Eesti liiklus (5)

Eesti liiklus
Tere kuulajaskond! Igal hommikul kohvilauas perekeskis süües mängib taustaks raadio, kus kõlavad lisaks soovilugudele ka hommikused uudised. Teiste teemade hulgas käsitletakse ka möödunud ööpäeva jooksul toimunud liiklusõnnetuste koondstatistikat. See loetelu on pikk. Kümmekond joobes juhti, teised samapalju kiiruseületajad või lubadeta sõitjad. Tegelik arv on aga tõenäoliselt kordades suurem, sest need juhid jäid lihtsalt vahele politseile . Ülejäänudel võib öelda et vedas. Kõige tipuks veel hukkunud jalakäijad või lihtsalt kihutajad. Meedias on sellist nähtust hakatud nimetama surmaralliks. Kui numbritest rääkida, siis iga kuu kaotab Eesti Vabariigi liikluses elu jämedalt 17 in, mis tõstab meid Euroopa mustas edetabelis 3. Kohale Soome ja Läti järele. See ei ole koht kus püüelda esikoha nimel. Samuti ei ole seda HIV kandjate ja nt tulesurmadesse hukkunute pingerida, milles me oleme kindlal esikohal võrreldes ka kogu maailmaga .
Kuulates uudiseid jääb kõrvu kõlama kaks fakti: liiklusõnnetuste peamisteks põhjustajateks on naised ja vene rahvusest isikud. Miks see nii on, ei oska päris täpselt öelda. Paljalt sõiduoskustega see piirduda ei saa. Tegemist peab olema totaalselt teistsuguse mõtteviisiga ning arusaamistega inimestega, kes püüavad end üldsusest paremaks teha või lihtsalt esineda. Ei olda sellest lapselikkusest veel välja kasvatud, mis algajal juhil veres on. Eeskujuks tuleb tuua Norra ning Rootsi, kus täidetakse liikluseeskirju virisemata ning ollakse üksteise suhtes arvestavad ning viisakad.
Igapäevaselt ehitatakse Eesti teid sirgemateks, siledamateks ja kiiremateks. Autod muutuvad võimsamateks, ent samas inimeste sõiduoskus järjest halveneb, sest elektroonika autodes teeb nende eest enamus töö ära. Paljud juhid ei teagi, mida tähendab tõeline libedus , sest linnas on asfalt koguaeg puhas. Vanasti sõideti ainult tagaveoliste autodega ja siledate rehvidega aastaringselt ning liikluses hukkus 10x vähem inimesi ja kui, siis ka tehnilise rikke tõttu. Tänapäeval varastavad 14aastased isa autovõtmed ning võtavad endaga niipalju jalakäijaid hauda kaasa, kui vähegi kannatab. Kuhu on jäänud inimestel mõistus? Nagu härra Vabariigi peaminister ütles: „Tule taevas appi.” Gaasipedaali oskab igaüks põhja suruda, aga ega see poisikesest veel rallisõitjat ei tee.
Sellest tulenebki järgmine probleem: noortel ei ole kohta, kus oma oskusi lihvida ning ennast välja elada. Autoralliga tegeleda on ääretult kallis ning tavaliikluses lisaks kaaskodanike elu ohtuseadmisele on aus politsei alati patrullimas. Luua tuleks rohkem kinniseid ralliradasid nagu seda on Vasalemmas, Tääksis, Laitses, Kehalas ja mujal. Ka Türile pidavat selline lõbustuskeskus rajatama, kuid veel ei ole mingit positiivset füüsilist liigutust selles suunas tehtud. See on koht, kus kõik rullnokad saavad aastaringselt oma autodest viimast võtta. Koos sõidutehnikaga kasvaks siis ka ehk reaalne mõtlemine tavaliikluses. Juhtidele jõuaks paremini kohale kihutamise tõsidus ja sellega kaasnevad ohud. Selge on see et kõigeparemini õpidakse kogemustest, aga igakord teist võimalust lihtsalt ei anta . Kiirustamise vastu aitab varajasem liikumahakkamine ning hullude kaasliiklejate eest kaitseb vahel turvavöö.
Aitäh tähelepanu eest.