- Tõmbemähise vool kulgeb läbi ankru ja ergutusmähise. Käiviti hakkab aeglaselt pöörlema. Tõmberelee peavoolukontaktid on veel avatud - Käivitamise lõpetamisel katkestatakse klemmile 50 toitevoolu andmine. Tõmbemähis, mis hetkel on järjestikku hoidemähisega , saab nüüd voolu peavoolukontaktidelt. - Tagastusvedru on tagastatud tõmberelee algasendisse haasrattad hambumisses ei ole . Käiviti seisab ja mootor töötab. Käivitussüsteemi pingelangud: - Plusspoole pingelangud : mõõtmisel peab käiviti töötama. Kui süütelukk on OFF asendis , siis vool ei kulge ja pingelangu ei teki. Tuled : -
veel kaitseseadme nimivoolust ja tuubist. Tavalises projekteerimispraktikas valitakse hoone sisevorgu liigvoolukaitsed arvutatud koormuse jargi juhtide liigkoormuskaitseteks. Peale seda tuleb eraldi kontrollida, kas noutud rakendumisajad on luhisekaitse ja rikkekaitse osas tagatud. TN-S-susteemi peapotentsiaaliuhtlustusel on tahtsust ka elektromagnetilise uhilduvuse seisukohalt. See on tingitud asjaolust, et neutraaljuhi pingelangud ei saa pohjustada kilpide erinevate astmete tasemetel kaitsejuhistikus selliseid pingeerinevusi nagu PEN-juhi pingelangud. Uitvoolude osakaal on seetottu vaiksem kui TN-C-Ssusteemis. Lisapotentsiaaliuhtlus Peapotentsiaaliuhtlustust tuleb monedes eriruumides taiendada lisapotentsiaali-uhtlustusega. Lisapotentsiaaliuhtlustust kasutatakse, kui vaadeldava susteemi kaitsenouded ei ole muul viisil taidetud. Lisapotentsiaaliuhtlustuse eesmargiks ei ole luhendada
Tagajärjeks amplituudi kasv. (joonis) Tähtsamad parameetrid: Oletame, et xC=xL ning R=0, siis näivtakistus z= = 0, ning voolutugevus I=U/z = U/0= Ülekandetegur k=n1/n2, nimivõimsus Pn, pingemuutus U2, kasutegur Pingelangud UC=IxC=*xC= ja UL=IxL=*xL= , kui mahtuvus ja induktiivtakistus on võrdsed siis =P2/P1*100%, tühijooksu võimsus ehk kadu; hakkavad pinged piiramatult kasvama. Pingelangud hakkavad kondensaatoril ja poolil kasvama ning Liigitus: võivad ületada toitepinge U mitmeid kordi.
(Tähtede tähendused) I = E / R 31. Kirchhoffi esimene seadus. – Sõlme sisenevate ja väljuvate voolude algebraline summa võrdub 0. 32. Millist elektrikaablit tuleks kasutada suure voolutarbega seadme ühendamisel? (Suure ristlõike pindalaga, väikese ristlõike pindalaga, ristlõige pindala ei ole oluline. Põhjendada) Tuleks kasutada suure ristlõikepindalaga, sest vastasel juhul kaabel läheb kuumaks ning see on ka üks peamisi tulekahju põhjustajaid. 33. Pingelangud ja voolutugevused takistitel jadaühenduse korral. (Põhjendada) Loeng 12 viimane lk 34. Pingelangud ja voolutugevused takistitel rööpühenduse korral. (Põhjendada) Loeng 12 viimane lk 35. Kuidas ühendada elektriahelasse voltmeetrit ja ampermeetrit? (Põhjendada) – Ampermeeter jadamisi (sest sisetakistus peab olema võimalikult väike, muidu hakkab voolu muutma), voltmeeter paralleelselt (sest sisetakistus peab olema võimalikult suur, muidu hakkab ahelat mõõtma).
4 Saadud diameetrite abil arvutage traatide ristlõike pindalad S =7,85*10-7 S2=1,81*10-7 1 2. Kinnitage traat kindlalt seadmesse (proovige liuguri liikumist) paluge juhendajalt luba seadme sisselülimiseks. 3. Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral Kuuele erinevale traadilõigu pikkuse l väärtusele vastavad pingelangud U ja kandke need tabelisse. Korrake punkti 3 ka teise traadiga. Seejuures võtke mõlemale traadile konstantseks voolu väärtuseks I = 1,5A Tabel 1 Jrk. Nr. I (A) l (m) U (V) R () 1. 0,02 m 0,031 V 0,021 2. 0,05 m 0,079 V 0,053 3. 0,1 m 0,159 V 0,107 4
4. Töö käik. 1. Mtke nihikuga traatide diameetrid d1 = 1mm; r1=0,5mm d2 =1,27mm; r2=0,635mm Saadud diameetrite abil leidke traatide ristlõike pindalad ( S=r2). S1 =*0,520,785mm2 7,85*10-7m2 S2 =*0,63521,267mm2m2 2. Paluge juhendajalt luba seadme sisselülimiseks. 3. Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral Kuuele erinevale traadilõigu pikkuse l väärtusele vastavad pingelangud U ja kandke need tabelisse. Korrake punkti 3 ka teise traadiga. Seejuures võtke mõlemale traadile konstantseks voolu väärtuseks I = 1,5A Traadi lõigu takistuse sltuvus traadi pikkusest. Traat 1: Jrk.nr. I (A) l (m) U (V) R () 1. 1,5 0,04 0,066 0,044 2. 1,5 0,08 0,133 0,0887 3
kus S on traadi ristlõike pindala. 4.Töö käik. 1. Mtke nihikuga traatide diameetrid d1 = 1,28 mm d2 = 0,5 mm Saadud diameetrite abil leidke traatide ristlõike pindalad ( S=r2). S1 = 1,3 mm2 = 1.3 * 10-6 m2 S2 = 0,2 mm2 = 0,2 * 10-6 m2 2. Paluge juhendajalt luba seadme sisselülimiseks. 3. Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral Kuuele erinevale traadilõigu pikkuse l väärtusele vastavad pingelangud U ja kandke need tabelisse. Korrake punkti 3 ka teise traadiga. Seejuures võtke mõlemale traadile konstantseks voolu väärtuseks I = 1,5A Traadi lõigu takistuse sltuvus traadi pikkusest. Jrk.nr. I (A) l (m) U (V) R () 1. 0,04 m 0,003 0,002 2. 0,08 m 0,007 0,005 3
4. Töö käik. 1. Mōōtke nihikuga traatide diameetrid d1 = 0,47 mm d2 = 0,97 mm Saadud diameetrite abil leidke traatide ristlõike pindalad ( S=πr2). S1 = 0,173 mm2 (0,173*10-6 m2) S2 = 0,739 mm2 (0,739*10-6 m2) 2. Paluge juhendajalt luba seadme sisselülimiseks. 3. Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral Kuuele erinevale traadilõigu pikkuse l väärtusele vastavad pingelangud U ja kandke need tabelisse. Korrake punkti 3 ka teise traadiga. Seejuures võtke mõlemale traadile konstantseks voolu väärtuseks I = 1,5A Traadi lõigu takistuse
V2 L N ~ U = 30V 3. Töö käik Kirchoffi II seaduse valem on: U = U1 + U2 + U3 + ...Un Suletud vooluahela kogupinge võrdub üksikute ahelaosade pingelangude (osapingete) summaga. Koostada vooluring joonisel antud skeemi järgi. Mõõta igal lambil pingelangud. Saadud andmed kanda tabelisse. Kontrollida mõõtmistulemuste põhjal kas Kirchoffi II seadus on õige ja teha järeldus. 4. Tabel. U (V) U1 (V) U2 (V) U3 (V) 30 10 10 10 Järeldus: 1. Kuidas muutub pinge suurus teistel lampidel kui antud ahelasse lülitada jadamisi veel üks tarbija? 2. Selgitada, mida nimetatakse potentsiaaliks? 3
1. d1 = d2 = d2 Saadud diameetrite abil arvutage traatide ristlõike pindalad S . 4 2. S1 = S2 = 2. Kinnitage traat kindlalt seadmesse (proovige liuguri liikumist) paluge juhendajalt luba seadme sisselülimiseks. 3. Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral Kuuele erinevale traadilõigu pikkuse l väärtusele vastavad pingelangud U ja kandke need tabelisse. Korrake punkti 3 ka teise traadiga. Seejuures võtke mõlemale traadile konstantseks voolu väärtuseks I = 1,5A Tabel 1 Traadi lõigu takistuse sltuvus traadi pikkusest. Jrk.nr. I (A) l (m) U (V) R () 1. . . 1,5 . . 6. Tabel 2 Traadi lõigu takistuse sltuvus traadi pikkusest. Jrk.nr
ühendada teine pnp transistor VT2 põhinev emitterjärgur. Nii saadud lülitust nimetatakse vastastakt lülituseks, sest ta töötab kahetaktilises reziimis, see tähendab kummagi õla transistorid juhivad sisendsignaali poolperioodide kaupa (vaheldumisi), see on võimsusvõimendi väljundastme tüüplülitus. Kui transistoridel on ühesugused tunnusjooned siis signaali puudumisel tekitab transistoride nõrk algvool (jõudevool) on nõrk ja pingelangud transistoridel võrdsed, siis pinge punktide m ja n vahel puudub, see tähendab emitterite ühenduspunktil on ühisjuhtme potensiaal. Koormust läbivad transistoride emittervoolud on seljuhul täpselt võrdsed ja vastassuunalised. Tegelikult erinevad väljundastme õlgade parameetrid kuigivõrd teineteisest, mille tagajärjel kõlareid läbib teatav alalisvool, ka sisendsignaali puudumisel. See vool nihutab kõlari võnkepooli püsivalt keskasendist kõrvale.
8. Takistuste järjestik- e. jadaühendus Elektromotoorjõu loeme positiivseks, kui selle suund ühtib antud kontuuri jaoks ringkäigu vabalt valitud suunaga, ja negatiivseks, kui selle suund on vastupidine meie valitud suunale. Pingelangu mistahes takistusel loeme positiivseks, kui voolu suund takistuses ühtib kontuuri ringkäigu suunaga ja negatiivseks kui selle suund on vastupidine. · Takistuste jadaühenduse kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. Pingelangud üksikutel takistustel on üksteisega samas suhtes kui seda on takistuste väärtused. Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 8 (8) · Induktiivsuste jadaühenduse koguinduktiivsus võrdub üksikute induktiivsuste summaga. · Kondensaatorite jadaühenduse korral liituvad üksikute mahtuvuste pöördväärtused
algebraline summa võrdub nulliga. See seadus järeldub otseselt elektrilaengu jäävuse seadusest. Kirchhoffi teine seadus. Suletud vooluahelas võrdub kõigi vooluallikate elektromotoor- jõudude algebraline summa kõigil tarbijatel ja vooluallikatel olevate pingelangude algebralise summaga. n on ahelas sisalduvate vooluallikate ja m ahelas sisalduvate tarbijate arv. Kirchhoffi teine seadus seob omavahel mistahes suletud vooluringis tekkivad pingelangud ja seal sisalduvate vooluallikate elektromotoorjõud. Iga vooluallika elektromotoorjõud tuleb võtta märki arvestades kui selle suund ühtib meie valitud liikumissuunaga, siis lugeda elektromotoorjõud positiivseks. Sama on mingit tarbijat või vooluallikat läbiva vooluga. Kui selle suund ühtib meie valitud liikumissuunaga mööda suletud vooluahelat, siis tuleb vool lugeda positiivseks. 47. Tarbijate jadaühendus
Kondensaator on kahest üksteisest eraldatud, kui kohakuti asetsevast plaadist, mis salvestab elektrienergiat elektrivälja. Kondensaatorit iseloomustab tema mahtuvus C. Induktiivpool kujutab endast südamiku peale mähitud juhet, mis salvestab energiat magnetvälja. Induktiivpooli iseloomustatakse tema induktiivsusega L. Nende elementide takistus sõltub sagedusest. Üks mittelineaarseid elemente sisaldav vooluring on näidatud Joonis 3.5. Joonis 3.5. Vahelduvvooluahel. (a) pingelangud kondensaatoril, induktiivpoolil ja takistil; (b) pinge, voolu ja võimsuse kõverad, faasinihkega voolu ja pinge kõverate vahel [7]. Tabel 3.1. Takistuste avaldised vahelduvvooluringis Kondensaatori Induktiivpooli Kogu reaktiivtakistus Ahela kogutakistus takistus takistus 1 X X 2 fL X X X
4) Saadud valem väljendab Kirchhoffi esimest seadust. 3 Kirchhoffi esimene seadus. Mingisse sõlme sisenevate voolude ja sealt väljuvate voolude algebraline summa võrdub nulliga. See seadus järeldub otseselt elektrilaengu jäävuse seadusest. Kirchhoffi teine seadus seob omavahel mistahes suletud vooluringis tekkivad pingelangud ja seal sisalduvate vooluallikate elektromotoorjõud. Tuletame selle alljärgneva näite abil. Olgu meil joonisel kujutatud hargnemistega vooluring, mis sisaldab igas harus nii tarbijaid kui vooluallikaid. I1 R1 1 r1 2 r2 I 2 R2 A B
Kui oletada UKEA 0 IBpii r= IK/Bst Bst Rk Kui voolu IB veel suurendada. tööpunkti nihe. Alati tuleb anda IB > IBpiir IB S= I Bpiir S küllastustegur, S = 1,5 2,0 83 Transistori koormus peab olema sunteeritud vastuvoolu dioodiga juhul, kui tema koosseisus on induktiivne komponent A) Pingelangud ahelas, transistori lahtiolekul (vastuvoolu diood VD on vastupingestatud ja kinni). B) Situatsioon vahetult peale transistori väljalülitamist.(UL vahetas polaarsust ja avas dioodi VD. Koormuse reaktiivvool sulgub kontuuris L R VD, moodustades voolu IVD). C) Trasistori pinge UKE vastuvoolu dioodi puudumisel. 84 5.6. Stabiilse voolu generaatorid Bipolaartransistori alusel, ühisbaasiga lülituse (ÜB) kasutamine
transistori kollektorvoolu vähendamisega, kuid mõnikord ka suurendamisega. Esimene moodus on rakendatav juhul, kui transi kollektori ja emitteri vooluringis ei ole suuri aktiivtakistusi.Transistori kollektorvoolu suurenemisel pühinevat AVR-i saab rakendada nt. sellise skeemi puhul, kui transi kollektori ja emitterivooluringis on suhteliselt suure takistusega takistid. Siis avab AVR-i tüürpinge signaali tugevnedes transsi rohkem. Suurenenud voolu tõttu suurenevad pingelangud kollektori ja emitteri takistitel, mis põhjustab kollektori ja emitteri vahelise pinge (nt. transile jääva pinge) vähenemise, millega kaasneb transi küllastus või sellele lähenemine ning astme võimendus väheneb. On olemas ka transse (nt. GT328), mille voolu ülekandetegur H21E väheneb kollektor-voolu suurendamisel, kui kollektori pinge on konstantne. Siin H21E väheneb kollektorvoolu suurenedes selle tõttu, et väheneb transi transiitsagedus ft.
Võrrand kirjeldab kondensaatoril oleva laengu muutumist meie poolt uuritavas võnkeringis harmooniliselt muutuva elektromotoorjõu mõjul. · Vahelduvvooluahel: selle elemendid, nende takistuste sõltuvus sagedusest. · - mahtuvuslik takistus, · - induktiivtakistus, · - reaktiivtakistus, · - aktiivtakistus, · kogutakistus =2**f · Faasidiagrammid: elektromotoorjõud, pingelangud, faasinihe. Kogutakistus faasidiagrammil Vahelduvoolu faasidiagramm. Joonisel on induktiivtakistus mahtuvuslikust takistusest suurem ja faasinihe positiivne. Loeng 16 Lained. Suurused: Lainepikkus (nm) Lainearv vektor , mille suund ühtib laine levimissuunaga. Lainevõrrand Ruumis leviva tasalaine võrrand nurksageduse ja lainearvu kaudu. · Seos sageduse, lainepikkuse ning laine levimiskiiruse vahel.
Võrrand kirjeldab kondensaatoril oleva laengu muutumist meie poolt uuritavas võnkeringis harmooniliselt muutuva elektromotoorjõu mõjul. · Vahelduvvooluahel: selle elemendid, nende takistuste sõltuvus sagedusest. · - mahtuvuslik takistus, · - induktiivtakistus, · - reaktiivtakistus, · - aktiivtakistus, · kogutakistus =2**f · Faasidiagrammid: elektromotoorjõud, pingelangud, faasinihe. Kogutakistus faasidiagrammil Vahelduvoolu faasidiagramm. Joonisel on induktiivtakistus mahtuvuslikust takistusest suurem ja faasinihe positiivne. Loeng 16 Lained. Suurused: Lainepikkus (nm) Lainearv vektor , mille suund ühtib laine levimissuunaga. Lainevõrrand Ruumis leviva tasalaine võrrand nurksageduse ja lainearvu kaudu. · Seos sageduse, lainepikkuse ning laine levimiskiiruse vahel.
saįdustel. Vastupidisel juhul toimub lülitatava mootor käiviturnine rrõrgendatud väŲatugevuse ja vähendatud käivitusmomendi ga' 84 Mootorite rįihma toitva sagedusrnuunduri ja mootorite vaheliste kaablite pikkused peavad . olema ligikaudu ühesugused, kuna kaablide väga erineva pikkuse pūul tekivad neis ka erinevad pingelangud ning pikema kaabliga įilrendatud mootor jääb alaergutatuks. Selle tulemusena nrootori moment vžįheneb. 8.4 Muud ajami valikuga seotud probleemid Tõstemasinad. Tõstemasitra parameetrid määravad sagedusmuunduri võinrsuse. kusjuures tuleb arvestada, et tõstemasin eeldab rrn. 4-kvadrandilist (rekuperatiivpidurdusega) ajamit, rrriļle jaoks on valitud tsükliliseks koot'nruseks sobivad pidurdustakistid. TavaĮiselt
annaabi.ee 
