude liidu automaatjaam ,,Venera 7" aastal 1970. Kosmosest on pinnaehitust on uuritud lisaks pildistamisele ka radaritega. Suuremosa mõõtmis on tehtud orbitaaljaamaga ,,Magellan" aastatel 1990-1994.(ebatäpne, 120-300m täpsus) ,,Venera 10", ,,Venera 14" näitasid ära et planeedi pind on vulkaanilise koostisega. ,,Vega 1" ja ,,Vega 2" tegid gamma-spektromeetriga kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile. Pinnamood Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Suurim
andmetega. a. Maakoor (30-100 km) b. Vahevöö (2900 km, rauast ja magneesiumist) c. Välistuum (5900 km, vedel, rauast ja niklist) d. Sisetuum (tahke tänu oma suurele siserõhule) On kahte tüüpi laineid, mis levivad maakera sisemusse: 1.) Ristilaine ei levi vedelikus (nt. veelained) 2.) Pikilaine levib läbi kogu Maa vastaspoolele välja (nt. õhu- ja helilained) 2. Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Laamade liikumine, maavärinad ja vulkaanipursked, inimtegevus. 3. Milline on Maa atmosfäär? Atmosfääri paksus on 100 km. Temperatuur langeb, kuna õhk hõreneb ja rõhk langeb. a. Troposfäär (10 km) atmosfääri põhiline osa, kujundab maa ilmastikku, mõjutab kogu Maa elu, sisaldab 80% kogu Maa atmosfääri massist. b. Stratosfäär (peale seda on stratopaus) - temperatuur seal kasvab, kuna seal asub
1983-94a. Venera15 ja 16, NSVL(tehiskaaslased-radarkaardistajad) 1985a. Vega1 ja 2, NSVL(Veenuse ja Halley komeedi sond-laskumine ja õhupall) 1991a. Galileo, USA(lähedane möödalend) 1990-94a. Magellan, USA(tehiskaaslane-radarkaardistaja) 1998a. Cassini, USA(lähedane möödalend) Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit)."Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega."Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. Gamma-spektromeetriga tehti kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile
ja päeva vahet planeedi pinnal peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla loodete mõju, kuid päris kindel see ei ole. VEENUSE UURIMINE Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal Venera 7 1970. aastal. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 19901994 orbitaaljaama Magellan tehtud mõõtmised (täpsus 120300 meetrit). PILT 2 Veenuse reljeef Venera 10, Venera 14, Vega 1 ja Vega 2 maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Vega 1 ja Vega 2 maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. Gamma spektromeetriga tehti kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile.
Veenuse orbiit on Päikesesüsteemi planeetide hulgast kõige ringikujulisem. Veenus on armastuse ja ilu jumalanna ning arvatavasti nimetati planeet sellepärast nii, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. UURIMINE Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" aastal 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit). "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. Gamma-spektromeetriga tehti kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon.
PINNA TEMPERATUUR Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. See ei muutu öö ja päeva vaheldumisel, kuna atmosfäär on väga tihe ja see peegeldab peaaegu kogu soojuse Veenuse pinnale. VEENUSE UURIMINE Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud. "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega.2012.aastal tiirleb Veenuse ümber Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) missioon Venus Express. Missiooni läbiviiv rakett saadeti kosmosesse 2005. aasta novembris ning Veenuseni jõudis see 2006. aasta aprillis.
Maa kerakujulisusele viitab see, et objektid ilmuvad silmapiiri tagant järk-järgult nähtavale. 7. Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, mida nimetatakse mantliks, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja kõige keskel tahke tuum, täenäliselt sama koostisega, mis vedel, aga rõhu tõttu tahkeks pressitud. 8. Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Maa pinnaehitust kujundavad järgmised protsessid: mandrilaamade triiv, erosioon, vulkanism, inimtegevus, kosmilised mõjud. 9. Milline on Maa atmosfäär? Atmosfäär on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis liigub vastavalt Maale. 10. Kuidas mõjutab inimtegevus Maa kui planeedi seisundit? Maa kui planeedi seisundit võib mõjutada üha laienev energiatootmine. Kui toodetav energiahulk
pilved Maa atmosfääris. See tähendab, et meie poolt nähtav Veenuse pid peab olema hoopis teise iseloomuga kui Kuu või Merkuuri pind. Kui vaadelda Veenust telekoobist, siis näeme planeedi sirbil mitmesuguseid laike. ( P.Popov, K.Bajev, B.Vorontsov-Veljaminov, R.Kunitski. Astronoomia ) Veenuse uurimine Väga põhjalikult on Veenust uuritud kosmosest . Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on Veenuse pinnaehitust on uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit) Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli "Mariner 2" 1962 aastal. Veel on Veenust külastanud enam kui 20kosmoselaeva, kaasa arvatud Pioneer Venus ja Vene Venera7 ( esimene kosmoselev, mis maandus võõrale planeedile), ning Venera 9, mis saatis Maale esimesed fotod Veenuse pinnast. Üsna hiljuti kaardistas Veenuse orbiidil liikuv USA
Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast rõhk 90 atm), koostises domineerib süsihappegaas (96.5%), ülejäänu on lämmastik. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub, pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. 8.Mida teatakse Veenuse pinna ehitusest. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-94 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120 - 300 m). Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga, madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade (mandritega); Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse kõrgemast temperatuurist tingitud tahke pinnakihi (Veenuse koore) väiksemat paksust ja suuremat painduvust
Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit). "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. Gamma- spektromeetriga tehti kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile.
Veenuse sisemus on arvatavasti väga sarnane Maa omale: Sisemuses asub umbes 3000 km raadiusega rauast tuum ja enamuse planeedist hõlmab sulakivimist ümbris . Viimased tulemused Magellan'i andmetelt näitavad, et Veenuse koor on tugevam ja paksem kui on eelnevalt oletatud. Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit)."Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega."Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. Gamma-spektromeetriga tehti kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile.Automaatjaamade
Teleskoop on taevakehade vaatlemiseks ning mõõtmiseks kasutatav aparaat. Teleskoop suurendab vaatenurka, objektiiv kui lääts võimaldab valgust koguda. Teleskoobi näol on tegemist mõõteriistaga: nt. Liikuva teleskoobi asendit liikuva aluse suhtes saab väga täpselt mõõta; see loob eelduse täpsete tähekaartide loomiseks. Samuti on mõõdetav ka teleskoopi läbinud valgus. 3. Mida võimaldab astronoomile telskoobi kasutamine? Võimaldab näha taevakehade faaside muutusi ning pinnaehitust, koostada väga täpseid tähekaarte. Võimaldab määrata tähelt tuleva valguse omadusi (saab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostist, elektri- ja magnetväljade tugevust). Võimaldab uurida taevakehadelt tulevat ultraviolett- ja infrapunakiirgust. 4. Kuhu rajatakse kaasaegseid observatooriumid? Miks? Kaasaegsed observatooriumid rajatakse kosmosesse ning sellel on kaks põhjust: 1) võimaldab lähemaid taevakehi uurida vahetult, neist proove võttes ja neid
Saab mõõta, kuna teleskoop on liikumatul alusel ja liikuva teleskoobi asendit liikumatul alusel on lihtne mõõta. Teleskoopi läinud valguse abil saab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri ja magnetväljade tugevuse. Kosmosesse viiakse teleskoobid, et saada kätte maa atmosfääris neelduvaid kiirguseid. Lk 24 küsimused 8.Mida on teada maa ehituse kohta?- Pealt on tahke, tuum on tahke ja vahepeal on vedel/poolvedel. 9.Millised protsessid kujundavad maa pinnaehitust?-Laamade liikumine. 10. Milline on maa atmosfäär?- Süsihappegaasi on väga vähe elustaimede ja ookeanide tõttu. Hapniku olemasolu. 13.Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega?-Maa liikumine. 20.Mis põhjustab planeetide silmusekujulise liikumise tähtede suhtes?- Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. 21.Kirjeldage kuu ja päikesevarjutust 23.Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus?-Täiskuu 24
km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks 3 Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit). "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. Gamma- spektromeetriga tehti kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile.
kannatlikult oodata soodsa valgushetke saabumist, võtta arvesse esemete varje, pilvede kuju ja nende kompositsioonilist paiknemist pildiväljas. Pildistuspunkti ja hetke valikul tuleb valgustingimuste kõrval arvestada ka õhuvinet, peegeldusi veelt või märjalt maapinnalt, tuulehoogusid jne Kunstvalgus. Pildistamisel on valgustus kõige tähtsaimaks kujutus- ja väljendusvahendiks. Suunatud valgusega võib esile tuua võetava objekti kuju, joonistada välja kontuurjooned, rõhutada pinnaehitust, suunata objekti üksikute alade varjutamise või valgustamisega tähelepanu kõige tähtsamale. Valgustuse põhiülesandeks on avada võetava süzee ideeline ja kunstiline sisu. Paigutades valgusallikat suuna ja kõrguse suhtes, lahendame täiesti kindla kujutava ülesande, nt. luua näol kavatsetud valgusjoonis, seada võetaval objektil vajalik valgusefekt jm. Valgustuse paiknemine pildistamisel toimub valguse põhiliikide järgi.
KUIPERI VÖÖ - on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi. AASTA PARALLAKS - nurk, mille all tähelt vaadatuna paistaks Maa orbiidi keskmine raadius. MUST AUK - füüsikas, astronoomias ülisuure gravitatsioonipotentsiaaliga ülikompaktne taevakeha, mida ümbritsevast pinnast ükski osake välja ei pääse. 9. Millised protsessid kujundavad maa pinnaehitust? Mandrite triiv maavärinad vulkaanipursked 10. Milline on Maa atmosfäär? Maa atmosfäär erineb teiste planeetide omast; erinevusi saab seletada vee ja elusorganismide olemasoluga. Maal on vaba hapniku suur hulk ja CO2 on vähem (CO2 keemiline sidumine vee abil) 20. Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes? Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. PÄIKESESÜSTEEM
ei lase ning planeet ei saa piisavalt jahtuda. Tulemuseks on kohutav kuumus. Veenuse temperatuur on umbes 500 kraadi. Veenusel võib kõikjal kohata vulkaanitegevuse jälgi. Veenuse pinna kujunemisel on vulkaanide osa suurem kui maapinnal.( 1.) Veenus pöörleb väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, siis on päikeseööpeäv ( 117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Teleskoobist paistab Veenus küllalt suur ja väga hele. Lisaks tavalistele pildistamisele on venuse pinnaehitust uuritud ka radaritega. Veenuse läbimõõt on 12100 km ja mass maa suhtes on 0,815, tihedus on 5,25. ( 2.) Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkel tuuma olemasolu. Sellegipoolest pole planeedi magnetvälja õnnestunud avastada. Arvatavasti on magnetvälja puudumise põhjuseks aeglane pöörlemine. ( 3.) Maa Maa siseehitusest annavad teavet seismilised lained. Kui kusagil leiab aset maavärin, siis sellest tekkivad lained kulgevad läbi kogu maakera
21. Mida võimaldab astronoomile teleskoobi kasutamine? Teleskoop suurendab vaatenurka, objektiiv kui lääts võimaldab valgust koguda. Teleskoobi näol on tegemist mõõteriistaga: nt. Liikuva teleskoobi asendit liikuva aluse suhtes saab väga täpselt mõõta; see loob eelduse täpsete tähekaartide loomiseks. Samuti on mõõdetav ka teleskoopi läbinud valgus. Võimaldab näha taevakehade faaside muutusi ning pinnaehitust, koostada väga täpseid tähekaarte. Võimaldab määrata tähelt tuleva valguse omadusi (saab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostist, elektri- ja magnetväljade tugevust). Võimaldab uurida taevakehadelt tulevat ultraviolett- ja infrapunakiirgust. 22. Kuhu rajatakse kaasaegsed observatooriumid? Miks? Kaasaegsed observatooriumid rajatakse kosmosesse ning sellel on kaks põhjust: 1) võimaldab lähemaid taevakehi uurida vahetult, neist proove võttes ja neid
Haistmiselund asub ninaõõne ülaosas, kus asuvad haisterakud. Lõhnatajumiseks peavad lõhnaained lahustuma limas. Meelerakul on haistmiskarvakesed, millele lõhnaained kinnituvad. Meelerakus tekib närviimpulss, mis kandub haistenärvi kaudu suurajukoore haistmispiirkonda. Seal toimub närviimpulsside analüüs. Inimene tajub tuhandeid lõhnu. · Kompimine- on võime puudutades kindlaks teha esemete suurust, kuju, pinnaehitust, temperatuuri jne. Nahas on tunderakud ehk retseptorid, mis tajuvad: survet, puudutust, valu, külma ja kuuma. Naha retseptorid on kõige rohkem sõrme otstel, jalataldadel, huultel, seljal, kõhul. 23.12.teab seedeelundkonna ehitust talitlust ja tervishoidu · Ülesanded: * toidus sisalduvate toitainete lagundamine *lagunemissaaduste imendumine verre *tahkete jääkainete eritamine
kannatlikult oodata soodsa valgushetke saabumist, võtta arvesse esemete varje, pilvede kuju ja nende kompositsioonilist paiknemist pildiväljas. Pildistuspunkti ja hetke valikul tuleb valgustingimuste kõrval arvestada ka õhuvinet, peegeldusi veelt või märjalt maapinnalt, tuulehoogusid jne Kunstvalgus- pildistamisel on valgustus kõige tähtsaimaks kujutus- ja väljendusvahendiks. Suunatud valgusega võib esile tuua võetava objekti kuju, joonistada välja kontuurjooned, rõhutada pinnaehitust, suunata objekti üksikute alade varjutamise või valgustamisega tähelepanu kõige tähtsamale. Valgustuse põhiülesandeks on avada võetava süzee ideeline ja kunstiline sisu. Paigutades valgusallikat suuna ja kõrguse suhtes, lahendame täiesti kindla kujutava ülesande, nt. luua näol kavatsetud valgusjoonis, seada võetaval objektil vajalik valgusefekt jm. Valgustuse paiknemine pildistamisel toimub valguse põhiliikide järgi.
Maavärinate levimine. Maa sisemus on vedelas olekus, kuna ristlained ei levi sinna. 1) Maakoore all asub tahke, u 2900 km paksune kiht, mida nimetatakse mantliks. Mantel koosneb Fe ja Mg sisaldavatest mineraalidest ja on tahkes olekus. 2) Selle all on 2200 km paksune vedela aine kiht, mis koosneb niklisisaldusega Fe-st. 3) Kõige all on jällegi tahke tuum. Tahkes olekus on see tänu suuremale rõhule. 9. Millised protsessid kujundavad maa pinnaehitust? * Mandrite triiv * maavärinad * vulkaanipursked 10. Milline on Maa atmosfäär? Maa atmosfäär erineb teiste planeetide omast; erinevusi saab seletada vee ja elusorganismide olemasoluga. Maal on vaba hapniku suur hulk ja CO2 on vähem (CO2 keemiline sidumine vee abil). 13. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Telje nurk päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise. 20. Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes?
annaabi.ee 
